Legislator Case Law & Legislation
3-23-702/7 AI generated

3-23-702/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-702/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-23-702/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
obligation to advance costs hardship clause advance on divorce litigation costs Nigerian asylum application Sri Lankan asylum seeker refusal of legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-702 Haldusasi Riigi Kinnisvara AS-i kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.12.2022 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/1437 ja 02.03.2023 vaideotsuse nr 11.2-8/23/419 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Riigi Kinnisvara AS, volitatud esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaadid Mario Sõrm ja Teele Raja Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Margot Maisalu

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Riigi Kinnisvara AS-i kaebus. 2. Mõista vastustajalt Riigi Kinnisvara AS kasuks välja menetluskulud summas 3062,85 eurot. 3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.juunil 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigi Tugiteenuste Keskus (vastustaja) edastas 20.12.2022 Riigi Kinnisvara AS-ile (kaebaja) otsuse nr 11.2-8/1437. Otsus puudutas toetuse saaja projekti „Kiviõli ühishoone ehitamine“, milles tuvastatu kohaselt pole toetuse saaja riigihanke nr 239589 osa 2 (riigihange) alusel sõlmitud hankelepingu täitmisel järginud riigihangete seaduse (RHS) nõudeid. Lühidalt kokkuvõetuna heidab rakendusüksus toetuse saajale ette hankelepingu muutmist õigusvastaselt RHS § 123 lg 2 mõttes ning otsustas kohaldada rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni, lugedes mitteabikõlblikuks kuluks 26 502,53 eurot. 2. Kaebaja esitas 20.12.2022 otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 02.03.2023 vaideotsusega rahuldamata. 3. Kaebaja esitas 31.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.12.2022 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/1437 ja 02.03.2023 vaideotsuse nr 11.2-

3-21-2347 2(3) 8/23/419 tühistamiseks. Lisaks esitas kaebaja taotluse jätta vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 113 ja § 87 p-ga 6 kohaldamata riigihalduse ministri 05.03.2019 määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 23 (HKMS § 158 lg 4). 4. Kohus võttis 04.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse. 5. Kaebaja teatas 05.04.2023, et ei pea võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. 6. Vastustaja esitas 04.05.2023 kohtule õigeksvõtu avalduse, milles nõustub kaebuse esitaja taotlusega tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.12.2022 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2- 8/1437 ja 02.03.2023 vaideotsus nr 11.2-8/23/419. 7. Kohus määras 09.05.2023 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide (sh menetluskulusid puudutavad dokumendid) esitamiseks ja neile vastuväidete esitamiseks. 8. Kaebaja esitas 16.05.2023 menetluskulude dokumendid ja palus vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 5330,60 eurot (ilma käibemaksuta). 9. Vastustaja esitas 22.05.2023 seisukohad kaebaja menetluskulude kohta. Vastustaja leiab, et esitatud menetluskulud on põhjendamatult suured, kuna kaebuse esitaja esindajad on enne kohtumenetlust läbinud ka kohustusliku vaidemenetluse, mistõttu esindajad oli asja sisuga juba kursis, põhiseisukohad olid juba enne läbi töötatud. Samuti ei ole tegemist sedavõrd keerulise kaebusega ning veel enam asjas ei ole toimunud ka ühtegi istungit.

KOHTU PÕHJENDUSED 9. Vastavalt HKMS § 27 lg-le 3 on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta. HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. 10. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõuetega. Õigeksvõtmise järel ei hinda kohus poolte sisulisi väiteid, vaid rahuldab kaebuse. 11. Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Seega rahuldab kohus kaebuse. Menetluskulud 12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 5330,60 eurot (ilma käibemaksuta). Sellest 4535,50 eurot moodustavad õigusabi kulud ning riigilõiv 795 eurot ja pangaülekande teenustasu 0,1 eurot. Esitatud on menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid. Õigusabi on osutatud 23,2 tunni ulatuses. Kohus leiab, et kulutused õigusabile ei ole kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Tegemist on küll keeruka õigusvaidlusega, kuid peaasjalikult esitas kaebaja oma seisukohad juba vaidemenetluses. Kaebuse sisu kattub suures osas vaides toodud seisukohtade ja argumentidega. Samuti ei ole nimetatud põhjusel põhjendatud mitme advokaadi osalemine menetlusdokumentide koostamisel. Nimetatud asjaolu arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kaebaja õigusabi kulud 50% ulatuses. Asjas tasutud riigilõivu ja pangatasu mõistab kohus

3-21-2347 3(3) vastustajalt kaebaja kasuks välja. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 3062,85 ilma käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm