2-23-4386/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-4386

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2023. a Tartu Tsiviilasja number 2-23-4386 Tsiviilasi

S. O. i ja L.-E. O. i hagi M. O. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1260 eurot; 1260 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja S. O. (isikukood XXX)

• Hageja L.-E. O. (isikukood XXX)

• Hagejate seaduslik esindaja J. H.-M. (isikukood XXX)

• Kostja M. O. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 24.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Mõista M. O. ilt S. O. i kasuks välja elatis 140 eurot kuus.

2. Elatis on välja mõistetud alates 01.06.2023 kuni S. O. i täisealiseks saamiseni.

3. Mõista M. O. ilt L.-E. O. i kasuks välja elatis 140 eurot kuus.

4. Elatis on välja mõistetud alates 01.06.2023 kuni L.-E. O. i täisealiseks saamiseni.

5. Elatis tasuda J. H.-M. pangaarvele nr XXX Swedbank AS-is, selgituseks märkida elatis. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. S. O. ja L.-E. O. esitasid 21.03.2023 Tartu Maakohtusse hagi M. O. ilt elatise väljamõistmiseks. Kumbki hageja soovis saada elatist 180 eurot kuus. Hagejate esindaja selgituse kohaselt elavad hagejad emaga, isa neid üleval ei pea ja nende kasvatamisest osa ei võta.

Hagejate lõplikuks nõudeks jäi kohtuistungil 140 eurot kuus kummalegi lapsele. Hagejate esindaja palus elatise välja mõista alates juunist.

2. Kostja selgitas kohtuistungil, et maksab siiani laste elukohas tehtud vannitoa remondi laenu ning laste emale jäänud kodutehnika (kaks telefoni ja arvuti) järelmaksu. Kostja nägi lapsi viimati jõulupeol. Laste ema ei aita lastega suhtlemist korraldada ja ei vasta kostja telefonikõnedele.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Kohus loeb rahvastikuregistri kannetega tõendatuks, et S. O. i ja L.-E. O. i vanemad on M.

O. ja J. H.-M. . Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on S. O. il ja L.-E. O. il õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.

5. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa.

PKS § 101 kohaselt koosneb elatise summa järgmistest osadest:

• lg 3: baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega;

• lg 4: baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Sama paragrahvi lõike 5 järgi loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eelduslikult saab hagejate eest lastetoetust nende ema.

Hetkel on elatise baassumma 249,78 eurot. Hagejad pole soovinud lähtuda elatise baassummast, vaid on palunud kostjalt välja mõista kummalegi lapsele elatisena 140 eurot kuus. Kostja selgitas, et kuna ta maksab siiani laste elukohas tehtud remondiks võetud laenu ning laste elukohta jäänud elektroonika järelmaksu, ei ole tal võimalik elatist tasuda.

Kohus ei pea kostja vastuväiteid mõistlikuks. Kostja enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt kulus 2021. aasta oktoobris vannitoa remondiks 1680 eurot. Poolteist aastat tagasi tehtud kulutus ei saa enam olla elatise välja mõistmata jätmise aluseks. Hagejate kehtiv miinimumelatis on kokku 481,61 eurot. See tähendab, et isegi kui kostjal oleks õigus remondikulud elatisest maha arvestada, on see umbes 4 kuu elatise summa. Kohus ei saa praegu enam 2021. aasta oktoobris tehtud kulutusega arvestada.

Elatise vähendamise aluseks ei ole ka kostja tasutavad kodutehnika järelmaksud. See, et kodutehnika jäi kostja lahkudes korterisse, oli kostja ja J. H.-M. omavaheline kokkulepe. Telefonide ja arvuti järelmaksu maksmine ei asenda lastele toidu ja riiete ostmist ning neile elukoha tagamist. Lisaks selgus lapsevanemate ütlustest, et tegemist ei ole laste kasutuses oleva või lastele vajaliku tehnikaga.

See tähendab, et kohus ei saa omal algatusel ning kostja vastuväidete alusel välja mõista miinimumist väiksemat elatist.

6. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire. Seega mõistab kohus kostjalt elatisena välja mitte rohkem kui see summa, mida hagejad nõudsid.

Vastavalt hagejate nõudele mõistab kohus kummagi hageja kasuks välja elatise 140 eurot kuus alates käesoleva aasta juunist.

Hagejatel on miinimumelatise suurenemisel või asjaolude muutumisel õigus esitada hagi elatise suurendamiseks. Kehtiva elatise miinimumsummat on võimalik kontrollida internetilehelt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

7. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik