1-22-6248/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

18.04.2023, Rakvere kohtumajas

Kriminaalasja number

1-22-6248

Kohtunik

Anu Ammer

Sekretär

Keili Rosar

Prokurör

Marge Voogma

Kaitsja

Indrek Sirk /kokkuleppel/

Kriminaalasi

Simo Jõe süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi.

Süüdistatav

SIMO JÕE,

isikukood 39211065237, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht

xxxx; emakeel eesti keel; põhiharidusega; töötab xxxx;

kriminaalkorras karistud:

- 22.07.2019 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 7

kuulise vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.07.-

22.07.2019, s.o 2 päeva, kanda jäi 6 kuud 28 päeva

vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aastase

katseajaga ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Karistus täidetud 22.07.2020;

- 20.09.2021 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi 1

aasta 4 kuulise vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

10.07.2021, s.o 1 päev, kanda jäi 1 aasta 3 kuud 29 päeva.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 479

tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 22 kuud ühes KarS § 75 lg

1, lg 2 p 2 kontrollnõuete järgimisega ning alkoholi

tarvitamise keeluga. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 5 kuuks. Karistus kantud, s.o üldkasulik töö

sooritatud 17.04.2023.

Tõkend – ei ole kohaldatud.

Asja läbivaatamise kuupäev

19.01., 15.02., ja 28.02.2023, avalikul kohtuistungil,

üldmenetluses

Kohtuotsus õiguslik alus

KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1

p 3, 9, § 179 lg 1 p 2

RESOLUTSIOON

SIMO JÕE süüdistuses KarS § 329 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

SIMO JÕE süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 2 (kaks)

aastat vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel pöörata kohe ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.

Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestada alates Simo Jõe poolt vangistusliku

karistuse kandmisele asumisest.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud

vangistust tingimisi kohaldamata 3 (kolme) aastase katseajaga.

Katseajaks allutada Simo Jõe kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda

katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel on Simo Jõe katseajal kohustatud:

- mitte tarvitama alkoholi;

- osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis

Katseaja alguseks lugeda 18.04.2023.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Simo Jõelt lisakaristusena ära maastikusõiduki juhtimisõigus 2

(kaheks) aastaks.

Mõista Simo Jõelt välja riigituludesse menetluskuluna:

- 1087,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel,

- 27,00 eurot toksikoloogiaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 43I/22E-TX0045) maksumus KrMS

§ 175 lg 1 p 3 alusel

Menetluskulud kokku summas 1114,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN

EE351010052031000004,

(SWIFT

EEUHEE2X),

Swedbank

–

IBAN

EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN

EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN

EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber

99923700013799 ning selgitus „Simo Jõe, 1-22-6248, menetluskulud“.

Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

elektroonilised andmekandjad, s.o DVD 24.02.2022 häirekeskuse

kõnesalvestistega ja fotodega sündmuskohalt ja DVD fotodega sündmuskohalt jätta

kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse.

KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Simo Jõe poolt valitud kaitsjale,

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, adv. Indrek Sirgile õigusabi andmisega seotud kuludest

1000,00 eurot /kd I, tl 55/.

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada

apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada

Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kantseleis 10.05.2023.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 31.05.2023.

I SÜÜDISTUS

Simo Jõe on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles viimati karistatud Viru

Maakohtu 20.09.2021 otsusega nr 1-21-6324 KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 4

kuud, mis asendati 479 tunni üldkasuliku tööga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 5 kuuks, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki

alkoholijoobes juhtimise eest ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,

juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult, alkoholijoobes olles ja vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta 24.02.2022 kella 18:49 paiku LääneVirumaal Haljala

alevikus Haljala-Käsmu mnt 2.km-l maastikusõidukit (xxxx) xxxx registreerimismärgiga

xxxx, kaotas alkoholi tarvitamisest põhjustatud vähenenud ja häiritud reaktsioonide ning

funktsioonide tõttu sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel ei suutnud enam sõidukit juhtida,

sõiduk paiskus ümber ning Simo Jõe kukkudes sõidukilt asfaltteele sai tervisekahjustusi.

Vereprooviga tuvastati Simo Jõe veres etanoolisisaldus 2,32+/-0,06 mg/g kohta.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse Simo Jõe alkoholijoobes olevaks

mootorsõidukijuhiks, kes rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht

ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning

liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi) nõudeid.

Seega Simo Jõe, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Simo Jõe on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna keda täitmisele pööratud

20.09.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-6324 (jõustunud 06.10.2021) on karistatud KarS

§ 424 lg 2 järgi 1 aasta 4 kuulise vangistusega, mis asendati 479 tunni üldkasuliku tööga, töö

tegemise tähtajaga 22 kuud ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis

tahtlikult 24.02.2022 kella 18:49 paiku Lääne-Virumaal Haljala alevikus Haljala-Käsmu mnt

2. km-l maastikusõidukit (xxxx) xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega teadlikult hoidus

kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS

§ 50 sätestatud lisakaristuse, s.o. sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, täitmisest.

Seega Simo Jõe, hoidudes teadlikult kõrvale jõustunud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud

ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse, s.o. sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmise täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD

TÕENDID

Kohtuliku uurimise alguses Simo Jõe end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, kuid

kohtumenetluse käigus tema seisukoht muutus, mida põhjendas asjaoluga, et olles juhtumi

tagajärjel raskelt vigastada saanud, ei mäletanud ta ei sündmust ega ka seda, et ta oleks

maastikusõidukit juhtinud. Samuti olid kohtueelses menetluses kogutud tõendid tema ja

kaitsja hinnangul pealiskaudsed ja vastuolulised. Näiteks süüdistuse põhitunnistaja D Lo oli

andnud omakäelisi ütlusi ühtekokku kümnel real ning kõnesalvestuses kirjeldas, et nägi

hoopis xxxx ratastele langemist. Teised süüdistuse esitatud politseiametnikest tunnistajad

kirjeldasid tunnistajaid mitmuses ning xxxx lähenemist teistsugusest suunast. Kohtulikul

uurimisel andsid tunnistajad põhjalikumaid ütlusi ning vastuolud nende ütlustes kõrvaldati.

Simo Jõe tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut.

Süüdistatava Simo Jõe ütluste kohaselt algas 24. veebruar 2022 sellega, et ta oli

komandeeringus tööl xxxx. Kuna sel päeval algas sõda, siis nad lõpetasid oma tööpäeva paari

tunni pealt ära, sest sõjauudis mõjus kõigile laastavalt, tekkis hirm ja nad tulid xxxx koju.

Koju jõudes läks ta naisega tülli ja naine läks kodust ära. Peale seda lõid lained pea peal

kokku, ta ei osanud muud teha, kui võttis kapist kas poolese või 700ml rummi, hakkas seda

jooma, mäletas, et E L pidi ka tema juurde koju tulema, aga ei tulnud. Järgmine pilt on

PERHi haiglas hommikul kell üheksa, kui ta ärkas ja sai aru, et oli mingi õnnetus juhtunud,

aga seda mis või kus juhtus, ta ei teadnud, kõrvalt voodist üks naine rääkis, et mingi avarii oli

tal olnud. Hiljem kui naine talle järgi tuli, siis sai teada, et talle kuulunud xxxxga oli õnnetus

juhtunud. Ta sai rasked vigastused: koljuluumurd, kõrvakile oli katki, pool nägu oli halvatud

paar kuud, peavalud olid pikalt, kaks kuud umbes. Sellest õnnetusest tegi kohe järelduse, et

alkoholist peab loobuma, 28.04.2022 lasi teha süsti ja taastudes läks "Kainem ja tervem Eesti"

programmi ning pärast õnnetust ei ole alkoholi tarbinud. Selgitas, et xxxx näol on tegemist

ratasmaastikusõidukiga ja maastikusõiduki juhtimisõigus tal oli, samas oma tegu ta ei õigusta

ja kahetseb tehtut iga päev. Käesolevalt käib tööl firmas nimega xxxx, on seal ehitustööline ja

juhatuse esimees, juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik, kuna ehitusobjektid on enamasti kõik

Harjumaal ja objektile veab ta ka ehitusmaterjale, seega ühistranspordiga tööl käimine ei ole

võimalik. Tunnistaja D juurde ei läinud ta sellise mõttega, et teda mõjutada või kallutada

midagi muud rääkima, tahtis lihtsalt teada, mis ikkagi juhtus hellitades lootust, et ehk see ei

olnud ikkagi tema.

D L-T ütluste kohaselt käis ta koos poja D 24.veebruaril, mil tal oli vaba päev, xxxx mnt

asuvasse xxxx maheda poes, väljas oli pime, kell oli kuskil seitsme paiku. Auto oli pargitud

poe nurgaga tasa, tema kui juhi koht oli poe nurgaga tasa, poja koht oli väljapoole sellest

maja nurgast, auto esiots oli xxxx poole. Nad olid poes juba ära käinud, istusid autosse, ta

keeras süütevõtit, vaatas ümbruskonda, et hakata tagurdama ja pilk oli suunatud xxxx mnt

poole, ta nägi, et sealtpoolt tuli xxxx, toimus pööre, inimene kukkus, xxxx käis inimese peal

ära. Tunnistaja joonistas geoportaalist võetud sündmuskoha kaardile xxxx teekonna ja märkis

ära selle koha, kus tema auto seisis: xxxx teekond, mida tema nägi, on märgitud sinise noole

ristiga ja auto on joonistatud nurka. Tunnistaja tormas koos pojaga autost välja ja helistas.

xxxx-d nägi tulemas mööda xxxx maanteed, xxxx poe taga oleva xxxx eest ja tegemas järsku

pööret xxxx ja xxxx poe vahele. Nad koos pojaga jooksid isiku juurde, xxxx oli suhteliselt

kõrval ja esimene asi oli kõigepealt vaadata, et kas kukkunu on üldse elus ja kui ta helistas,

siis arstid veel seletasid, mida ta kontrollima peab, ta pani kannatanu õigesse asendisse,

kuulas, kas ta hingab ja siis avastas, et xxxx veel käib ja ta keeras xxxx-l võtmest süüte välja.

xxxx oli ta külje peal käinud ja siis uuesti ratastel. Kukkunu oli näoga xxxx poole pikali

maas, aga xxxx oli ninaotsaga xxxx ukse poole. Tunnistaja nägi kukkumas ühte inimest,

rohkem seal kedagi xxxx seljas ei olnud ja kedagi ta minema jooksmas ei näinud. Maas

lamaja oli xxxx elanik, nimi kohe ei meenunud. Siis nägi xxxx poolt tulevat autot, millest

väljus blond naisterahvas, aga meesterahvas oli selle auto roolis. Naisterahvas hüüdis

maaslamajat Simoks ja see auto sõitis siis ära kui politsei tuli. Enam-vähem samal ajal selle

auto nägemisega nägi ta oma naabrinaist K J enda poole jooksmas, naabrinaine tõi oma autost

ohukolmnurga ja pani selle ette, muidu oleks Simole järgmine auto peale sõitnud.

Tunnistajal oli mulje, et nagu oleks K tulnud poe tagant, seal kus on taarapunkt. Tunnistaja

mäletamist mööda oli alguses parkla tühi, pärast õnnetust hakkas aga rahvast kogunema.

Politseist saabus 2 autot, tunnistaja suhtles kahe politseinikuga, ütlusi andis naisterahva juures

autos. Politsei ja kiirabi saabumisel helistas ta K nimelisele naabrile ja palus Simo vanematele

õnnetusest teatada, mingil hetkel suhtles ka Simo isaga, aga ei mäleta, kuidas kõne tekkis. Kas

Simo isa tuli kohale, seda ta ei tea, tema läks ära. Politsei toimetas veel sündmuskohal, kui ta

lahkus. Kui tema ära läks, siis jäi K kohapeale, K tuli mingi tund aega hiljem ja tõi talle ära

esmaabipaki, mis jäi sinna xxxx peale. Sündmuskohal tehtud fotol on tema ja tema poeg.

Fotol 7271 on naabrinaine K J ja K nö paremal on xxxx ja sealt poolt tuligi xxxx ja üritas

keerata siia poe taha, kus see tuli põleb. Tunnistaja hinnangul oli tema tähelepanu suunatud

xxxxle ja kui xxxx keeras, siis oli pigem tähelepanu suunatud kujule, kes kukkus ja

sellepärast, et see xxxx käis kukkunud kuju pealt ära ja see kuju enam ei tõusnud püsti.

Tunnistaja sõnul on ta hiljem 2 korda Simo Jõega kohtunud: esimene kord oli juuni lõpus

2022 ja teine kord mingil 14. juulil. Esimesel korral tuli Simo kommikarbiga teda tänama elu

päästmise eest ja palvega muuta antud tunnistust, sest äkki ta peab muidu vangi minema.

Teisel korral ei toonud Simo midagi, kuid uuris, kas ta on seisukoha võtnud ütluste

tagasivõtmise või muutmise kohta. Tunnistaja keeldus midagi tagasi võtmast või muutmast,

mille peale talle tundus, et Simo Jõe vihastas. Rohkem ei ole ta Simo Jõega kohtunud.

Tunnistaja K L töötab PPA Rakvere politseijaoskonnas eriasjade uurijana. K L ütluste

kohaselt oli ta 24.02 erandkorras patrullis koos J H L. Väljakutse tuli natuke enne seitset ja

sündmuskohale jõudsid nad natuke peale seitset. Oli bravo kutse ehk kõrgema kategooria

kutse, mille kohaselt oli toimunud liiklusõnnetus xxxx osalusel, kus xxxx oli rullunud üle

iseenda ja inimene pidi korisema tee peal. Patrull kasutas kohe alarmsõidu õigust, kohale

jõudsid enam-vähem koos kiirabiga.

Kohale jõudes parkis patrull sõidusuuna kinni, mis tuleb xxxx poolt xxxx suunas. K hakkas

tegutsema xxxx ja maas lebanud kannatanu juures ning paariline hakkas tegelema selle

isikuga, kes ütles, et tema nägi seda juhtumit pealt ehk siis üks naine koos poisiga. Kiirabi

tegeles kannatanuga, kuna oli peavigastus, siis paigaldati kehatoed, kaelatoed ja öeldi, et

nemad ei hakka isegi xxxx viima, et kohe läheb PERHi. Pärast seda, kui Simo Jõe ära viidi,

tema ja välijuht J M mingi aja veel tegid enda toiminguid ja lahkusid siis, kui välijuht neile

selleks loa andis ehk kuskil pool tundi pärast saabumist. Välijuht jäi veel sündmuskohale

mingeid viimaseid mõõtmisi tegema. K fotografeeris seal kohapeal ja J M ka pildistas. K

laadis enda pildid ülesse nii nagu teda juhendati liiklusõnnetuste kausta, mis neil on politsei

siseserveris ja seal märgistas ära kuupäevaga ja juhtumiga. xxxx jäi kohapeale. Kohapeale

saabus väidetavalt ka Simo Jõe isa, kellega vestles J M ja kes võttis vastu otsuse, et isale

antakse üle xxxx võtmed, aga kuna isa ei olnud valmis sellega sõitma või ei soovinud sõita, ta

ei olnud ka kiivrit, siis pargiti sõiduk xxxx poe kõrvale ja anti võtmed üle isale. Tunnistaja ei

tea, mis sellest sõidukist edasi sai. Temale kirjeldas tema mäletamist mööda poiss, et üle tee

on parkla ja seal kõrval on xxxx tee ja xxxx tee kaudu oli xxxx läbi parkla tulnud ja siis

keeranud tagasi xxxx suunas ja suunaga xxxx poe parkimisplatsile. Poisi ema tema ei

küsitlenud, tema vestles poisiga. Poisi emaga ei olnud sisulist vestlust, kogu informatsiooni

sai tunnistaja poisilt, kes ütles, et tema nägi õnnetust pealt.

Tunnistaja J H L töötab Ida Prefektuuris Rakvere politseijaoskonnas uurijana. 24. veebruaril

2022 oli patrullis koos K L. Väljakutse tuli enne seitset, oli braavo väljakutse, et toimunud on

liiklusõnnetus, isik on xxxx pealt maha kukkunud, hingamine on korisev ja ei reageeri.

Kohale jõudsid kuskil 10 minutiga ja nägi, et xxxx oli xxxxi poe külje peal xxxx mnt. teeääres

ehk xxxx poolt vaadatuna vasakul pool teeääres ja isik oli nö sõidutee pool xxxx kõrval maas.

Kohal oli mitmeid inimesi, kuid õnnetuse pealtnägijaid oli kaks ehk üks naisterahvas koos

pojaga. Ta võttis naisterahvalt ütlused, ta lasi naisterahval patrullautos omakäeliselt tunnistuse

kirjutada, naine ise soovis kirjutada. Peale seda tegi K L veel sündmuskohast pildid, kohale

jõudnud avariipolitseinik J M jäi sündmuskohale edasi toimetama, kui nemad K lahkusid.

Tunnistaja sõnul kannatanul kiivrit ei olnud ja tema seda kuskil maas ka ei näinud. J M tegi ka

pilte, kuid tema ei tea, mis neist sai, V-kettal on K L tehtud pildid.

Tunnistaja ütles talle, et ta oli xxx poe ees ja ta nägi nö tulemas xxxx-d xxxx poe tagant xxxx

mnt. vist, igatahes xxxx jääb sinnapoole ja xxxx jääb seljataha. Ütles, et xxxx poolt tuli xxxx,

driftis ja siis käis xxxx kummuli. Kui vaadata xxxx poe eest, kus on peasissekäik, siis maantee

jooksebki xxxx poe tagant. Külgmine pool on see, kus uksi pole ja tagumine pool on teisel

pool. Tunnistaja oli poe ees ja tee jookseb poest küljepealt mööda ja ta ütles, et xxxx tuli poe

tagant. Tunnistaja sai niimoodi aru sellest, et kui ta vaatab eestpoolt xxxx poe eest xxxx

poole, siis jah tee jookseb küll külje pealt, aga xxxx tuleb ikkagi xxxx poe tagant poolt ehk

mööda teed xxxx poolt. Ta täpset tunnistaja sõnakasutust ei mäleta. Seal olid veel juures

olijaid, aga ta otseselt ei küsitlenud neid, sest keegi teine ei näinud pealt seda sündmust, nad

olid sinna hiljem kogunenud. Ainuke, kes nägi oli see naisterahvas ja tema poeg. Pojaga

rääkisid, ta täpselt enam ei mäleta.

Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid

Asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos kõnesalvestusprogrammi Aweroc

väljatrükkidega ja häirekeskuse kõnefailid DVD-plaadil: 24.02.2022 kell 18:49:42 ajal

tehti numbrilt xxxx numbrile 112 kõne kestusega 01:31 min ja kell 18:50:58 02:03min.

Kõned on salvestatud DVD-plaadile /II kd, tl 1-5/.

Politsei andmebaasi KILP väljakutse väljatrükid koos patrulli tegevuste kirjeldusega

sündmuskohal, mille kohaselt 24.02.2022 kell 18:50 registreerit juhtum aadressil xxxxx

„xxxx“ (toidupood), xxxx mk. xxxx-ga kukkus ümber, noormehel korisev hingamine. 18:51

M noorem, teadvusel ei ole, hingab korinal. Kaitsekiivrit ei kandnud. 20:35 Simo toimetatud

PERHi, võimalik peavigastus. Kiivrit ta ei kandnud, joove hetkel teadmata. Simol puudus ka

vastav juhiluba. Alustatud menetlus, D kuulatud üle tunnistajana. Pealtnägija D L-T, isik

Simo Jõe (06.11.1992). Täitnud J M.

24.02.2022 kell 18:50 on registreeritud juhtum aadressil xxxx „xxxx“ (toidupood), xxx mk.

xxxx-ga kukkus ümber, noormehel korisev hingamine. 18:51 M noorem, teadvusel ei ole,

hingab korinal. Kaitsekiivrit ei kandnud. Vastu võetud: 18:53:08, Kohal: 19:00:18. Käidud

kohal, fikseeritud sündmuskoht. Pealtnägijad D L-T ja tema poeg D. D võetud esmased

ütlused juhtunu kohta tunnistajana. Täitnud J H L. /II kd, tl 6-7/.

Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt saabus SA

Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 24.02.2022 xxxx toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud

mootorsõidukijuht Simo Jõe, kellel esinevad vigastused: koljuluu murd, 3 cm põrutushaav

kuklas, marrastused kätel. Vigastuste raskusaste on raske ja esinevad joobe tunnused /II kd, tl

8/.

Sündmuskohast tehtud fotod DVD-plaatidel – K L ja J M tehtud fotod. Fotodel on näha

xxxx asukohta, masina andmeid ja välimust, sõiduki kõrval maas olevat isikut ja tema

isikutunnistust, millest nähtub, et tegemist on Simo Jõega. Samuti on näha sündmuskohal

tunnistaja D L-T ja tema poeg D ning nende auto asukohta /II kd, tl 9-14/.

Ekspertiisiakt nr 43I (xxxx), ekspertiisimäärus, menetleja ja EKEI vaheline

meilivahetus, nõudekirjad EKEIsse ja PERHi ning vastused nõudekirjadele

04.04.2022 kirjutas menetleja EKEI infosse, et „Rakvere politseijaoskond menetleb

kriminaalasja nr xxxx, mille materjalidest nähtub, et 24.02.2022 on mootorsõiduki juht SIMO

JÕE, ik 39211065237 põhjustanud liiklusõnnetuse ja juht on toimetatud Tallinna PERHi.

Kuna oli kahtlus, et juht oli liiklusõnnetuse ajal joobes, siis kas PERH on edastanud EKEI-le

isiku vereproovid, et määrata ekspertiis joobe tuvastamiseks.“

EKEI keemiaosakonna juhataja A R vastas samal päeval: „See proov on meieni jõudnud. Kas

saadate määruse või paneme uuringuga töösse?“

04.04.2022 koostas juhtivuurija ekspertiisimääruse, kus määras kohtubioloogiaekspertiisi.

Määruses on kirjas, et kriminaalasja menetluses on selgunud, et PERH on edastanud isiku

vereproovi EKEI-le. Tuvastamaks Simo Jõe joovet, on vaja kasutada eriteadmisi ekspertiisi

vormis. Anda eksperdi/ekspertiisiasutuse käsutusse ekspertiisi teostamiseks PERH-i poolt

EKEI-le edastatud Simo Jõe (ik 39211065237) vereproov. Eksperdile esitatav küsimus: Kas

Simo Jõe, ik 39211065237 veri sisaldab alkoholi?

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusest nõudekirjale nähtub, et „Teatame Teile, et

patsiendile Simo Jõe (ik 39211065237) ei manustatud 24.02.2022 vereproovi võtmise eelselt

alkoholi (etanooli) sisaldavaid ravimeid. Vastavalt reeglitele antakse vereproovi võtmise

kohta täidetud protokoll pitseeritud ümbrikus üle politseiametnikule, kes toimetab selle EKEI

laborisse. Kahjuks ei ole SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglal võimalik Teile väljastada

vereproovi võtmisega ja EKEI-sse saatmisega seotud dokumentatsiooni, kuna nii vereproovi

võtmise protokoll kui ka eelmise aasta vereproovide üleandmise registreerimise žurnaalid on

saadetud EKEI-sse.“

EKEI edastab vastuseks nõudekirjale Simo Jõe ekspertiisiks esitatud proovimaterjali saatelehe

ja proovimaterjali vastuvõtuga seotud dokumendi. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast-

uuringuaktist 43i nähtub, et Simo Jõelt võttis 24.02.2022 kell 20:20 vereproovi selleks

volitatud isik I D (xxxx), proovi identifitseerimise markeeringu kood: 216344. Proovi

vastuvõtmise kuupäev: 28.02.2022. Proovide vastuvõtuga seotud dokumendist nähtub, et

PERH andis 28.02.22 üle L nimelisele isikule (kuna kaitsja väitis, et L nimelist isikut politseis

ei tööta, siis kontrollisin PPA kodulehelt ja PPA Põhja majandustalituse transpordigrupis

töötab lausa 2 L nimelist isikut) 23 proovi ja 28.02.2022 kell 10:40 on need proovid EKEI-s

vastu võetud. Proovide hulgas on ka Simo Jõe proov, milline on võetud töösse 04.04.2022.

Ekspertiisiakt nr 43I (xxxx)

– proovimaterjal: veri, proov võetud: 24.02.2022 kell:20:20,

proov saabunud: 28.02.2022.

Esitatud turvapakend markeeringuga 216344, milles oli halli korgiga kaks vaakumkatsutit.

Üle ühe katsuti korgi ja katsuti oli kleebitud turvakleebis markeeringuga V23945, millest

võeti verd ekspertiisiks. Teise katsuti turvakleebise markeering oli V23946. Katsutite

turvakleebised oli signeeritud allkirjaga. Katsutite etiketile oli kleebitud teine etikett, mille

ribakoodi all oli trükitud kiri: JÕE, SIMO identifitseerimisandmed VASTUVÕTT EMO.

Mõlemas katsutis oli ca 2 ml verd. EKEI on EAK poolt akrediteeritud katselabor L127.

Etanooli määramine verest teostati gaasikromatograafilise meetodiga, EAK poolt

akrediteeritud kinnitatud metoodika ET 2.1 järgi. Verest leiti etanooli (2,32±0,06)mg/g, k=2.

Eksperdiarvamus Ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (2,320,06) mg/g, k=2 /II kd, tl

15-20/.

Õiend X-tee andmetega/Väljatrükk Transpordiameti andmebaasist, mille kohaselt on

ratasmaastikusõiduk xxxx on registreeritud 04.06.2012, omanik Simo Jõe, 39211065237.

Simo Jõe juhiluba xxxx on väljastatud 19.09.2014 ja kehtib kuni 18.09.2024, kätteantud

07.03.2022. Juhtimisõigus on omistatud 31.08.2012, äravõetud alates 06.10.2021 kuni

05.03.2022, taastunud 06.03.2022 /II kd, tl 23-24/.

Kahtlustatava Simo Jõe karistusregistri väljatrükid ja Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja 20.09.2021 kohtuotsus nr 1-21-6324, mille kohaselt on Simo Jõel kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Lisaks on Simo Jõel 1 arhiveeritud kriminaalkaristus ja 15 arhiveeritud

väärteokaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest

/II kd, tl

25-32/.

Kohtueelne ettekanne, mis annab ülevaate Simo Jõe varasematest kriminaalhooldustest /II

kd, tl 33-35/.

Kaitsja esitas Kordamed AS tõendi, millest nähtub, et 28.04.2022 on Simo Jõele teostatud

alkoholi blokeeriva depoopreparaadi süst. Patsiendile 1 aasta jooksul on keelatud kõik

alkohoolsed joogid ja alkoholi sisaldavad ravimid /II kd, tl 36-38/.

PERHi vastus taotlusele 13.02.2023, millest nähtub, et Simo Jõe on pöördunud seoses

alkoholitarvitamise häire raviga SA PERH psühhiaatriapolikliinikusse vastuvõttudele 28.06,

11.07, 02.08, 09.08, 08.09 ja 10.10.2022. Ravi perioodil on pidanud kainust. Toetatud

motivatsiooni nii ka jätkata /II kd, tl 39-41/.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus

saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt,

kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed

asetatakse omavahelisse konteksti.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Maastikusõiduk on mootori jõul

maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses

mootorsõiduk (LS § 2 p 36).

Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36

lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt.

Käesolevas asjas annab korduvuse kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki alkoholijoobes

juhtimise eest ehk Viru Maakohtu 20.09.2021 otsusega nr 1-21-6324 KarS § 424 lg 2 järgi

mõistetud karistus, süüteo eest, mille Simo Jõe pandi toime 10.07.2021.

KarS § 424 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3

sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse

KarS § 424 süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on usaldusväärselt tõendatud

toksikoloogiaekspertiisiga, mille kohaselt leiti Simo Jõe verest etanooli 2,320,06 mg/g.

Kohtuliku uurmise lõpuks, kui põhjalikult uuritud tõendid olid hajutanud Simo Jõe kahtlused

tema poolt maastikusõiduki joobes juhtimise osas, selle süüteoepisoodi osas vaidlus puudub.

Simo Jõe tunnistas oma süüd ja väljendas kahetsust. Ta möönis, et sündmuste käik 24.02.2022

võis olla just selline nagu tunnistajate ütlustest ja muudest tõenditest tervikpildina joonistus.

Kogutud tõenditest tulenevalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega. Simo Jõe ütlustega on

tõendatud, et ta tarvitas enne maastikusõiduki rooli istumist suures koguses kanget alkoholi, et tal

oli sel ajal kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus ning tal oli maastikusõidukit

juhtima asudes kehtiv karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Täielikult on tõendatud, et

just Simo Jõe oli see isik, kes juhtis alkoholijoobes maastikusõidukit, põhjustas

liiklusõnnetuse ja sai ise selle tagajärjel raskelt viga ning eelmise kohtuotsusega oli temal sel

ajal ära võetud sõiduki juhtimisõigus.

Simo Jõe käitumises esinevad KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning seega tuleb ta antud

süüteo toimepanemises süüdi mõista.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab kohtuotsusega

kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud karistuste kandmisest teadlik kõrvalehoidumine.

Nimetatud süüteo koosseisu on ühendatud nii vangistuse (§ 45) kandmisest kõrvalehoidumine

kui ka kohtu poolt kuriteo eest KarS §-de 49, 491, 50, 51, 52 või 522 alusel mõistetud

lisakaristuste täitmisest teadlik kõrvalehoidumine.

Hõlmatud on sellistest lisakaristustest kõrvalehoidumine, mille täitmist ei ole riigil võimalik

alati ise tagada ja mille järgimine sõltub eelkõige karistatud isikust endast. Objektiivne

koosseis eeldab järgmiste tunnuste üheaegset olemasolu: a) isiku suhtes on

kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega talle on mõistetud vangistus või

mõni §-des 49‒52 või §-s 522 nimetatud lisakaristus; b) kohtuotsus on jõustunud; c)

kohtuotsus on täitmisele pööratud ja d) isik hoiab teadlikult kõrvale talle süüteo eest

mõistetud karistusest.

Kui süüdimõistetu rikub talle kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse

sisuks olevat keeldu, on tegemist lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumisega.

KarS § 329 subjektiivne koosseis eeldab otsest tahtlust.

Viru Maakohtu 20.09.2021 otsusega kohtuasjas nr 1-21-6324 kohaldati Simo Jõe suhtes

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Selles kriminaalasjas tehtud otsus

sätestab juhtimise õiguse äravõtmise õiguslikuks aluseks KarS § 50 lg 1 p 1 ja ütleb: „KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võtta Simo Jõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks)

kuuks“.

KarS § 50 lg 1 loetleb ammendavalt, milliste sõidukite puhul võib kohus juhtimise õiguse ära

võtta. Nimelt on seal sätestatud: „Kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole

sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu

liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist…“

Käesolevas kohtuasjas temale esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse Simo Jõele ette

maastikusõiduki juhtimist.

Liiklusseaduse § 2 p 36 sätestab maastikusõiduki legaaldefinitsiooni - maastikusõiduk on

mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse

tähenduses mootorsõiduk.

Liiklusseaduse § 2 p 40 sätestab mootorsõiduki legaaldefinitsiooni - mootorsõiduk on mootori

jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks

ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk,

tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis.

Transpordiameti andmebaasi väljatrüki kohaselt oli Simo Jõe poolt juhitud sõidukiks xxxx

registreerimismärgiga xxxx, mis on MS2 kategooria sõiduk ehk ratasmaastikusõiduk.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.06.2011 määruse nr 52 „Maastikusõiduki

tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord“ § 3 p 6 sätestab - ratasmaastikusõiduk (MS2 kategooria) on vähemalt

kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on

valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks.

Eeltoodud sätetest tuleneb, et 24.02.2022 juhtis Simo Jõe mitte mootorsõidukit, vaid

maastikusõidukit. Liiklusseaduse § 2 punktides 36 ja 40 on kaks korda eraldi sätestatud, et

maastikusõiduk ei ole mootorsõiduk.

Sellest tulenevalt nõustub kohus kaitsja hinnanguga, et isegi juhul, kui Simo Jõel mingil

põhjusel ei olnud õigust juhtida maastikusõidukit, ei ole alust kavalifitseerida tema tegevust

KarS § 329 järgi.

KarS § 329 ei sätesta kuriteona mitte mootor- või maastikusõiduki juhtimist juhtimisõigust

omamata, vaid kitsalt kohtuotsusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Kohtuotsusega ei ole

aga keelatud Simo Jõel maastikusõiduki juhtimist. Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi

juhtimine selleks juhtimisõigust omamata on eraldi süüteokoosseis, mille eest on ette nähtud

kriminaalkaristus üksnes juhul, kui seda on toime pandud süstemaatiliselt. Karistusnormiks on

siis KarS § 4231.

Kuna 20.09.2021 kohtuotsusega võeti Simo Jõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimisõigus, siis maastikusõiduki juhtimine tema poolt ei ole käsitletav kuriteo eest

mõistetud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisena. Seega tuleb Simo Jõe

süüdistuses KarS § 329 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse

usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid

tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides.

Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse

sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki

tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et Simo Jõe puhul ei saa rääkida kui õiguskuulekast isikust

liikluses. Simo Jõe on varem kohtulikult ja väärteokorras korduvalt karistatud ning seda ka

samalaadse liikluskuriteo eest. Simo Jõel on kaks kehtivat kriminaalkaristust.

Viimati karistati teda 20.09.2021 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 4

kuulise vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 10.07.2021, s.o 1 päev, kanda jäi 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust, mis KarS

§ 69 lg 1, 3 alusel asendati 479 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 22 kuud ühes KarS § 75 lg

1, lg 2 p 2 kontrollnõuete järgimisega ning alkoholi tarvitamise keeluga. Lisakaristusena võeti

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Käesolevaks ajaks on üldkasulik töö sooritatud.

Lisaks eelnimetatule on Simo Jõel 1 arhiveeritud kriminaalkaristus ja 15 arhiveeritud

väärteokaristust, muuhulgas korduvate liiklusalaste rikkumiste eest.

Simo Jõe puhul on süütegude asjaolud ja sisu sarnased, ajalised vahed väikesed ning see

näitab, et tema puhul on uute analoogsete kuritegude toimepanemise oht suur.

Samas ei saa kohus nõustuda prokuröriga selles, et käesoleval ajal ei ole alust hinnata siirana

Simo Jõe kahetsust ja valmisolekut kardinaalselt muuta oma edaspidist elu.

Eluliselt usutavalt on Simo Jõe kohtule selgitanud, miks ta alguses oma süüd eitas ning ka

seda, et 24.02.2022 toimunud liiklusõnnetus pani teda oma elu tõsiselt ümber hindama.

Alkoholi tarvitamise tõttu ei ole Simo Jõe elu kunagi varem ohus olnud nagu sellel korral, mil

ta ise raskelt vigastada sai. Kui varasemad alkoholi tarvitamisest loobumise otsused olid olnud

lühiajalised ja tuginesid üksnes tahtejõule, siis nüüd pöördus ta professionaalse abi saamiseks

Kordamedi ning liitus ka programmiga „Kainem ja tervem Eesti“. Nimetatud meetmed

annavad siiski aluse eeldada, et isik edaspidi suudab ohjata oma sõltuvust, mille tõttu ta varem

korduvalt on süütegusid toime ´pannud. Simo Jõe on püsinud kainena nüüdseks juba enam kui

aasta ja on avaldanud, et kavatseb seda jätkata ka tulevikus.

Kaitsja on asjakohaselt väljendanud seisukoha, et KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise

eesmärkide täitmiseks tuleb lisaks teo toimepanemise ajal esinenud asjaoludele pöörata

tähelepanu ka sellele, kuidas toimepandud kuritegu on isikut mõjutanud ning kuidas ta on

käitunud pärast kuritegu. Kuigi tegemist on retsidiivse isikuga, kes ka varem on lubanud

selline käitumine lõpetada, siis nüüd tuleb nõustuda, et asjaolud on siiski teistsugused. Simo

Jõe sai enda toimepandud kuriteo tagajärjel ise eluohtlikult vigastada ning pöördus

sõltuvusravile, mis on olnud tulemuslik.

Kohtu hinnangul Simo Jõe karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust

kergendavaks asjaoluna hindab kohus isiku poolt väljendatud kahetsust.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest eest on karistusena ette

nähtud vangistus kuni neli aastat.

Karistuse mõistmise osas tuleb nõustuda prokuröriga selles osas, et Simo Jõele tuleb mõista

vangistuslik karistus KarS § 424 lg 2 järgi sanktsiooni keskmises määras ehk 2 aastat

vangistust, kuna tegemist on süstemaatilise liiklusalase õigusrikkujaga.

KarS § 424 lg 4 p 1 sätestab - käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta

mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on kohtul kaalutlusõigus otsustada

mõistetud karistusest üksnes osalist tingimisi vabastamist. Simo Jõe, vaatamata korduvale

karistatusele, ei ole varem kandnud reaalset vabaduskaotuslikku karistust. Temale käseolevalt

süüks arvata kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta, mille jooksul Simo Jõe

on astunud reaalseid samme sõltuvusest vabanemiseks ja edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.

Seetõttu leiab kohus, et vangistuse täielik täitmisele pööramine ei ole proportsionaalne.

Kohus peab põhjendatuks mõistetavast vangistusest vangistuslikust karistusest pöörata

täitmisele näiteks 2 kuud vangistust ja ülejäänud ajaks allutada Simo Jõe käitumiskontrollile

ja määrata lisakohustused, mis säilitavd kontrolli isiku tegevuse üle. Simo Jõe on kuriteo

sooritanud küll varasema käitumiskontrolli ajal, kuid kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande

kohaselt temal hooldusalusele sisulisi etteheiteid käitmiskontrolli tingimuste täitmise üle ei

ole. See asjaolu koostoimes Simo Jõe poolt juba ette võetud meetmetega (ravile allumine ja

programmiga liitmine) annab aluse eeldada, et allumine kriminaalhoolduse nõuetele kujuneb

edukaks.

Kohtu seisukoht lisakaristuse kohaldamise osas

24.02.2022 puudus Simo Jõel mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna see oli temalt eelpool

viidatud Viru Maakohtu otsusega perioodil 06.10.2021 kuni 05.03.2022 ära võetud kuid

maastikusõiduki juhtimisõigus oli temal alles.

Pärast kuriteo toimepanemist 24.02.2022 on Simo Jõe juhtimisõigus taastunud ja käesoleval

ajal on tal mootorsõiduki juhtimisõigus olemas.

KarS § 50 lg 1 annab ammendava loetelu, milliste sõidukite puhul võib kohus juhtimise

õiguse ära võtta. Nimelt on seal sätestatud: „Kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei

ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi

ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena

kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist…“

Kriminaalasjas 1-21-6324 tehtud otsus sätestab juhtimise õiguse äravõtmise õiguslikuks

aluseks just KarS § 50 lg 1 p 1 ja ütleb: „KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Simo Jõelt

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks“.

Simo Jõelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole seega õiguslikult võimalik kuna

ära võtta saab seda, mis isikul teo toimepanemise ajal olemas oli. 24.02.2022 ei olnud Simo

Jõel mootorsõiduki juhtimise õigust. Asjaolu, et see õigus taastus tal uuesti 06.03.2022 ja on

tänase otsuse tegemise ajal olemas, ei oma tähtsust. Seega karistuse mõistmisel ei ole

õiguslikult võimalik kohaldada KarS § 424 lg 4 p 2.

Küll aga leiab kohus, et Simo Jõe suhtes tuleb pidada põhjendatuks kohaldada lisakaristusena

maastikusõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, mis temal kuriteo toimepanemise ajal olemas

oli.

Aluse lisakaristuse kohaldamiseks annab asjaolu, et Simo Jõe juhtis maastikusõidukit joobes

olles hoolimata sellest, et vajadust tal sõitma minna ei olnud. Selline käitumine näitab

hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse. Samuti oli tegemist kriminaalse joobe miinimummäära

olulise ületamisega, tal esinesid ka välised joobe tunnused ja ta asus sõidukit juhtima sellises

olekus, et ta isegi ei mäleta seda ning põhjustas liiklusõnnetuse.

Põhi- ja lisakaristus koostoimes vastavad Simo Jõe süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele

kaalutlustele ning avaldavad koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute kuritegude

toimepanemist tema poolt.

V MENETLUSKULUD

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o

1087,50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel toksikoloogiaekspertiisi maksumus 27 eurot.

KrMS § 181 sätete kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Käesolevas kohtuasjas mõistab kohus Simo Jõe õigeks ühes süüteoepisoodis ning peab seega

põhjendatuks hüvitada riigieelarve vahenditest Simo Jõe poolt valitud kaitsjale,

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, adv. Indrek Sirgile õigusabi andmisega seotud kuludest

1000,00 eurot, leides, et nimetatud summa on proportsionaalselt mõistlik ja põhjendatud,

arvestades kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Viru Maakohtu 18. aprilli 2023 otsus Simo Jõele mõistetud põhikaristuse ja

lisakaristusena maastikusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise osas.

2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

1)mõista Simo Jõele KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks)

aasta 6 (kuus) kuu pikkune vangistus.

2)KarS § 74 lg 2 alusel pöörata mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 2 (kaks) kuud

vangistust. Selle kandmise algust arvestada alates Simo Jõe poolt vangistuse kandmisele

asumisest. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab süüdimõistetule teatise selle

kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

3)KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud

vangistust, tingimisi kohaldamata kolmeaastase katseajaga.

4)Katseajaks allutada Simo Jõe kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda

katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5)KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Simo Jõe katseajal kohustatud:

- mitte tarvitama alkoholi;

- osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

6)KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 18. aprill 2023.

3.KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta süüdistatav Simo Jõelt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Simo Jõe

kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Transpordiametile. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb

lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

4.Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5.Välja mõista Eesti Vabariigilt Simo Jõe kasuks valitud kaitsja kulud käesolevas

apellatsioonimenetluses 512,40 eurot, sh käibemaks 92,40 eurot.

Riigikohtu 30.01.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku §

349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Simo Jõe kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi

kassatsioon menetlusse võtmata.

18.04.2023 kohtuotsus 1-22-6248 jõustus 30.01.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.