2-20-143843/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-143843

Kohtuasi

Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu maksekäsu

kiirmenetluse avaldus AZE EESTI OÜ vastu 650 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2022 kirjeldava ja põhjendava osata

otsus ja 31.03.2023 täiendatud otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AZE EESTI OÜ apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlus ja apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu (registrikood

80011683), lepinguline esindaja Andrus Reidi

Kostja

(apellant)

AZE

EESTI

OÜ

(registrikood

12160654), lepinguline esindaja AJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AZE EESTI OÜ 05.05.2023 apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avaldus

rahuldamata.

2. Jätta AZE EESTI OÜ 05.05.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud AZE EESTI OÜ kanda. Tallinn, Pallasti tn 23

korteriühistul ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid kulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-20-143843

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Pallasti tn 23 korteriühistu (hageja) esitas 04.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse AZE EESTI OÜ-lt (kostja) 650 euro saamiseks.

2. Pärnu Maakohus andis 23.12.2020 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 14.01.2021 (täiendatud 01.03.2021) kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja 650 eurot ja jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Harju Maakohus rahuldas 30.11.2022 kirjeldava ja põhjendava osata otsusega hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 650 eurot. Kostja teatas 02.12.2022

maakohtule, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Maakohus tegi 31.03.2023 kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendatud otsuse, milles ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Kostja sai

31.03.2023 kohtuotsuse kätte 04.04.2023.

5. Kostja esitas 05.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja e-kirja, milles

palus ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja, kuna apellatsioonkaebuse tähtaegne

esitamine ei olnud tehniliselt võimalik.

6. Ringkonnakohus

jättis

09.05.2023

määrusega

tähtaja

ennistamise

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse käiguta ning määras kostjale tähtaja tähtaja ennistamise avalduse

põhjendamiseks ja allkirjastamiseks ning apellatsioonkaebuselt ja tähtaja ennistamise

avalduselt riigilõivu tasumiseks.

7. Kostja esitas 18.05.2023 põhistatud ja allkirjastatud tähtaja ennistamise taotluse ning tasus

riigilõivu. Tähtaja ennistamise taotluse põhjenduste kohaselt tekkis kostja lepingulisel esindajal

apellatsioonkaebuse kohtule edastamisel tehniline probleem, kuna internetilevi katkes. Kostja

edastas apellatsioonkaebuse esimesel võimalusel pärast internetiühenduse taastumist. Kostja

lepinguline esindaja allkirjastas apellatsioonkaebuse 04.05.2023 kell 23.59 ning internetilevi

katkemine on mõjuv põhjus, miks ei saanud kostja lepinguline esindaja esitada

apellatsioonkaebust tähtaegselt ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 alusel rahuldamata ning hilinenult esitatud

apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

9. Ringkonnakohus märgib, et kohus ennistab möödalastud tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel TsMS § 67 lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega mõjuval põhjusel

järgida ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle

muu negatiivse tagajärje. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus tähtaja ennistamise avalduse

lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on mõjuva põhjuse olemasolu põhistanud,

st usutavaks teinud TsMS § 235 tähenduses. Seejuures peab tähtaja möödalaskmiseks olema

objektiivne põhjus, st sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada.

2-20-143843

Arvutisüsteemis esinev tõrge võib olla käsitatav mõjuva põhjusena, kuid tähtaja ennistamiseks

peab see olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab

olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu

(eelkõige ootamatu elektrikatkestus või küberrünnak). Seejuures on arvutisüsteemi toimimine

üldiselt kaebuse esindaja enda risk ning jättes kaebuse esitamise viimasele hetkele, tuleb

arvestada võimalike tõrgetega, mis takistavad kaebuse esitamist (vt RKTKo 16.05.2011,

3-2-1-40-11, p-d 15–17).

Siinsel juhul tõi kostja lepinguline esindaja esile, et tehnilistel põhjustel (ootamatu ja

ettenägematu internetilevi katkestus) jõudis ta internetilevi taastumise järel allkirjastada

tähtaegselt (04.05.2023 kell 23.59) apellatsioonkaebuse, kuid edastas selle kohtule

neljaminutilise hilinemisega (05.05.2023 kell 00.04). Iseenesest võib kostja lepingulise esindaja

kirjeldatud asjaoludel olla tegemist mõjuva põhjusega, kui internetilevi katkestus oli tingitud nt

internetiteenust pakkuva isiku mõjusfääris olevast rikkest, kuid kostja lepingulise esindaja enda

internetilevi tagavatest seadmetest või arvutisüsteemist tingitud katkestust või kaebuse

esitamist takistanud asjaolusid ei saa pidada selliseks, mis oleks käsitatav mõjuva põhjusena

TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Kostja lepinguline esindaja ei ole hoolimata täiendava tähtaja

määramisest selgitanud täpsemalt internetilevi katkestuse asjaolusid (sh selle põhjust ega

kestust) ega neid asjaolusid tõendanud või põhistanud. Seega ei ole kostja lepinguline esindaja

teinud usutavaks, et apellatsioonkaebus jäi õigel ajal esitamata internetilevi ootamatu ja temast

sõltumatu katkestuse tõttu, mitte muul põhjusel. Kui kostja lepinguline esindaja jättis ise

apellatsioonkaebuse esitamise viimasele hetkele, pidi ta arvestama võimalike internetilevi

tõrgetega, mis võivad takistada apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist.

Ülaltoodut arvestades ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et esines mõjuv põhjus tähtaja

ennistamiseks, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta

rahuldamata.

10. Kuna apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust ja kostja esitas

apellatsioonkaebuse hilinenult, jätab ringkonnakohus hilinenult esitatud apellatsioonkaebuse

TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale

koos lisade ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse jõustumisel õigus nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (175 eurot)

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel tagasi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Gea Lepik, Ele Liiv