2-23-7202/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023. a Tsiviilasja number 2-23-7202 Tsiviilasi M A-S hagi A S vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M A-S (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja A S (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada M A-S ja A S abielu, mis on registreeritud xxx xxx Maavalitsuses. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

Harju Maakohtu menetluses on M A-S hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted detsembris 2020 ja mõlemad pooled on elanud

2-23-7202

2(2) eraldi. Hagejal püsiv elukoht puuudub, hageja on viibinud erinevates xxx riikides, kostja elab xxx. Hagejal ja kostjal on omavaheline nõusolek ja kokkuleppe Eesti õiguse kohaldamiseks abielu lahutamise menetluses.

Kostja kinnitas 28.05.2023 kirjalikult, et tal puuduvad vastuväited abielu lahutamise nõudele. Kostja nõustub, et antud abielu on pöördumatult lõppenud. Pooled on pikalt eraldi elanud ja eludega edasi liikunud. Kostja kinnitab, et võtab hagi õigeks ning nõustub kõigi hageja nõuete ja taotlustega. See tähendab kirjaliku menetlusega, Eesti õiguse kohaldamisega ja abielu lõpetamisega. Vastuhagi esitada ei soovi. Kohus kuulas kostja 29.05.2023 telefoni teel ära. Kostja kinnitas, et on lahutusega nõus, abielusuhete taastamise võimalust ei näe ning ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Lähtudes Euroopa Nõukogu määrusest nr 2019/1111 allub antud abielu lahutuse vaidlus Eesti kohtule ning kohaldatava õiguse kokkuleppe kohaselt tuleb kohaldada Eesti Vabariigi õigust.

Poolte abielu sõlmiti rahvastikuregistri andmete kohaselt 14.08.2004 Järva maavalitsuses. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu lahutamisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasa abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik