Legislator Case Law & Legislation
2-22-4222/3 AI generated

2-22-4222/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-22-4222/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J.R (hageja) on esitanud Pärnu Maakohtule hagi K.A(kostja) vastu, milles nõuab kostjalt T.A-le kuulunud asjade müügiga tekitatud kahju 1830,45 eurot hüvitamist või alternatiivselt hüvitist kohtu äranägemisel ja viivist kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Legislator headnote

AI generated

2-22-4222/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel. Märgitud sätted näevad ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja hageja ei ole hagi menetlemist takistavaid puuduseid kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud.

Keywords

AI generated
medical expenses hail insurance necessary expense repair costs failure to prove deterioration disability-related expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-4222 Tsiviilasi J.R hagi K.Avastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J.R, lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus, Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Kostja: K.A Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda J.R-i hagi K.A vastu kahjuhüvitise 1830,45 eurot või alternatiivselt kahjuhüvitise kohtu äranägemisel ja viivise nõudes menetlusse võtmast

2. Jätta menetluskulud J.R-i kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskuld puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. J.R (hageja) on esitanud Pärnu Maakohtule hagi K.A(kostja) vastu, milles nõuab kostjalt

2. T.A-le kuulunud asjade müügiga tekitatud kahju 1830,45 eurot hüvitamist või alternatiivselt hüvitist kohtu äranägemisel ja viivist kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

3. Pärnu Maakohus jättis 5. detsembri 2022 määrusega hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendamiseks

20 päeva määruse kättetoimetamisest.

4. Kohus selgitas hagejale, et hagiavalduse alusfaktid ei ole piisavad kostja vastu esitatud kahjunõude rahuldamiseks ja hoiatas, et juhul kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus selgitas, et TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 nimetatud menetlust takistavate aluste olemasolul võib kohus keelduda määrusega avalduse menetlusse võtmisest, kui hageja ei kõrvalda hagiavalduses sisalduvaid puudusi kohtu määratud tähtpäevaks. Lisaks selgitas kohus, et hagi aluse ebaselgus on hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel kokkuvõttes ka keelduda. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui sama paragrahvi lõike 1 alusel kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

5. 5. detsembri 2022 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale e-toimikus kätte toimetatud 13. detsembril 2022, seega pidanuks hageja hagiavalduse puudused kõrvaldama hiljemalt 2. jaanuaril 2023. Käesoleva määruse tegemise seisuga hageja hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ei ole. Samuti ei ole hageja taotlenud menetlustähtaja pikendamist.

6. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel. Märgitud sätted näevad ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja hageja ei ole hagi menetlemist takistavaid puuduseid kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud.

7. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist delikti sätete alusel põhjusel, et hageja hinnangul müüd kostja ära esemed, mille valdamiseks tal mingisugust õiguslikku alust polnud. Oma nõude on hageja rajanud kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele. T.A ostis ja andis J.A kasutusse mööbli ja kodutehnika. J.A surma järgselt pärisid kogu J.A vara, sh korteriomandi asukohaga K x-x, T-l, J.A ja kostja alaealised lapsed. Korteris asus ka mööbel ja kodutehnika (esemed), mis ei kuulunud J.A-le, vaid T.A-le ja mis ei olnud hageja hinnangul järelikult J.A pärandvara. Kostja müüs laste päritud korteriomandi, asukohaga K x-x, T. Kostja müüs korteri koos temale mittekuuluvate esemetega. Hagiavalduse kohaselt on T.A loovutanud nõude J.A kasutuses olnud esemete väljaandmise nõue või selle asemel vara väärtuse hüvitamise nõude hagejale.

8. Hagiavalduse kohaselt J.A kasutas ja valdas T.A esemeid. Kohus selgitas hagi käiguta jätmise määruses, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 38 alusel läheb valdus üle pärijale. Kui pärijaid on mitu läheb parandaja valduses olnud asi AÕS § 38 alusel pärijate kaasvaldusesse. AÕS § 38 alusel läks pärijatele üle kõikide nende asjade valdus, mis olid pärandaja valduses, sõltumata sellest, kas asjad pärandajale kuulusid või kas pärandajal oli õiguslik alus asjade valdamiseks. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et T.A ja J.A vahel oli kokkulepe esemete kasutamiseks. Seega saab järeldada, et esemed olid pärandaja valduses lepingulisel alusel ja seega ka õiguspäraselt. Hageja ei ole märkinud, et J.A kasutas asju tasu eest, seega jääb kohus esile toodud asjaolude põhjal seisukohale, et T.A ja J.A kokkulepe vastas esemete tasuta kasutamise lepingule (võlaõigusseaduse § 389). Kuna hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest järeldada, et T.A ja J.A vahelisest lepingust tulenevad õigused ja kohustused pärijatele üle minna ei saanud, leiab kohus, et hagi asjaolude kohaselt on lepingust tulenevad õigused ja kohustused läinud üle pärijatele, sh nt asja tagastamise kohustus lepingu lõppemisel. Kohtu hinnangul saab hagejal hagi asjaolude pinnalt olla lepinguline nõue J.A pärijate vastu. Hagiavalduse asjaoludest ei tulene, et T.A ja kostja vahel oleks mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt rahasumma ja viivise maksmist. Kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on seega hagis toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu ja tuleb TsMS § 372 lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel menetlusse võtmata.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

10. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 1). Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluses osalenud ei ole ja kostjale hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja hageja avalduse alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik