2-19-9173/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-9173

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu

16.04.2019

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Aleksei

Smelov

Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(registrikood 80162053), esindaja Dmitri Štšerbin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku

päevakorra punkti 2 all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks osas, milles otsustati paigaldada

valvekaamerad. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn,

Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 2 all vastu

võetud otsuse, milles otsustati paigaldada valvekaamerad, tühisus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku

päevakorra punkti 5b all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks osas, milles otsustati nõuete üle rõdude

klaasimise kohta. Teha selles osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn, Randla tn

15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 5b all vastu võetud

otsuse, milles otsustati nõuded rõdude klaasimise kohta, tühisus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku

päevakorra punkti 5c all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks osas, milles otsustati parempoolse lifti

renoveerimine. Teha selles osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn, Randla tn

15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 5c all vastu võetud

otsuse, milles otsustati parempoolse lifti renoveerimine, tühisus.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus muutmata

5. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1. Rahuldada X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks osaliselt.

5.2. Tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse

päevakorra punkti 2 all vastu võetud otsuse, milles otsustati paigaldada

valvekaamerad, tühisus.

5.3. Tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse

päevakorra punkti 5b all vastu võetud otsuse, milles otsustati nõuded rõdude

klaasimise kohta, tühisus.

5.4. Tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse

päevakorra punkti 5c all vastu võetud otsuse, milles otsustati parempoolse lifti

renoveerimine, tühisus.

5.5. Jätta muus osas Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus muutmata ja X

määruskaebus rahuldamata.

5.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning

rahaliselt kindlaks määramata.

6. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

7. Jätta rahuldamata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 14.06.2019 maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(puudutatud isik) 16.04.2019 korteriomanike üldkoosoleku päevakorra p-de 1, 2 ja osaliselt p-

i 5 all vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud

palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Avaldaja palus tühistada või kehtetuks tunnistada järgnevad 16.04.2019 üldkoosoleku

otsused:

− Parkla ehitus - teha hoovi korrastamiseks vajalikud tööd, rahaliste vahendite puudumise

korral teha projekt kolmes etapis (päevakorra p 1a)

− Valvekaamerate paigaldus - paigaldada videokaamerad majas ja väljas maja ümber,

ühistu ostab kaamerad ja tehnika (päevakorra p 2)

− Rõdude klaasimine - maja rõdud võivad olla klaasitud raamita või valge raamiga,

teistmoodi klaasimine tuleb vahetada (päevakorra p 5b)

− Liftide uuendamine/renoveerimine - renoveerida parempoolne lift (päevakorra p 5c)

Avaldaja oli seisukohal, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest koosolekul ei osalenud

nõutav arv liikmeid. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 kohaselt on

korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub

üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Korteriühistus oli 160 liiget ja pool sellest

oli 80, kuid üldkoosolekul osales 40 liiget. Vastavalt 22.11.2001 põhikirja punktile 6.5. oli

üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 51% ühistu liikmetest või nende

esindajatest. 03.07.2018 toimus üldkoosolek, kus võeti vastu otsus põhikirja muutmiseks. Uue

põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt oli korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate

arvust sõltumata. Kuivõrd uue põhikirja poolt hääletas vaid 30 korteriühistu liiget, ei võetud

uut põhikirja vastu ja kehtis varasem põhikiri, mille järgi oleks üldkoosolekul otsuste tegemise

poolt pidanud hääletama vähemalt 51% korteriühistu liikmetest või nende esindajatest.

Avaldaja vaidlustas 03.07.2018 üldkoosoleku otsuse põhikirja muutmiseks, mida menetleti

maakohtus (tsiviilasi nr 2‑18‑13079). 21.02.2022 seisukohas teatas avaldaja, et ringkonnakohus

jättis tsiviilasjas nr 2-18-13079 rahuldamata avaldaja nõude tuvastada, et korteriühistu

03.07.2018 üldkoosoleku otsus kinnitada uus põhikiri oli tühine. Seega kehtis uus põhikiri

alates 03.07.2018. Täiendavalt palus avaldaja kohustada korteriühistut esitama kohtule

korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku protokolli lisad: üldkoosoleku osalejate nimekirja ja

volikirjad.

Avaldaja väitel olid 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra p-de 5b ja 5c otsused rõdude

klaasimise ja lifti renoveerimise kohta tühised, sest neid küsimusi ei olnud üldkoosoleku kutse

päevakorras ja seega rikuti KrtS § 29 lg-t 1. Üldkoosoleku päevakorra p-i 2 otsus

valvekaamerate paigaldamise kohta oli õigusvastane, sest valvekaamerate paigaldamise kulud

ei olnud KrtS § 35 kohaselt korteriühistu tavapärase valitsemise majandamiskulud.

Valvekaamerate paigaldamise näol ei olnud tegemist elamu ega selle hooldamise või

remondiga. Üldkoosoleku päevakorra p-i 1 otsus parkla ehitamise kohta oli õigusvastane, sest

elamu oli korteriomanike kaasomandis ja kaasomandis oleval kinnistul parkla ehitamine võis

toimuda vaid kõigi kaasomanike kokkuleppel.

Puudutatud isiku vastuväited

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et otsused rõdude klaasimise ja lifti

renoveerimise kohta olid tühised. Tegemist oli kohalolijate poolt püstitatud küsimustega.

Elamu rõdud olid erinevad ja nõuet, et kõik rõdud peavad olema ühesugused, arutati juba

eelnevalt. Sellega seotud küsimusi tõstatati korteriühistus tihti. Ehkki üldkoosoleku protokollis

oli rõdude küsimuse arutamine vormistatud otsusena, oli tegemist liikmete teavitamise ja

hoiatamisega, et nad ei klaasiks rõdusid oma subjektiivse äranägemise järgi. Samuti olid

Tallinna linnal nõuded rõdude osas, mille kohta tehti kortermajadele ettekirjutusi. Seega täitis

puudutatud isik seadusest tulenevat hoolsuskohustust ja teavitas elanikke võimalikest riskidest.

Liftide renoveerimise osas korraldab korteriühistu koosoleku liftide moderniseerimise

arutamiseks. Üldkoosolekul otsustati vaid osaline renoveerimine, mida sai lahendada muude

küsimuste seas ja see ei olnud vastuolus üldise päevakorraga ega liikmetele üllatuslik. Avaldaja

nõue tühistada otsus lifti renoveerimise kohta oli arusaamatu, sest avaldaja ei selgitanud, mis

põhjusel ja mille alusel ta lifti renoveerimist vaidlustas.

Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et otsus valvekaamerate paigaldamise kohta

oli

õigusvastane.

Valvekaamerad

olid

väljaspool

korterelamut

juba

paigaldatud.

Korteriomanikud soovisid paigaldada valvekaamerad ka korrustele. Riigikohtu praktika

kohaselt on valveteenus majandamiskulu, kui see on kõigi/enamiku korteriomanike huvides ja

seotud nende kaasomandis oleva ehitise või maatükiga. Seega oli valvekaamerate paigaldamine

korrustele majandamiskulu ja avaldaja seisukoht oli ekslik. Valvekaamerate paigaldamise otsus

tulenes vajadusest tagada kaasomandi säilimine. Parkla ehitamine otsustati 12.07.2011

koosolekul. Otsus oli kehtiv ja selle vastuvõtmisel osales ka avaldaja. Parkla rajamine kinnitati

14.10.2011 otsusega, mil selle poolt hääletas 96 korteriomanikku, mis moodustas 60% omanike

üldarvust. Vastavalt otsusele tellis puudutatud isik ametliku projekti. Parkla ehitamise teema

tõstatati 16.04.2019 üldkoosolekul seetõttu, et Tallinna linn nõudis toetuse eraldamiseks

korteriühistu otsuse formaalset ümbersõnastamist territooriumi heakorrastamiseks. Laenu

võtmist korteriühistus ei arutatud, sest töid ja teenuseid püütakse rahastada omavahenditest.

Korteriühistul oli olemas projekt, milles olid kooskõlastused koos ehitusloaga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis avaldaja avalduse korteriühistu 16.04.2019 üldkoosolekul vastu võetud

otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Samuti

jättis kohus rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama kohtule

16.04.2018 üldkoosoleku protokolli lisad. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Kuivõrd üldkoosolek toimus ja otsused võeti vastu 16.04.2019, siis lähtus kohus asja

lahendamisel sellel ajal kehtinud seadustest. Korteriühistu 22.11.2001 põhikirja (I kd, tl 8-14)

p-i 6.5. kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 51% ühistu

liikmetest või nende esindajatest. Puudus vaidlus selles, et korteriühistus oli 160 liiget, millest

pool oli 80. 03.07.2018 toimus korteriühistu üldkoosolek, mille kohaselt võttis üldkoosolek

vastu otsuse põhikirja muutmiseks. Uue põhikirja (I kd, tl 16-19) punkt 3.4.3. sätestas, et

üldkoosolek oli otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Avaldaja vaidlustas 03.07.2018

üldkoosoleku otsuse põhikirja muutmise kohta maakohtus. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-13079

tuvastas maakohus, et 03.07.2018 üldkoosoleku otsused olid kehtivad, siis ei kehtinud

16.04.2019 seisuga 22.11.2001 vastu võetud põhikiri, vaid 03.07.2018 vastu võetud uus

põhikiri.

KrtS § 35 lg 1 kohaselt otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette

rangemaid nõudeid. Avaldaja ei tuginenud oma avalduses ega hilisemates seisukohtades

16.04.2019 protokolli lisade puudustele ega asjaoludele, mis põhjustaksid 16.04.2019 otsuste

tühisust või kehtetust seoses 16.04.2019 protokolli lisade korrektsusega. Avaldaja vaidlustas

16.04.2019 koosoleku otsused sisuliselt. Puudutatud isik esitas kohtule 16.04.2019 protokolli

lisad, millest nähtus mitu korteriomandit oli koosolekul esindatud ja asjaolu, et koosolekul oli

otsustusvõimeline kvoorum (I kd, tl 121-133). Kvoorum vastas korteriühistu kehtiva põhikirja

punktis 3.4.3. toodud nõudele, mille järgi oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust

sõltumata (I kd, tl 134-138).

Parkla rajamise otsus võeti vastu 12.07.2011 ja kinnitati 14.10.2011 üldkoosoleku otsusega.

14.10.2011 hääletas parkla rajamise poolt 96 korteriomanikku, mis oli 60% korteriomanike

üldarvust (160). Vastavalt otsustatule tellis puudutatud isik ametliku projekti, kus töötati mh

läbi parkla rajamine. Kuivõrd 14.10.2011 koosolekul pooldasid 60% korteriomanikest parkla

rajamist, siis järgiti asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s toodud nõudeid ja avaldaja sellekohane

etteheide korteriühistule oli põhjendamatu.

Avaldaja ei selgitanud, millest lähtuvalt jõudis ta seisukohale, et üldkoosoleku otsus

valvekaamerate ostmiseks ja paigaldamiseks oli vastuolus KrtS § 35 lg-ga 2. Avaldaja väitel

oli puudutatud isiku koosoleku otsus üldsõnaline ja väidetavalt soovis puudutatud isik

paigaldada kaameraid topelt. Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et valvekaamerate

paigaldamise vajadus oli tingitud vajadusest tagada kaasomandi säilimine. Puudutatud isik

tõendas valvekaamerate paigaldamise vajadust fototabeliga, milles kajastati kaasomandi

kahjustamise episoodid.

Kohtu hinnangul olid põhistamata ja tõendamata avaldaja väited rõdude klaasimise ja lifti

renoveerimise otsuste tühisuse osas. Kuivõrd antud juhul ei toonud avaldaja esile rikkumisi

seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, ei olnud 16.04.2019 üldkoosoleku

otsus KrtS § 29 lg 1 järgi tühine. Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib olla tühine

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt juhul, kui see on vastuolus heade

kommetega, rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Võimalikku vastuolu heade

kommetega sai käesolevas asjas hinnata üksnes seeläbi, kas taolisi otsuseid võis põhimõtteliselt

korteriomanike üldkoosolekul hääletada ja vastu võtta. KrtS § 35 lg 2 sätestab, milliseid

tegevusi käsitatakse korterioandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemisena. Kui

korteriomanike hinnangul esinesid alused viidatud küsimuste aruteluks, oli neil õigus selline

küsimus üldkoosolekul hääletusele panna. Kui otsus võeti vastu kõiki teisi koosoleku pidamist

ja otsuse vastuvõtmise korda puudutavate reeglite järgi nõuetekohaselt häälteenamusel, ei

saanud selline otsus olla vastuolus heade kommetega. Käesoleval juhul ei rikutud koosoleku

pidamise ega otsuse vastuvõtmise korda. Eeltoodust tulenevalt puudus alus tuvastada

vaidlusaluste otsuste tühisus TsÜS § 38 lg 2 alusel.

KrtS ei sisalda erisätteid korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste kohta. KrtS § 29

lg 2 teisest lausest tulenevalt tuleb korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

lahendamisel kohaldada TsÜS-s juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. Seega

näeb võimalikud kehtetuks tunnistamise alused ette TsÜS § 38 lg 1 p-des 1-3, mille järgi võib

huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist kui otsus on

vastuolus seadusega, otsus on vastuolus põhikirjaga või kui juriidilise isiku osanik, aktsionär

või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku

kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus

võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohus märkis, et TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgne

kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga

selle sisulist põhjendatust. Nii ei saanud kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas

juriidilise isiku liikmed oleksid pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Seega ei saanud

otsus olla kehtetu vastuolu tõttu KrtS §-ga 35. Avaldaja ei märkinud, et otsus oli vastuolus

põhikirjaga. Samuti ei viidanud avaldaja asjaolule, et juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige

kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks

eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab

seda eesmärki saavutada. Seega ei olnud täidetud ükski kehtetuks tunnistamise nõude eeldus.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja rahuldada avaldus. Menetluskulud palus

avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme leides, et otsus parkla ehitamise kohta oli seaduslik.

Ebaõige oli maakohtu järeldus, et 12.07.2011 üldkoosoleku otsus parkla ehitamise kohta oli

kehtiv. 12.07.2011 üldkoosolek oli korduv üldkoosolek, kus osales 47 korteriühistu liiget.

Vastavalt 22.11.2001 põhikirja p-le 6.5. oli korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest

võttis osa vähemalt 1/3 ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistus oli 160 liiget,

millest 1/3 oli 53 liiget. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused olid tühised.

Maakohus leidis, et üldkoosolek kinnitas 14.10.2011 parkla rajamise ja otsuse tegemisel osales

60% korteriomanike üldarvust. Maakohus kohaldas taolisele järeldusele jõudes ebaõigesti

seadust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Riigikohtu selgitusest tulenes, et AÕS § 72 lg

1 kohaldamiseks tuli põhjalikult uurida käesoleva asja asjaolusid. Maakohus lähtus vaid

üldkoosoleku protokollist ja seega puudus antud juhul alus AÕS § 72 lg 1 kohaldamiseks. Uue

parkla ehitamisega korterelamu haljastusalal muudetakse oluliselt maa majanduslikku otstarvet

ja sellise otsuse sai teha ainult kohaldades AÕS § 74 lg-t 1. 16.04.2019 üldkoosolekul ei olnud

õigust teha otsust parkla ehitamiseks, kuna koosolekul osales ainult 40 korteriühistu liiget.

Selline üldkoosoleku otsus oli tühine.

Vastavalt korteriühistu üldkoosoleku kutsumise teatele oli päevakorra p-s 5 märgitud vaid

tuleohutuse küsimus. Vaatamata eelnevale, tegi üldkoosolek veel kaks otsust seoses rõdude

klaasimise ja liftide renoveerimisega. Otsusega rõdude osas kohustas üldkoosolek

korteriomanikke vahetama rõdude klaasimist, juhul kui nende rõdu klaasimine ei vastanud

otsuses märgitud tingimustele. Üldkoosolek kohustas korteriomanikke tegema kohustusliku

toimingu ja viima rõdude klaasimine vastavusse üldkoosoleku poolt kehtestatud nõudega.

Samuti otsustas üldkoosolek majandamisküsimuse üle, millega otsustati kaasomandis olevat

lifti renoveerida ja kanda renoveerimisega seotud majandamiskulud. Selline otsus oli juhatusele

ja korteriomanikele kohustuslik ja tähendas, et korteriomanikel tuli renoveerimise tööde eest

tasuda remondifondist. Kuivõrd küsimusi seoses rõdude klaasimise ja lifti renoveerimisega ei

olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teate päevakorras, siis rikuti KrtS § 29 lg-t 1 ja otsused

olid tühised. Maakohtul tuli avaldajalt küsida arvamust ja tõendeid selle kohta, milline olukord

oli korterelamus rõdude klaasimisega. Kohus seda ei teinud ja rikkus oluliselt menetlusõiguse

norme. Samuti rikkus kohus menetlusõigusnorme, kuna ei selgitanud, milline õigusnorm lubas

otsustada rahalise küsimuse üle lifti renoveerimise kohta ilma, et sellest oleks teatatud

üldkoosoleku kokkukutsumise teates.

Seoses nõude rahuldamata jätmisega valvekaamerate paigaldamise otsuse osas kohaldas

maakohus ebaõigesti Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-163-13. Riigikohus selgitas, et on oluline

tuvastada, mis on valveteenuse sisu ning sellest tulenevalt võtta seisukoht, kas tegemist oli

majandamiskuluga või mitte. Juhul kui tegemist ei ole majandamiskuluga, tuleb hagi jätta

valveteenuse tasu osas rahuldamata. Üldkoosolek tegi üldsõnalise otsuse osta ja paigaldada

kaamerad ja ei põhjendanud, mis oli kaamerate paigaldamise eesmärk. Tulenevalt Riigikohtu

lahendist tähendab taoline üldsõnaline otsus seda, et tegemist ei olnud majandamiskuluga.

Seega ei olnud kulud valvekaamerate ostmiseks ja paigaldamiseks majandamiskulud. Juhul, kui

üldkoosolek leidis, et need olid majandamiskulud, siis tuli seda otsuse tegemisel ka põhjendada.

Fotod, mille esitas korteriühistu maakohtule, et põhjendada otsuse vajaduse tegemist olid

asjakohatud, kuna neid ei esitatud üldkoosolekul. Fotosid ei saanud kasutada otsuse

põhjendamiseks ja õigustamiseks tagasiulatuvalt, sest see oli vastuolus heade kommetega. KrtS

§ 35 lg 2 p-i 1 kohaselt mõistetakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme

tavapärast korrashoidu ja remonti. Need on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus

seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Valvekaamerate paigaldamise kulu ei olnud

eelnimetatud sätete tähenduses tavapärase valitsemise küsimus, kuna tegemist ei olnud elamu

ega selle osade hooldamise või remondiga. Üldkoosoleku põhjendused otsuse tegemisel

kinnitasid, et valvekaamerate paigaldamine ei teeninud neid korteriühistu eesmärke, mille

täitmiseks tehtud kulutusi peeti silmas KrtS § 35 lg 2 p-s 1. Avaldaja leidis, et valvekaamerate

paigaldamisega rikuti tema privaatsust. Valvekaamerate piltide ekraanid asuvad esimese

korruse valvuri ruumis, kus istus võõras isik ja jälgis kaameraid. Kaamerate video salvestati

korteriühistu poolt. Maakohtul tuli avalduse lahendamisel välja selgitada, kas valvekaamerad

rikuvad avaldaja privaatsust ja kas korteriühistus oli olemas kord, mille alusel järgiti avaldaja

ja teiste korteriomanike privaatsust tagavaid meetmeid. Maakohus eelnevat ei teinud ja rikkus

TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise

kohustust hagita asjades. Avaldajal oli õigus privaatsusele ja korteriühistu otsus valvekaamerate

paigaldamiseks riivas avaldaja õigusi.

Puudutatud isiku määruskaebus

6. Puudutatud isik palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud

poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus eksis menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse normide vastu ja jättis

tähelepanuta asja olemuse ja tulemuse, mille alusel tuli jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus ei juhindunud kehtivast kohtupraktikast ja eksis tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 tõlgendamise osas. Käesolevas hagita asjas oli 2 menetlusosalist. TsMS §

172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus

ületas menetluskulusid jaotades diskretsiooni piire, kuna menetluskulude jaotamisel tuli

kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Käesolevas asjas oli mitu menetlusosalist. Vaidluse

poolteks olid avaldaja ja korteriühistu. Avaldus jäeti rahuldamata, kuid sellele vaatamata jättis

kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja TsMS § 442 lg-t 8, § 436 lg-t 1 ja § 465 lg 2 p-i 8.

Kohus ei põhjendanud avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulude jätmist poolte endi

kanda. Vaidlustatav määrus oli vastuoluline. Kuivõrd avaldaja põhjustas oma tegevusega

kohtuprotsessi ja avaldus jäeti rahuldamata, oli kaotanud pooleks avaldaja. Menetluse vältel tuli

puudutatud isikul reageerida avaldaja seisukohtadele, esitada omapoolseid seisukohti ja koguda

tõendeid. Eeltoodud asjaolusid arvestades oli ebaõiglane avaldaja vabastamine puudutatud

isiku menetluskulude kandmisest. Maakohus ei kohaldanud menetluskulude jaotuse üle

otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsioonipiire, kohaldades valesti TsMS § 172

lg 1 ja üldist printsiipi, mille eesmärgiks on jätta menetluskulud kaotanud poole kanda. Puudus

alus mitte lähtuda üldreeglist, mille kohaselt oli õiglane jätta menetluskulud isiku kanda, kelle

kahjuks lahend tehti. Seega tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtupraktika

korteriühistuga seotud hagita asjades toetas arusaama, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni

eesmärk on jätta menetluskulud kohtuvaidluse kaotanud poole kanda. TsMS § 172 lg 1 esimest

lauset on otstarbekas kohaldada vaid juhul, kui hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale

avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja nendele vastamiseks.

8. Pooled vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis rahuldamata avalduse üldkoosoleku päevakorra p-i 2 all vastu võetud

otsuse tühisuse tuvastamiseks, millega otsustati paigaldada valvekaamerad ja üldkoosoleku

päevakorra p-i 5 all vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks osas, millega otsustati rõdude

klaasimise nõuded ja parempoolse lifti renoveerimine. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega rahuldab avalduse puudutatud isiku 16.04.2019 üldkoosoleku protokolli

punktides 2, 5b (nõuded rõdudele) ja 5c (lifti renoveerimine) vastu võetud otsuste tühisuse

tuvastamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus

rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks

määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. KrtS § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja

tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku

üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis

sätestatud erisustega. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita asjas tuleb kohtul

TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt üldjuhul ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks

vajalikud tõendid. Lisaks näeb TsMS § 477 lg 5 ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti.

12. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus leidis põhjendatult, et kvooruminõudeid ei

rikutud, sest uue põhikirja p-i 3.4.3. kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust

sõltumata. Kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või kui otsuse poolt ei

antud piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav

(vt RKTKm 30.11.2022, 2‑21‑13599/26, p 14.4; RKTKm 16.02.2022, 2‑20‑17009/40, p 21).

Tsiviilasjas nr 2-18-13079 jäeti rahuldamata avaldaja nõue tuvastada, et 03.07.2018

üldkoosoleku otsus kinnitada uus põhikiri oli tühine. Kuivõrd pooled nõustusid, et 03.07.2018

võeti vastu uus põhikiri, puudus vaidlus selle üle, et 16.04.2019 üldkoosolekul kehtis

03.07.2018 vastu võetud põhikiri.

Parkla rajamine

13. Puudutatud isiku väitel otsustati parkla ehitamine 12.07.2011 koosolekul. Otsuse

vastuvõtmisel osales ka avaldaja. Teema tõstatati uuesti 16.04.2019 üldkoosolekul seetõttu, et

linn nõudis toetuse eraldamiseks korteriühistu otsuse formaalset ümbersõnastamist. Avaldaja

sõnul oli väide, et parkla ehitamine otsustati 12.07.2011 koosolekul, paljasõnaline ja

tõendamata. Kuivõrd korteriühistu ei teinud varem otsuseid parkla ehitamise kohta, ei vastanud

tõele väide, et parkla ehituse teema tõstatati korduvalt. Puudutatud isiku sõnul otsustati

12.07.2011 koosolekul kinnitada „Parkimisplatsi rajamine maja ees“. 14.10.2011 otsusega

kinnitati parkla rajamine koos 2011 majandustegevuse aastakava kinnitamisega. 14.10.2011

hääletas parkla rajamise poolt 96 korteriomanikku (60%).

14. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole vaidlus parkla laiendamise üle korteriomandi valitsemise

küsimus, mida sätestab korteriomandiseadus. Korteriomandi valitsemise küsimuseks ei ole

ühtlasi ka vaidlus parkla ehitamise üle. Sellise vaidluse lahendamisel kohalduvad

asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivad sätted (vt RKTKo 03.04.2019, 2-17-16823, p 11).

AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja

kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis

jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et

kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku

otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus leidis tsiviilasjas

nr 3-2-1-29-15, et selles asjas tuvastatud asjaoludel ei olnud parkla laiendamisel (parkla

laiendamiseks vähendati haljasala 2,5 m pikkuse riba võrra) tegu korterelamu juurde kuuluva

maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega, mistõttu AÕS § 74 lg 1 ei kohaldunud ja seda

küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega (RKTKo

15.04.2015, 3-2-1-29-15, p 12).

15. Avaldaja leidis, et uue parkla ehitamisega korterelamu Randla 15 maa haljastusalal

muudetakse oluliselt maa majanduslikku otstarvet ja sellise otsuse sai teha üksnes kohaldades

AÕS § 74 lg-t 1. Asja materjalidest nähtus, et maja ümber asetsev haljasala ei vähenenud

tulenevalt parkla rajamisest oluliselt ja seega ei olnud ringkonnakohtu hinnangul käesoleval

juhul tegemist korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega.

Maakohus leidis õigesti, et antud juhul ei kohaldu AÕS § 74 lg 1 ja küsimust võis otsustada

AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Kuivõrd 14.10.2011 hääletas parkla

rajamise poolt 96 korteriomanikku, mis moodustas 60% omanike üldarvust (160), oli parkla

rajamise osas olemas AÕS § 72 lg 1 kohane korteriomanike enamuse otsus. Eeltoodust

tulenevalt puudub alus tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata

avaldaja nõude tuvastada tühisus või tunnistada kehtetuks üldkoosoleku päevakorra p-i 1 all

vastu võetud otsus parkla rajamiseks. Üldkoosolek võis otsustada parkla rajamise üle, sest

selleks oli olemas korteriomanike enamuse otsus AÕS § 72 lg 1 mõttes.

Liftide renoveerimine ja rõdude klaasimine

16. Avaldaja leidis, et kuivõrd üldkoosoleku päevakorra p-i 5 küsimusi (otsus rõdude klaasimise

kohta ja otsus lifti renoveerimise kohta) ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teate

päevakorras, siis rikuti sellega KrtS § 29 lg-t 1 ja otsused olid tühised. Puudutatud isik selgitas,

et kohalolijad püstitasid ise rõdude küsimuse. Ehkki rõdude arutamine vormistati otsusena, oli

tegemist teavitamise ja hoiatamisega, et omanikud ei klaasiks rõdusid oma subjektiivse

äranägemise järgi. Samuti olid linnal rõdude osas nõuded. Liftide osas otsustati üksnes osaline

renoveerimine, mida sai lahendada üldkoosolekul muude küsimuste seas. See ei olnud

vastuolus päevakorraga ega liikmetele üllatuslik. Päevakorra p-i 5 küsimuste üle arutamisel ei

toimunud hääletamist. Selliste küsimuste lahendamine nagu prügikonteineri tellimine, elanike

teavitamine reeglitest, kuidas ei tohi klaasida rõdusid ja lifti põranda remont, mahtus

korteriühistu tavalisse tegevusse ning ei vajanud iga kord koosolekul eraldi otsustamist.

17. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise

isiku organi otsus tühine mh juhul, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud

korda. Otsuste vastuvõtmise korda võib olla oluliselt rikutud, kui hääletamist ei toimunud

(TlnRnKm 2-18-12983, 22.11.2019, p 14.5.). Üldjuhul saab koosoleku läbiviimise ja

hääletamise käiku tõendavaks dokumendiks pidada protokolli. Kuigi TsMS § 232 lg 2 järgi ei

ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, siis peaks protokolli õigsust pigem

eeldama (TlnRnKm 2-18-12983, 22.11.2019, p 14.5.).

18. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul ei rikutud otsuse vastuvõtmise

korda. Üldkoosoleku 16.04.2019 protokollist (I kd, tl 7-8) ei nähtu, et seoses päevakorra p-dega

5b ja 5c oleks toimunud hääletamine. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd protokolli õigsust

eeldatakse ja protokolli kohaselt hääletust ei toimunud, rikuti otsuste vastuvõtmisel oluliselt

otsuste vastuvõtmise korda. Asjakohatud olid puudutatud isiku väited, et päevakorra p-de 5b ja

5c korral ei olnud tegemist otsustega, vaid liikmete teavitamise ja hoiatamisega. Üldkoosoleku

protokollis vormistati vaidlusalused punktid otsustena:

− 5.b) Otsustati: maja rõdud võivad olla klaasitud raamita või valge raamiga. Teistmoodi

klaasimine peab olema vahetatud.

− 5.c) Otsustati: renoveerida parema poole lifti.

Pooled ei väitnud, et protokoll ei kajasta koosoleku tegelikku käiku ega hääletamistulemusi.

Kuivõrd protokollist ei tulene, et vaidlusaluste punktide osas toimus hääletus, leiab

ringkonnakohus, et otsuste vastuvõtmise korda rikuti oluliselt ja seega on otsused üldkoosoleku

päevakorra p-de 5b all seoses nõuetega rõdudele ja 5c all seoses lifti renoveerimisega TsÜS §

38 lg 2 alusel tühised.

Valvekaamerate paigaldamine

19. Määruskaebuses leidis avaldaja, et üldkoosoleku otsus valvekaamerate paigaldamise kohta

on tühine või et see tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et valvekaamerate paigaldamine riivab

tema privaatsust. Samuti oli otsus kaamerate paigaldamiseks õigusvastane, sest see ei olnud

seotud tavapärase valitsemise küsimustega KrtS § 35 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu põhjendusega, et kuivõrd valvekaamerate paigaldamise oli vajalik kaasomandi

säilimise tagamiseks, oli kaamerate paigaldamise vajadus tõendatud.

20. Isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena (RKTKm

12.04.2023, 2-20-2549, p 11.3). Isikuandmete kaitset nende töötlemisel reguleerib

isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) nr

2016/679). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab

isikuandmete kaitse seadus (IKS). Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete

töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine

üldmääruse artikli 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Kaameraga videovalvesüsteemi korral toimub

isikuandmete automatiseeritud töötlemine, kui paigaldatud seade võimaldab salvestada ja

säilitada niisuguseid isikuandmeid nagu füüsiliste isikute tuvastamist võimaldavaid

videokujutisi (EKo 11.12.2019, C-708/18, TK, p-d 34 ja 35; EKo 11.12.2014, C-212/13, Ryneš,

p 25).

21. Valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane

valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse

alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille

jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vajalik korteriomanike kokkulepe. Kui valvekaamerate

paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata

korteriomanike häälteenamusest, kuid korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui

kaasomandi esemel toimuvat jäädvustatud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab

tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele (vt RKTKm 29.10.2020, 2‑18‑11279/33, p 12).

Kuivõrd valvekaameraga töödeldakse isikuandmeid automatiseeritult, siis tuleb järgida

üldmääruse artiklis 5 ja IKS §-s 14 sätestatut. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja

vastama vähemalt ühele üldmääruse artiklis 6 toodud tingimusele.

22. Üldmääruse art 6 lg 1 p-i a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui

andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel

eesmärgil. Olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, siis töötleb

ta korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike

nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases

korteriomanike kokkuleppes (vt RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 12). Kõnealune kokkulepe

eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust (RKTK 07.04.2021, 2-18-15391, p

11). Antud juhul puudus asja materjalidest nähtuvalt KrtS § 13 lg 1 kohane korteriomanike

kokkulepe valvekaamerate paigaldamiseks. Eelnevast tulenevalt ei saa avaldaja isikuandmete

kõnealusel viisil töötlemine olla üldmääruse art 6 lg 1 p-i a alusel seaduslik.

23. Üldmääruse art 6 lg 1 p-i f järgi loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete

töötlemine seaduslikuks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja

arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused,

mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine on mh lubatud, kui esinevad

kolm eeldust: vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel

on õigustatud huvi, isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks ja sellist

huvi ei kaalu üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused (EKo

11.12.2019, C‑708/18, TK, p 40; EKo 04.052017, C‑13/16, Rīgas satiksme, p 28). Euroopa

Kohus on pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava

kortermaja

ühiskasutuses

olevatesse

ruumidesse

andmesubjektide

nõusolekuta

videovalvesüsteemi paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise

õigustatud huvi, kui seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (EKo,

11.12.2019, C‑708/18, TK, p 60). Seega võisid korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada

korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes

üldmääruse art 6 lg 1 p‑le f, eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli

valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik

õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja vabadused ei kaalunud

üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja

isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.

24. Puudutatud isiku väitel oli käesoleval juhul valvekaamerate paigaldamine vajalik, et tagada

kaasomandi säilimine. Kaasomandi rikkumiste tõendamiseks korterimaja territooriumil esitas

puudutatud isik fototabeli (I kd, tl 92-96). Puudutatud isiku sõnul oli kaamerate paigaldamine

põhjendatud ja täitis oma eesmärki. Samuti võimaldas valvurite ametiruumis asuv monitor

teostada üksnes reaalajas korrakaitse nõuete jälgimist. Seade oli juhatuse ametiruumides

turvaukse taga ning ligipääs sellele oli ainult juhatuse esinaisel ja tehnika eest vastutaval

ettevõtel MAV Tehniks OÜ, kellele võimaldati ligipääs üksnes esinaise loal ja juuresolekul.

Korterelamul ja selle territooriumil oli märgistus videovalve kohta. Ligipääs kaameratele oli

kaitstud parooliga, mis oli teada vaid juhatuse esinaisele. Seega oli tagatud korteriomanike

privaatsus ning isikuandmete kaitse. Videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt

süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks.

25. Lisaks õigustatud huvi olemasolule üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi

kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja

isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja vabadused. Eelnimetatud

kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul

häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate

kasutamise tingimused (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 13.5.). Kuivõrd asja materjalidest

ei nähtu, et selliste tingimuste kehtestamine pandi üldkoosolekul hääletamisele, ei tohtinud

korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada.

26. Kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks

olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause

kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (vt RKTKm

01.06.2022, 2‑19‑16450/58, p 15). Eeltoodut arvestades on üldkoosoleku otsuse päevakorra

p 2, millega otsustati valvekaamerate paigaldamine, TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt

tühine.

27. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel

laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS

§ 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab

sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-

5794, p 12).

Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt, ei tähenda see iseenesest, et

maakohtule saaks ette heita diskretsioonipiiride ületamist ja menetlusnormide rikkumist.

Asjaolu, et puudutatud isik maakohtu kaalutlusotsusega ei nõustunud, ei anna puudutatud isiku

määruskaebuse väiteid hinnates ringkonnakohtule alust puudutatud isiku määruskaebuse

rahuldamiseks ja teistsuguse otsustuse tegemiseks.

28. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud avalduse osalise rahuldamise tõttu

jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt poolte

endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

29. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)