1-10-17176/7 · 1-10-17176/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

22. veebruaril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Diana Smirnova juureolekul prokuröri: Aleksandr Tšitšerov kaitsja: Arina Liskman osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

I.Z ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus,

töökT AS, eluk. XXX, varem kriminaal-

korras karistatud

2.19.01.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 176 lg. 1; § 186; § 115 lg. 2 p. 3 järgi

3 a. 10 k. vangistusega

Viibis eelvangistuses alates 03.12.2010 a. kuni 04.12.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

I.Z on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 03.12.2010 a. kella 23.30 ajal juhtis Jõelähtme vallas Tallinn – Narva mnt. 12 km-l mootorsõidukit MB reg. nr. XXX, olles joobeseisundis.

Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobe-

seisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega I.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et õhtul tarvitas alkoholi. Seltskonnas olnud naine palus tal end koju sõidutada ja enne sõiduki juhtimist tundis ennast adekvaatselt ning otsustas sõidukit

juhtida. Sõidukit juhtis umbes 30 minuti ja politsei märguandel peatas sõiduki. Tal tuvastati alkoholijoove ning toimetati jaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal alkoholijoove 0,89 mg/l. Ta loobus ekspertiisist. Kahetseb juhtunut. Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 17176

Tunnistaja Kaspar P poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 03.12. ta oli

politseipatrullis ja teostas liiklusjärelvalvet Tallinn – Narva mnt-l. Märkas kiirusmõõtjaga sõidukil lubatud kiiruse ületamist ja märguandel sõiduk peatus. Sõiduki MB reg. nr. XXX juhiks

oli I.Z ja juhil oli tunda alkoholilõhn ning juhil puudus juhiluba.

Indikaatorvahendi abil tuvastati tal alkoholijoove ja juht toimetati jaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal alkoholijoove 0,80 mg/l. Süüdistatava süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leid-

nud tõendamist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, väärteomenetluse lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 12 – 14 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus.

Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku ole- masolu, puhtsüdamlikku kahetsust, politseinike aktiivset ning kohusetundlikku tööd isiku kinni- pidamisel võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, alkoholijoobe astet ning kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada I.Z KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 45 päevamäära ( päevamäär 231 krooni ehk 14.77 eurot ) s.o. 664.35 eurot Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline ka- ristus 30 ( kolmkümmend ) päevamäära s.o. 443.10 eurot. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse – rahaline karistus - hulka arvestada eelvangistuses

viibitud aeg alates 03.12.2010 a. kuni 04.12.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva, seega lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 24 ( kakskümmend neli ) päevamäära s.o. 354.48 eurot. 2 Välja mõista I.Z-ilt sundraha 417.03 Eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista I.Z-ilt kaitsjatasu 38.35 Eurot

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777. 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellat-

sioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik