3-23-1159/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023 , Tartu Haldusasja number 3-23-1159 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Eero Mango Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X Asja läbivaatamine Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 15. mail 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba Xi kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26. juulini 2023 (kaasa arvatud).

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 26. mail 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.

1.1. 25.05.2023 kell 23.37 fikseeris Smardec kaamera ühe isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Piirkonnas toimunud otsingute tulemusel tabati 26.05.2023 kell 00.55 Liivaku talu juures,

Määsovitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond, isik, kelle PPA ametnikud tuvastasid Venemaa Föderatsiooni kodanikust ebaseadusliku piiriületajana, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi nr 717549774 alusel tuvastatud X esitas kell 02:28 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, sest kodus on ebameeldivused ja ta soovib poliitilistel põhjustel (surve valitsuse poolt) kaitset ning ta on Ukrainas toimuva sõja vastu. Isik peeti 26.05.2023 kell 02.28 kuni 48 tunniks kinni VRKS alusel ning alustati menetlustoimingutega.

1.2. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ta kinnitas ka ise, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik. Isik on varem korduvalt omanud Schengeni viisasid ja külastanud erinevaid Euroopa riike, kuid seekord ei ole ta midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (ning kogu Schengeni alale) seaduslikult. Aastal 2022 üritas ta tulutult leida legaalseid võimalusi riigist lahkumiseks (nt Aserbaidžaani), kuid see polnud võimalik probleemide tõttu ametivõimudega ning ta põgenes Moskvast.

1.3. PPA-l on kahtlus, et isiku esmane eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja jääda siia ning siin rahvusvahelist kaitset paluda. Isik pole varem Eestis käinud. Ta on menetluse käigus väitnud, et tegelik sihtkoht oli Itaalia, kuid ta sai aru, et ei jõua sinna, ning siis soovis tulla Eestisse. PPA leidis isiku telefoni vaatlusel rakenduse ja vestluse, millest on näha, kuidas tal soovitatakse peale piiriületust marsruut kuni piirini kustutada, puhata kuskil suuremas linnas ning seejärel liikuda edasi muusse riiki, soovitatavalt Baltimaadest välja, näiteks Saksamaale. Isik nõustub sellega ning lisab, et ta planeerib sõita Itaaliasse. Võttes arvesse asjaolu, et isikul on Itaalias tuttavaid, katket telefonivestlusest ning PPA-le antud ütlusi Itaalia kui tegeliku sihtkoha kohta, saab järeldada soovi liikuda edasi Itaaliasse. Arvestades isiku sugu, vanust, kodakondsust, tema ütlusi ja kaasas olnud varustust võib isiku puhul esineda põgenemise oht. Täpsemat väljaselgitamist vajavad isiku kodumaalt lahkumise põhjused ja motiiv ning kaitse taotlemise asjaolud.

1.4. Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik. Isiku selgituste kohaselt survestab Venemaa valitsus teda ja teda kahtlustatakse alusetult majanduskuritegudes ning teda on piinatud ülestunnistuse saamiseks, mistõttu on ta hoidnud kõrvale ametivõimude eest ja saabus Eestisse ebaseaduslikult ega esitanud ka viivitamata politseile oma rahvusvahelise kaitse soovi. Ainuüksi isiku esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku puhul esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav edasiseks menetluseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

1.5. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki isegi mitme abinõu üheaegsel kohaldamisel. Isiku kehtivate dokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. Teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta, lähedasi ega tuttavaid, kuid tal on tuttavaid Itaalias, Prantsusmaal, Austrias ja Saksamaal. Võimalik, et isik on rikkunud seadusi või muul moel ametivõimude huviorbiiti sattunud ning hoidnud ametivõimude eest kõrvale ja põgenenud. Eestisse saabudes ei andnud ta koheselt teada oma soovist taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi mujale Euroopasse ning kuna Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll, ei ole ka dokumentideta liikumine raskendatud.

1.6. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

2. Kohus vaatas PPA taotluse Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks läbi 26. mail 2023 toimunud kohtuistungil.

Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja rõhutas, et kuna isik on väitnud enda ütlustes tema alusetut süüdistamist majanduskuritegudes ning survestamist tegude ülestunnistamiseks, on oluline ka nende väidete kontrollimine ja vastavate tõendite hankimine, mille osas saab isik ka ise kaasa aidata. PPA esindaja selgitas ka kinnipidamiskeskuse tingimusi ning et PPA saab aidata isikut ühenduse saamisel tema kinnipidamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks ja tõendite hankimiseks (näiteks saavad vajaliku teabe hankimisel aidata lähedased või on isik ise salvestanud asjakohast teavet internetikeskkondades).

X selgitas kohtuistungil enda valmisolekut koostööks PPA-ga, et vajalikud asjaolud seoses tema kriminaalsüüdistusega välja selgitada. Samuti selgitas ta, et loobus esialgsest plaanist jõud Itaaliasse, kui läbis teekonnal Eestisse umbes 30 km jalgsi Esialgsel kokkupuutel politseiametnikega ei taibanud ta kohe esitada rahvusvahelise kaitse taotlust, kui ta tabati puhkamast pärast rasket jalgsiteekonda.

3. Kohus koostas esmalt 26. mail 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26. juulini 2023. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 36¹ lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb Politseija Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 6. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.

7. Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b.

8. Kohus nõustub PPA-ga, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta (isiku kodumaalt lahkumise põhjused ja motiiv ning kaitse taotlemise asjaolud), samuti vajavad kontrollimist tema väited seoses väidetava piinamise ja survestamisega kriminaalmenetluses enda süü tunnistamiseks. Isik on väitnud, et on Ukrainas peetava sõja vastu, kuid kinnitas kohtuistungil, et puudub tagakius poliitilistel põhjustel (kohtuistungil 00:15:56).

Ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

9. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise üheks eelduseks on ka põgenemise ohu olemasolu. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-415).

VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68.

PPA on väljendanud kartust, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluseks kättesaadav, ning viitab taotluses ka VSS § 68 p-le 8.

VSS § 68 p-s 6 sätestatud aluse kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sellele sättele tuginemine (soovimatus täita lahkumiskohustust) ei eelda kohtupraktika kohaselt iseenesest seda, et isikule peab olema tehtud lahkumisettekirjutus ja ta on peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks, sest rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine saabki olla põhjendatud üksnes võimaliku lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks (vt ka põhiseaduse § 20 lg 2 p 6). Küll ei saa lahkumiskohustuse täitmise tagamine olla rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise iseseisvaks aluseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2023. a määrus asjas nr 3-22-2366 p 12). Praegusel juhul on PPA põhjendatult teinud isiku ütlustest ja tegevusest järelduse, et ta ei pruugi ilma kinnipidamiseta olla kättesaadav edasiseks menetluseks – isik on väljendanud soovi jõuda Itaaliasse ning otsustanud esitada rahvusvahelise kaitse taotluse alles mõnda aega pärast tema kinnipidamist; isiku telefonisuhtlusest (dtl 16 ja 17) ilmneb, et ta on valmistunud Eesti kaudu liikuma edasi muudesse Euroopa riikidesse (Itaalia, Saksamaa jt), kus tal on ka tuttavaid.

VSS § 68 p 8 kohaselt sisustatakse põgenemisohtu ka asjaoluga, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nende asjaolude üle vaidlus puudub.

Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga ka põgenemisohu olemasolu osas.

Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.

10. Kohtu hinnangul on PPA taotlus VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-13-2162).

11. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu

29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10).

Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks Xi puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega.

Kuigi isikul on olemas isikut tõendavad dokumendid (Vene Föderatsiooni siseja välispass; dtl 43), ei pruugi nende hoiule võtmine (VRKS § 29 lg 1 p 4) olla tõhus abinõu, kuna isikule on jagatud soovitusi, et Euroopa riikides saab liigelda ka ilma dokumentideta, kuigi majutusvõimalusi on ilma dokumentideta raske leida. Pole ka ilmnenud, et tal oleks perekondlikke vms sidemeid ning elupaik Eestis, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Seega poleks piisav abinõu tema kättesaadavuse tagamiseks edaspidises rahvusvahelise kaitse menetluses selliste järelevalvemeetmete kohaldamine nagu elamine kindlaksmääratud kohas või ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele.

12. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamisel on kiirabi tema terviseseisundit kontrollinud ja selle rahuldavaks hinnanud (dtl 21).

13. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 26. juulini 2023 (kaasa arvatud).

14. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik