4-10-1596/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruaril 2011. a Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-10-1596 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Väärteoasi Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 62 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Silja Paas Vaidlustatud lahend Maksuja Tolliameti 03.05.2010. a otsus väärteoasjas nr 6-3/809-2 Menetlusalune isik Silja Paas, isikukood: 46905172792; elukoht: xxx: Maksuja Tolliamet, vaneminspektor Kaitsja Ain Laansalu Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet, esindaja vaneminspektor Nikolai Majerovitš, RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 3, kohus otsustas:

1. Tühistada Maksuja Tolliameti 03.05.2010. a otsus väärteoasjas nr 6-3/809-2, millega karistati Silja Paasi vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 62 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni) ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kaebus rahuldada.

2

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 28. veebruaril 2011. a alates kella 14.00-st.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Menetluse käik

08.04.2010. a koostas Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse inspektor N. Majerovitš väärteoprotokolli selle kohta, et 08.02.2010. a kell 08.30 xxx kasutas S. Paas sõidukis Mercedes-Benz, reg. xxx, erimärgistatud diislikütust, millega rikkus vedelkütuse erimärgistamise seaduse (edaspidi VKEMS) § 11 lg-t 2 ning pani toime väärteo sama seaduse § 62 lg 1 järgi. Sama protokoll sisaldas ka Mehis Paasi väärtegu VKEMS § 62 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et 07.02.2010. a kell 10.05 Jõgeva maakonnas xxx kasutas M. Paas sõidukis Volkswagen Transporter, reg. nr-ga xxx, erimärgistatud diislikütust, millega rikkus VKEMS § 11 lg-t 2.

Maksuja Tolliameti 03.05.2010. a otsusega väärteoasjas nr 6-3/809 karistati S. Paasi väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 1500 krooni (95.87 eurot). Sama otsusega karistati M. Paasi VKEMS § 62 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni (191.73 eurot).

20.05.20010. a esitas menetlusalune isik S. Paas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles Maksuja Tolliameti 03.05.2010. a väärteoasjas nr 6-3/809 tehtud otsuse tühistamist enda suhtes ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 p 1 alusel, s.o S. Paasi teos väärteotunnuste puudumise tõttu. S. Paas ei vaidle oma kaebuses vastu sellele, et 08.02.2010. a kell 08.30 xxx avastati kontrolli käigus tema kasutuses olnud sõiduki Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, kütusepaagist erimärgistatud diislikütust. Küll aga väidab S. Paas, et kõnealust sõidukit ei tankinud ta ise, vaid tema abikaasa M. Paas. Seega ei teadnud S. Paas, et tema kasutuses olnud auto kütusepaagis on erimärgistatud kütus. Kontrollida, missugune kütus tema sõiduki kütusepaagis parajasti on, ei oleks menetlusalusel isikul isegi soovi korral olnud võimalik, sest tal ei olnud vahendeid kütuse väljapumpamiseks. Lisaks, nagu selgus kontrollimise käigus, oli märgistusaine kontsentratsioon kütuses nii väike, ei visuaalselt ei olnud vahe tavakütusega tuvastatav. Samuti juhib menetlusalune isik tähelepanu sellele, et proov tema sõiduki kütusepaagist võeti varem kasutuses olnud pumbaga. S. Paasi juuresolekul seda pumpa eelnevalt ei puhastatud. Järelikult ei saa välistada, et menetlusaluse isiku sõiduki kütusepaagist võetud proov segunes kontrollpumbas kütusejäägiga, mis oli võetud mõnest eelmisest sõidukist varasema kontrolli käigus. Ka on S. Paas seisukohal, et kohtuväline

3 menetleja rikkus väärteomenetluse norme, kuna koostas ühe väärteoprotokolli nii tema abikaasale M. Paasile kui ka temale, ehkki väärteoprotokolli kohaselt olid seal kajastatud teod toime pandud erineval ajal, erinevas kohas ja erinevate sõidukitega. Ka on piiranud kohtuväline menetleja S. Paasi kaebeõigust, kuna Maksuja Tolliameti 03.05.2010. a väärteoasjas nr 6- 3/809 tehtud otsuse p-s 18 oli kirjas, et kaebeõigus tekib alates otsuse kättesaamisest, mitte alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Tartu Maakohtu 01.02.2011. a toimunud istungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja ametnik Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse inspektor N. Majerovitš leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Maksuja Tolliameti 03.05.2010. a otsus väärteoasjas nr 6-3/809 muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et S. Paasil oli võimalus ise tegeleda oma sõiduki tankimisega. Juhul, kui ta seda ei teinud, siis oleks tal pidanud olema ülevaade, millist kütust tangitakse tema autosse. Sõiduki vastutav kasutaja oli S. Paas ning tema pidi tagama, et sõidukis oleks õige kütus. Oma ametist ja ametiülesannete laadist - S. Paas oli Maksuja Tolliameti ametnik - tulenevalt on menetlusalusel isikul suuremad teadmised erimärgistusega kütuse kasutamise valdkonnas ja seega on tal kõrgendatud hoolsuskohustus. S. Paas ei saa vabaneda oma hoolsuskohustusest üksnes väitega, et tema oma sõiduki tankimisega ei tegele. Järelikult S. Paas rikkus nõutavat hoolsuskohustust ja pani oma teo toime hooletuse vormis. Mis puudutab väärteomenetluse normide rikkumist, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et väidetavate rikkumiste puhul ei ole alust rääkida olulisest menetlusõiguse rikkumisest, kuivõrd sellega ei ole kaasnenud S. Paasi olukorra raskendamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, ära kuulanud tunnistaja, menetlusaluse isiku ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et S. Paasi kaebus tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks on põhjendatud.

VKEMS § 62 lg 1 sätestab väärteona erimärgistatud vedelkütuse ebaseadusliku kasutamise.

Tunnistaja K. S. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt kontrollis Maksuja Tolliameti Lõuna Maksuja Tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrolli talituse kontrollrühm 08.02.2010. a aadressil xxx S. Paasi juhitud sõidukit Mercedes-Benz. Kontrollimise ajendiks oli see, et eelmisel päeval avastati S. Paasi abikaasa autost erimärgistusega kütust. Tunnistaja K. S. eelviidatud ütlused langevad kokku menetlusalune isiku S. Paasi kohtus antud ütlustega. Nimelt ilmneb S. Paasi ütlustest, et kõnealusel hommikul tööle jõudes ütles K. S. talle, et nüüd läheme alla ja kontrollime sinu auto kütust. Menetlusaluse isiku nõusolekul mindi ning võeti sõiduki kütusepaagist proovid.

4 Lõuna MTK tollikorralduse osakonna liiklustalituse kütuseproovi võtmise protokollist nr 10/EE4400/L5/PK/006 nähtub samuti, et 08.02.2010. a kella 08.30 ajal võeti xxx S. Paasi juhitava sõiduki Mercedes-Benz, reg.nr-ga 009 TFV, kütusesüsteemist kütuseproovi, mis pakendati kilekotti tollitõkendiga ET0026361. Eeltooduga tuleb lugeda tõendatuks, et 08.02.2010. a kella 08.30 ajal xxx võttis Maksuja Tolliameti Lõuna Maksuja Tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrolli talituse kontrollrühm S. Paasi juhitava sõiduki Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, kütusesüsteemist kütuseproovi. Kõnealune kütuseproov pakendati kilekotti tollitõkendiga ET0026361.

Menetlusalune isik S. Paas andis kohtus ütlusi, millest selgub, et kütusepaagist võetud proov ei olnud sinine, vaid kollaka varjundiga. Tehti test. Reaktsioon oli hästi nõrk, roosaka varjundiga, nagu siis, kui kütusepaaki on sattunud mingisugune kogus erimärgistusega diislikütust. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse kütuselaborile tehtud tellimusest nähtub, et 08.02.2010. a pöördus Lõuna Maksuja Tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse juhtivinspektor K. S. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse kütuselabori poole, et tehtaks kindlaks, kas proov tõkendiga ET0026361 sisaldab kütuse erimärgistusaineid. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse 10.02.2010. a analüüsiaktist selgub, et proov erimärgistusega ET0026361 sisaldas näitajaid Automate Blue 1,7 mg/l ja Solvent Yellow <1 mg/l (tulemus väljaspool meetodi määramispiire). Eelnev tõendab, et 08.02.2010. a kella 08.30 ajal xxx Maksuja Tolliameti Lõuna Maksuja Tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrolli talituse kontrollrühma poolt S. Paasi juhitava sõiduki Mercedes-Benz, reg. xxx, kütusesüsteemist võetud kütuseproov sisaldas näitajaid Automate Blue 1,7 mg/l ja Solvent Yellow <1 mg/l. Vabariigi Valitsuse 18.03.2003 määrusega nr 90 vastu võetud „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra“ § 61 kohaselt kasutab labor proovi analüüsimisel erimärgistusainete tuvastamiseks gaasiõli tüüpi vedelkütustes määruse lisades 1–3 toodud metoodikaid. Lisa 1 p-st 1 ja lisa 3 p-st 1 tuleneb, et gaasiõli tüüpi vedelkütustes, mille hulka kuulub ka kiirekäigulise diiselmootori kütus (diislikütus), kasutatakse erimärgistusaineid Solvent Yellow ja Automate Blue. Eelnevast saab järeldada, et kontrolli käigus võetud kütuseproov sisaldas diislikütusele lisatavaid erimärgistusaineid.

Menetlusalune isik ei ole vastu vaielnud sellele, et tema juhitud sõidukis olnud kütuse kontrollimisel saadud tulemus viitas diislikütusele lisatavatele erimärgistusainetele. Samas andis ta kohtus ütlusi selle kohta, et ühe osa tema tööst moodustab erimärgistusega kütuse kontrollimine. Seetõttu teab ta, et autopaagist kütuseproovi võtmisel jääb pumba voolikusse alati alles ka teatav osa kütust. Selle pumbaga, millega võeti tema juhitud sõidukist kütuseproovi, on ka varasemalt kütuseproove võetud. Pumpa kasutatakse nii kaua, kuni on võimalik kütust paagist välja pumbata. Pumpa ei puhastata ei enne ega pärast proovi võtmist. Pudel seal otsas küll vahetub, vastavalt sellele, kui tihti erimärgitusega kütust avastatakse paagist, aga voolikut mitte. Järelikult ei välista S. Paas seda, et tema juhitud sõiduki kütusepaagist võetud proov segunes kontrollpumbas kütusejäägiga, mis oli võetud mõnest eelmisest sõidukist varasema kontrolli käigus, ja seega sõidukist Mercedes-Benz võetud kütuseproov ei sisaldanud üldse mingeid erimärgitusaineid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku sellised väited on ümber lükatud tunnistaja K. Soometsa, kes töötab Maksuja Tolliameti Lõuna Maksuja Tollikeskuse tollikorralduse osakonna

5 liikuvkontrolli talituse juhtivinspektorina, kohtus antud ütlustega selle kohta, kuidas toimub kontrolli teostamine ning kontrollvahendite hooldus. Tema ütlustest ilmneb, et tolliametnikud töötavad rühmadena. Iga kontrolli ja liikumise kohta peetakse aruandlust. Igale rühmale on eraldatud kontrollvahendid, sh ka üks pump. Rühmal on kohustus seda hooldada ja puhastada. Metoodikat kütuse pumba puhastamiseks ette nähtud ei ole, ametnikele on antud niisked puhastuslapid, mis on vedelikku imavad ja desinfitseerivad ning millega on võimalik oma töövahendid korras hoida. 08.02.2010 kontrollis S. Paasi juhitud sõiduautot Mercedes-Benz, Tartu rühm, mille tähistus oli L-5. Rühm L-5 on teostanud ka muid maantee kontrolle enne S. Paasi sõiduki kontrollimist aastal 2010. Nimetatud kontrollrühm erimärgistatud kütuse kasutamist 2010. a enne S. Paasi sõiduki kontrollimist tuvastanud ei olnud. Tunnistaja ütlusi kinnitab väljavõte Lõuna MTK tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse maanteekontrolli tabelist, mis sisaldab kõiki rikkumisi aastal 2010. a ja millest nähtub, et rühm L-5, kes kontrollis aadressil Tähe 106, Tartu S. Paasi juhtud autot, reg. nr-ga xxx, ei ole 2010. a enne seda avastanud erimärgistusega kütuse kasutamist. Järelikult said diislikütusele lisatavad erimärgistusained tulla vaid S. Paasi juhitud sõiduki Mercedes-Benz kütusepaagist ning seega oli kõnealuses sõidukis kasutusel erimärgistatud diislikütus.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi infosüsteemi päringu kaudu saadud sõidukiandmete kohaselt on Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, sõiduauto. Liiklusseaduse (edaspidi LS) lisa 1 kohaselt loetakse autoks sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. LS § 12 lg-le 1 vastavalt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul, ning lg-le 2 vastavalt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, kusjuures mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Järelikult oli Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, sõitjate veoks kasutatav mootori jõul liikuv teel liiklemiseks ettenähtud liiklusvahend.

VKEMS § 11lg 2 kohaselt on erimärgistatud diislikütust lubatud kasutada: 1) reisijate ja kaupade raudteeveol; 2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil; 3) põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel; 4) masinas ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel ja mida kasutatakse kaevandus-, metsandusvõi ehitustöödel; 5) paikses mootoris; 6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei käsitata VKEMS-i tähenduses masinana mootorsõidukit liiklusseaduse mõistes ning veeja raudteesõidukit. Kuna eelnev loetelu on ammendav, siis järelikult ei olnud sõiduautos Mercedes-Benz, reg. nrga xxx, seadusega lubatud erimärgistusega diislikütust kasutada. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt kuulub Mercedes-Benz pangale, tema vaid kasutab seda sõidukit.

6 Eesti Liikluskindlustuse Fondi infosüsteemi päringu kaudu saadud 09.11.2009. a kuni 08.05.2010. a kehtinud kindlustuspoliis nähtub, et sõiduki Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, rentnikuks oli S. Paas. Eelnev tõendab, et menetlusalune isik kasutas sõidukit Mercedes-Benz kasutuslepingu alusel. LS § 111 esimesele lause vastavalt on isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse, sõiduki vastutav kasutaja. Sama paragrahvi teise lause kohaselt on vastutav kasutaja ka Eestis elamisluba mitteomava füüsilise isiku või Eestis registreerimata juriidilise isiku poolt määratud ja liiklusregistrisse kantud esindaja, kes on Eesti kodanik, Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Järelikult auto, mille kütusepaagis oli erimärgistusega kütus, oli menetlusaluse isiku vastutavas kasutuses LS § 111 mõttes.

LS § 111 kolmandast lausest tuleneb, et mootorsõiduki vastutavale kasutajale laienevad LS § 11 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga. LS § 11 lg 2 kohaselt tagab sõidukiomanik talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Järelikult pidi S. Paas seadusjärgse vastutava kasutajana olema hoolas ning tagama, et sõidukis Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, ei kasutata erimärgistuseta kütust (nn hoolsuskohustus).

Samas väitis menetlusalune isik kohtus, et sõidukit Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, kasutas aeg-ajalt ka tema abikaasa M. Paas. Peres oli välja kujunenud, et auto tehnilise korra ja tankimise eest vastutas samuti tema abikaasa. Menetlusalune isik ei ole kunagi kontrollinud, kust abikaasa tangib või mis kütust ta autosse paneb. S. Paas on eeldanud, et autos kasutatav kütus on seaduslik. Kuna tol ajal pakkus tema mees kaevening metsaülestöötamise teenust, oli koju valmis toodud suuremas koguses kütust. Ka tema autosse tankis mees koju valmis toodud kütust. Tulenevalt oma tööst kasutas M. Paas erimärgistusega kütust ning menetlusalune isik ei välista, et koju oli varutud ka erimärgistatud kütust. Kohtul puudub põhjus menetlusaluse isiku selliseid ütlusi mitte uskuda, sest S. Paas on samasisulisi ütlusi andnud juba väärteomenetluse alustamisest alates. Nimelt nähtub Lõuna MTK tollikorralduse osakonna liiklustalituse kütuseproovi võtmise protokollist nr 10/EE4400/L5/PK/006, et sõidukijuhi, s.o S. Paasi seletuse kohaselt tangib kütust autosse tema mees ning tema teada on autos kasutatavaks kütuseks trafoõli segatud talvise diislikütusega.

Eelnevast tuleneb, et menetlusaluse isiku peres oli sisse seatud tööjaotus selliselt, et ehkki sõiduauto Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, oli S. Paasi vastutavas kasutuses ning sellega sõitis peamiselt S. Paas, tankis ja hooldas sõidukit tema abikaasa M. Paas. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 15 lg-le 1 vastavalt alustavad mees ja naine abiellumisega abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Järelikult olid M. Paas ja S. Paas oma abielulistest suhetest tulenevalt võrdsed partnerid ning S. Paasil oli alust loota oma abikaasa hoolsale käitumisele, st sellele, et M. Paas tangib tema kasutuses olnud autosse ainult seadusega lubatavat kütust. Sellest lähtudes on kohus seisukohal, et tööjaotuse põhimõttest tulenevalt ei saa menetlusalusele isikule S. Paasile ette heita

7 objektiivset hoolsuskohustuse rikkumist.

Kuigi S. Paas oli sõiduki seadusjärgne vastutav kasutaja ning ta omas ka ametialaselt suuremaid teadmisi erimärgistusega kütuse kasutamise kohta, ei saa S. Paasile hoolsuskohustuse rikkumist ette heita. Hoolsuskohustuse all tuleb mõista igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse (tähelepanelikkuse, kohusetundlikkuse) ülesnäitamist. Selleks et öelda, et isik on hoolsuskohustust rikkunud, tuleb lisaks hoolsuskohustusele vastava normi kindlaks tegemisele konstrueerida selline käitumisviis, mis oleks olnud õiguskorrale vastav, ning isiku käitumist sellega võrrelda. Käesoleval juhul tuleb seega välja selgitada, kuidas menetlusalune isik olukorras, kus seadusega oli lubatud jagada oma kohustusi (PKS § 15 lg 1) ja seega on temalt põhjendamatu nõuda, et ta pidi kogu aeg ise enda kasutuses olnud sõidukit tankima või viibima juures, kui M. Paas tema sõidukit tangib, oleks pidanud kontrollima, et tema autos ei ole erimärgistusega kütust. Ainuke mõistlik võimalus oleks olnud kontrolli läbiviimine nn järelkontrolli teel. See aga oleks eeldanud kütusepaagist teatud koguse kütuse väljapumpamist. Kodustes tingimustes on see aga raskendatud, kuna nõuab vastava pumba olemasolu. Isegi kui oleks olnud võimalus kütust prooviks välja pumbata, ei oleks S. Paas käesoleval juhul saanud selles erimärgistusaineid tuvastada, kuna nende kontsentratsioon kütuses oli nii madal, et visuaalsel vaatlemisel oleks vastavate markerite kindlaks tegemine olnud võimatu. Sellele viitavad menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused, mille kohaselt kütusepaagist võetud proov ei olnud sinine, vaid kollaka varjundiga, ning Lõuna MTK tollikorralduse osakonna liiklustalituse kütuseproovi võtmise protokoll nr 10/EE4400/L5/PK/006, millest ilmneb, et kütuse erimärgistus kütuseproovis silmaga nähtav ei olnud. Järelikult oli kütuseproovi võimalik kontrollida vaid Vabariigi Valitsuse 18.03.2003 määrusega nr 90 vastu võetud „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korras“ ning selle lisades ettenähtud korda ja metoodikaid kasutades. See aga ei ole tavakodanikule võimalik, kuna viidatud korda rakendatakse vaid järelevalvemenetluses. See, et menetlusalune isik S. Paas töötas ise Maksuja Tolliameti ametnikuna ei tähenda seda, et ta oleks pidanud enesele antud volitustega ning tema kasutuses olnud töövahenditega perekonnasisest järelevalvet teostama.

Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et S. Paasi tegevuses ei ole tõendamist leidnud VKEMS § 62 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslik kasutamine.

VTMS § 132 lg-st 3 tuleneb, et maakohus võib oma kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse, kui esinevad VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alused. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb Maksuja Tolliameti 03.05.2010. a väärteoasjas nr 6- 3/809 tehtud otsus S. Paasi osas tühistada ning väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 p 1 alusel.

S. Paas on seisukohal, et kohtuväline menetleja rikkus väärteomenetluse norme, kuna koostas temale ja tema abikaasale M. Paasile ühise väärteoprotokolli, ehkki väärteoprotokolli kohaselt olid seal kajastatud teod toime pandud erineval ajal, erinevas kohas ja erinevate sõidukitega. Ka on piiranud kohtuväline menetleja S. Paasi kaebeõigust, kuna Maksuja Tolliameti 03.05.2010.

8 a väärteoasjas nr 6-3/809 tehtud otsuse p-s 18 oli kirjas, et kaebeõigus tekib alates otsuse kättesaamisest, mitte alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et kohtuväline menetleja rikkus protokolli koostades ning kaebetähtaega määratledes väärteomenetluse norme. Nimelt tuleneb VTMS § 68 lg-test 1 ja 4, et üldmenetluses koostatakse väärteo kohta väärteoprotokoll ning juhul kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll. Samuti sätestab VTMS § 114 lg 4, et kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samas on kohus seisukohal, et viidatud rikkumised ei ole olulised rikkumised. Ühise väärteoprotokolli koostamine ning S. Paasi ja M. Paasi väärteoasjade koos menetlemine iseenesest ei toonud endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse ebaseaduslikkust või põhjendamatust. Seades kaebetähtaja sõltuvusse kaebuse kättesaamisega, on kohtuväline menetleja isegi laiendanud S. Paasi kaebeõigust. Järelikult ei ole nimetatud rikkumised aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel.

Ingeri Tamm Kohtunik