1-10-16802/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruaril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-16802 (kohtueelses menetluses nr 10278000081) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi J.T süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja Z.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, § 266 lg 1, § 203 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav Z.N

elukoht: Tartu XXXXXXXXX XX-XX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar Süüdistatav J.T

elukoht: XXX XXXXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 8 korda; väärteokorras karistatud kolmel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja

advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

2

Süüdi tunnistada Z.N KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Z.N KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.N KarS § 203 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Z.N KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Z.N-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

Z.N ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi tunnistada J.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista J.T-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, suurendades J.T-le Tartu Maakohtu 27.08.2010. a otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkust vangistust osaliselt käesoleva otsusega mõistetava

10 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest lugeda kantuks J.T poolt Tartu Maakohtu 27.08.2010. a

otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 5 kuud 14 päeva vangistust, J.T poolt

ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada J.T-le mõistetud 1 aasta 9 kuu 14 päeva pikkune vangistus 1298 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel (kaks) aastat. 2

Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.T kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Z.N-ile ja J.T-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Z.N-ilt 28760

(kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot senti I.R. kasuks. 24

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks välja (üheksateist) eurot 19 18

senti, sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Ann Saare poolt Z.N-ile 3 20 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks välja (üheksateist) eurot 19 18

senti, sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Heiki Kuninga poolt J.T-le 3 20 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Z.N-ilt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (nelisada seitseteist) eurot senti ja riigi õigusabi kulud (viiskümmend 417 3 57

seitse) eurot senti, s.o kokku (nelisada seitsekümmend neli) eurot senti. 53 474 56

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista J.T-lt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (nelisada seitseteist) eurot senti, riigi õigusabi kulud (viiskümmend seitse) 417 3 57

eurot senti, s.o kokku (nelisada seitsekümmend neli) eurot senti. 53 474 56

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisitasu, s.o eurot riigi kanda. 402,64

Määrata KrMS § 423 ja 424 alusel J.T ja Z.N menetluskulude summas

474,56 ühele aastale. eurot tasumine ositi

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

4

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Z.N süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus 07.-21.04.2010 Tartumaal Luunja

vallas Pajukurmu külas tungis valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult akna kaudu sisse MTÜ-le Tartu Pereraadio Ühing kuuluvasse saatejaama hoonesse.

Sellega Z.N pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise.

Lisaks sellele süüdistatakse Z.N selles, et tema ööl vastu 18.06.2010 süütas põlema

Tartumaal XXXX vallas XXXX külas asuva I.R. kuuluva XXXX talu talumaja, mis hävis põlengu käigus, millega põhjustas I.R. varalise kahju 450 000 krooni.

Sellega pani Z.N toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Lisaks sellele süüdistatakse Z.N selles, et tema, 24.06.2010 kella 02.00 paiku Tartumaal Luunja vallas Viira bussipeatuse juures, lõi omavahelise tüli käigus M.P. ühe korra katkise pudeliga kaela piirkonda, tekitades sellega M.P. tervisekahjustuse.

Sellega pani Z.N toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.

Z.N süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus 07.-21.04.2010 grupis koos J.T-ga

tungis akna kaudu sisse Tartumaal Luunja vallas Pajukurmu külas asuvasse MTÜ Tartu Pereraadio Ühing saatejaama hoonesse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ära P.P. kuuluva paadi Terhi 520HT reg.nr VLA-559 koos mootoriga Evinrude 44kW

kogumaksumusega 80 000 krooni ja haagise Respo reg.nr XXXX maksumusega 20 000 krooni. Seega pani Z.N toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 203 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Z.N-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.N ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

5

J.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

ajavahemikus 07.-21.04.2010 grupis koos Z.N-iga tungis akna kaudu sisse Tartumaal Luunja vallas Pajukurmu külas asuvasse MTÜ Tartu Pereraadio Ühing saatejaama hoonesse

ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.P. kuuluva paadi Terhi 520HT reg.nr XXXX koos mootoriga Evinrude 44kW kogumaksumusega 80 000 krooni ja haagise Respo XXX maksumusega 20 000 krooni. Seega pani J.T toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega.

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.T-le karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista J.T-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, suurendades J.T-le Tartu Maakohtu 27.08.2010 otsusega

mõistetud 1 aasta 11 kuud 28 päeva pikkust vangistust osaliselt käesolevalt mõistetava karistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust, millest arvata

maha J.T poolt Tartu Maakohtu 27.08.2010 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus s.o 2 kuud 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks J.T-le mõista 2 aastat vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada J.T-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 1460 tundi (730 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe aasta jooksul.

MTÜ Tartu Pereraadio Ühing, P.P. ja M.P. ei ole tsiviilhagi esitanud, I.R. poolt on esitatud Z.N vastu tsiviilhagi summas 450 000 krooni.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Z.N ja J.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad

aluse Z.N ja J.T süüdi tunnistada neile esitatud süüdistuses ja mõista karistuse vastavalt kokkuleppele.

J.T on käesolevaks ajaks varasemast karistusest ära kandnud üldkasuliku töö näol 5 kuud ja 14 päeva vangistust (328 tundi), seega on kandmata karistuse osa 1 aasta 9 kuud 14 päeva vangistust, mis vastab 1298 tunnile üldkasulikule tööle.

Tsiviilhagi on esitanud I.R. poolt Z.N vastu 450 000 krooni, s.o 28760,24 euro nõudes. Z.N nõustus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

6

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Z.N poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et I.R. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatavate kaitsjad esitasid taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu

väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot.

Kohus leiab, et taotlused kuuluvad rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt.

Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on mõlema süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02

eurot). Z.N ja J.T kaitsjatele on makstud määratud kaitsja tasu kohtueelsel uurimisel a` 38,35 eurot (600 krooni). Menetluskuludeks on veel DNA ekspertiisi

tasu 402,64 eurot (6 300 krooni), mis tuleks välja mõista J.T-lt ja Z.N-ilt,

kes panid koos toime varguse MTÜ Tartu Pereraadio Ühing saatejaama hoonest. Seega tuleks J.T ja Z.N hüvitada menetluskuludena 675,88 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. J.T on töötu, kelle sissetulekuks on sotsiaaltoetus 60-70 eurot kuus. Töökohta ei

ole ka Z.N , keda materiaalselt toetab tema Soomes töötav vend. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine nii Z.N-ile kui ka J.T-le

üle jõu, mistõttu tuleb ekspertiisitasu jätta riigi kanda ning mõista süüdistatavatelt menetluskuludena välja 474,56 eurot. Arvestades süüdistatavate sissetulekute vähesust, tuleb

anda J.T-le ja Z.N-ile võimalus hüvitada neid ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik