4-23-1153/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-1153

1(8)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Lahendi tegemise aeg ja koht

30. mai 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1153 (230323000250) Kohtunik Sandra-

Kristin Kärner Väärteoasi Z.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 27. märtsi 2023 otsuse peale väärteoasjas nr 230323000250, millega karistati Z.U välismaalaste seaduse § järgi rahatrahviga

100 eurot Menetlusalu isik ne Z.U (isikukood XXX; e-post xxx) Kaitsja

Janar Urres (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, e-post ) menetlus@emerald.legal Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

piirivalvebüroo piiri ja migratsioonijärelevalvetalitus - ,

esindaja

Julia von järelevalveekspert Novodevitšenski Jung

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti 27. märtsi 2023 kiirmenetluse otsus, millega karistati Z.U . välismaalaste seaduse § järgi

2. Rahatrahv 100 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220234002987. 3. kui Väärteomenetluse seadustiku § 204 lg 3 näeb ette, et süüdlane ei järgi rahatrahvi

tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt väärteomenetluse seadustiku §

-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4. kaitsja kaebus rahuldamata. Jätta 5. kaitsjatasu Jätta kaitsja taotlus hüvitamiseks rahuldamata ning kulud menetlusaluse isiku enda kanda.

4-23-1153

2(8)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA Menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti 27. 2023 kiirmenetluse otsusega karistati menetlusaluste märtsi isikut Z.U välismaalaste seaduse (VMS) § 298 järgi 100-eurose rahatrahviga selle eest, et ta viibis Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, sealhulgas Eestis alates 16. 2023 seadusliku aluseta (s.o ilma viisata) (s.o perioodil märtsist kokku 12 päeva 16.- ).

27. märts 2023

2. Otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes leiab , et kokkuvõtvalt menetlusalune isik ei ole seadusliku aluseta Eestis viibinud kuni 24. märtsini 2023, sest ta võis seadusest tulenevalt viibida Eestis oma pikaajalise viisa taotluse menetlemise ajal. Seega tuleks menetlus lõpetada väärteo tunnus või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlusel te puudumise .

3. Kohtumenetluse pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

4. Kaebuse vastuses leidis kohtuväline menetleja kokkuvõtvalt

, et perioodil 16.-24. märts 2023

viibis menetlusalune isik Eestis seadu tõepoolest slikult, kuna sel perioodil vaadati läbi menetlusaluse isiku pikaajalise viisa taotlust ning Eestis viibimine taotluse läbivaatamise ajal

on seaduslik. Seega seadusliku aluseta viibis menetlusalune isik Eestis hoopis alates 24. 2023 kuni kiirmenet . Sellegipoolest palus märtsist luse otsuse tegemiseni 27. märtsil 2023

PPA jätta kaitsja kaebus rahuldamata. Lisaks oleks menetlusalune isik pidanud esitama pikaajalise viisa taotluse hiljemalt 10 tööpäeva enne viibimisaja lõppu, millest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui isiku terviseseisund või mõjuv isiklik põhjus ei võimaldanud tal taotlust tähtajal esitad

6 päeva enne viisa kehtivuse lõppu, a. Menetlusalune isik esitas taotluse aga lisamata sealjuures ühtegi põhjendust, miks ei olnud võimalik viisataotlust tähtaegselt esitada. Kuna taotlust menetletakse 10 tööpäeva, pidi menetlusalune isik seega arvestama asjaoluga, et viisa andmisest keeldumise puhul ta võib jääda Eestisse ebaseaduslikult.

5. Täiendavas seisukohas leidis kaitsja, et kui 24. märtsil 2023 teavitati menetlusalust isikut viisa andmisest keeldumisest, siis oleks pidanud kohtuväline menetleja tegema menetlusalusele isikule lahkumisettekirjutuse 24. märtsil 2023, mitte 27. märtsil 2023. Seega 27. märtsil 2023 menetlusalusele isikule antud vabatahtlik 7-päevane tähtaeg Eestist lahkumiseks pidi hõlmama ka perioodi 24.- Kui etleja oleks menetlusalusele isikule

27. märts 2023. kohtuväline men

lahkumisettekirjutuse õigeaegselt esitanud, oleks menetlusalune isik Eestist lahkunud, ning kohtuvälisel menetlejal ei esineks alust trahvi määramiseks.

Kaitsja oli seisukohal, et

lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtliku lahkumise tähtaja jooksul ei võimalik olnud isikut väärteo korras trahvida.

6. Täiendavas seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik viibis riigis seadusliku aluseta alates hetkest, kui menetlusalune isik sai viisast keeldumise otsuse kätte ehk alates 24. st 2023. Samast ajahetkest tekkis ka seadusest tulenev kohustus Eestist märtsi

lahkuda. Viisataotluse esitamisel hoiatatakse välismaalast, et keelduva otsuse kättesaamisel muutub välismaalane kohe illegaaliks. Samal pä

27. märtsi 2023 eval, kui tehti kiirmenetluse otsus, koostas kohtuväline menetleja ka lahkumisettekirjutuse ning määras seadusest sätestatud

4-23-1153

3(8)

minimaalse vabatahtliku lahkumistähtaja 7 päeva. Samuti juhtis kohtuväline menetleja taas tähelepanu sellele, et m ei ole käesoleva ajani esitanud tõendeid selle kohta, enetlusalune isik miks ta esitas pikaajalise viisa taotluse tähtaega rikkudes. Kokkuvõtvalt puudub kohtuvälise menetleja hinnangul alus

menetluse lõpetamiseks. Kohtu seisukoht Sissejuhatus

7. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku ( § 120 lg tele 1 ja 3 võib maakohtunik VTMS) -

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

8. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist kaebusele lisatud tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid Eelöeldu tähendab .

, et kohus ei ole seotud kohtumenetluse poolte mh õiguslike avaldustega. 10. I Kõigepealt peatub kohus kiirmenetluse otsuses etteheidetava teo kirjeldusel ( ). Seejärel põhjendab, miks ei ole alust praeguses asjas menetlus lõpeta Lõppeks da ( ). II selgitab kohus välismaalaste seaduse (VMS) § - 298 s sätestatud väärteokoosseisu kohaldamisala ning millal ei ole isikut selle alusel karistada ( ). võimalik III I

11. VMS § 298 sätestab, et välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

12. Menetlusalu seadusliku ne isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellele heidetakse ette aluseta Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ehk Schengeni alal, sh Eestis viibimist konkreetsel ajaperioodil.

13. Olgugi, et kiirmenetluses ei koostata V

TMS § 55 lg 1 p 2 järgi väärteoprotokolli, tuleb isikule süüks pandavat tegu kirjeldada sama selgelt ja loogiliselt nagu seda tehtaks väärteoprotokollis. Asjaolud, millest tulenevalt on menetlusalune isik toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud kiirmenetluse puhul peavad juba kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevuskui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, milline oli nõutav tegu, mille tegemata jättis, samuti see, millises isik vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (RKKKo , p 10). 3-1-1-7-06

14. Antud asjas on kiirmenetluse otsuse teokirjelduses vastuolulised ning väärteomenetluse sisu arvestades mõistmatu „ d laused: [v]iibis Schengeni alal viisa alusel ajavahemikul 16.03.2023- viisa puudumist 27.03.2023 kokku 12 päeva“ (kuigi tegelikult heidetakse ette ju

4-23-1153

4(8)

ehk vastupidist) ning teo toimepanemise ajaks on märgitud üks päev „27.03.2023 12:32“ (kuigi tegelikult heidetakse ette teo toimepanemist perioodil 16.-

).

27. märts 2023 ehk 12 päeva

15. Kohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli (ja kiirmenetluse otsuse) piiridega. Kui kiirmenetluse otsuses pole kirjeldatud menetlusaluse isiku vastutuse eeldusi, ei saa seda eksimust kohtumenetluses kõrvaldada ja väärteomenetlus tuleb väärteo tuvastamatuse tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (RKKKo , p 30). 4- -6507

16. Kohus kaalus , kas tuleks da, kuna tõsiselt ka käesoleval juhul väärteomenetlus lõpeta

teokirjeldus kiirmenetluse otsuses on vastuoluline, et ammendavalt sedavõrd ei võimalda

hinnata menetlusaluse isiku vastutuse eeldusi. Siiski on kiirmenetluse otsuse ülejäänud vastuoludeta teksti võimalik mõista selliselt, et isikule heidetakse ette Eestis kui Schengeni alal viibimist seadusliku aluseta ehk

perioodil 16.-27. 2023 ehk . märts II

17. Järgmisena analüüsib kohus, kas mõni muu asjaolu võib kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud.

18. Väärteotoimikust nähtub, et m

enetlusalusel isikul kehtis pikaajaline viisa perioodil

6. veebruar

. 8.

– 15. märts 2023 (väärteotoimiku lk 6) märtsil 2023 sisenes menetlusalune isik Eestisse Narva piiripunkti kaudu (väärteotoimiku lk 11) ning 9. 2023 taotles Politseija märtsil Piirivalveameti teeninduses uut pikaajalist viisat (kohtuvälise menetleja 23. mai 2023 seisukoha lisa). Seega taotles menetlusalune isik uue pikaajalise viisa andmist ajal, mil tal kehtis varasem viisa . Pikaajalise viisa andmisest keelduti kuupäevani 15. märts 2023

Politsei- Piirivalveameti 23.

ja märtsi 2023 otsusega, mille menetlusalune isik sai kätte 24. 2023 viibides veel Eestis märtsil (väärteotoimiku lk-d 16-17). Eestist lahkus menetlusalune isik pärast 27. märtsi 2023 kuupäeva, kui oli kätte saanud 27. märtsi 2023 lahkumisettekirjutuse nr 1052266285 (kaebuse lisa kohtutoimiku 10). – lk

19. VMS § 43 lg 1 p 5 järgi peab välismaalasel Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus, mis mh võib tulla vahetult seadusest. VMS § 623 sätestab, et kui välismaalane on taotlenud pikaajalist viisat -s 91 VMS §

on tema Eestis viibimine seaduslik tema sätestatud korras, taotluse läbivaatamise ajal. Järelikult oli menetlusalusel isikul seadusest tulenev õigus viibida

Eestis pikaajalise

, kui ta taotles viisat viisa taotluse läbivaatamise ajal üksnes juhul VMS -s 91 §

sätestatud korras.

20. Kohtu hinnangul tähendab VMS §-s 623 sisalduv fraas -s 91 „VMS §

sätestatud korras“ seda, et korraga on täidetud kaks eeldust: esiteks, isik viibib taotlemise hetkel riigis seaduslikult ning teiseks, ta on esitanud Politseija Piirivalveametile pikaajalise viisa taotluse . tähtaegselt

Regulatsiooni sellisele mõttele 2017. a jõustunud VMS § 62 viitab ka

seletuskiri (lk 8): „ välismaalase riigis viibimine seaduslik tema pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise [---] on ajal, kui välismaalane viibib riigis seaduslikult ning ta on esitanud PPA le seaduses sätestatud - tähtaja jooksul “ pikaajalise viisa taotluse .1 -de 62 Kohus möönab, et ainuüksi VMS §

3 ja 911 sõnastused ei viita sellele, et VMS § 911 alusel esitatud pikaajalise viisa taotluse hindamisel tuleks arvestada ka taotluse esitamise tähtaega. Samas normi tõlgendamisel tuleb lisaks grammatilisele argumendile otsida tuge ka õiguspoliitilistest argumentidest, milleks mh on seletuskirja abil seadusandja tahte väljaselgitamine (RKKKo 1-20-3067, p 10). Seadusandja

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 252 SE algatamise seletuskiri, lk 8 (Riigikogu XIII koosseis). Algatamise seletuskirja otselink on kättesaadav siit: https://shorturl.at/jlI67 https://shorturl.at/ehGK0 . Eelnõu on kättesaadav Riigikogu veebilehel: .

4-23-1153

5(8)

tahe VMS § 623

kehtestamisel oli kohtu meelest ühene: ainult need isikud võivad loota viibimisõiguse seaduslikkusele taotluse menetlemise ajal, kes esitasid taotluse VMS § 911 korda järgides, sh tähtaegselt; kui taotlust tähtaegselt ei esitatud, tuleb arvestada sellega, et viibimisõigus lõppeb varasema viisa tähtajaga ning aja pikenemist VMS § 623 alusel ei toimu.

21. Menetlusalune isik esitas 9. märtsil 2023 VMS § 911 lg 2 alusel pikaajalise viisa taotluse isiklikult Politseija Piirivalveameti teeninduses, kuid ei järginud selleks ette nähtud tähtaega.

Siseministri 18. detsembri 2015 määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ § 102 lg 1 , et -s 91 sätestab kui pikaajalist viisat taotletakse VMS §

1 sätestatud korras,

peab taotluse esitama Politseija Piirivalveametile hiljemalt kümme tööpäeva, kuid kõige varem kaks kuud enne viibi

t misaja lõppemist. Sama sätte lõige 2 näeb e te võimaluse esitada taotlus ka hiljem , kui isiku kui 10 tööpäeva terviseseisund või mõjuv isiklik põhjus ei võimaldanud taotlust tähtajal esitada. Antud asjas taotles menetlusalune isik uut pikaajalist viisat 10 Kui varasem viisa tööpäeva asemel tööpäeva enne varasema viisa tähtaja lõppu.

lõppes 15. märtsil 2023, oleks menetlusalune isik pidanud esitama uue taotluse hiljemalt

2. Menetlusalune isik ei ole menetluses kordagi k märtsil 2023, mitte 9. märtsil 2023. a selgitanud, miks ei olnud tal võimalik taotlust tähtaegselt esitad , kuigi kohtuväline menetleja a on sellele kohtumenetluse algusest peale tuginenud. Kehtestatud tähtaeg on mõeldud selleks, et kui Politseija Piirivalveamet vaatab taotluse samuti 10 tööpäeva jooksul läbi (määruse nr 82 11 lg 3), siis satuks hiljem esitatud § ka kõige taotluse läbivaatamise lõpuaeg

kuupäevale õigus. , mil isikul kehtib veel varasem riigis viibimise Seega on VMS -s 91 §

1 sätestatud kord mõeldud selleks, et isik ei jääks ilma seadusliku aluseta Schengeni alale, sh Eestisse.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik esitas uue pikaajalise viisa taotluse VMS -s 91 §

sätestatud korda rikkudes põhjusel ei olnud tema viibimine . Sel Eestis VMS § 623 alusel seaduslik ajal, mil vaadati läbi tema pikaajalise viisa taotlust ning tema varasem viibimisõigus oli kuupäevaga 15. märts 2023 lõppenud. Järelikult viibis menetlusalune isik alates 16. märtsist 2023 seadusliku aluseta Eestis. Uut seaduslikku alust Eestis viibimiseks ei tekkinud menetlusalusel isikul - . Samuti ei ka mõnel muul VMS § s 43 sätestatud alusel saanud sellises olukorras olla menetlusalusel isikul õigustatud ootust, et 27. märtsi 2023 lahkumisettekirjutus nr 1052266285 tema mingil moel sai tagantjärele Eestis viibimise õigust seadustada, seda enam, et VMS § 43 lg 31 aldusaktiga pandud kohustus Eestist sätestab, et h

lahkuda ei ole välismaalase Eesti § 43 lg s ajutise viibimise seaduslik alus VMS

p tähenduses.

23. VMS § 298 ei ole ette nähtud erinõudeid. Seega piisab teo subjektiivsele koosseisule

toimepanemiseks ettevaatamatusest karistusseadustiku (KarS) § 18 mõttes. Kohtu meelest viitavad menetlusa sellele, et pani teo toime kaudse tahtlusega luse isiku ütlused ta KarS 16 menetlusalune isik selgitas, et § lg 4 mõttes: kuna viisa otsuse läbivaatamiseks kulub

10 tööpäeva, oli enda sõnul sunnitud seadust rikkuma ja viisa viibimise ajast üle ta olema

(väärteotoimiku lk ütluste eestikeelne tõlge kohtutoimiku lk 25). 5; Arvestades, et menetlusalusel isikul on ka varasem kogemus pikaajalise viisa taotlemisega Eestis, pidas ta järelikult võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möön is seda.

24. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.

25. Seega viibis menetlusalune isik Eestis seadusliku aluseta ehk viisata perioodil 16.-27. 2023. Sellega pani -s

märts ta toime VMS §

298 sätestatud väärteo.

4-23-1153

6(8)

26. Eeltoodud põhjustel ei ole alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS 29 1 p 1 . § lg järgi

27. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § st 56 ehk isiku süü -

suurusest ning karistanud menetlusalust isikut VMS § 298 järgi 100 euroga, mis vastab

25 trahviühikule. Arvestades, et VMS § 298 võimaldab isikut trahvida kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning VTMS § 55 lg 2 p 1 järgi võib kiirmenetluses mõista füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi, on menetlusalusele isikule mõistetud karistus

25 trahviühikut ehk 100 eurot igal juhul oluliselt alla keskmise sanktsioonimäära. Kergendavate asjaoludena on arvestatud sellega, et menetlusalune isik on karistuse mõistmisel puhtsüdamlikult kahetsenud toime pandud õigusrikkumist (KarS § 57 lg 1 p 3) ning on lubanud edaspidi riigi territooriumil viibides hakata päevi korrektselt loendama. Seega on talle mõistetud karistus süü suurust arvestav.

28. Kohus analüüsis otsuse tühistamise võimalikkust ka VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Ka selleks kohtu meelest alust pole. Asjaolu, et isikule mõisteti karistus oluliselt alla keskmise sanktsioonimäära, ei anna alust järelduseks, et isiku süü on sedavõrd väike, et menetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalune isik on korduvalt taotlenud viisat Eestis viibimiseks -d 11-14) (väärteotoimiku lk , mistõttu kohus järeldab, et viita taotlemise nõuded ja protseduur on menetlusalusele isikule selged. Samuti tuvastas kohus, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, mitte ettevaatamatusest. tuvastanud kohus asjaolusid, mis Ühtlasi ei viitaksid avaliku huvi puudumisele. Ka kaitsja ise ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Seega puudub alus isiku karistamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

29. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd - kohus ei lõpeta väärteomenetlust menetlusaluse isiku suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas , sealhulgas käibemaks jätta r

560 eurot

ahuldamata ja menetluskulud jäävad Z.U enda kanda. III

30. Viimaks peatub kohus sellel, kas

isikut hüpoteetiliselt on võimalik karistada VMS § 298 järgi ka siis, kui järginud VMS § taotleja on

- 91 i

1 korda, sh esitanud viisataotluse tähtaegselt, ja sellest tulenevalt on isiku viibimisõigus VMS § 623 alusel pikenenud. Siis aga muutub olukord hetkega: seadusliku viibimisõiguse ajal saab isik teada, et viisat talle siiski ei anta, kuid isikul pole füüsiliselt võimalik olla hetkega ühest kohast teise liikumine Eestist lahkunud ( st

võtab teatava aja). Kas isikut peaks karistama viisa andmisest keeldumise otsuse kättetoimetamise ja riigist lahkumise vahele jääva ajaperioodi eest VMS § 298 järgi, sest välismaalane viibis Eestis seadusliku aluseta?

31. Eelmises punktis kirjeldatud olukorras seisneks teo raskuspunkt tegevusetuses: isik justkui jäi Eestisse ka pärast e kättesaamist ega võtnud viisa andmisest keeldumise otsus koheselt ette toiminguid selleks, et ta ei viibiks enam Eestis.

Järelikult saaks isikule ette heita VMS § 298 toimepanemist .

32. Karistusõiguses nähakse ette vastutus tegevusetuse eest kahel alusel: esiteks, ehtsa tegevusetusdelikti korral on tegevusetus süüteokoosseisus otsesõnu karistatava teona kirjeldatud (nt KarS ) teiseks, mitteehtsa tegevusetusdelikti koosseis § 124 järgi abita jätmine ;

4-23-1153

7(8)

ei kirjelda otsesõnu tegevusetust, vaid tegu kui sellist, ning seda on võimalik toime panna nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Juhul kui tegemist on mitteehtsa tegevusetusdeliktiga, tuleneb karistatavuse alus KarS § 13 lg st 1, mille järgi - vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. üksnes see Mitteehtsa tegevusetusdelikti eest saab vastutada isik, kes oli kohustatud tegutsema ehk tegemist oli garandiga.

VMS § 298 subjekti garandistaatus tuleneb seadusest, sest isik ne ehk isik, kes pole on VMS § 3 järgi välismaala Eesti kodanik, ning isiku suhtes kehtib automaatselt väljasõidukohustus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3 järgi. (Selles osas, et väljasõidu (VSS)

- ja lahkumiskohustus on sünonüümid vt RKHKo 3-3-1-84-11, p 18.)

33. Kohtu meelest väärib tegevusetudelikti eeldustest enim tähelepanu järgnev: nõutav tegevus ning selle tegemise objektiivne eeldatavus ( RKKKo , p 6.1 ning 3-1-1-80-06

RKKKo , p 9). 3-1-1-22-05 Ehk lihtsustatult: kui isik viibis seaduslikult Eestis VMS § 623 alusel, kuid tema viibimisalus muutus hetkega, siis milline on nõutav tegevus, mida isikult eeldatakse,

ning kas selle täitmine on objektiivselt võimalik.

34. Eestis kehtiv karistusõigus ei lähtu objektiivse vastutuse põhimõttest, mille kohaselt järgneb sõltumata asjaoludest igasugusele rikkumisele alati sanktsioon. Vastupidi: tegevusetusdelikti korral peab nõutav tegevus, mille tegemist menetlusaluselt isikult eeldati, olema objektiivselt eeldatav ja võimalik. Kui nõutav tegevus nendele tunnustele ei vasta, ei ole võimalik väärteo toimepanemist ette heita.

35. Kohtu meelest ei ole võimalik järeldada nõutav tegevus –

, et isiku lahkumine Eestist koheselt on objektiivselt eeldatav ja pärast viisa andmisest keeldumise otsuse kättesaamist – võimalik tegevus VMS § 298 mõttes Näide: viibib VMS § 62

. isik

3 alusel seaduslikult Eestis ning saabub pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsust kätte saama sellises olekus, et ta oleks valmis keeldumise otsuse koheselt riigist lahkuma. järgselt Arvestades kohtuvälise menetleja seniseid seisukohti menetluses õiguslikke (eeskätt VMS § 623 kohaldumise osas antud asjas) oleks isik tegelikult rikkumises ka sellel ajaperioodil, mis algas viisa andmisest keeldumise otsuse

Narva piiripunkti , et riigist kättetoimetamisega ning lõppes näiteks ületamisega

viivitamatult lahkuda (isegi kui oleks kulunud Tallinnast Narva jõudmiseks kõigest mõned tunnid). See viiks olukorrani, puuduks pikaajalise et

viisa andmisest keeldumise otsuse järgselt mõistlik võimalus igasugune objektiivne ja

VMS -s , sest inimene ei saa Eestist hetkega §

298 sätestatud väärteo toimepanemist vältida nhaihtuda. ö ära Kui kohtuväline menetleja pidas menetletavas väärteoasjas õigeks seda, et menetlusalune isik viibis VMS § 623 alusel seaduslikult Eestis (kaebuse vastuse lk 2, ülevalt esimene lõik), siis jääb mõistmatuks, mis hetkest alates viisa andmisest keeldumise otsuse kättesaamise järgselt saaks väita, et nüüd on isik VMS § 298 järgi väärteo toime pannud?

Käesolevas leidis kohtuväline menetleja, et kuni 24. märtsini 2023 oli menetlusalusel asjas

isikul õigus Eestis viibida ning samal kuupäeval viisa andmisest keeldumise otsuse kättesaamise järgselt viibimisõigust enam polnud. Ehk kohtuvälise menetleja seisukoht oli: tal

isik on pärast keelduva otsuse kättesaamist automaatselt rikkumises.

Kohtul tekib seega

küsimus: millist ajavahemikku kohtuväline menetleja pidas aktsepteeritavaks Eestist lahkumiseks (kui üldse) ning miks selliseks ajaks menetleja enda nägemuse kohaselt ei võinud olla ajavahemik kuni 27. 2023? Kuna kohus leidis otsuse II osas, et menetlusalusel märtsini isikul ei tekkinud VMS 62 §

3 järgi õigus Eestis viibida pärast varasema viisa tähtaja lõppemist, siis on eelnevalt püstitatud küsimused pigem retoorilised.

36. Selleks, et VMS § s 298 sätestatud väärteo kohaldamis kohati mõistusevastane - ala ei oleks , tuleks kohtu hinnangul normi kui isik viibib Eestis ja tema tõlgendada järgmiselt: viibimisõigus Eestis muutub väga kiiresti ehk nõutava tegevuse hetkega, saab eeldada temalt

4-23-1153

8(8)

tegemist ehk lahkumiskohustuse mist jooksul. Kohtu hinnangul saab selliseks täit mõistlikuks ajaks olla üldjuhul lahkumisettekirjutusega antud vabatahtliku lahkumise tähtaeg.

37. VSS § 7 lg 1 näeb ette, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi ). kui isikul puudub seaduslik Tõepoolest,

alus Eestis viibimiseks, ei ole menetlejal isettekirjutus kaalutlusõigust, kas lahkum menetlusaluse isiku suhtes leiab, et koostada või mitte. Seega juhul, kui kohtuväline menetleja menetlusalune isik viibib pikaajalise viisa andmisest keeldumist Eestis seadusliku pärast aluseta, peaks kohtuväline koostama lahkumisettekirjutuse viisast keeldumisega samal ajal ning tutvustama neid menetlusalusele isikule korraga. VSS 11 3 § lg

1 võimaldab teha kaks otsustust ühes otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust.

38. VSS § 72

lahkumis lg 4 järgi on kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg üldjuhul

7 kuni 30 Seega kui menetlusalusele päeva, kui ei esine aluseid tähtaja andmata jätmiseks.

isikule on viisa andmisest keeldumise otsusega samal ajal antud 7- näiteks päevane tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks, on objektiivselt eeldatav see, kui menetlusalune isik lahkub Eestist ehk teeb nõutava teo 7 päeva jooksul alates hetkest, kui ta sai teada viisa andmisest keeldumise otsusest ja lahkumisettekirjutusest. Vaid sellisel juhul saab menetlusaluselt isikult väita, et nõutava tegevuse võimalik. Objektiivselt ei ole võimalik tegemine oli objektiivselt eeldatav ja

eeldada, et inimene täidab lahkumiskohustuse hetkega, kui tema viibimisstaatus Eestis on muutunud seaduslikust ebaseaduslikuks.

ühtäkki See ei oleks füüsiliselt ühelgi juhul võimalik. Kui isik eirab ülal kirjeldatud viisil antud vabatahtlikku lahkumistähtaega ja endiselt ei lahku Eestist

, saab teda väärteo korras karistada VMS § 298 järgi.

39. Kui varasemalt sai leitud otsuse p- 22 -s 91 s , et VMS §

1 sätestatud korda mitte järgides ei

saa isik tugineda õiguspärasele ootusele, et hilisem lahkumisettekirjutus koos vabatahtliku riigist lahkumise tähtajaga seadustab tagantjärele tema Eestis viibimise (nagu viitab ka VTM 43 lg 3 § 1) eelnevalt

, siis ei kehti see põhimõte olukorras, kus nõuetekohaselt käitudes muutub isiku Eestis

viibimise õigus väga kiiresti alusetuks. Vahetegu on lihtne. Esimesel juhul isik eiras VMS -s 91 §

1 sätestatud korda ega saa hiljem väita, et vabatahtliku lahkumise tähtaeg välistab tema poolt väärteo toimepanemise VMS § 298 alusel. Teisel juhul tegi isik pikaajalist viisat taotledes kõik nõuetekohaselt vajaliku VMS § 91 viibimise mõttes, mistõttu

õigusvastaseks muutumisel ei ole temalt oodatav tegevus ehk riigist lahkumise kohustuse täitmine sellisel juhul enam sõltuv § 43 lg VMS

- 3 st

ning isikult saab eeldada lahkumiskohustuse täitmist vabatahtliku tähtaja jooksul, alles pärast mida on võimalik isikut VMS § 298 alusel väärteo korras vastutusele võtta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra-

Kristin Kärner kohtunik