2-23-7075/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-23-7075

Tsiviilasi

V P avaldus täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks

täiteasjades xxx ja xxx

Menetlustoiming

menetlusse võtmise lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: V P (isikukood xxx, viibimiskoht xxx)

Puudutatud isik I (sissenõudja): M V-R

Puudutatud isik II (kohtutäitur): E V

Puudtatud isik III (sissenõudja): P P

Puudutatud isik IV (kohtutäitur): M L

Resolutsioon

1. Jätta V P avaldus täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks täiteasjades xxx ja xxx

menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud V P kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Menetluse käik

1. Avaldaja esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palub peatada või ajatada

täitemenetlused xxx ja xxx. Kohus jättis avalduse 15.05.2023 käiguta. Avaldaja esitas

24.05.2023 avalduse täpsustused.

2. Avalduse täpsustuse kohaselt palub avaldaja täitemenetluse xxx peatada kolmeks kuuks.

Selles täiteasjas on sissenõudjaks M V-R ja täitementlust viib läbi kohtutäitur E V. Avaldaja

toob esile, et tema nõude suurus on 4924,33 eurot. Avalduse põhjenduste kohaselt on ta

töötu ja Tallinna Vangla (edaspidi vangla) ei ole teda tööga kindlustanud. Avaldaja on

esitanud 3.05.2023 avalduse töösooviga, kuid vangla pole vastanud, millal tööga kindlustab.

Kuna avaldaja on töötu ja tal on ka teised võlausaldajad, siis ta ei saa näidata igakuist

tasutavat summat. Avaldajal on momendil väga raske majanduslik olukord ja täitemenetluse

2 (3)

jätkamine on seetõttu ebaõiglane. Avaldaja põhjendab peatamist lahendamata kriminaalasja

1-23-2644, kohtumenetluse ja eeluurimisprotseduuridega, mis võivad veel kesta kolm kuud

ja mistõttu on alust arvata, et enne jõustunud kohtuotsust ei kindlusta vangla teda tööga.

3. Avalduse täpsustuse kohaselt palub avaldaja täitemenetluse xxx peatada või ajatada. Selles

kohtuasjas on sissenõudjaks P P ja täitementluse läbiviijaks kohtutäitur M L. Nõude suurus

on 478 eurot. Avalduse põhjenduste kohaselt on avaldajal väga raske majanduslik seis,

mistõttu on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane. Kuivõrd teda pole tööga kindlustatud ning

tal on teisi võlausaldajaid, siis ei saa ta märkida igakuist summa suurust. Muud sissetulekud

puuduvad, ta ei oma vara, sõidukeid, kinnisvara, firmat ega aktsiaid.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse

omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja

menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine. Kohus leiab, et avaldaja avalduse

menetlusse võtmisest tuleb keelduda tuginedes TsMS § 477 lg-le 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-le

2, kuna avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse peatamist

ja/või ajatamist, võimalik saavutada.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid

asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

6. Riigikohtu 3-2-1-79-12 kohtumääruse p 11 on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise

õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või

pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb

TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et

täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks

erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise

täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse

täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges

vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha

leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu

arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte

aastatepikkuseks ajavahemikuks.

7. Kohus leiab, et taotletava eesmärgi (st täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks)

saavutamiseks peab avaldus olema realistlik ja täidetav ning esile toodud asjaolud

erandlikud. Täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks peab olema kohtul mõistlik

võimalus veenduda, et peatamine ja/või ajatamine ka reaalset tulemust annab. Avalduses

välja toodud võimalik tööle asumine kolme kuu pärast on oletuslik. Samuti ei oska avaldaja

esile tuua, kui suurt igakuiset tasu ta suudaks võla ajatamise puhul hakata sissenõudjatele

tasuma. Arvestades, et k-raha väljavõtte kohaselt on avaldajal jooksvaid maksmata nõudeid

kokku 16 597,49 eurot, ei ole eluliselt usutav, et isegi juhul, kui vangla teda tööga

kindlustaks, et siis avaldaja suudaks kolme kuu pärast või ka aasta jooksul võlad tasuda.

3 (3)

8. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava

normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude

kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa

toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu

saavutatava tulemusega. Täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kahjustab sissenõudja

põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav

üksnes väga erandlikel juhtudel. Kohus leiab, et asjaolud, et avaldaja viibib

kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole

ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel

möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks

täitemenetluse peatada. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kuni

tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja

huvidega.

9. Kohus leiab, et avalduses ja selle täpsustuse esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik

avalduse rahuldamist saavutada, mistõttu kohus keeldub avaldust menetlemast. Kuna kohus

keeldub avalduse menetlusse võtmisest, siis ei vaata kohus läbi ka menetlusabi taotlust.

10. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2

peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille

rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning

jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja

kandma menetluskulud.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

168 lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse

võtmast. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/