4-10-1289/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruaril 2011.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-10-1289 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Erika Skobioale Kaebuse esitaja/Menetlusalune isik AS Alexela Sillamäe registrikood 11353606, asukoht Kesk 2, 40231 Sillamäe Kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet Väärteoasi AS Alexela Sillamäe kaebus Maksu-ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Tiia Pukk 05.04.2010.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 6-3/3403 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja kaitsja: Merli Eichler Kohtuvälise menetleja esindaja: Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Tiia Pukk Tunnistaja: XXX RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 135 lg 2

AS Alexela Sillamäe kaebus rahuldada.

Tühistada Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Tiia Pukk`i poolt 05.04.2010.a väärteoasjas nr 6-3/3403 tehtud otsus osaliselt, s.o osas, millega AS-i Alexela Sillamäe karistati maksukorralduse seaduse § 1541 lg 2 alusel rahatrahviga 4000 (neli tuhat) krooni ning lõpetada nimetatud osas väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

AS Alexela Sillamäe karistamises tolliseaduse § 79 lg 2 alusel jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahuldada AS Alexela Sillamäe taotlus õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt ning hüvitada AS-i Alexela Sillamäe poolt tasutud õigusabikulud summas 647 (kuussada nelikümmend seitse) eurot ja 66 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti

4-10-1289

2(17) Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 25.02.2011.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Maksuja Tolliameti 05.04.2010.a otsusega väärteoasjas nr 6-3/3403 karistati AS-i Alexela Sillamäe tolliseaduse (edaspidi TS) § 79 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 krooni ja maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1541 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 krooni.

Nimetatud otsuse kohaselt AS-le Alexela Sillamäe on väljastatud tolli poolt seestöötlemise luba nr SP/0126/EE4000EE ning I tüüpi vabatsoonis tegutsemise luba ZO/0046/EE5000EE, mille alusel toimub seestöötlemine-peatamissüsteemiga I tüüpi vabatsooni territooriumil. Seestöötlemisel olev kaup jääb I tüüpi vabatsooni AS Alexela Sillamäe kuuluvatesse mahutitesse, s.t seestöötlemise protseduuril olevat kaupa ei toimetata I tüübi vabatsoonist välja. Vastavalt seestöötlemise loal nr SP/0126/EE4000EE toodud andmetele toimub kauba üleandmine protseduurile suunavast tolliasutusest loa taotleja või ettevõtja rajatisse või kasutamiskohta protseduurile suunamise deklaratsiooni alusel. Kauba üleandmine väljumistolliasutusele reekspordi eesmärgil toimub tolliprotseduuri raames. Seestöötlemise loal nr SP/0126/EE4000EE lahtris 8 on toodud kompensatsiooni tooted või töödeldud tooted (KN koodid: 227101945, 27101949, 27101961, 27101963, 27101965), mida AS-l Alexela Sillamäe on õigus seestöötlemise käigus toota.

28.08.2009.a kell 11.03 esitas AS Alexela Sillamäe elektroonselt eksportdeklaratsiooni 09EE5130EE71205447 protseduuriga 3151, mille tollideklaratsioonide töötlemise süsteem Complex suunas automaatselt kontrolli. Selgus, et ekspertdeklaratsiooniga 09EE5130EE71205447 28.08.2009.a deklareeritud kaup oli väljunud laevaga ICE BEAM Eestist 28.08.2009.a kell 06.00. 31.08.2009.a kell 14.31 esitas AS Alexela Sillamäe elektroonselt eksportdeklaratsiooni 09EE5130EE71219873 protseduuriga 3151, mille tollideklaratsioonide töötlemise süsteem Complex suunas automaatselt kontrolli. Selgus, et eksportdeklaratsiooniga 09EE5130EE71219873 31.08.2009.a deklareeritud kaup oli väljunud laevaga Joelmare Eestist 30.08.2009.a kell 22.30. 03.09.2009.a kell 13.56 esitas AS Alexela Sillamäe elektroonselt eksportdeklaratsiooni 09EE5130EE71239570 protseduuriga 3151, mille tollideklaratsioonide töötlemise süsteem Complex suunas automaatselt kontrolli. Selgus, et eksportdeklaratsiooniga 09EE5130EE71239570 03.09.2009.a deklareeritud kaup oli väljunud laevaga Kerel Eestist 02.09.2009.a kell 05.00.

Euroopa Ühenduse Nõukogu määruse nr 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS) artikli 59 lõige 1 sätestab, et kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. Sama artikli lõige 2 sätestab, et ekspordiks, väliseks töötluseks, transiidiks või tolliladustamiseks deklareeritud kaup kuulub tollijärelevalve alla alates tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni

4-10-1289

3(17) kauba väljaviimiseni ühenduse tolliterritooriumilt, selle hävitamiseni või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni.

Määruse § 11 sätestab, et kaubale tolliprotseduuri rakendamiseks esitab loa omanik või tolliladustamise korral määruse §-s 23 nimetatud kauba ladustaja tolliformaalsuste teostamise käigus järelevalve tolliasutusele kauba ja tollideklaratsiooni koos ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 220 nimetatud lisadokumentidega. Määruse § 19 lg 2 sätestab, et kui majandusliku mõjuga peatamismenetlusel olev kaup paigutatakse vabatsooni või vabalattu, lõpetatakse tolliprotseduur transiidi tolliprotseduuri rakendamisega. AS Alexela Sillamäe logistika osakonna töötaja XXX esitas Sillamäe tollipunktile 21.09.2009.a kirja nr 5-1/09-374, kus palub teha märge ekspordi toimumise kohta süsteemis Complex järgmistel ekspordideklaratsioonidel (09EE5130EE71205447 28.08.2009; 09EE5130EE71219873 31.08.2009; 09EE5130EE71239570 03.09.2009) ning teha märge ka EAD väljatrükkidel kohta. Seega on kindlaks tehtud, et AS Alexela Sillamäe esitas kolm eksperdideklaratsiooni: 09EE5130EE71205447 28.08.2009; 09EE5130EE71219873 31.08.2009; 09EE5130EE71239570 03.09.2009, pärast kauba väljumist Sillamäe sadamast.

Euroopa Ühenduse Komisjoni määruse nr 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi UTSRS), artikli 795 esimene lõige sätestab, et kui kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja ilma ekspordideklaratsioonita, esitab eksportija selle deklaratsiooni tagantjärele tolliasutusele, mille tegevuspiirkonnas ta asub. Sama artikli teine lõige sätestab, et deklaratsioon aktsepteeritakse tingimusel, et eksportija esitab asjaomasele tolliasutusele kõnealuse kauba laadi ja kogust ning nende ühenduse territooriumilt väljaviimise asjaolusid käsitlevad tõendid. Artikli kolmas lõige ütleb, et deklaratsiooni tagantjärele aktsepteerimine ei takista kehtivate sanktsioonide kohaldamist.

TS § 79 lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse tolliametniku takistamise, sealhulgas läbivaatuse teostamise takistamise või tolliametniku seaduslike korralduste ja nõudmiste eiramise või kontrolliks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või ettenähtud tahtpäevaks esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud kontrolli teostamist, eest.

Tulenevalt eeltoodust lasus AS-l Alexela Sillamäe kohustus esitada tollile ekspordideklaratsioonid enne, kui kaup laevaga Eestist ühendusevälisesse riiki väljus. Seega on kindlaks tehtud, et esitades tollile 28.08.2009.a kell 11.03 ekspordideklaratsiooni 09EE5130EE71205447, mille alusel kaup oli tegelikult väljunud Eestist 28.08.2009.a kell 06.00; 31.08.2009.a ekspordideklaratsiooni 09EE5130EE71219873, mille alusel kaup oli tegelikult väljunud Eestist 30.08.2009.a; 03.09.2009.a ekspordideklaratsiooni 09EE5130EE71239570, mille alusel kaup oli tegelikult väljunud Eestist 02.09.2009.a, pani AS Alexela Sillamäe toime TS § 79 lg 2 koosseisule vastava teo, s.o viies kolmel korral tollijärelevalve all oleva kauba Eestist ühendusevälisesse riiki jättes tollideklaratsioonid ettenähtud tähtpäevaks tollile esitamata ning esitades dokumendid tagantjärele sellisel kujul, mis ei võimaldanud tollil kontrolli teostamist. AS Alexela Sillamäe poolt toimepandud tegu koosneb mitmest üksteisest lühikese ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama väärteo tunnused ja mis on suunatud sama objekti vastu ning need teod on ühtse subjektiivse koosseisuga, seega moodustavad nad kogumis ühe teo.

13.07.2009.a kell 20.05 saabus Porvoost (Soome) Sillamäe sadamasse lossima tankler KIISLA, millel oli kaubaks Ultra Low Sulphur Diesel 10ppm, winter (EKN 27101941), kauba kogus 12952140 kg. Kauba saatedokumentide alusel oli kaubasaatjaks Neste Oil OY ja kaubasaajaks Alexela Sillamäe AS. Käesoleval juhul on tegemist aktsiisi peatamise korra alusel liikuva

4-10-1289

4(17) aktsiisiga maksustava tootega. AS Sillamäe Alexela esindaja esitas Sillamäe tollipunkti tolliteenindajale aktsiisikauba saatedokumendid AAD 2.,3. ja 4. eksemplaride esikülgedest tehtud kinnitamata koopiad. Seisuga 17.07.2009.a ei olnud AS Sillamäe Alexela esitanud Sillamäe tollipunkti AAD 4. originaaleksemplari, samuti ei ole vaatamata tolli nõudmistele esitatud näitamiseks AAD 2. ja 3. originaaleksemplari.

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2719/92 aktsiisi peatamise korra alusel liikuvate aktsiisidega maksustatavate toodete haldus-saatedokumentide kohta artikkel 1 sätestab, et lisas esitatud dokumenti kasutatakse aktsiisi peatamise korra alusel liikuvate nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 3 lõikes 1 määratletud tähenduses aktsiisiga maksustatavate toodete haldussaatedokumendina. Kõnealuse dokumendi täitmise juhend ja kasutamise kord on esitatud selle dokumendi 1. eksemplari pöördel.

Nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta artikli 3 lõige 1 sätestab, et käesolevat direktiivi kohaldatakse ühenduse tasandil järgmistele toodetele, nagu need on määratletud asjaomastes direktiivides: mineraalõlid; alkohol ja alkohoolsed joogid; tubakatooted.

Nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 18 lõige 1 sätestab, et olenemata võimalikust elektroonilisest andmetöötluse kasutamisest peab kogu aktsiisi peatamise korra alusel liikmesriikide vahel liikuv aktsiisiga maksustatav kaup olema varustatud kaubasaatja koostatud saatedokumendiga. See dokument võib olla haldusdokument või äridokument. Dokumendi vorm ja sisu määratakse kindlaks käesoleva direktiivi artiklis 24 sätestatud korras.

Nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 19 lõike 1 kohaselt ettevõtjad teavitavad liikmesriigi maksuhaldurit lähetatud või kättesaadud kaubasaadetisest artiklis 18 osutatud dokumendi abil või viite abil sellele. Kõnealune dokument koostatakse neljas eksemplaris: -üks eksemplar jääb kaubasaatjale; -üks eksemplar antakse kaubasaajale; -üks eksemplar tagastatakse kaubasaatjale toimingu lõpetamiseks; - üks eksemplar antakse sihtliikmesriigi pädevale asutusele. Määruse 2719/92 Lisa 1 selgitavate märkuste p 1.1 kohaselt kaubaga, mille suhtes kohaldatakse aktsiisimaksu peatamise korda, peab olema kaasas nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artiklite 18 ja 19 sätetele vastav haldus-saatedokument. Määruse p 1.6 sätestab, et dokumendi 2., 3., ja 4. eksemplar peavad kaubaga liikumise ajal kaasas olema. Määruse p 2. sätestab, et pädev ametiasutus märgib Lahtris A kontrolli tulemused 2., 3. ja 4. eksemplarile. Kõik märkused peab vastutav ametnik kinnitama allkirja, kuupäeva ja templiga.

Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seadus (edaspidi ATKEAS) § 45 lg 4 alusel teise liikmesriigi ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on Euroopa Komisjoni määrusega nr 2719/92/EMÜ kehtestatud saateleht.

Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 154¹ lg 2 sätestab aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes aktsiisikauba tootmise, lähetamise, vastuvõtmise, hoidmise, ladustamise, võõrandamise või muu ebaseadusliku toimingu eest aktsiiskaubaga, kui puudub käesoleva seaduse §-s 152-154 sätestatud väärteo koosseis, juriidilise isiku vastutuse.

Tulenevalt eeltoodust lasus AS-l Alexela Sillamäe kohustus esitada tollile aktsiisi peatamise korra alusel Soomest 13.09.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplarid. Seisuga 17.07.2009.a ei olnud AS Alexela Sillamäe AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplare tollile esitanud. Seega on kindlaks tehtud, et AS Alexela Sillamäe on toime pannud MKS § 154¹ lg-s 2 sätestatud väärteo, jättes 13.09.2009.a tollile esitamata kontrolliks vajalikud

4-10-1289

5(17) dokumendid, AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplarid ning rikkudes aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid aktsiisikauba vastuvõtmisel.

Käesolevas väärteoasjas on 04.02.2010.a tunnistajana ülekuulatud AS Alexela Sillamäe laojuhataja XXX ning ütlused protokollitud. AS-s Alexela Sillamäe on kokku ca 80 töötajat, töötatakse vahetustega. Otseselt tolliga suhtleb 5 inimest. Tollideklaratsioone esitab põhiliselt XXX. Väärteos jutuks olevad deklaratsioonid on kõik XXX esitatud. Deklaratsioone saab esitada kella 8.00-st -22.00-ni, väljaspool nimetatud aega esitatud deklaratsioonid suunatakse automaatselt kontrolli, millest tulenevalt võib takerduda ajaliselt laeva väljumine. 28.08.2009.a esitatud ekspordideklaratsioon – kogused kinnitati 28.08.2009.a kell 4.55; laev väljus kell 5.45, deklaratsioon esitati 11.20, sest selleks ajaks oli selgunud laevale laaditud kauba täpne kogus. Kogused oli kinnitatud kapteni allkirjaga. 31.08.2009.a esitatud ekspordideklaratsioon – laev väljus 30.08.2009.a kell 22.30, kogused kinnitati 21.45, klient oli avaldanud soovi esitada arve täpsele laaditud kogusele, ei soovinud proforna-arvet ligikaudsele kauba kogusele. Deklaratsioon esitati 31.08. kell 14.40. 03.09.2009.a esitatud ekspordideklaratsioon – kogused kinnitati 02.09 kell 4.20 ja laev väljus 02.09 kell 5.00, deklaratsioon 03.09. kell 14.12, klient oli avaldanud soovi esitada arve täpsele laaditud kogusele, ei soovinud proforma-arvet ligikaudsele kauba kogusele. Viimased kaks deklaratsiooni hilinesid just nimelt kliendi arve esitamise tõttu.

13.07.2009.a laev Kiislaga seotud asjaolusid XXX ei mäleta täpselt peast. XXX avaldas soovi esitada selle juhtumi kohta täiendavaid ütlusi e-maili teel peale seda, kui on vaadanud täpselt oma materjalid üle. XXX ei olnud otseselt seotud konkreetsete dokumentide esitamisega tollile. Kuna originaal AAD ei olnud laevadokumentide hulgas (mis oleks pidanud seal olema), siis pöördusid nad kliendi poole uute originaalide saamiseks. XXX kinnitab, et kõnesolevad juhtumid on toimunud tööprotsessi käigus, tahtlus seadust rikkuda puudub. Käesolevas väärteoasjas on 04.02.2010.a tunnistajana üle kuulatud AS Alexela Sillamäe logistikaosakonna juhataja XXX ning ütlused protokollitud. AS-s Alexela Sillamäe on kokku ca 80 töötajat. Otseselt tolliga suhtleb XXX – laoga seotud küsimused ja deklareerimine; Maido Jäämees – üldküsimused ja lisaks suhtlevad vahetuse logistikud ning vanemlogistik. Põhimõtteliselt oli toll eelnevalt informeeritud laeva laadimise osas, mis kaup, kust kohast ja mis koguses. Seda infot on toll kinnitanud ka laadimiskorralduse aktsepteerimise näol. Vahetult enne laeva väljumist on toll saanud ka info selle kohta, mis kaup, mis koguses lõplikult laeva laaditi ning info laeva lahkumise kohta. AS-l Alexela Sillamäe ei ole õigus laeva kinni hoida, juhul, kui seda peaks olema ka vaja.

Faktilist deklaratsioonide hilinemisega esitamist XXX tunnistab, kuid lisab samas, et konkreetsed deklaratsioonid ei ole otseses seoses ühegi maksu tasumisega. XXX kinnitab, et äriühing on tegelenud selle probleemiga, on pidanud kirjavahetust ning on toimunud kokkusaamine tolliametnikega. XXX selgitab, et peale seda, kui äriühing oli saanud tollist kirjaliku vastuse tagantjärele deklareerimise kohta, on viidud hilisem ekspordi deklareerimine miinimumini.

13.07.2009.a laev Kiislaga toimunu ajal oli XXX puhkusel, selle juhtumiga tegeles vanemlogistik XXX. XXX selgitab, et talle teadaolevatel andmetel oli AS-l Alexela Sillamäe alust arvata, et originaal AAD-d on Sillamäe tollipunktile esitatud laeva saabumisel laeva dokumentide kontrolli käigus, kuna AS Alexela Sillamäe AAD originaale laevast kätte ei saanud. AS Alexela Sillamäe eeldaski, et originaal AAD-d esitas tolli laevaagent. Asja hilisemal suulisel uurimisel tollist konkreetset vastust ei saanud. AS Alexela Sillamäe küsis uued dokumendid saatjalt, mille ka said.

XXX esitas e-maili teel täiendavad ütlused, kus selgitab, mootortanker Kiisla saabus Sillamäe sadamasse 13.07.2009.a kell 20:05, pardal AS-le Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri diislikütus,

4-10-1289

6(17) kavatsusega ladustada see AS-i Alexela Sillamäe aktsiisilaos. Laevas AS Alexela Sillamäe esindaja AAD-e ei saanud. Saatja Neste OY agent saatis e-maili teel koopia, mis esitati Sillamäe tolli enne laeva lahkumist. Originaal AAD-id saadeti Neste OY-st vastavalt AS Alexela Sillamäe taotlusele postiga hiljem. Siis täideti need ettenähtud korras ning saadeti vastavad koopiad Tartu Aktsiisikeskusele ja Neste OY-le. Saabunud kaup võeti arvele kohe peale lossimist ja on vastavates aruannetes kajastatud. XXX selgitab, et igasugune tahtlus seadust rikkuda äriühingul puudub.

Käesolevas väärteoasjas on 03.03.2010.a AS Alexela Sillamäe seadusliku esindajana andnud ütlusi juhatuse liige XXX, mis on protokollitud. XXX on AS Alexela Sillamäe juhatuse liige alates 20.01.2010 ning alates 04. juulist 2009.a AS Alexela Sillamäe finantsjuht. XXX selgitab, et võtab tagasiulatuvalt vastutuse käesoleva väärteoga seotud episoodide eest endale. XXX selgitab, et kinnitab neid ütlusi, mis XXX ja XXX on tunnistajatena käesolevas väärteoasjas andnud 04.02.2010.a. XXX selgitab, et AS Alexela Sillamäe ei ole tahtlikult seadust rikkunud.

Vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 14 lg-le 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. AS-le Alexela Sillamäe on väljastatud aktsiisilao tegevusluba EE1K001320002 ning tegu on toime pandud juriidilise isiku tegevusvaldkonnas, seega juriidilise isiku huvides. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas väärteoasjas tuleb AS- le Alexela Sillamäe kohaldada juriidilise isiku vastutust ning määrata karistus AS-le Alexela Sillamäe juriidilise isikuna.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. Vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. KarS § 16 lg 4 alusel isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

AS-l Alexela Sillamäe oli eelkirjeldatud tegude toimepanemise aja kehtiv karistus TS § 79 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas väärteoasjas esimeses episoodis käsitletav süüteokoosseisule TS § 79 lg 2 mõistes vastav tegu, s.o kolme ekspordideklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmine perioodil 28.08.2009.a kuni 03.09.2009.a, on pandud toime kaudse tahtlusega AS Alexela Sillamäe juhatuse liikme XXX poolt, kes vaatamata äriühingu varasemale karistusele ei ole suutnud korraldada äriühingu tööd kooskõlas seda reguleeriva seadusandlusega.

Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas väärteoasjas teises episoodis käsitletav tegu, s.o aktsiisi peatamise korra alusel Soomest 13.09.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplaride tollile esitamata jätmine, mis vastab süüteokoosseisule MKS § 1541 lg 2, s.o aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumine aktsiisikauba vastuvõtmisel on pandud toime kaudse tahtlusega AS Alexela Sillamäe juhatuse liikme XXX poolt, kes ei ole suutnud korraldada äriühingu tööd kooskõlas seda reguleeriva seadusandlusega.

AS Alexela Sillamäe juhatuse liige XXX oleks tähelepaneliku ja kohustetundliku suhtumise korral saanud ja pidanud tagama, et AS Alexela Sillamäe kui seestöötleja loa, aktsiisilao tegevusloa ja I tüübi vabatsoonis tegutsemise loa omaniku poolt oleks täidetud kõik seadusandlusest tulenevad kohustused. XXX oleks pidanud tagama, et AS Alexela Sillamäe poolt oleks esitatud õigeaegselt ekspordideklaratsioonid. Samuti oleks XXX pidanud tagama, et AS Alexela Sillamäe oleks esitanud tollile õigeaegselt aktsiisi peatamise korra alusel Soomest 13.09.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplarid. XXX oleks

4-10-1289

7(17) pidanud juhatuse liikmena organiseerima äriühingu töö selliselt, et AS Alexela Sillamäe, omades õigust teostada soodusrežiimiga majandusliku mõjuga tolliprotseduure, täidab sellest õigusest tulenevad kohustused, korrektselt, õigeaegselt ning kooskõlas seadusandlusega.

II KAEBUS

AS Alexela Sillamäe kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 21.04.2010.a kaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale, milles palus tühistada AS Alexela Sillamäe suhtes Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektori XXX poolt 05.04.2010.a väärteoasjas nr 6-3/3403 tehtud otsuse osas, millega AS-i Alexela Sillamäe karistati MKS §-s 1541 lg sätestatud teo toimepanemise eest, s.o 13. septembril 2009.a tollile esitamata dokumentide, AAD saatelehe 2., 3. ja 4. eksemplari ning aktsiisiseaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest aktsiisikauba vastuvõtmisel ning lõpetada nimetatu episoodis väärteomenetlus väärteoasjas nr 6-3/3403.

Kaebuse esitaja vaidlustab väärteootsuse selles osas, mis puudutab trahvi määramist MKS §-s 1541 lg 2 sätestatud teo toimepanemise eest, s.o 13. septembril 2009.a tollile esitamata dokumentide, AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplari ning aktsiisiseaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest aktsiisikauba vastuvõtmisel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetlus väärteoasjas nr 6-3/3403 tuleb nimetatud väärteoasjas lõpetada vastavalt VTMS §-le 29 lg 1 p 1, milline sätestab, et alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Väärteootsuse kohaselt on kaebuse esitaja rikkunud MKS §-s 154¹ lg 2 nõudeid, millise eest on teda ka karistatud. MKS § 1541 lg 2 sätestab, et juriidilist isikut karistatakse aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes aktsiisikauba tootmise, lähetamise, vastuvõtmise, hoidmise, ladustamise, võõrandamise või muu ebaseadusliku toimingu eest aktsiisikaubaga, kui puudub käesoleva seaduse §-s 152 või 154 sätestatud väärteo koosseis, rahatrahviga kuni 50 0000 krooni.

Kaebuse esitaja ega ka väärteoasjas üle kuulatud tunnistajad ei ole etteheidetava teo toimepanemist, s.o 13. septembril 2009.a AAD saatelehe 2., 3. ja 4. eksemplari tollile esitamata jätmist tunnistanud. Esiteks ei ole 13. septembril 2009.a kauba vastuvõtmist AAD saatelehtede alusel toimunud ning puudub igasugune alus saatelehtede esitamiseks Sillamäe tollipunktile. Väärteootsuses kajastatud väide, nagu poleks kaebuse esitaja Sillamäe tollikeskusele vaatamata korduvatele päringutele 13. septembril 2009.a saabunud kauba saatedokumente esitanud, ei vasta tõele. Väärteo toimepanemine 13. septembril 2009.a ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja tegevuses 13. septembril 2009.a puuduvad seega väärteo tunnused.

Väärteomenetluse käigus selgitati kohtuvälisele menetlejale, et mootortanker (m/t) Kiisla saabus Sillamäe sadamasse 13. juulil 2009.a kl 20:05, pardal AS-le Eesti Vedelkütusevaru Agentuur mõeldud diislikütus, kavatsusega ladustada see kaup AS-i Alexela Sillamäe aktsiisilaos. Laevas kaebuse esitaja esindajad kauba saatja (Neste Oil Oy) poolt kinnitatud AAD ärakirju ei saanud, kuid saatja agent (XXX) saatis e-kirja teel AAD 1. eksemplari kinnitamata koopia (s.o koopiamasinaga tehtud must-valge ärakirja), mis esitati informatiivse teabena ka viivituseta Sillamäe tollipunktile enne laeva lahkumist.

AAD saatelehe kinnitatud koopiad (erinevalt kinnitatud ärakirjadest on tegemist allkirja ja templiga kinnitatud koopiaga AAD-st), mille puudumist kohtuväline menetleja kaebuse esitajale väärteootsuses ette heidab ning mille väidetava puudumise tõttu pidas vajalikuks trahvida, saadeti saatja (Neste Oil Oy) poolt vastavalt kaebuse esitaja nõudmisele hiljem postiga järgi, mille järel täitis kaebuse esitaja dokumendid ettenähtud korras ja saatis kinnitatud koopiad AS Alexela Sillamäe aktsiisilao haldurile, aktsiisilao ning selles asuva kauba üle järelevalvepädevust

4-10-1289

8(17) omavale Lõuna Maksuja Tollikeskusele (edaspidi Tartu Aktsiisikeskus) ning kauba saatjale Neste Oil Oy-le (lisa 3). Nimetatud toimingutega loeb kaebuse esitaja oma seadusest tulenevad kohustused tolli ees täidetuks.

Kaebuse esitaja selgitab, et Neste Oil Oy poolt saadetud kaup võeti kaebuse esitaja poolt aktsiisilaos arvele koheselt peale lossimist (laevalt terminali mahutisse pumpamist) ja nimetatud tegevus on ka vastavates aruannetes kajastatud. Kaebuse esitaja omab aktsiisilao tegevusluba nr YA/0116/EE8000EE. Mitte mingisuguseid pretensioone aktsiisilao ja selles asuva kauba üle järelevalvepädevust omavalt Tartu Aktsiisikeskuselt, samuti mitte kauba saatjalt kaebuse esitajale esitatud pole. Kaebuse esitaja esitab Tartu Aktsiisikeskusele igakuiseid aruandeid eelneval perioodil aktsiisilattu vastuvõetud kaupade kohta, samuti toimiti ka vaadeldaval juhtumil. Sisuliselt omab AAD saatelehel märgitud teave tähtsust üksnes saaja, saatja ning kauba liigi osas, kauba kogus fikseeritakse alles aktsiisilaos arvele võtmisel, mitte kunagi enne laeva lahkumist, pärast mida täidetakse AAD saatelehe kinnitatud ärakirjad, mis edastatakse kauba saatjale ning Tartu Aktsiisikeskusele.

AAD saatelehe edastamine kauba saatjale ning järelevalvet teostavale Tartu Aktsiisikeskusele on vajalik selleks, et tõendada kauba sihtkohta jõudmist ning omab tähendust maksustamise küsimuses.

Lähtudes eeltoodust väidab kaebuse esitaja, et kohalikul tollipunktil, s.o Sillamäe tollipunktil puudub üldse pädevus AAD kinnitatud ärakirjade nõudmiseks, kuna vastavad dokumendid esitatakse perioodiliselt Tartu Aktsiisikeskusele. Informatiivse teabena esitas siiski kaebuse esitaja hea tahte märgina, nagu seda on tehtud ka varem, AAD kinnitamata ärakirja. Isegi kui kohus peaks leidma, et kaebuse esitajal on dokumentide esitamise kohustus kohalikule tollipunktile kauba vastuvõtmisel, siis olid kohalikule tollipunktile esitatud dokumendid vormikohased (esitati koopia AAD saatelehest) ning piisavad kohaliku tollipunkti esindajate pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks. Juhul, kui kohalikul tollipunktil tekkis kahtlus dokumentides märgitu õigsuse osas, siis oleks saanud Sillamäe tollipunkt igasuguste takistusteta ning viivituseta muuhulgas kauba saatja agendile (XXX) või Soome tollile telefoni teel päringu esitada kinnitamata koopiatel märgitud andmete kontrollimiseks. Arusaamatul põhjusel kohaliku tollipunkti töötajad seda ei teinud ning alustasid hoopis väärteomenetlust.

Täiendavalt olgu lisatud, et seni kuni vastuvõtja aktsiisiladu (Alexela Sillamäe) ei ole kauba vastuvõttu kinnitanud (vastuvõetud kogus märgitakse AAD-le), siis senikaua on kaup saatja aktsiisilao (Neste OY) vastutusel. Juhul, kui mingil põhjusel AAD-le vastuvõtja kinnitust ei saada, siis lasub aktsiisimaksu tasumise kohustus saatjal (Neste OY), aga mitte saajal (Alexela Sillamäe). Seega jääb kaebuse esitajale täielikult arusaamatuks nimetatud episoodis väärteomenetluse alustamine ja väärteootsuse tegemine.

Kaebuse esitaja leiab, et ebaõige ning tõendamata on kohtuvälise menetleja väide, et tollile jäeti esitamata AAD saatelehe 2., 3. ja 4. eksemplarid. Lisaks sellele, et kaebuse esitaja hinnangul ei ole kauba vastuvõtmisel kohustust esitada kohalikule tollipunktile AAD saatelehe kinnitatud koopiaid, vaid see esitatakse järelevalve pädevust omavale Tartu Aktsiisikeskusele, milline nõue on kaebuse esitaja poolt täidetud ning seega puudub kaebuse esitaja poolne seaduse rikkumine, tuleb arvestada, et faktiliselt AAD saatelehe koopia Sillamäe tollipunktile enne laeva lahkumist esitati. Samuti jõudis AAD saatelehe 4. eksemplar (kinnitatud koopiana) kaebuse esitajani selle edastamiseks Tartu Aktsiisikeskusele ning 3. eksemplar tagastamiseks kauba saatjale.

Väärteootsuses sätestatud Nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ art 19 lg 1 kohaselt teavitavad ettevõtjad liikmesriigi maksuhaldurit lähetatud või kättesaadud kaubasaadetisest art 18 osutatud dokumendi abil või viite abil sellele. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja nõude täitnud, esitades kättesaadud, s.o lattu vastuvõetud, mõõdetud ning mahutisse paigutatud, kaubasaadetise kohta

4-10-1289

9(17) AAD saatelehe kinnitatud koopia sihtliikmesriigi pädevale asutusele, s.o Tartu Aktsiisikeskusele ning andes vastuvõetud kaubasaadetise kohta täiendavalt igakuise aruandluse korras aru. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa enne kauba koguse ülemõõtmist ja selle laos mahutisse paigutamist lugeda kaupa formaalselt kätte saaduks. Kättesaadud kaubakogus on reaalselt aktsiisilao mahutis üle mõõdetud kauba kogus, mida tõendab kauba aktsiisilattu vastuvõtmise akt ja mõõteraport.

Määruse 2719/92 Lisa 1 märkuste p 1.1 kohaselt tagatigi kauba vastuvõtjale ning sihtriigi pädevale asutusele ehk Tartu Aktsiisikeskuse jaoks AAD saatelehe nõutavate eksemplaride esitamine, mis olid varustatud saatjariigi pädeva ametiasutuse allkirja, kuupäeva ja templiga. Ühtegi pretensiooni Tartu Aktsiisikeskusest dokumentide või aruandluse osas kaebuse esitajale esitatud pole ning arusaamatuks jääb, milliseid pretensioone saab sel juhul omada kohalik tollipunkt. Seda enam, et kaubasaadetise kontrollimiseks olid olemas nii AAD saatelehe e-posti teel saadetud koopia, kui ka võimalus kahtluse korral saadetise andmeid saatjariigist kontrollida. Lihtsalt absurdne on sellises olukorras kauba vastuvõtja trahvimine.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ei ole tõendatud ning seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on toime pannud väärteo ning karistada teda selle eest.

III KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub, et nii väärteoprotokolli kui ka üldmenetluse otsuses on väärteo teise episoodi kokkuvõtvas osas ekslikult kajastatud 13.07.2009.a kuupäeva asemel 13.09.2009.a. Küll on aga väärteoprotokollis väärteo toimepanemise ajana märgitud kuupäevaks 13.07.2009.a, samuti on väärteo teise episoodi lühikirjelduses märgitud kuupäevaks 13.07.2009.a. Väärteoasja menetlemise tarbeks võetud kõikide ütluste käigus on nii kohtuväline menetleja kui ütluste andjad viidanud kuupäevale 13.07.2009.a. Seega on kõik kohtuvälises menetluses osalenud isikud väärteomenetluse käigus lahanud situatsiooni, kus AS Alexela Sillamäe jättis tollile õigeaegselt esitamata Soomest 13.07.2009.a laevaga Kiisla aktsiisivabastusega saabunud kauba kohta kontrolliks vajalikud dokumendid – AAD saatelehe 2, 3, ja 4 eksemplari. Kohtuväline menetleja nõustuks kaebuses tooduga, kui kogu väärteomenetluse käigus oleks läbivalt kasutatud kuupäeva 13.09.2009.a. Kuna aga kõikides teistes väärteotoimikus sisalduvates dokumentides on kasutusel õige teo toimepanemise kuupäev, s.o 13.07.2009.a, siis ei nõustu kohtuväline menetleja kaebaja väitega, et AS Alexela Sillamäe teos puuduvad väärteotunnused tulenevalt sellest, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses viidanud ekslikult valele kuupäevale.

13.07.2009.a saabus Soomest Sillamäe sadamasse lossima tanker KIISLA, millel oli kaubaks diislikütus koguses 12 952 140 kg. Kauba saatedokumentide alusel oli kaubasaatjaks Neste Oil OY ja kaubasaajaks AS Alexela Sillamäe. Käesoleval juhul on tegemist aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisiga maksustatava tootega. AS Sillamäe Alexela esindaja esitas Sillamäe tollipunkti tolliteenindajatele aktsiisikauba saatedokumendi AAD 2., 3. ja 4. eksemplaride esikülgedest tehtud kinnitamata koopiad. Seisuga 17.07.2009.a ei olnud AS Sillamäe Alexela esitanud Sillamäe tollipunkti AAD 4. originaaleksemplari, samuti ei ole vaatamata tolli nõudmisele esitatud näitamiseks AAD 2. ja 3. originaaleksemplari.

Väärteomenetluse käigus tunnistasid mõlemad tunnistajad (Eve Oja, Maido Jäämees lk 64 ja 66) oma ütlustes, et laeva saabudes AS Alexela Sillamäe aktsiisikauba saatedokumente AAD ei saanud. Tollile esitas AS Alexela Sillamäe Neste Oil OY poolt elektroonsel teel saadetud AAD koopia. Samuti on kaebuses kinnitatud, et e-kirja teel AAD 1. eksemplari kinnitamata koopia (s.o koopiamasinaga tehtud must-valge ärakiri ehk kaebuses nimetatud kinnitamata koopia) esitati AS Alexela Sillamäe poolt informatiivse teabena viivituseta Sillamäe tollipunktile. Kohtuväline menetleja leiab, et Sillamäe tollile esitatud e-kirja teel saabunud AAD 1. eksemplari

4-10-1289

10(17) koopia ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ei ole tolli jaoks aktsepteeritav dokument. Seega ei ole vaidlust selle üle, et laevaga Kiisla 13.07.2009.a saabunud aktsiisivabastusega kaubaga ei olnud nõuetele vastavaid saatedokumente.

Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et seni kuni vastuvõtja aktsiisiladu (AS Alexela Sillamäe) ei ole kauba vastuvõttu kinnitanud (vastuvõetud kogus märgitakse AAD-le), on kaup saatja aktsiisilao (Neste Oil OY) vastutusel. Juhul, kui mingil põhjusel AAD-le vastuvõtja kinnitust ei saa, siis lasub aktsiisimaksu tasumise kohustus saatjal (Neste Oil OY), aga mitte saajal (AS Alexela Sillamäe).

Sellise tegevuse reaalne rakendamine eeldabki, et aktsiisivabastuses saabunud kaubaga peab olema kaasas AAD 2., 3. ja 4. eksemplar, millele toll teeb vajalikud kanded ning mis on aluseks kauba olemuse, koguse, maksumuse ja isiku, kellel lasub maksukohustus, määratlemisel.

Kohtuväline menetleja lisab, et käesolevas väärteemenetluses ei ole olnud vaidlust selle üle, et AS Alexela Sillamäe on aktsiisivabastusega saabunud kauba vastu võtnud ning paigutanud oma aktsiisilattu.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et jättes 13.07.2009.a tollile esitamata aktsiisivabastuses liikunud kauba kohta aktsiisikauba saatedokumentide AAD 2., 3. ja 4 eksemplari on AS Alexela Sillamäe pannud toime teo, mis vastab süüteokoosseisule MKS § 1541 lg 2 järgi ning mis on väärteomenetluse käigus tõendatud.

Lisaks eeltoodule on kaebuses asutud seisukohale, et AS-l Alexela Sillamäe puudub üldse kohustus esitada kauba vastuvõtmisel dokumente kohalikule tollipunktile Sillamäel, vaid need esitatakse järelevalve pädevust omavale Tartu Aktsiisikeskusele. Kohtuväline menetleja selgitab, et Tartu Aktsiisikeskus asukohaga Lõuna MTK-s on MTK struktuuriüksus, kes väljastab, pikendab, lõpetab aktsiisiladude tegevuslubasid ning teostab ladude tegevuse üle pidevalt kontrolli, kuid kes ei tegele tolliprotseduuri kohaldamiseks tolliformaalsuste täitmisega.

Lisaks aktsiisilao tegevusloale omas AS Alexela Sillamäe veel seestöötlemise luba (toimik lk 19) ning vabatsoonis tegutsemise luba (toimik lk 22). AS Alexela Sillamäe kaubandusning teenindustegevus aktsiisilao pidamise ja aktsiisilaos seestöötlemisega tegelemise näol toimub Sillamäe vabatsooni territooriumil. AS-le Alexela Sillamäe on 02.06.2008.a Ida MTK poolt väljastatud vabatsoonis tegutsemise luba nr Z0/0046/EE5000EE, kus on märgitud järelevalvet teostavaks üksuseks Ida MTK ning kelle poolt on antud kooskõlastus AS Alexela Sillamäe vabatsoonis tegutsemise töökorraldusele, milles omakorda on fikseeritud, et operaatori (AS Alexela Sillamäe) järelevalve tolliasutuseks on Ida MTK. Lisaks on Ida MTK kooskõlastanud AS Sillamäe sadama ja Sillamäe vabatsooni pääslate läbimise ning territooriumil viibimise eeskirja, mis on kehtiv kõikidele vabatsoonis tegutsevatele operaatoritele, s.h AS-le Alexela Sillamäe. Nimetatud eeskirjas on fikseeritud, et sillamäe vabatsoonis teostab tollikontrolli ja tolliformaalsusi Ida MTK Sillamäe teeninduskeskus.

Arvestades ülaltoodut tuleb AS-l Alexela Sillamäe esitada Tartu Aktsiisikeskusele aruanded kuude lõikes aktsiisilao tegevuse kohta, kuid tolliformaalsusi peab AS Alexela Sillamäe teostama Ida MTK Sillamäe tollipunktis ning kaebaja seisukoht, et Sillamäe tollipunktil puudub pädevus kontrollida tolliformaalsusteks nõutavaid dokumente, on ebaõige.

Isegi kui arvestada AS Alexela Sillamäe väidet, et 13.07.2009.a saabunud aktsiisivabastusega kauba saatedokumendid esitati koopiate kättesaamisel koheselt Tartu Aktsiisikeskusele, siis on seda ikkagi tehtud hilinemisega, kuna dokumente pole tulenevalt seadusandlusest esitatud tollile koos kaubaga, seega on tegemist seaduse rikkumisega.

4-10-1289

11(17) Käesolevas väärteoasjas omab tähtsust asjaolu, et AS Alexela Sillamäe puhul on tegemist ettevõttega, kes on taotlenud maksuhaldurilt õigusi rakendamaks oma tegevuses erinevaid majandusliku mõjuga tolliprotseduure. Kohtuväline menetleja lisab, et õigusega kohaldada oma tegevuses majandusliku mõjuga tolliprotseduure kaasneb ka hulgaliselt kohustusi, millesse peaks menetlusalune isik suhtuma väga vastutustundlikult.

Kaebaja on esitanud taotluse kutsuda kohtusse tunnistajana XXX, kes väidetavalt korraldas 13.07.2009.a saabunud kaubasaadetise vastuvõtmist ning suhtles vahetult Sillamäe tollipunkti töötajatega. Kohtuväline menetleja märgib, et tegemist on alles kaebemenetluse käigus „tekkinud” tunnistajaga, kuna väärteomenetluse käigus keegi oma ütlustes ei nimetanud Peter Linkust, kui võimalikku informatsiooni omavat isikut. XXX on oma ütlustes nimetanud asjaga seotud isikuna XXX, keda väärteomenetluses tunnistajana pole üle kuulatud, kuna asjaolu, et aktsiisivabastuses saabunud kaubaga polnud kaasas nõutud dokumente, oli piisavalt tõendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et XXX tunnistajana kohtusse kutsumine ei ole vajalik.

Arvestades eeltoodut palub kohtuväline menetleja VTMS § 132 p 2 kohaselt vaadata läbi menetlusaluse isiku kaebus kohtuvälise menetleja 05.04.2010.a otsuse nr 6-3/3403-3 peale vaid kaebuses vaidlustatud episoodi osas. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, asendades kohtuvälise menetleja otsuse teises episoodis väärteo toimepanemise ajana märgitud kuupäev 13.09.2009.a õige kuupäevaga 13.07.2009.a, jättes kohtuvälise menetleja otsus muus osas muutmata ning AS Alexela Sillamäe kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

IV KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu.

Kohus kuulas üle tunnistaja XXX ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: lk 13 kirjavahetus; lk 14 laeva seisuaja arvestusakt; lk 15 lastimisvalmiduse teade; lk 16 tankeri konossement; lk 17 saatelehe AAD 1. eksemplar; lk 18 kvaliteedisertifikaat; lk 19 protestikiri; lk 20-21; lk 22 aktsiisilao tegevusluba; lk 23 energiatoodete aktsiisideklaratsioon; lk 24 aktsiisilattu vastuvõtmise akt; lk 25 maamahuti mõõtereport; lk 45-52 väärteoprotokoll; lk 63 e-kiri; lk 73 ekiri; lk 77 manifest of cargo; lk 79 saatelehe AAD 4. eksemplar; lk 80 lossimise korraldus; lk 108 vabatsoonis tegutsemise luba; lk 111-114 seestöötlemise luba; lk 115-120 äriregistri teabesüsteemi andmed; lk 121 juriidilise isiku karistusandmed; AS Sillamäe Sadam ja Sillamäe vabatsooni pääslate läbimise ning territooriumil viibimise eeskiri ja AS-le Alexela Sillamäe väljastatud vabatsoonis tegutsemise töökorraldus ja AS Alexela Sillamäe vabatsoonis tegutsemise luba; Maksuja Tolliameti peadirektor Enriko Aava käskkiri 01.12.2008.a nr 2-P; Maksuja Tolliameti Ida Maksuja Tollikeskuse põhimäärus (Lisa 2 Maksuja Tolliameti peadirektori 01.12.2008.a käskkirja nr 2-p juurde); Maksuja Tolliameti Lõuna Maksuja Tollikeskuse Põhimäärus (Lisa 3 Maksuja Tolliameti peadirektori 01.12.2008.a käskkirja nr 2-p juurde); AAD saatelehe 4. eksemplar, mis on kohtuvälisele menetlejale esitatud Lõuna MTK aktsiiside osakonnast kinnitatud koopia; XXX e-kirja 01.02.2011.a kell 17:07; AS Alexela Sillamäe nõukogu otsuse 07.10.2009.a.

V KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-10-1289

12(17) AS Alexela Sillamäe on vaidlustanud Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor XXX 05.04.2010.a otsuse väärteoasjas nr 6-3/3404 osaliselt, s.o MKS § 1541 lg 2 järgi karistamises ning ei vaidlusta enda karistamist TS § 79 lg 2 järgi. Kuna maakohtu väärteoasja ab ovo korras arutamise kohustus ei laiene väärtegudele, mille eest karistamist ei ole vaidlustatud, siis ei ole kohus pädev andma hinnangut sellele, kas kaebuse esitaja pani toime väärteo, milline on karistatav TS § 79 lg 2 järgi. Nimetatud seisukoht tuleneb Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-66-06 p-st 8, mille kohaselt väärteomenetluse seadustiku § 63 lg-s 1 sätestatud tingimustel - seega siis, kui isik on toime pannud mitu väärtegu või kui mitu isikut on toime pannud ühe või mitu väärtegu - võidakse väärteoasju kohtuvälise menetleja või maakohtu määruse alusel ühendada. Mõistetavalt on võimalik, et ühendatud väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses vaidlustatakse näiteks enese karistamist vaid ühe väärteo eest, nõustudes kas otsesõnu või vaikimisi enese karistamisega ühe või mitme ülejäänud väärteo eest selles ühendatud väärteoasjas. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures obiter dictum korras, et eelkirjeldatud juhul puudutab VTMS § 123 lg-st 2 tulenev maakohtu ab ovo korras arutamise kohustus vaid seda väärtegu, mille eest karistamist on vaidlustatud. Ühendatud väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses vaidlustamata väärtegusid aga ei ole maakohus pädev arutama.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt pani AS Alexela Sillamäe toime väärteo, milline on kvalifitseeritav MKS § 1541 lg 2 järgi. MKS § 1541 lg 2 kohaselt aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes aktsiisikauba tootmise, lähetamise, vastuvõtmise, hoidmise, ladustamise, võõrandamise või muu ebaseadusliku toimingu eest aktsiisikaubaga, kui puudub käesoleva seaduse §-s 152 või 154 sätestatud väärteo koosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 0000 krooni, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Kauba saatja Neste Oil töötaja XXX poolt saadetud e-kirjast (tl 13) nähtub, et 13. juulil 2009.a kl 12:15 lahkus mootortanker Kiisla kai juurest Porvoo sadamast Sillamäe sadamasse suundumiseks. Lastiks oli eriti madala väävlisisaldusega diislikütus, 12 952, 140 kilo, mida kinnitab ka lasti manifest (tl 77) ja lossimise korraldus (tl 80). Nimetatu nähtub ka laeva seisuaja arvestusaktist (tl 14), mille kohaselt lõpetati laeva lossimine 13.07.2009.a kl 11:05 ja merereisi alustati 13.07.2009.a. Nimetatud tõenditega haakub ka lastimisvalmiduse teade (tl 15), mille kohaselt Kiisla kapten XXX teatas, et tema juhitav eelnimetatud alus on kohale jõudnud ja igati valmis ülalmainitud lasti lastimise alustamiseks 12.07.2009.a kell 20.00 kohaliku aja järgi, tankeri konossement (tl 16), kvaliteedisertifikaat (tl 18) ja AS Alexela Sillamäe töötaja XXX poolt saadetud e-kiri (tl 63), mille kohaselt mootortanker Kiisla saabus Sillamäe sadamasse 13.07.2009.a kell 20:05, pardal AS-le Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri diislikütus, kavatsusega ladustada see kaup AS-i Alexela Sillamäe aktsiisilaos. Toimikust lähtuvalt on M/T Kiisla kapten XXX seoses eelnimetatud kütuse veoga koostanud 13.07.2009.a protestikirja, milles teatas erinevusest laeva andmete ja konossemendi vahel (tl 19). AAD saatelehe 1. eksemplarist, s.o kaubasaatja eksemplarist, nähtub see, et 13.07.2009.a saabus Porvoost (Soome) Sillamäe sadamasse lossima tanker KIISLA, millel oli kaubaks Ultra Low Sulphur Diesel 1ppm, winter (EKN 27101941), kauba kogus 12952140 kg. Nimetatud saatelehe alusel oli kaubasaatjaks Neste Oil OYj ja kaubasaajaks Alexela Sillamäe AS. Seoses kaebuse esitaja väitega, et tema tegevuses 13.09.2009.a puuduvad väärteo tunnused, leiab kohus, et hinnates ja analüüsides väärteoprotokolli ja väärteoasja materjale kogumis, järeldub, et kohtuväline menetleja on inimlikult eksinud märkides mõnes kohas väärteoprotokollis ekslikult kuupäeva 13.07.2009.a asemel 13.09.2009.a. Väärteoprotokolli p-s 3 on väärteo toimepanemise

4-10-1289

13(17) ajaks ja kohaks märgitud 13.07.2009.a Sillamäe tollipunkt ning kohus leiab, et väärteo kirjeldusest järeldub, et kohtuväline menetleja on silmas pidanud väärteo toimepanemist 13.07.2009.a ja mitte 13.09.2009.a, mida on kohtuväline menetleja kinnitatud ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses ja kohtuistungil. Seega leiab kohus, et nimetatud eksimus ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja pidi aru saama väärteoprotokollist, et talle heidetakse ette MKS § 1541 lg 2 alusel kvalifitseeritava väärteo toimepanemist 13.07.2009.a, mis nähtub kohtu hinnangul ka kaebuse edasisest tekstist. Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKES) § 1 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup). ATKES § 45 lg 1 kohaselt aktsiisikauba saatedokumendid on saateleht ja aktsiisivabastustõend. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on Euroopa Komisjoni määrusega nr 2719/92/EMÜ kehtestatud saateleht ning lg 10 kohaselt rahandusminister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud saatelehtede liikumise ja täitmise täpsustatud korra. Rahandusminister ongi ATKES § 45 lõike 10 alusel vastava korra 04.05.2004.a vastu võtnud määrusega nr 103 (edaspidi Määrus), mille § 1 kohaselt aktsiisilaopidaja esitab aktsiisilao üle järelevalvet teostavale maksuja tollikeskusele ajutises aktsiisivabastuses lähetatava aktsiisikauba saatelehe esimese eksemplari elektrooniliselt või saatelehe esimese eksemplari koopia paberkandjal hiljemalt aktsiisikauba lähetamisel. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja esitab teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses Eestisse lähetatud aktsiisikauba saatelehe neljanda eksemplari oma aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale maksuja tollikeskusele ülejärgmiseks tööpäevaks aktsiisikauba vastuvõtmise päevast arvates. Väärteoprotokollis kajastatud väärteo kirjelduse kohaselt heidetakse kaebuse esitajale ette seda, et ta on jätnud tollile esitamata aktsiisi peatamise korra alusel Soomest 13.09.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplarid. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse AS Alexela Sillamäe juhatuse liikmele XXX ette, et ta pani väärteo toime juriidilise isiku huvides ning ta oleks pidanud tagama, et AS Alexela Sillamäe oleks esitanud tollile õigeaegselt aktsiisi peatamise korra alusel Soomest 13.09.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplarid. Eelpool nimetatud Määruses, mis täpsustab Euroopa Komisjoni määrust nr 2719/92/EMÜ, ei ole täpsustatud ajutises aktsiisvabastuses lähetatud aktsiisikauba saatelehtede teise ja kolmanda eksemplari esitamise korda pädevale ametiasutusele. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse nr 2719/92/EMÜ lisast 1 selgitavate märkuste p 1.5 saatedokument koosneb neljast eksemplarist: 1. eksemplar jääb kaubasaatjale; 2. eksemplar jääb kaubasaajale; 3. eksemplar tagastatakse kaubasaatjale toimingu lõpetamiseks, vajaduse korral koos sihtliikmesriigi maksuhalduri kinnitusega. 4. eksemplari annab kaubasaaja sihtliikmesriigi pädevale ametiasutusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS-l Alexela Sillamäe ei lasunud kohustust esitada tollile aktsiisi peatamise korra alusel Soomest 13.09.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2., ja 3. eksemplari. Kohus jõudis sellisele seisukohale tulenevalt ka Euroopa Komisjoni määruse nr 2719/92/EMÜ preambulas kajastatust, mille kohaselt samuti on vaja määrata, kes ja kuidas toimetab ametiasutustele sellele adresseeritud saatedokumendi neljanda eksemplari; on soovitav ja praktikaga kooskõlas panna see kohustus sihtriigi kaubasaajale, kuna üksnes tema võib selle maksujärelevalve seisukohast tähtsa dokumendi toimetada pädevale ametiasutusele nii, et ei teki vale adressaadi kätte sattumise ohtu; kui seda nõuab sihtliikmesriigi pädev ametiasutus, peab ka neljas eksemplar sisaldama kauba vastuvõtutõendit, milles teatatakse kõnealusele asutusele, et kaup on vastu võetud kaubasaaja maksulattu. Kuna aktsiisikauba saatelehtede teise ja kolmanda

4-10-1289

14(17) eksemplari esitamise kohustust õigusaktidest ei tulene, siis ei ole AS Alexela Sillamäe nimetatud dokumentide tollile esitamata jätmisega toime pannud väärtegu. Lisaks aktsiisikauba saatelehe 2. ja 3. eksemplari esitamata jätmisele heidetakse AS-le Alexela Sillamäe ette väärteoprotokollis seda, et ta jättis esitamata ka aktsiisikauba saatelehe 4. eksemplari. Tulenevalt Määruse § 1 lg 2 pidi kaebuse esitaja esitama selle oma aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale maksuja tollikeskusele ülejärgmiseks tööpäevaks aktsiisikauba vastuvõtmise päevast arvates. Maksuja Tolliameti 01.12.2008.a käskkirjaga nr 2-P kinnitatud Lõuna maksuja tollikeskuse põhimääruse p 9 kohaselt on aktsiiside osakonna tööpiirkonnaks Ida, Lääne, Lõuna ja Põhja maksuja tollikeskuste tööpiirkonnad. Punkti 13.2 kohaselt on aktsiiside osakonna ülesandeks aktsiisideklaratsioonide, -aruannete ja saatelehtede kontrolli ning analüüsi teostamine. Seega oli AS Alexela Sillamäe aktsiisilao üle järelevalvet teostavaks maksuja tollikeskuseks Lõuna maksuja tollikeskus, mis nähtub ka aktsiisilao tegevusloalt (tl 22). AS Alexela Sillamäe aktsiisiladu asub Kesk 2, Sillamäe ning seega on tema tegevuskoha üle järelevalvet teostavaks maksuja tollikeskuseks Maksuja Tolliameti 01.12.2008.a käskkirjaga nr 2-P kinnitatud Ida maksuja tollikeskuse põhimääruse p 8 kohaselt Ida maksuja tollikeskus. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul kaebuse esitajal võimalik valida, kuhu esitada aktsiisikauba saatelehe 4. eksemplar, kas Lõuna maksuja tollikeskusele või Ida maksuja tollikeskusele. Seda, et kaup võeti aktsiisilattu ja mitte vabatsoonilattu kinnitavad kohtu hinnangul energiatoodete aktsiisideklaratsioon (tl 23), mille kohaselt juulis 2009.a tuli AS Alexela Sillamäe aktsiisilattu diislikütust üldkoguses 24760231 ja tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt võeti kaup sisse aktsiisilattu ning tegemist oli Euroopa Liidu kaubaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kirjaliku vastusega esitatud AS Sillamäe sadam ja Sillamäe vabatsooni pääslate läbimise ning territooriumil viibimise eeskiri (tl 170-186) ja AS Alexela Sillamäe vabatsoonis tegutsemise töökorraldus (tl 187-190), vabatsooni lao töökorralduse eeskiri (tl 191-192), vabatsooni lattu vastuvõtmise akt (tl 193), tollilao sissetuleku dokument nr VLS-10 (tl 194), tollilao väljamineku dokument nr LV-49 (tl 195), vabatsooni töökorraldus (tl 196), vabatsooni töökorralduse eeskiri (tl 197) ja vabatsoonis tegutsemise luba (tl 108, 198) ja seestöötlemise luba (tl 111-114) ei ole käesolevas väärteoasjas asjakohased tõendid, kuna nad ei tõenda käesoleva väärteoasja vaidluseseme seisukohast ühtegi asjaolu, sest tõendamist leidis see, et 13.07.2009.a võttis AS Alexela Sillamäe kauba aktsiisilattu mitte vabatsoonilattu. Kohus tegi päringu Lõuna MTK aktsiiside osakonnale aktsiisikauba saatelehe 4. eksemplari esitamise või esitamata jätmise kohta kaebuse esitaja poolt. Maksuja tolliameti 26.01.2011.a vastusest nr 6-3/3403-10 nähtub, et vastav dokument sinna esitati. Nimetatud vastusest nähtub ka see, et aktsiiside osakond ei registreeri AAD saatelehtede sissetulekut, küll aga kontrollib nende õigeaegset laekumist. Nimetatud vastusest nähtub ka Lõuna MTK aktsiiside osakonna ametnik XXX selgitus, mille kohaselt aktsiisilao esindajal on kohustus esitada AAD saatelehe 4. eksemplar aktsiiside osakonnale kahe tööpäeva jooksul. Vastuses juhitakse tähelepanu ka väärteotoimikus sisalduvale aktsiiside osakonna juhtivspetsialisti XXX e-kirjale 17. juulist 2009.a, millest järeldub, et 17.07.2009.a ei olnud AS Alexela Sillamäe Lõuna MTK aktsiiside osakonnale AAD saatelehe 4. eksemplari esitanud. Kohus leiab, et tulenevalt Määruse § 1 lg-st 2 pidi aktsiisilaopidaja esitama teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses Eestisse lähetatud aktsiisikauba saatelehe neljanda eksemplari maksuja tollikeskusele ülejärgmiseks tööpäevaks aktsiisikauba vastuvõtmise päevast arvates. AAD saatelehe 4. eksemplari punktist C nähtub, et kaebuse esitaja võttis kauba vastu 15.07.2009.a, mis oli kolmapäev. Nimetatut kinnitab ka aktsiisilattu EE1K001320102 vastuvõtmise akt (tl 24) ja maamahuti mõõteraport (tl 25). Seega pidi AS Alexela Sillamäe esitama AAD saatelehe 4. eksemplari hiljemalt enne reedese tööpäeva lõppu. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud AAD saatelehe 4. eksemplari 17. juuliks 2009.a kell 03: 48 (tl 73).

4-10-1289

15(17) Tulenevalt AS Alexela Sillamäe töötaja XXX vastusest kohtu järelepärimisele esitati AAD saatelehe 4. eksemplar Lõuna MTK aktsiiside osakonnale 23.07.2009.a (tl 200) ja seega mitte tähtaegselt, mis tuleneb ka tunnistaja XXX ütlustest, mille kohaselt talle tundub, et nad saatsid AAD saatelehe 4. eksemplari ära 19-20.07.2009.a ehk siis 6 päeva peale selle, kui laev oli lossinud ja nad said Soomest need originaalid 19.07.2009.a. Kuna kohus tuvastas, et AS Alexela Sillamäe ei esitanud aktsiisikauba saatelehe neljandat eksemplari tähtaegselt oma aktsiisilao üle järelevalvet teostavale maksuja tollikeskusele, siis tuli tal esitada nimetatud dokument oma tegevuskoha üle järelevalvet teostavale maksuja tollikeskusele ülejärgmiseks tööpäevaks aktsiisikauba vastuvõtmise päevast arvates. Kohus tuvastas, et 17. juuli tööpäeva lõpuks ei olnud AS Alexela Sillamäe esitanud Ida MTK Sillamäe piiripunktile aktsiisikauba saatelehe neljandat eksemplari ja seega rikkus ta enda aktsiisiseaduses sätestatud nõudeid aktsiisikauba vastuvõtmisel, milline tegu on kvalifitseeritav MKS § 1541 lg 2 järgi. KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku karistamiseks peab seega kohtuväline menetleja olema nõuetekohaselt välja selgitanud, milline AS Alexela Sillamäe organi liige või juhtivtöötaja väärteoprotokollis kirjeldatud teo aktsiaseltsi huvides toime pani. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-7-06 kehtib taoline nõue nii tegevuskui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-9-08 p-st 8 tuleneb, et juriidiline isik, kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg 1). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-04). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04).

Käesolevas asjas tuleneb väärteoprotokollist, et kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas väärteoasjas teises episoodis käsitletav tegu, s.o aktsiisi peatamise korra alusel Soomest 13.07.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2., 3. ja 4. eksemplaride tollile esitamata jätmine, mis vastab süüteokoosseisule MKS § 1541 lg 2, s.o aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumine aktsiisikauba vastuvõtmisel on pandud toime kaudse tahtlusega AS Alexela Sillamäe juhatuse liikme XXX poolt, kes ei ole suutnud korraldada äriühingu tööd kooskõlas seda reguleeriva seadusandlusega. Väärteoprotokolli kohaselt AS Alexela Sillamäe juhatuse liige XXX oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral saanud ja pidanud tagama, et AS Alexela Sillamäe kui seestöötleja loa, aktsiisilao tegevusloa ja I tüübi vabatsoonis tegutsemise loa omaniku poolt oleks täidetud kõik seadusandlusest tulenevad kohustused. XXX oleks pidanud tagama, et AS Alexela Sillamäe poolt oleks esitatud õigeaegselt ekspordideklaratsioonid. Samuti oleks XXX pidanud tagama, et AS Alexela Sillamäe oleks esitanud tollile õigeaegselt aktsiisi peatamise korra alusel Soomest

4-10-1289

16(17) 13.09.2009.a saabunud kauba kohta AAD saatelehtede 2. 3. ja 4. eksemplarid. XXX oleks pidanud juhatuse liikmena organiseerima äriühingu töö selliselt, et AS Alexela Sillamäe, omades õigust teostada soodusrežiimiga majandusliku mõjuga tolliprotseduure, täidab sellest õigusest tulenevad kohustused korrektselt, õigeaegselt ning kooskõlas seadusandlusega.

Äriregistri teabesüsteemi (tl 117) kohaselt on XXX AS Alexela Sillamäe juhatuse liige alates 20.01.2010.a. Kuna äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov, siis nõudis kohus Viru Maakohtu registriosakonnast välja AS Alexela Sillamäe nõukogu otsuse, selgitamaks välja, mis kuupäevast alates valiti XXX AS Alexela Sillamäe juhatuse liikmeks. Tulenevalt AS Alexela Sillamäe nõukogu otsusest 07.10.2009.a (tl 205) otsustasid nõukogu liikmed valida alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast Seltsi juhatuse liikmeks XXX. Eeltoodust tulenevalt ei olnud XXX väärteo toimepanemise ajal, s.o 13.07.2009.a veel AS Alexela Sillamäe juhatuse liige ning seega ei saanud ta selle äriühingu huvides juhatuse liikmena toime panna väärtegu, mis on ära toodud käesoleva väärteoasja väärteoprotokollis, kuna tal polnud selle äriühinguga veel juhatuse liikmena õigussuhet. Seega ei ole väärteoprotokollis ära näidatud juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid kõiki asjaolusid. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud ebaõige juhatuse liikme ära toomises on selline viga, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega ning ei saa seda täiendada. Ka Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-64-07 tuleneb, et kohtuvälises menetluses teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb AS Alexela Sillamäe kaebus rahuldada ning tühistada Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor XXX poolt 05.04.2010.a väärteoasjas nr 6-3/3403 tehtud otsus osaliselt, s.o osas, millega AS-i Alexela Sillamäe karistati maksukorralduse seaduse § 1541 lg 2 alusel rahatrahviga 4000 (neli tuhat) krooni ning lõpetada nimetatud osas väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. AS Alexela Sillamäe karistamises tolliseaduse § 79 lg 2 alusel jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Menetluskulude hüvitamine

Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse kaitsjatasu 1478, 60 euro väljamõistmiseks riigieelarve vahenditest. Taotluse kohaselt täpsustatakse, et arvest nr 20110130 seondub käesoleva asja menetlusega viimane teenuse kirjelduse rida 1 tunni ulatuses (95, 88 eurot). AS Alexela Sillamäe märgib, et lisaks õigusabile on kantud kulusid ka väärteoasja puudutavate võõrkeelsete dokumentide tõlgete notariaalse kinnitamisega seoses, mis on kajastatud arvel nr 20110201. AS Sillamäe leiab, et käesolevas väärteoasjas kantud kulud kaitsjale on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud (tegemist on õiguslikult spetsiifilist valdkonda puudutava vaidlusega, mis eeldab kaitsjalt eriteadmisi). Taotlusele on lisatud arved ja Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ juhataja kinnitus, et AS Alexela Sillamäe on tasunud kõik väärteoasjaga nr 4-10-1289 seoses esitatud arved.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Kuna Maksuja Tolliametit rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista riigieelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning

4-10-1289

17(17) väärteoasja mahtu ja keerukust. Kohus juhindub ka Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-25-06, mille kohaselt õigusabikulusid, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada.

Kohtu hinnangul on käesoleva väärteoasja puhul põhjendatud kaitsjale tasu maksmine, tegemist on mahuka ja materiaalõiguslikult keerulise vaidlusega. Eelnevast tulenevalt on kohtu arvates AS Alexela Sillamäe kaitsjale makstud tasu mõistlik 647, 66 euro suuruses summas (kahekordne trahvisumma 511, 29 eurot + tõlkekulud 136, 37 eurot), mis tuleb menetlusalusele isikule hüvitada.

Mari-Liis Avikson Kohtunik