2-22-14776/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14776

Kohtuasi

X (X) kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri

18.09.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2016/1732

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja ST

Puudutatud isikud:

Tallinna

kohtutäitur

Priit

Petter

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2022 määrus, millega kohus jättis avalduse läbi

vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning saata asi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/sissenõudja) esitas 03.10.2022 maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Priit

Petteri (kohtutäitur) 18.09.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2016/1732, milles palus peatada

täitemenetluse 11.08.2022 esitatud avalduse alusel täielikult.

2. Avalduse asjaolude kohaselt algatati Y (võlgnik) suhtes 07.09.2016 täitemenetlus

023/2016/1732, mille aluseks oli Tallinna notar Jaan Hargi 12.03.2015 tõestatud võlatunnistus

koos sundtäitmisele allumise nõusolekuga. Avaldaja esitas 11.08.2022 kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse peatamiseks, millele täitur vastas 19.08.2022. 29.08.2022 esitas avaldaja

kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palus täitemenetluse 11.08.2022 esitatud avalduse

alusel peatada. Kohtutäitur rahuldas 18.09.2022 otsusega avaldaja kaebuse ja peatas

täitemenetluse. Sama otsusega jättis täitur rahuldamata avaldaja nõuded kohtutäiturile

jõustunud otsuste alusel täitekulude sissenõudmisest loobumiseks ja/või menetluse peatamiseks

ning võlgniku vara aresti alt vabastamiseks. Seega rahuldas täitur avaldaja kaebuse osaliselt.

Täitemenetluse peatamise avalduse esitamisega pidi kohtutäitur täitemenetluse peatama

täielikult, sh pidi peatuma kohtutäituri tasu nõue. Avaldaja ei olnud täituri otsusega nõus osas,

milles ta jätkas võla sissenõudmist täituri tasu osas. Kohtutäituril puudus oma tasu

sissenõudmisega jätkamise osas diskretsioon ajal, mil täitemenetlus oli peatatud. Võlgniku

pangakontod olid kohtutäituri nõude ulatuses jätkuvalt arestitud. Juhul, kui kontole laekuks

raha, siis rahuldatakse sellega kohtutäituri tasu nõuet. Avaldaja ei vaielnud vastu kohtutäituri

õigusele nõuda tehtud toimingute eest tasu, vaid sellele, et täitur ei tegeleks oma tasu

sissenõudmisega ajal, mil täitemenetlus on peatatud.

Kohtutäituri seisukoht

3. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse läbi vaatamata ja/või rahuldamata. Menetluskulud

tuli jätta avaldaja ja võlgniku kanda.

Kohtutäitur jäi oma otsuses esitatu juurde. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei võimaldanud

täitemenetlust poolikult peatada ja selle peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.

Kohtutäiturile arusaamatult loobus sissenõudja peale 6 aastat kestnud täitemenetlust selle

jätkamisest. Sissenõudja avaldus täiteasjas rahuldati, täitemenetlus peatati ja võlgniku vara

vabastati aresti alt. Lisaks täitemenetluse peatamisele vabastati avalduse alusel võlgniku

pangakonto

ja

tühistati

nõude

sissenõudmiseks

võlgniku

pangakontole

seatud

arestipandiõigused.

Täitemenetluse algatamisel ja täitmisteate kättetoimetamisel lisandusid avaldaja nõudele

täitemenetluse algatamise tasu, kohtutäituri põhitasu ning riiklikud maksud. Võlgnikul oli

kohustus tasuda täitemenetluse algatamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Avaldaja etteheidete

sisu suulises vestluses täituriga oli, et peale täitemenetluse peatamist teeks kohtutäitur oma

nõuete osas täitetoiminguid, st avaldaja nõudis, et täitur loobuks ja tühistaks lisandunud nõuete

osas arestipandiõigused võlgniku varale. Avaldaja täiendavad taotlused ei olnud seadusega

kooskõlas. Kohtutäitur ei olnud nõus tegema peale täitemenetluse peatamist oma nõude osas

täitetoiminguid, ega loobuma ning tühistama oma lisandunud nõuete osas arestipandiõigust.

Võlgnik ja avaldaja ei saanud nõuda seaduse alusel kehtivatest nõuetest loobumist ega nende

tühistamist. Kohtutäituril puudus kohustav õiguslik alus avaldaja nõuete ja taotluste

rahuldamiseks. Samuti ei esitanud võlgnik ja avaldaja kaebusi kohtutäituri kasuks seatud

arestipandiõiguste tühistamise kohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 18.09.2022 otsuse peale tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Puudutatud isikutel menetluskulud puudusid.

Kohtutäituri 18.09.2022 otsusest ei nähtunud avaldaja kui sissenõudja õiguste rikkumist,

mistõttu tuli kaebus jätta läbi vaatamata. Kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse, peatas

täitemenetluse TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel ja ei rikkunud eelnimetatud sätte kohaldamisel

avaldaja õigusi.

Täituri otsusel jätkata võlgnikult täitekulude sissenõudmist ei olnud avaldaja õigustega

puutumust. Käesoleval juhul ei pöördunud avaldaja seaduses sätestatud korras kohtusse oma

eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja kaebusest ei nähtunud talle

õiguskaitsevajadust. Kui võlgniku kontole laekuks raha, mille arvelt rahuldatakse kohtutäituri

tasu nõue, võib see rikkuda võlgniku õigusi, kuid mitte sissenõudja õigusi. Kuivõrd TMS § 47

lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse, ei

võimaldanud täitemenetluse peatamine võlgniku kontosid aresti alt vabastada.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule

või tühistada maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus ning saata asi kohtutäiturile uueks

arutamiseks.

Kohtutäitur rikkus talle TMS § 46 lg 1 p-i 1 alusel pandud kohustust ja riivas sellega avaldaja

õigusi. Avaldaja soovis peatada täitemenetluse, et saavutada võlgnikuga kokkulepe.

Kohtutäituri tasude sissenõudmine ajal, mil täitemenetlus oli peatatud, kahjustas avaldajat ja

riivas tema omandiõigust. Tasude sissenõudmine seadis võlgniku pinge alla, mis ahendas

kompromissi leidmise võimalust. Olukorras, kus täitemenetlus peatati, ei olnud tasu nõudmine

kooskõlas täitemenetluse mõttega. Kuivõrd kohtutäituri töö ei andnud tulemusi ja täitemenetlus

peatati, ei saanud kohtutäitur nõuda suuremat tasu kui täitemenetluse alustamise tasu ja

kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-st 1 tulenevat põhitasu 25 eurot. Avaldaja oli vastutav

täitemenetluse juhtimise eest ja kohtutäitur ei allunud avaldajale. Samuti rikkus kohtutäitur

avaldaja õigusi täitemenetluse täielikust peatamisest keeldumisega.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele

vastamiseks. Võlgnik vastas, et tema teada täitemenetlus ei seisa, kuigi kohtutäitur ei ole

toiminguid teinud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse

jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt

võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust. Seega on TsMS § 423 lg 2 p-i 1 eesmärk välistada ilmselgelt perspektiivitud

avaldused.

10. Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid hagi või avalduse läbi

vaatamata jätmisel on samad, mis hagi või avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS §

371 lg 2 kohaldamisel. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p

1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus

ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud

asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm

08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja või avaldaja

esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse avaldus rahuldada. Mh ei saa kohus viidatud sätte

kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm

11.12.2013, 3-2-1-139-13, p-d 14, 21; RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud avalduses esitatud

asjaolude pinnalt järeldada, et avaldaja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu.

11. Avaldaja väitel ei pidanud täitur kinni menetluse täieliku peatamise põhimõttest, sest jätkas

võla sissenõudmist täituri tasu osas. Täitemenetluse peatamise ajaks pidi nõude täitmine

peatuma täielikult ja kohtutäituril puudus oma tasu sissenõudmisega jätkamise osas

diskretsioon ajal, mil täitemenetlus oli avalduse alusel peatatud.

12. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäituri otsusest ei nähtunud avaldaja kui sissenõudja

õiguste rikkumist, sest kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse ja peatas täitemenetluse TMS §

46 lg 1 p 1 alusel. Samuti leidis kohus, et kohtutäituri otsusel jätkata võlgnikult täitekulude

sissenõudmist ei olnud avaldaja õigustega puutumust ja kaebusest ei nähtunud avaldajale

õiguskaitsevajadust.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et avaldaja esitatud kaebus kohtutäituri

otsusele on põhjendatud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et asjaolu,

et võlgniku suhtes jätkus täitekulude sissenõudmine, ei saanud rikkuda avaldaja õigusi.

Täitemenetluse peatamist ja selle tagajärgi reguleerib TMS § 47, mis ei võimalda kohtutäituril

täitemenetluse osalist peatamist viisil, et kohtutäituri tasu osas täitemenetlus ei peatu.

Sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatumisel tuleb menetlus lugeda peatunuks ka

kohtutäituri tasu nõude osas (TlnRnKm 18.05.2018, 2-17-13000, p 19-20). Ringkonnakohtu

hinnangul tuli maakohtul käesoleval juhul võtta kooskõlas TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1

sätestatuga põhjendatud seisukoht, kas avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele on põhjendatud.

14. Kuivõrd tegemist ei ole TsMS § 423 lg 2 p-i 1 mõistes ilmselgelt perspektiivitu avaldusega,

puudus alus selle läbi vaatamata jätmiseks.

15. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada

hagi või avalduse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist

(RKTKm 02.05.2012, 3-2-1-31-12, p 13). Käesoleva vaidluse asjaoludel tuleb eelistada asja

sisulist lahendamist. TsMS § 423 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel avalduse läbi vaatamata jätmine

on kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda menetluse käigus tuua esile

piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, on kohtul õigus jätta avaldus rahuldamata.

16. Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi

avalduse edasiseks menetlemiseks.

17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

edasise menetluse tulemustele.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)