3-22-2542/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2542

Haldusasi

OÜ Eesti Erametsakorraldus kaebus Keskkonnaagentuuri

15.09.2022 käskkirja nr 1-1/22/161 ja

31.10.2022

vaideotsuse nr 1-1/22/179 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Eesti Erametsakorraldus, seaduslik esindaja

Kurmet Kuldnokk; volitatud esindaja Ain Laansalu

Vastustaja: Keskkonnaagentuur, volitatud esindajad Reve

Ventsel, Kaire Põld ja Jüri Kõiv

Asja läbivaatamise vorm

Istungil 25.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Tühistada 07.12.2022 määrusega (p 1) kohaldatud esialgne õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaagentuur tunnistas 15.09.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/161 OÜ Eesti

Erametsakorralduse tegevusloa nr 16 kehtetuks (dtl 4-6). Käskkirjast nähtuvalt tegi

Keskkonnaagentuur kokkuvõtte OÜ Eesti Erametsakorraldus poolt metsaressursi arvestuse

riiklikku registrisse (metsaregister) esitatud inventeerimisandmetest ajavahemikul

01.01.2022–30.06.2022. OÜ Eesti Erametsakorraldus on esitanud nimetatud perioodil

metsaregistrisse inventeerimisandmeid 204 katastriüksuste kohta, millest puudustega on olnud

62 katastriüksuse inventeerimisandmed, millega on rikutud metsakorraldustöödele esitatud

nõudeid ja mille kohta on Keskkonnaagentuur teinud andmete parandamiseks tagasi saatmise

otsused. See moodustab kuuel kuul esitatud katastriüksustest kõikide kuude vea protsendiks

30 protsenti, s.o rohkem kui 15 protsendipunkti. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Eesti

Erametsakorraldus rikkunud metsaseaduse (MS) § 13 punktis 1 sätestatud nõudeid.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava

eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde tegevuslubasid omavate ettevõtete tööde

kvaliteedi tagamine. Metsakorraldustööde nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda

mõjusfääris. Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevate ettevõtete ja tegevusluba omavate

ettevõtete poolt kvaliteetset teenust ning vastavat käitumist.

2. OÜ Eesti Metsakorraldus esitas vaidlusaluse käskkirja peale 28.09.2022 vaide, mis jäeti

Keskkonnaagentuuri 31.10.2022 vaideotsusega nr 1-1/22/179 rahuldamata (dtl 31-38).

3. OÜ Eesti Metsakorraldus esitas 30.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Keskkonnaagentuuri 15.09.2022 käskkirja nr 1-1/22/161 tühistamiseks, samuti esialgse

õiguskaitse taotluse. Kohus võttis kaebuse 01.12.2022 määrusega menetlusse ning peatas

07.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse käskkirja kehtivuse kuni asjas

tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Kohtuistungil täiendas kaebaja kaebust nõudega tühistada ka 31.10.2022 vaideotsus nr 1-

1/22/179, kuna see on kaevatava haldusaktiga samadel sisulistel põhjustel õigusvastane ega

ole ka piisavalt põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub vaidlusaluse käskkirja tühistada kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjustel.

1) Vastustaja ei ole saatnud kaebajale 10.08.2022 teadet menetluse alustamise kohta. Samal

päeval sai kaebaja teise numbriga teate e-postile kurmet.kuldnokk@gmail.com, mis puudutas

kaebajale antud metsakorraldaja tunnistust. Pole eluliselt usutav, et kaebaja oleks jätnud

samatähendusliku kaebajale saadetud kirja tähelepanuta ja tähtaegselt vastamata. Kaebaja on

korduvalt kontrollinud oma e-posti sisendkausta, rämpsposti, prügikasti ja võib kinnitada, et

ta ei ole saanud 10.08.2022 saadetud teadet kätte enne 29.09.2022.

Kui vaidemenetluses on selge, et majandustegevuse keelamisel ei olnud eelnevalt tagatud

ettevõtjale ärakuulamisõigust, siis tulnuks vaidlustatud käskkiri tühistada ja tagada ettevõtjale

võimalus vastuväidete ja selgituste esitamiseks. Ettevõtjale peab jääma võimalus esitada

sisulisi selgitusi haldusmenetluses ja nende kohta antud vastustaja seisukohti vaidlustada

vaidemenetluses. Kuivõrd seda õigust haldusmenetluses tagatud ei olnud, siis tuleb ainuüksi

seetõttu käskkiri tühistada. Vastupidine seisukoht teeks majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MSÜS) § 39 lg 2 sisutuks.

2) Käskkirjast ega ka vaideotsusest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamise asjaolud. MS § 13

p-s 1 kasutatud sõna „võib“ viitab kaalutlusõigusele, mis eeldab mitte ainult negatiivse

statistika abstraktset mõõtmist, vaid ka vigade sisulist analüüsi. Igal veal, mis esineb metsa

inventariseerimise andmetes, on sageli mõõdetav suurus, oma kaal keskkonnaalaste,

majanduslike ja muude (alates tuleohutusest) otsuste tegemisel. Käskkirjast ei nähtu peale

abstraktse statistika mitte ühtegi sisulist kaalutlust.

Käskkirjast ei selgu, miks hinnatakse MS § 13 p-s 1 sätestatud 3 kuu asemel 6 kuulist

perioodi. Veelgi enam, 10.08.2022 teates soovis vastustaja hinnata perioodi september 2021

kuni juuni 2022 ning vastuväide kui ka vaideotsus puudutavad osaliselt selle perioodi otsuste

analüüsi. Selline meelevaldne perioodivalik toob kaasa suurema analüüsikohustuse nii

2(11)

kaebajale kui kohtule. Need takseeritud metsad on suures osas juba majandamisel ehk

vastustaja arusaamatu valik on teinud vastustaja enda tegevuse kontrolli sisuliselt võimatuks.

Kui kolmekuulises perioodis ongi vigu lubatust rohkem, siis ei tohiks vastustaja menetluse

alustamisega viivitada, kuivõrd see teeb võimatuks puudutatud isiku õiguse kaitse. Kaebajal

on sageli lihtsam väidetav probleem kujundada vastustaja jaoks sobilikumaks, kui hakata

vaide- ja kohtumenetluses tõde taga ajama ja seda piiratud aega, mis Eestis sobib hooajaliselt

metsakasutuseks, kulutama (näiteks kui vastustajale ei ole sobinud, et mõni eraldis on

märgitud seemnetekkeliseks, siis aja kokkuhoiu huvides on kaebaja esitanud paranduse,

olgugi, et kaebaja selles etteheites pole veendunud).

Kasvava metsa ülitäpne mõõtmine pole võimalik. Kui ei ole tegu istutatud metsaga, siis selle

vanuse, kõrguse, puude jämeduse ning täiuse mõõtmine toimub subjektiivsel valikult tehtud

mudelpuude järgi. Samuti sõltub täiuse (s.o mitu puud hektaril kasvab) mõõtmine (ja seejärel

ka rinnaspindala summa hektaril arvutamine) bitterlichi mõõtetoimingute lihtrelaskoobi

asukoha valikutest kui ka valgustingimustest. Oma tähendus on ka takseerimise ajal.

Metsakorraldamise juhend võimaldab ka metsakorraldajal teha oma subjektiivseid valikuid

(§ 8 lg-d 5, 9-11; § 12 lg 3). Seega iga vastustaja töötaja etteheidet ka andmete tagastamisel ei

saa pidada veaks vaid pigem soovituseks. Kindlasti ei väida kaebaja, et tema töös vigu ei

olnud, kuid ilmselgelt on vigade statistikasse läinud etteheiteid, mis ei ole vigadeks

metsakorraldamise juhendi kohaselt. Ka ei saa vastustaja nimetada ühtki süsteemset või

tüüpviga või juhendi nõude rikkumist, mis oleks tehtud tahtlikult. Need vead, mida kaebaja on

lugenud vigadeks, on olnud piiripealsed, hinnangulised kui ka juhuslikud. Kindlasti on

selliseid vigu olnud alla 15%.

3) Vastustaja tegevuse õiguspärasus ei ole käesolevas asjas kontrollitav, mistõttu ei saanud

vastustaja ka proportsionaalselt kaalutlusõigust kaebaja tegevuse osas teostada. Üsna sageli on

otsuses märgitud näiteks, et „Koosseisu määramise täpsus ei vasta metsa korraldamise

juhendi § 13 lõige (2) nõuetele“, „Kõrguse määramise täpsus ei vasta metsa korraldamise

juhendi § 13 lõige (1) punkt 1) nõuetele“, „Vanuse määramise täpsus ei vasta metsa

korraldamise juhendi § 13 lõige (1) punkt 3) nõuetele“ jne. Samas pole kontrollija mitte

ühelgi moel esitanud andmeid oma mõõtetulemuse kohta ehk puudub kinnitus, et viga ei

olnud metsa korraldamise juhendi (MKJ) §-s 13 sätestatud eksimuse piirides. Samuti on

vastustaja töötajad teinud sageli oletusi metsa vanuse kohta vanade ühismajandite

takseerandmete, must-valgete olematu teravusega vanade aerofotode alusel ning on oletanud

midagi kogemuslikult (nt Sukalaane kinnistu: „55 aastane LV ei ole Mulgimaal diameetriga

18“). Metsa päritolu on hinnatud ilmselt Maa-ameti geoportaali aerofoto järgi (kui mets on

korrapärane, siis on arvatud, et tegemist on istutatud metsa, mitte seemnetekkelise ja seejärel

hooldatud metsaga). Ilmselt on oletatud sageli kasvukohatüüpi üksnes ebatäpse mullakaardi

(või naaberkinnistu takseerandmete) järgi ehk asjaolusid kohapeal kontrollimata. Kuivõrd

puuduvad välitööde andmed (võrrelduna kaebaja esitatud andmetega), ei saanud vastustaja ka

kaebaja vigu sisuliselt hinnata ehk kaalutlusõigust teostada. Seetõttu pole ka usaldusväärne

vaideotsuses esitatud väide, et piiripealseid vigu tagasi ei saadeta.

4) Vaideotsuses on eriliselt analüüsitud Sookandi kinnistu metsaeraldise nr 3 kohta esitatud

andmeid. Tegemist on hea näitega, kus mitmel korral on tekkinud vaidlus selles, kui palju ja

millist liiki puid 5 aastat enne takseerimist lagedaks raiutud ca 1,84 ha langil on kasvama

hakanud ja milline on nende liik. MKJ § 10 lg 5 sätestab, et puude arv määratakse sellisel alal

hinnanguliselt ehk see ei eelda puude loetlemist. Samuti sätestab MKJ § 13 lg 7, et lubatud

viga puude arvu loendamisel on 50% ja koosseisukordajal MKJ § 13 lg 2 p 2 kohaselt 25

protsendipunkti. Vastustaja töötaja on arvanud, et sellel alal kasvas 8000 taime/ha, mille

koosseisust oli 90% kaske ja 10% haaba, metsaregistris registreeriti eraldis 6000 tk/ha ja

koosseisuga 60% kaske, 20% sangleppa (LM) ja haaba 20% ehk esialgselt esitatud andmed

3(11)

55KS45HB puude arvuga 4000 tk/ha olid ilmselgelt lubatud vea piirides. Looduslikult

taastuval raiesmikul pole täpsel koosseisul ja puude arvul mingit tähendust, kuivõrd

kasvamisel muutub metsa koosseis kasvutingimustest tulenevalt oluliselt. Samas on see

subjektiivne hinnanguline küsimus loetud veaks ja läinud kaebaja negatiivsesse statistikasse.

Vaideotsuses on vastustaja väitnud, et kahjustuse mittemärkimist ja nummerdamisel tehtud

vigu ei ole loetud vigadeks ehk tekib küsimus, millised negatiivses otsuses tehtud märkustest

vastustaja on üldse vigadeks pidanud.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Vastavalt keskkonnaministri 19.06.2015 määruse nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“

§ 9 lg 5 p-le 9 on vastustaja metsaosakonna ülesanne muuhulgas kontrollida

metsainventeerimise kvaliteeti ning täita metsavaldkonna andmekogude volitatud töötleja

ülesandeid. Keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku

registri põhimäärus“ (metsaregistri põhimäärus) § 6 lg 2 p 2 kohaselt Keskkonnaagentuur

tagab registrisse kantud inventeerimisandmete asjakohasuse ja õigsuse. Metsaregistri

põhimääruse kuni 19.09.2022 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 3 kohaselt Keskkonnaagentuur

kontrollib esitatud inventeerimisandmete sisulist vastavust metsaseaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuetele. Sisuliste puudustega andmed koos vigade tekkepõhjustega

tagastatakse andmete esitajale parandamiseks ja lõike 4 kohaselt Keskkonnaagentuur teeb

otsuse andmete kandmiseks metsaregistrisse ühe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest

arvates. Andmed kantakse metsaregistrisse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

2) Vastustaja kasutab inventeerimisandmete kontrollil võrdlusmaterjalidena eelnevaid metsa

inventeerimisandmeid, ortofotosid, kõrgusmudeleid, mullakaarte jt abimaterjale.

Kameraalselt vaadatakse läbi kõik esitatud metsaeraldised. Kameraalse kontrolli tulemusena

(ilma välitöödeta) võib saata andmed tagasi parandamiseks/teha metsaregistrisse kandmisest

keeldumise otsuse. Välitööd teostatakse, kui kameraalse kontrolli käigus ilmnevad kahtlused

inventeerimisandmete õigsuses. Arvestatakse ka kontrollitava metsakorraldaja varasemat töö

kvaliteeti. Välitööd teostatakse ka eesmärgiga kontrollida igat metsakorraldajat igal aastal

metsas ka juhul, kui kameraalne kontroll ei tuvasta metsakorraldaja töös otseseid puudusi

(„käekirja hindamine“). Välitöödel kontrollitud kinnistutel tehtud hindamised ja mõõtmised

laetakse metsaregistri välivahendisse. Metsaregistri välivahendis lõpetatakse konkreetne

välitöö kohe peale eraldise andmete sisestamist. Välitööde hindamiste ja mõõtmiste andmed

teisaldatakse vastava programmi abil metsaregistri välivahendist metsaregistrisse. Välitööde

tulemuste alusel koostab metsaregister väliakti, mis on abiks spetsialistile otsuse tegemisel.

Kui väliakti kohaselt ei vasta andmed õigusaktide nõuetele, siis kaalub spetsialist enne otsuse

tegemist, kas võivad esineda muud asjas tähtsust omavad asjaolud, vajadusel teostab

spetsialist täiendava kontrolli. Kui väliakti kohaselt vastavad andmed õigusaktide nõuetele

teeb spetsialist otsuse andmete kandmiseks metsaregistrisse. Välitööl kasutatakse järgmisi

hindamismeetodeid: silmamõõduline hindamine; silmamõõduline hindamine koos

instrumentaalsete tugimõõtmistega; instrumentaalne mõõtmine; puistu eri tunnuste

hindamiseks kasutatavad meetodid on ära toodud tabelis 1. Hindamismeetod valitakse

vastavalt hinnangut vajavale takseertunnusele ning võimaliku vea iseloomule ja suurusele.

Hindamismeetodi valik ja mõõtmiste hulk peab tagama, et spetsialist saab selle tulemusena

kindlalt väita, kas oletatav viga leidis kinnitust või mitte. Mõõteinstrumentidena kasutatakse

relaskoopi, kõrgusmõõtjat, juurdekasvupuuri, tallmeetrit, mullasondi ja GPS-i (installeeritud

välivahendisse).

3) Vastustaja ei nõustu kaebusega ka osas, milles kaebaja vaidlustab asjaolu, kas kaebaja

eksimused tema tehtud töös on olnud sellise kaaluga, mis õigustaksid kaebaja tegevusloa

kehtetuks tunnistamist. Kaebaja on ajavahemikul 01.01.2022–30.06.2022 metsaregistrisse

4(11)

inventeerimisandmete kandmiseks esitanud taotlusi 204 katastriüksuste kohta, millest

puudustega on olnud 62 katastriüksuse inventeerimisandmed. Seega, vastustaja on teinud

eelpooltoodud perioodi kohta 62 otsust metsaregistri põhimääruse § 9 lg 3 alusel, mille

kohaselt sisuliste puudustega andmed koos vigade tekkepõhjustega tagastatakse andmete

esitajale parandamiseks („ei“ otsused). Kaebajale on edastatud otsused, mille kohaselt

sisuliste puudustega andmed koos vigade tekkepõhjustega tagastatakse andmete esitajale

parandamiseks. Kõik nimetatud otsused on kaebajale edastatud, otsused on õiguspärased,

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kaebaja ei ole esitanud

nende otsuste peale mitte ühtegi vaiet. Nende otsuste kaebetähtaeg on möödunud ning kaebaja

vaidlus asjaolude üle, kas kaebaja eksimused tema tehtud töös on olnud sellise kaaluga, mis

õigustaksid kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist, on perspektiivitu. Vastustaja ei nõustu

eeltoodut arvestades kaebaja seisukohtadega, et vastustaja tegevus käesolevas asjas ei ole

kontrollitav.

4) Vastustaja ei nõustu, et iga vastustaja töötaja etteheidet ka andmete tagastamisel ei saa

pidada veaks vaid pigem soovituseks. Andmete kandmata jätmise otsust ei tehta, kui vead on

lubatud vea piirides. Vastustaja kontrollib kõiki esitatud inventeerimisandmeid vastavalt

õigusaktide nõutele. Vastustaja arvestab inventeerimisandmete metsaregistrisse andmete

kandmise või kandmata jätmise (või tagastamine parandamiseks) otsuste tegemisel

mõõdetavate tulemuste korral eksimuste suurust ning piiripealsete vigade korral andmeid

parandamiseks tagasi ei saadeta („ei“ otsuseid ei tehta). Seega, kõik otsused, mis on olnud ka

aluseks vaidlustatud käskkirja tegemisel, on tehtud õiguspäraselt.

5) Vastustaja metsaosakond teeb vähemalt kaks korda aastas kokkuvõtteid metsakorraldajate

töö kvaliteedi kohta. Peale kokkuvõtete tegemist on vastustaja saatnud metsakorraldajatele

teateid, kelle töö kvaliteet on vastustaja hinnangul nõrk ning metsakorraldajatel on olnud

võimalus enda töö kvaliteeti parandada. Lähtuvalt eelnevast, on edastatud ka kaebajale

korduvalt teateid kaebaja töö kvaliteedi kohta. Nii on vastustaja edastanud kaebajale

06.02.2019 teate nr 8-13/19/299 ja 06.09.2021 teate nr 8-13/21/1798. Olenemata korduvatest

teadetest ei paranenud kaebaja töö kvaliteet.

6) MS § 13 p 1 annab vastustajale õiguse tunnistada tegevusluba kehtetuks muuhulgas, kui loa

omaja on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15

protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on loa omaja esitanud

metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse kandmiseks. Dokumentidest on võimalik

tuvastada (sh vastustaja varasemad teavitused kaebajale puudustest metsainventeerimise

kvaliteedis), et kaebaja töö kvaliteedis on olnud pikema aja jooksul puudusi ning olenemata

korduvatest teavitustest ei ole kaebaja töö kvaliteet paranenud. Nii perioodi 01.01.2022 –

31.03.2022, kui ka perioodi 01.04.2022 – 30.06.2022 vigade protsent ületab kahekordselt

metsaseaduses lubatut. Seega olukorras, kus kahel järjestikusel perioodil ületab vigade

protsent kahekordselt lubatut, on tegevusloa kehtetuks tunnistamine olnud vajalik ja

proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde

tegevuslubasid omavate ettevõtete tööde kvaliteedi tagamine. Avalikkus ootab, et kõik

tegevusluba omavad isikud vastaksid ka vastavatele pädevuse nõuetele. Metsade säästev ja

õige majandamine ning metsaregistris olevate andmete õigsuse tagamine on piisav avalik

huvi, et kaaluda tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Vastustaja ei ole teinud otsust pelgalt

matemaatilise tehte alusel. Vastustaja ei saanud teistsugust otsust teha, kuna on üheselt selge,

et aastate jooksul ei ole kaebaja tööde kvaliteet paranenud, olenemata korduvatest teadetest.

Vastustaja on toonud kaalutlused ka vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses.

5(11)

Vastustaja praktika on näidanud, et keskmiselt on vigade protsent metsakorraldajatel 10%

kõigist metsaregistrisse esitatud andmetest, samas kaebaja vigade arv ületab keskmist

tunduvalt. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et kaebaja oma tööde kvaliteeti

parandaks (korduvad teavitused kaebajale), kuid olenemata sellest ei ole tööde kvaliteet

paranenud. Riik peab tagama, et isikud, kes omavad tegevusluba, omavad ka vastavat oskust,

teadmist ja pädevust ning ei saa lubada tegutseda isikutel, kelle tööde kvaliteet ei vasta

nõuetele. Kaebaja ei eita ka ise, et tema töös on olnud eksimusi. Vaidlustatud käskkiri on

formaalselt ja materiaalselt õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta. See, et kaebajat

ei veena käskkirja põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et

haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule

miinimumstandardile (Riigikohtu 23.10.2017 lahend asjas nr 3-3-1-37-14).

7) Vastustaja on taganud kaebajale tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluses ja

vaidemenetluses ärakuulamisõiguse. Vastustaja on 10.08.2022 kirjaga nr 8-13/22/1369

edastanud kaebajale teate metsakorraldustööde tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse

alustamisest. Teade on edastatud e-posti aadressile erametsakorraldus10@gmail.com, mis on

äriregistri väljavõtte kohaselt kaebaja elektronposti aadress. Lähtuvalt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 27 lg 2 p-st 3 loetakse kaebajale 10.08.2022 edastatud dokument seega

kättetoimetatuks. Vastustaja on edastanud väljavõtte e-kirja logist ka kaebajale, millest

nähtub, et e-kiri on edastatud kaebaja esitaja äriregistri e-posti aadressile. Seega pole eluliselt

usutav, et nimetatud e-kiri ei ole kaebajani jõudnud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi

asjaolu, millisel põhjusel pole ta 10.08.2022 kirja kätte saanud. Vaidemenetluses on vastustaja

edastanud kaebajale 05.10.2022 „Järelpärimine vaidemenetluses ja tähtaja pikendamine“ ning

kaebaja selgitustele on vastatud vaideotsuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Kaebaja vaidlustab Keskkonnaagentuuri 15.09.2022 käskkirja nr 1-1/22/161, millega

tunnistati kehtetuks kaebajale 23.07.2010 antud metsakorraldustööde tegevusluba nr 16 ning

selle kohta tehtud vaideotsust. Käskkirja kohaselt on kaebaja ajavahemikul 01.01.2022 kuni

30.06.2022 esitatud inventeerimisandmetes ületanud lubatud veaprotsenti (15%, MS § 13 p 1)

ning kaebaja ei ole seega suutnud tagada kvaliteetset teenust, mistõttu on tegevusloa kehtetuks

tunnistamine põhjendatud.

Kaebaja peab vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, kuna talle ei tagatud enne tegevusloa

kehtetuks tunnistamist ärakuulamisõigust (kaebaja ei ole saanud vastustaja 10.08.2022 teadet

menetluse alustamise kohta) ning vastustaja ei ole sisuliselt teostanud kaalutlusõigust.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirja tegemisel arvestatud vigade statistikasse on läinud ka

etteheited, mis ei ole vigadeks metsa korraldamise juhendi kohaselt ning kaebaja vigade

protsent ei ületa metsaseaduses lubatut. Õigusvastast haldusakti tühistamata jättev vaideotsus

on samuti õigusvastane.

8. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele juba

ainuüksi seetõttu, et kaebaja ei ole saanud vastustaja 10.08.2022 teadet (dtl 17) tegevusloa

kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise kohta, st talle ei tagatud enne haldusakti andmist

ärakuulamisõigust.

HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui

dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Nimetatud säte

viitab otsesõnu dokumendi edastamisele, mitte kinnituse saatmisele dokumendi kättesaamise

kohta, dokumendi avamisele või vastuvõtmisele, nagu HMS § 27 lg 2 p-des 1 ja 2.

6(11)

Edastamine osutab saatjast lähtuvale tegevusele – edasiandmisele või edasitoimetamisele (vt

Eesti Keele seletav sõnaraamat, Sõnaveeb) – ega nõua saaja panust ehk vastuvõtmist (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 määrus nr 3-21-2176, p 24). Äriühingu

hoolsuskohustust (registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamisel) on selgitanud

Riigikohus juba 2004. aastal (vt Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14).

Vastustaja on 06.12.2022 esitanud kohtule tõendid 10.08.2022 kirja nr 8-13/22/1369

kaebajale edastamise kohta. Logiandmetest nähtub, et kõnealune teade on 10.08.2022 kell

14:51 edastatud elektronposti aadressile erametsakorraldus10@gmail.com (dtl 57; 72-73).

Pooltel ei ole vaidlust, et tegemist on kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadressiga.

Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal oli määratud dokumentide vastuvõtmiseks isik, kellel on

erinev elektronposti aadress. Seega on antud juhul tõendatud, et vastustaja on kaebajale

10.08.2022 teate menetluse alustamise kohta registrijärgsele elektronposti aadressile

edastanud. Äriühingu enda ülesanne on tagada, et kontaktaadressina esitatud elektronposti

aadress toimib, seda vastavalt seadistada ning elektronposti kontrollida. See, et kaebaja

teadmata põhjusel vastustaja 10.08.2022 teadet oma elektronposti aadressilt ei leidnud, ei

tähenda eeltoodu valguses, et kättetoimetamist HMS § 27 lg 2 p 3 mõistes ei toimunud. Seega

pole alust asuda ka seisukohale, et vastustaja on jätnud kaebaja õigusvastaselt enne haldusakti

andmist ära kuulamata ning vastustajal tulnuks juba vaidemenetluses haldusakt kehtetuks

tunnistada. Kaebajale oli tagatud ärakuulamise võimalus.

9. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise õiguslikuks aluseks on vaidlustatud käskkirjast

nähtuvalt MS § 13 p 1 (nn kehtetuks tunnistamise erisus, vt sätte pealkiri), mille kohaselt võib

Keskkonnaagentuur tegevusloa kehtetuks tunnistada muu hulgas, kui loa omaja on rikkunud

metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kolme kuu jooksul 15 protsendil katastriüksustel,

mille metsade inventeerimisandmed on loa omaja esitanud metsaressursi arvestuse riiklikusse

registrisse kandmiseks.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebaja esitanud perioodil 01.01.2022 – 30.06.2022

metsaregistrisse inventeerimisandmeid 204 katastriüksuste kohta, millest puudustega on olnud

62 katastriüksuse (s.o 30% katastriüksustest) inventeerimisandmed, mille kohta on

Keskkonnaagentuur teinud andmete parandamiseks tagasi saatmise otsused.

Kaebaja on õigesti märkinud, et nimetatud säte näeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise

otsustamisel ette kaalutlusõiguse (st, et matemaatilise tehte automaatseks tulemuseks ei ole

tegevusloa kehtetuks tunnistamine). Samas tuleb silmas pidada, et viidatud sätte alusel

tegevusloa kehtetuks tunnistamise eelduseks on seadusandja siiski seadnud vastustaja poolt

tuvastatud vigade protsendi teatud ajaperioodil.

Kohus möönab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirja põhjendanud küllaltki lühidalt. Samas

saab haldusakti õiguspärasuse kohtulikul kontrollimisel arvestada ka vaideotsuses esitatud

põhjendustega, kus vastustaja on muu hulgas arusaadavalt vastanud kõikidele kaebaja poolt

vaides esitatud vastuväidetele. Samuti saab kohus arvestada kohtumenetluses esitatud

kaalutlusi, kui puudub alus kahelda, et nendest lähtuti ka haldusakti andmisel (vt Riigikohtu

28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). Vastustaja on nii vaide- kui

kohtumenetluses põhjalikumalt selgitanud seda, miks otsustati tegevusluba kehtetuks

tunnistada (HKMS § 165 lg 2 alusel ei pea kohus vajalikuks kõike korrata). Vaidlustatud

käskkiri on kohtulikult kontrollitav. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajale jääda 10.08.2022

menetluse alustamise teadet ja vaidlustatud käskkirja lugedes mõistetamatuks, miks selline

otsus tehti. Kaebaja on saanud teostada nii vaide- kui kaebeõigust.

10. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest ja kaebaja

tegevusloa kehtetuks tunnistamist pole põhjust pidada meelevaldseks.

7(11)

10.1 Esmalt märgib kohus, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ei mõjuta antud juhul see,

et vastustaja on käskkirja tegemisel lähtunud kaebaja kuue kuu (s.o kahe järjestikuse kolme

kuu pikkuse perioodi) inventeerimisandmetest. Vastustaja on selgitanud, et nii perioodi

01.01.2022 – 31.03.2022 kui ka perioodi 01.04.2022 – 30.06.2022 vigade protsent ületab

kahekordselt metsaseaduses lubatut. Seega pole tegemist olukorraga, kus vastustaja oleks

meelevaldselt arvutanud kaebaja vigade protsendi kolme kuu asemel välja kuue kuu pikkust

perioodi aluseks võttes (st kaebaja vigade protsent ületanuks seaduses lubatud määra üksnes

kuue pikkuse perioodi peale kokku, aga jäänuks lubatu piiresse vaid kolme kuu pikkust

perioodi arvestades). Vastustaja võinuks kaaluda kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist

MS § 13 p 1 alusel ka ainuüksi kolme kuu pikkuse perioodi andmete alusel. Vastustaja poolt 6

kuu pikkuse perioodi aluseks võtmine pole kaebaja huve kahjustav, vaid vastupidi, vastustaja

soovis anda kaebajale veel võimaluse oma tegevust parandada. Kaebajal oli võimalus

tõestada, et kuigi ta perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 oli teinud lubatust enam vigu, on ta

võimeline järgneva kolme kuu jooksul olema hoolsam ja järgima vigade protsendi osas

lubatud määra. Pooltel puudub seejuures vaidlus, et mingi väike veamäär käib

inventeerimisega kaasas. Seadusandja on selle lubatava veamäära teatud ajaperioodi lõikes

ette näinud MS § 13 p-s 1.

Puudused andmetes, mille osas kaebajal oli korrigeerimise võimalus, esitati haldusaktis, mida

kaebajal oli võimalik vaidlustada. Seega ka oma õigusi kaitsta, mitte korrigeerida andmeid ja

asuda seda siis tagantjärele vaidlustama. Antud juhul kohtumenetluses poleks ligi aasta hiljem

faktilise olukorra muutumise tõttu võimalik etteheidetud vigu üle kontrollida. Vastustajale ei

saa ette heita, et ta kaebaja tegevusluba ei tunnistanud kehtetuks 3 kuu andmete põhjal, vaid

soovis enne veenduda, kas kaebaja on suuteline oma töö kvaliteeti parandama ja kas sellest

tingitult võiks tegevusloa kehtetuks tunnistamine olla ennatlik. Eelnevat arvestades ei ole

kaebaja etteheide vastustaja poolt käskkirja tegemisel 3 kuu asemel 6 kuu pikkuse perioodi

aluseks võtmisele põhjendatud.

Asjakohatud on ka kaebaja etteheited, mille kohaselt on menetluse alustamise teates ja

vaideotsuses hinnatud hoopis perioodi september 2021 kuni juuni 2022 andmeid. Käskkirjast

nähtub selgelt, et aluseks on võetud periood 01.01.2022 – 30.06.2022. Vastustajal ei olnud

seejuures keelatud menetluse alustamisel ja vaide lahendamisel muu hulgas tugineda

asjaolule, et kaebaja töödes tuvastati lubatust rohkem vigu juba alates perioodist september

2021. Ehk viidatakse sellele, et vaatamata vigade väljatoomisele vastustaja poolt, pole kaebaja

töö kvaliteet paranenud pika aja jooksul. Tegemist oli sisuliselt ühe kaalutlusega (lubatava)

kogumist, mis vastustaja hinnangul õigustas tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

10.2 Metsaregistri põhimääruse kuni 16.09.2022 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 3 kohaselt

Keskkonnaagentuur kontrollib esitatud inventeerimisandmete sisulist vastavust metsaseaduse

ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Sisuliste puudustega andmed koos vigade

tekkepõhjustega tagastatakse andmete esitajale parandamiseks.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on ajavahemikul 01.01.2022–30.06.2022

metsaregistrisse inventeerimisandmete kandmiseks esitanud taotlusi 204 katastriüksuste

kohta, millest puudustega on olnud 62 (s.o 30 protsendi) katastriüksuse inventeerimisandmed.

Keskkonnaagentuur on teinud eelnimetatud perioodi osas 62 otsust metsaregistri põhimääruse

§ 9 lg 3 alusel (andmete parandamiseks tagastamise otsused; nn „ei“ otsused). Vaidlust ei ole,

et selliseid otsuseid on andmete esitajal võimalik vaidlustada, kui ta neis väljatoodud

rikkumistega ei nõustu.

Vastustaja on nimetatud perioodi osas kaebajale tehtud andmete parandamiseks tagastamise

otsused esitanud ka kohtule (vt vastustaja vastuse lisa 2-1) ning neis sisaldub korrektselt

8(11)

vaidlustamisviide, mis suunas vajadusel otsust vaidlustama vaidemenetluses või

halduskohtule kaebuse esitamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et ta pole neid otsuseid kätte

saanud ning vaidlust ei ole, et kaebaja pole ühtegi eelnimetatud otsust ettenähtud tähtaja

jooksul vaidlustanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa neid otsuseid vaidlustada

käesoleva asja raames. Need otsused pole kaebuse esemeks ning vastustaja sai neid käsitleda

HMS § 60 alusel kehtivate haldusaktidena, millest lähtumine oli siduv. Kui kaebaja ei

nõustunud neis otsustes väljatoodud rikkumiste/sisuliste vigadega, tulnuks tal seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul konkreetsed otsused vaidlustada, mitte vead parandada ning asuda

neid vaidlustama alles siis kui vastustaja kasutas talle seaduses ettenähtud volitusi (tunnistas

tegevusloa kehtetuks). Kuna kaebaja seda ei teinud, siis pole põhjendatud asuda alles

tegevusloa kehtetuks tunnistamise vaidluses esitama sisulisi vastuväiteid metsaregistrisse

kandmiseks esitatud andmetes tuvastatud ja varasemates otsustes fikseeritud vigadele.

Eeltoodut ei väära asjaolu, et kaebajal polnud aega vaielda ja ta pidas äriliselt kasulikumaks

teha andmetes parandused. Kui andmete esitaja otsustab etteheidetud vead (nende

vaidlustamise asemel) parandada, siis võib eeldada, et ta on vigu tunnistanud. Haldusakti

kehtivus pole seotud kaebaja arusaamisega sellest, kas tegemist on õiguspärase haldusaktiga

(vt HMS § 61 lg 2 kehtivuse eeldused).

Kohus märgib eeltoodule vaatamata, et praegusel juhul ei ole millegagi tõendatud kaebaja

väited, et vigade statistikasse on läinud etteheiteid, mis ei ole vigadeks metsa korraldamise

juhendi kohaselt, vead on olnud piiripealsed ja vigu on olnud alla 15%. Vastustaja on vastuses

kaebusele selgitanud, et andmete kandmata jätmise otsust ei tehta, kui vead on lubatud vea

piirides; samuti arvestab vastustaja inventeerimisandmete metsaregistrisse andmete kandmise

või kandmata jätmise otsuste tegemisel mõõdetavate tulemuste korral eksimuste suurust ning

piiripealsete vigade korral andmeid parandamiseks tagasi ei saadeta (nn „ei“ otsuseid ei tehta).

Vaideotsuses on vastustaja juhtinud kaebaja tähelepanu samuti sellele, et vigadeks loetakse

ainult konkreetseid õigusaktide nõuetele mittevastavaid inventeerimisandmeid ning

kaebajale tehtud andmete parandamiseks tagastamise otsustes on ära näidatud, millistele

õigusakti nõuetele metsakorraldaja esitatud inventeerimisandmed ei vasta (vaideotsuse punkt

3 alapunkt 1, lk 4). Vastuses kaebusele (punkt 2.2) on vastustaja muu hulgas selgitanud,

kuidas täpsemalt toimub inventeerimisandmete kontroll ning millistel juhtudel teostatakse

välitöid (sh on kohtule esitatud otsuste aluseks olevad olemasolevad väliaktid). Eelnevat

arvestades on alusetu ka kaebaja seisukoht, et vastustaja tegevus pole kontrollitav. Kohus

märgib veelkord, et kui kaebaja ei nõustunud konkreetsete andmete parandamiseks

tagastamise otsustega (sh põhjusel, et vastustaja ei kasutanud kaebaja hinnangul kohast

hindamismeetodit), tuli tal need õigeaegselt vaidlustada, mitte asuda vigu „ümber lükkama“

alles tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Pealegi, pole kaebaja ka kohtumenetluses

põhistanud, et vastustaja on inventeerimisandmete kontrollimisel nii perioodil 01.01.2022 –

31.03.2022 kui ka perioodil 01.04.2022 – 30.04.2022 ilmselgelt ekslikult tuvastanud õigusakti

nõuete rikkumisi enamal kui 15%-l metsaregistrisse kantud katastriüksusel.

10.3 Vastustaja võis piirduda vaidlustatud käskkirjas kaebajale andmete parandamiseks

tagastamise otsustele viitamisega ega pidanud selles hakkama kaebajale tehtud üle

kuuekümnes kehtivas otsuses väljatoodud vigu ükshaaval uuesti analüüsima. Vastustajal ei

tule tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel lähtuda ka sellest, kas kaebaja töödes

tuvastatud vead olid tehtud tahtlikult või hooletusest ning kas tegemist oli n-ö tüüpvigadega.

Kehtiv õigus selliseid eeldusi ei sätesta.

Vastustaja selgitas istungil, et tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asemel on

halduspraktikas seni püütud kasutada leebemaid meetmeid, kuid need pole aidanud. Seadus

annab vastustajale pädevuse andmete parandamist nõuda ja astuda vajadusel kohaseid samme

9(11)

(sh tunnistada tegevusluba kehtetuks) selleks, et tagada metsakorraldustööde kvaliteet kui

oluline avalik huvi, mis laiema avaliku huvina tagab metsade säästlikku ja õiget majandamist.

11. Vastustaja on selgitanud, et Keskkonnaagentuuri metsaosakond teeb vähemalt kaks korda

aastas kokkuvõtteid metsakorraldajate töö kvaliteedi kohta. Peale kokkuvõtete tegemist

saadab vastustaja teated puuduste kohta metsainventeerimise andmetes nendele

metsakorraldajatele, kelle töö kvaliteet on nõrk ning palub pöörata rohkem tähelepanu metsa

inventeerimise kvaliteedile. Ka kaebajale on vastustaja edastanud 06.02.2019 teate nr 8-

13/19/299 ja 06.09.2021 teate nr 8-13/21/1798 (dtl 114 ja 436), milles on kaebajat teavitatud,

et teatud perioodidel on kaebaja töös esinenud sisulisi vigu enam kui 15%-l metsaregistrisse

esitatud katastriüksustel ning palutud pöörata enam tähelepanu metsainventeerimise

kvaliteedile. Olenemata korduvatest teadetest ei ole aga kaebaja töö kvaliteet paranenud.

Seejuures on vastustaja 06.09.2021 teates juhitud kaebaja tähelepanu sellele, et metsa

inventeerimise kvaliteedi mitte paranemise korral vastustaja kaalub tema metsakorraldustööde

tegevusloa kehtetuks tunnistamise algatamist. Seega pidi kaebajale juba enam kui aasta aega

enne vaidlustatud käskkirja tegemist olema teada, et kui ta ei suuda metsa inventeerimise

kvaliteeti oluliselt parandada, siis ta võib tegevusloast ilma jääda.

Kohtuistungil selgitas vastustaja lisaks, et kui haldusorgani väljatoodud vead pole piisavalt

arusaadavad on võimalik nii teabenõuete esitamine kui telefoni teel suhtlemine vastustaja

töötajatega.

Metsaregistri põhimääruse § 6 lg 2 p 2 kohaselt Keskkonnaagentuur peab tagama registrisse

kantud inventeerimisandmete asjakohasuse ja õigsuse. Vastustaja selgituste kohaselt on

praktikas metsakorraldajatel keskmiselt vigade protsent 10% kõigist metsaregistrisse esitatud

andmetest. Kaebaja puhul aga ületas nii perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 kui ka perioodi

01.04.2022 – 30.06.2022 vigade protsent kahekordselt metsaseaduses lubatut. Seejuures on

kaebaja töödes vea protsent ületanud lubatud 15% piiri kõikidel kuudel alates 2021. a

septembrist (vt vastustaja 10.08.2021 menetluse alustamise teade). Olukorras, kus vastustaja

on tuvastanud, et tegevusluba omav ettevõte on pikema aja vältel enam kui 15 protsendil

metsaregistrisse esitatud katastriüksustel rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid

ning ta pole suutnud töö kvaliteeti parandada ka pärast vastustaja poolt sisulistele vigadele

tähelepanu juhtimist ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimalusega hoiatamist, siis ei ole

põhjust pidada tegevusloa kehtetuks tunnistamist meelevaldseks ja ebaproportsionaalseks.

Kaebaja pole tegelikult ka ise väitnud, et tema töö kvaliteet oleks pärast vastustaja poolt

sisulistele vigadele tähelepanu juhtimist paranenud. Vastustaja ei pea jätkama oma ressurssi

kulutamist kaebajale pidevalt tema töö kvaliteedi parandamise vajalikkuse kohta

meeldetuletuste saatmisele, kui sellel seniajani mingisugust reaalset tulemust pole (st kaebaja

töö kvaliteet ei ole paranenud sedavõrd, et vead jääksid seaduses lubatu piiresse).

Tegevusluba omavad isikud peavad omama vastavat kompetentsi ning kui loa omaja

kompetentsuses on põhjendatud alus kahelda (töö kvaliteet ei vasta nõuetele pikema aja

vältel), ei saa lubada isikul tegevusloa alusel edasi tegutseda. Tegevusloa kehtetuks

tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on

metsakorraldustööde tegevuslubasid omavate ettevõtete töö kvaliteedi tagamine.

Teisisõnu kokkuvõtvalt, vastustaja on võimaldanud pika aja jooksul kaebajal oma töö

kvaliteeti parandada ega ole kasutanud kaebaja ettevõtlusvabadust riivavat meedet

esmajärjekorras ega mõõdupäratult.

12. Kaebus jääb rahuldamata, kuna kaevatavad haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid

õigusi ja on õiguspärased.

10(11)

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende endi kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

14. HKMS § 253 lg 3 alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus

jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)