4-23-1074/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Rakvere

Väärteoasja number 4-23-1074 (2590,23,000768)

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteoasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) väärteoasi karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija K.M. 21.03.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2590,23,000768

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Jaak Reinomägi (isikukood 36803165228, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija K.M. 21.03.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2590,23,000768, millega määrati Jaak Reinomäele karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, muutmata.

Rahatrahv summas 100 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220234002660.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija K.M. 21.03.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2590,23,000768 määrati menetlusalusele isikule Jaak Reinomäele karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt Jaak Reinomägi 04.03.2023 kella 11.34 paiku varastas AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad, aadressil Lääne-Viru maakond Rakvere linn Ilu pst 2, müügisaalist järgmised kaubad: Terad Gillette Fusion Power 4tk/pakis 7tk, tükihinnaga 21,48 eurot; kogumaksumusega 150,36 eurot. Kahju tekitas AS-ile OG Elektra. Oma tegevusega pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja tõendatud VtM vaatluse protokolliga, AS OG Elektra avaldusega ja VtM tunnistaja J.P. ülekuulamise protokolliga 20.03.2023. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 05.04.2023.

2. 04.04.2023 esitas menetlusalune isik Jaak Reinomägi Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 21.03.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2590,23,000768. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et Riigikohtu lahendi 3-1-1-9-05 kohaselt kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte. Teo kirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kiirmenetluse otsus ei vasta nimetatud Riigikohtu lahendile. Otsuses pole ammendavalt kirjeldatud faktilisi asjaolusid, on vaid kirjutatud, et ta varastas. Videosalvestistelt pole näha, et ta oleks terad omastanud, s.o varastanud. Videosalvestistelt on küll näha, et ta võttis riiulilt žiletiterad, kuid mitte, et oleks terad tasku pannud, see on omastanud. Peale selle, et kiirmenetluse otsus ei vasta nõuetele, pole tõendatud, et ta oleks kauplusest varastanud. Jaak Reinomägi taotleb, et kiirmenetluse otsus, millega määrati rahatrahv, tühistataks ning teda mõistetaks õigeks. Menetlusalune isik ei soovi osaleda kohtuistungil.

3. 17.04.2023 kohtule saabunud seisukohas Jaak Reinomäe kaebusele on kohtuväline menetleja märkinud, et ei nõustu kaebuses väljatoodud asjaoludega. Riigikohus on oma erinevates lahendites (3-1-1-43-14; 3-1-1-73-08) selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollile esitatavad nõuded laienevad ka kiirmenetlusotsusele, kuna ka kiirmenetluse otsuses tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Jaak Reinomäele koostatud kiirmenetluse otsus vastab eelpool kirjeldatud nõuetele. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku väitega, et tema poolt toime pandud vargus ei ole tõendamist leidnud. Kaupluse turvakaamerate salvestustelt on näha, kuidas menetlusalune isik võtab kaupluse riiulilt kokku neli pakki ja paneb need jope taskusse. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta Jaak Reinomäe kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas

3

2590,23,000768 muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

6. KarS § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse nt varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine ja väljapressimine) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- 81-06).

Kohtuväline menetleja heidab menetlusalusele isikule ette KarS § 199 lg 1 nõuete rikkumist ning sellega KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Ehk siis kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses viidanud, et Jaak Reinomäe tegu vastab KarS § 199 lg 1 (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) koosseisule, kuid kuna tegu on süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis on tema tegu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

4

Menetlusalusele isikule Jaak Reinomäele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija K.M. 21.03.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2590,23,000768 määratud KarS § 218 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 04.03.2023 kella 11.34 paiku varastas AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad (Ilu pst 2, Rakvere) müügisaalist järgmised kaubad: Terad Gillette Fusion Power 4tk/pakis 7tk, tükihinnaga 21,48 eurot; kogumaksumusega 150,36 eurot, tekitades sellega kahju AS-ile OG Elektra.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

Kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr: 2590,23,000768 nähtub, et menetlusalusele isikule on VTMS §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud. Talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Ta on teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. Menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud eeltoodut ja seda, et ta nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses sisalduvad ka menetlusaluse isiku ütlused.

VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid ning p 81 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Jaak Reinomäe poolt väärteo toimepanemise tõendatuks kiirmenetluse otsuses esitatud tõenditega, millisteks on VtM vaatluse protokoll, AS OG Elektra avaldus, VtM tunnistaja J.P. ülekuulamise protokoll 20.03.2023.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas on tõendamist leidnud Jaak Reinomäe poolt žiletiterade vargus.

AS OG Elektra avaldusest (tl 14) nähtub, et 04.03.2023 kella 11.34 paiku varastas meesterahvas, seljas tumehall jakk ja peas must müts, AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad (Ilu pst 2, Rakvere) müügisaalist järgmised kaubad: Terad Gillette Fusion Power 4tk/pakis 7tk, tükihinnaga 21,48€; kogumaksumusega 150,36€. Isikut ei õnnestunud teolt tabada. Kaup on tagastamata nende ettevõttele. Kaupluse töötajatele teadaolevalt on isikuga kaasas viibinud isiku nimi G.K.. Eeltoodu alusel on OG Elektra AS-ile tekitatud varalist kahju 150,36 euro väärtuses.

Tunnistaja J.P. ütlustest (tl 11-12) nähtub, et ta töötab Rakveres Ilu pst 2 asuvas AS OG Elektra Raja kaupluses juhatajana. 06.03.2023 avastas ta, et neil ei klapi laojääk žiletiteradega. Seejärel vaatas ta üle videosalvestise ning avastas, et 04.03.2023 sisenesid kauplusesse 2 meesterahvast. Üks meestest näitas ette teisele, milliseid kaupu tuleb võtta. Ta näitas, et tuleb võtta Gilette Fusion tükihinnaga 21,48 eurot. Teine mees võttis kokku 7 tükki. Seejärel nad lahkusid koos kauplusest toodete eest maksmata. Vaatluse protokollist väärteoasjas nr: 2590,23,000768 (tl 13) nähtub, et videosalvestis sündmusest, mida on vaadeldud, on saadetud koos AS OG Elektra avaldusega lingina, millelt on alla laetud. Tegemist on 04.03.2023 Rakvere Raja kpl turvakaamera salvestusega. Kella

5

ajavahemik on 11.30 kuni 11.38. Kaamera pildid vahetuvad järgemööda automaatselt. Kella 11.30 ajal sisenevad kauplusesse 2 meest, üks on musta mütsiga, tume jope, teksapüksid, mustad jalatsid. Teine mees on halli peaga, sinise jopega, siniste teksadega, mustade jalatsitega. Peale sisenemist liiguvad mehed koos šokolaadi riiuli juurde ning kell 11.31 võtab halli peaga mees ühe šokolaadi. Edasi liiguvad nad mööda kauplust. Kell 11.31 võtab halli peaga mees ühe suurema veepudeli ja ühe väiksema pudeli. Nad liiguvad seejärel kassasse, kus on mõne inimesega järjekord, millesse nad seisma jäävad. Kell 11.33 astub mütsiga mees järjekorrast välja ning läheb žiletiterade väljapaneku juurde. Ta asub valima erinevate hulgast, kui halli peaga mees juurde astub ja viipab mingile tootele. Mütsiga mees võtab väljapanekult osa toodetest ära. Kaamerast ei ole tuvastatav täpne arv. Kaamerapildist ei ole täpselt tuvastav, kuhu ta need paneb. Kell 11.34 võtab samast kohast ära sinna jäänud samad tooted. Riiul jääb sellel kohal tühjaks. Ta liigub kaamera vaateväljast ära. Kaamera vahetudes on näha vaadet kassakaamerast. Vaade on järjekorras seisvatele inimestele. Selle kaamera vaatest on näha, kuidas kell 11.34 paneb mustas mütsis mees omale võetud tooted parempoolsesse jope taskusse. Tema ees seisev mees osaliselt varjab küll vaadet. Teisel korral ei ole arusaadav, kuhu ta paneb võetud tooted. Halli peaga mees on samal ajal seljaga kaamera poole. Mütsiga mees möödub kassast kell 11.36 millegi eest maksmata. Teine mees laseb võetud šokolaadi ja 2 pudelit läbi kassa lüüa ning küsib kassas juurde pudeli viina ja 2 pk sigarette. Toodete eest maksab sularahas. Seejärel lahkuvad mehed koos kauplusest kell 11.38.

Kiirmenetluse otsuses sisalduvatest menetlusaluse isiku Jaak Reinomäe ütlustest (tl 9) nähtub, et 04.03.2023 oli ta koos G.K.iga. Oli tarvitanud eelnevalt alkoholi. Nad läksid koos Raja poodi midagi ostma, kuid täpselt ei mäleta. Ta ei mäleta, et oleks kauplusest midagi varastanud. Sai hiljem teada, et võttis žilette. Kahetseb tehtut. Ta on nõus kahju hüvitama, läheb kohale ja räägib asjad.

Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul tõendatud, et Jaak Reinomägi on oma tegevusega täitnud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 218 lg 1 koosseisu moodustab varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu, mis seisnes KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ehk varguse toimepanemises ning tulenevalt sellest, et varastatud asjade väärtus jäi alla KarS § 218 lõikes 4 sätestatud 200 euro piirmäära, siis tuleb tema tegu subsumeerida KarS § 218 lg 1 järgi.

Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väitega, et videosalvestistelt pole näha, et ta oleks terad omastanud, s.o varastanud ning et videosalvestistelt on küll näha, et ta võttis riiulilt žiletiterad, kuid mitte, et ta oleks terad tasku pannud. Kohus sellega ei nõustu, sest videosalvestiselt (tl 16) on näha, et osad karbid žiletiteradega paneb menetlusalune isik jope parempoolsesse taskusse ja osad jope põue ning lahkub kauplusest nende eest tasumata.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Jaak Reinomägi toime otsese tahtlusega, sest võttes poeriiulilt kokku 7 karpi žiletiterasid ning pannes need oma taskusse ja põue ning väljudes poest kauba eest tasumata, teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning tahtis seda. Asjade ebaseadusliku omastamise suhtes oli Jaak Reinomäel kavatsetus, kuna tema eesmärgiks oligi žiletiterad poest endale võtta.

6

Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Jaak Reinomägi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Jaak Reinomäe puhul on tuvastatud. Arvestades, et isik pani väärteo toime otsese tahtlusega, ei saa tema süüd väikseks pidada.

KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on KarS § 218 lg 1 alusel määranud Jaak Reinomäele karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Jaak Reinomäe puhul on kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaoluna arvestanud kahetsust.

Karistusregistri väljavõttest (tl 15) nähtub, et menetlusalusel isikul Jaak Reinomäel puuduvad kehtivad väärteokaristused, kuid tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning sealjuures väärib märkimist, et viimati on teda karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja enne seda KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi. Eeltoodu viitab sellele, et Jaak Reinomägi, vaatamata varasemale kriminaalkorras karistatusele KarS § 199 järgi, on jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist. Kuna isikut on ka varasemalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, kuid need karistused ei ole nähtavasti talle vajalikku mõju avaldanud, siis võib talle kohtuvälise menetleja poolt KarS § 218 lg 1 järgi määratud 100 eurost rahatrahvi, arvestades ka varastatu kogumaksumust (150,36 eurot), pidada isegi leebeks karistuseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 218 lg 1 alusel Jaak Reinomäele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot – vastab isiku süüle, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija K.M. 21.03.2023 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2590,23,000768 muutmata ja Jaak Reinomäe kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik