2-23-108658/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-23-108658

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Võtta PlusPlus Capital AS hagi J. P. võlgnevuse nõudes menetlusse.

2. Kostja kohustub tasuma PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank AS, viitenumbriga 25112559 põhivõlgnevuse 1002,59 eurot, viivisevõlgnevuse 472,36 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku summas 1609,95 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:

Maksetähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 10.06.2023

1 609,95

1 534,95 10.07.2023

1 534,95

1 459,95 10.08.2023

1 459,95

1 384,95 10.09.2023 1384, 95 1309,95 10.10.2023 1309,95 1234,95 10.11.2023 1234,95 1159,95 10.12.2023 1159,95 1084,95 10.01.2024 1084,95 1009,95 10.02.2024 1009,95 934,95 10.03.2024 934,95 859,95 10.04.2024 859,95 784,95 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Kohtujurist Gerli Luik Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-108658 Kohtuasi PlusPlus Capital AS hagi J. P. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood: 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: T. I., e-posti aadress: XXX Kostja: J. P., isikukood: XXX, elukoht: XXX e-posti aadress: XXX

Menetluse liik Kirjalik menetlus

2-23-108658

2(3) 10.05.2024 784,95 709,95 10.06.2024 709,95 634,95 10.07.2024 634,95 559,95 10.08.2024 559,95 484,95 10.09.2024 484,95 409,95 10.10.2024 409,95 334,95 10.11.2024 334,95 259,95 10.12.2024 259,95 184,95 10.01.2025 184,95 109,95 10.02.2025 109,95 34,95 10.03.2025 34,95 34,95 0,00

3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2 märgitud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromissi punktis 2 märgitud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1002,59 euro ulatuseni.

4. Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda.

5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-108658.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus ei ole kaevatav (alus: TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. AS PlusPlus Capital esitas 28.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

J. P.ilt (võlgnikult) 1523,15 euro saamiseks. Võlgnik J. P. esitas 03.05.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 29.05.2023 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga hiljemalt 16.06.2023.

3. 31.05.2023 esitasid pooled kohtule digiallkirjastatud kompromissi.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued

2-23-108658

3(3) õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-108658 lõpetamisele.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

8. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu

20 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses avalduselt tasutud riigilõiv summas 65 eurot jäävad kostja kanda. Seega menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits kohtunik