2-20-13730/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Kadri Mälberg ja Mati

Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13730

Kohtuasi

X hagi Y vastu raha tasumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tamara Vologžanina

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Valdis Härmsalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13730

osas, millega maakohus rahuldas X hagi Y vastu ning mõistis Y-lt X kasuks välja

7087,17

eurot,

samuti

menetluskulude

jaotuse

ning

nende

rahaliselt

kindlaksmääramise osas (osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3 ning

terves ulatuses punktid 4–7). Ülejäänud osas, s.o osas, milles maakohus mõistis Y-

lt X kasuks välja 2776,57 eurot, on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud.

2. Lõpetada resolutsiooni punktis 1 tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-20-13730

menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. Y tasub X-le kokku 9463,17 eurot, mis koosneb:

2.1.1. tasumata põhinõude osast summas (9863,74 - 2776,57) 7087,17 eurot;

2.1.2. väljamõistetud menetluskuludest summas 1876 eurot;

2.1.3. osaliselt apellatsioonimenetluse menetluskuludest summas 500 eurot.

2.2. Y tasub resolutsiooni punktis 2.1 märgitud summa X arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) selgitusega „Kompromiss

tsiviilasjas nr 2-20-13730“ ühekordse maksena kolme päeva jooksul

kompromissi allkirjastamisest. Y esindaja teavitab koheselt X esindajat kogu

summa X-le ülekandmisest.

2.3. Kui Y viivitab kompromissis märgitud summade tasumisega, siis kohustub ta

tasuma X-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

2.4. Pooled

lepivad

kokku,

et

resolutsiooni

punktis 2.1.3

sätestamata

apellatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2 (4)

2.5. Pooled on nõus, et Tallinna Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu

17. veebruari 2023. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu pärast Y poolt

resolutsiooni punktide 2.1 ja 2.2 täitmist.

2.6. Pärast kompromissi täitmist puuduvad pooltel mistahes nõuded ja

pretensioonid teineteise vastu.

3. Tühistada Harju Maakohtu 17. veebruari 2023. a määrusega seatud hagi

tagamise abinõu, millega seati Y-le kuuluvale korteriomandile, mis on kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu

registriossa

nr XXXXXXXX, kohtulik hüpoteek summas 11 739,74 eurot X kasuks.

4. Tagastada X-le hagi tagamise tagatis 586,99 eurot ja kanda see X arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Tagastada Y-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 332,50

eurot, ja kanda see Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

6. Kompromissiga

hõlmamata

menetluskulud

ringkonnakohtus

jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 21. septembril 2020 (täpsustatud 14. jaanuaril 2021) Harju Maakohtule Y

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 9863,76 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt pöördusid kostja ja tema abikaasa C (endise nimega

C) hageja poole laenu saamiseks, et osta korter. Hageja sõlmis Swedbank AS-iga 5. märtsil

2015 väikelaenulepingu nr 15-016322-VL laenu 10 000 euro saamiseks. Hageja kandis pangalt

saadud raha kostja arveldusarvele. Hageja andis kostjale korteri ostmiseks veel 2000 eurot.

Hageja nõuab kostjalt laenu ja kulutuste hüvitamist pooles osas, s.o 7087,19 eurot. Lisaks nõuab

hageja kostjalt kulutuste hüvitamist summas 2776,57 eurot, mille hageja kandis kostja ja tema

poja eest 2018. a ja 2019. a.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on hagejale tagastanud

korteri ostuks saadud raha nii enda kui ka C eest. Lisaks leidis kostja, et hageja nõue on

aegunud. Kostja ja tema poja eest tehtud kulutuste tagastamise osas puudus poolte vahel

kokkulepe.

3. Harju Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9863,74 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda,

määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 1876 eurot ning neilt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Hageja esitas 14. veebruaril 2023 maakohtule taotluse, paludes seada kostjale kuuluvale

korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX) hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas

11739,74 eurot tsiviilasjas nr 2-20-13730 kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Hageja tasus

17. veebruaril 2023 tagatise summas 586,99 eurot.

5. Harju Maakohus rahuldas 17. veebruari 2023. a määrusega hageja hagi tagamise avalduse

ning seadis kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kohtuliku hüpoteegi summas 11 739,74 eurot

kostjale kuuluvale korteriomandile.

6. Kostja esitas 20. veebruaril 2023 (täpsustatud 1. märtsil 2023) apellatsioonkaebuse, milles

palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja hagi laenu tagastamise

3 (4)

nõudes ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7087,17 eurot. Kostja palub tühistatud osas

teha uus otsus, millega jätta hageja hagi laenu tagastamise nõudes rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, jättes seejuures osad

tõendid põhjendamatult arvestamata. Ka on maakohus ebaõigesti tuvastanud asjaolud. Lisaks

jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata kostja 28. novembri 2022. a taotluse tõendi

vastuvõtmiseks. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega nagu ei oleks kostja esitanud tõendeid,

millest nähtub laenusumma tagastamise kohustuse täitmiseks raha üleandmine hagejale.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

8. Pooled esitasid ringkonnakohtule 25. mail 2023 kinnitamiseks kompromissi, milles

paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumata osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4

alusel.

10. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 7087,17 eurot. Poolte vahel sõlmitud kompromiss hõlmab hageja

maakohtus kantud menetluskulusid. Seega tuleb vastavastes osades maakohtu otsus tühistada

ja tühistatud osas tsiviilasja menetlus lõpetada. Ülejäänud osas (s.o osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2776,57 eurot) on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi edasi kaebamata jõustunud.

11. Pooled on kohtule avaldanud, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud

kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

12. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Ringkonnakohus ei kajasta määruse

resolutsioonis poolte kompromissis sisalduvaid menetluslikke taotlusi ega kinnitusi, mida ei

saa täita.

13. Arvestades, et maakohus seadis 17. veebruari 2023. a määrusega kohtulahendi täitmise

tagamiseks kostjale kuuluvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX) hageja kasuks

kohtuliku hüpoteegi summas 11 739,74 eurot, lahendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg 5

esimese lause järgi ka hagi tagamisega seotud küsimuse. Pooled on taotlenud hagi tagamise

abinõu tühistamist. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva nõude tagamise tühistamise

korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa

automaatselt kustutada. Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes kinnisasja

omaniku taotlusel nõude tagamist tühistava kohtulahendi alusel.

14. Hageja taotlus hagi tagamise tagatise (586,99 eurot) tagastamiseks hagejale kuulub

TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele. Kostja on andnud selleks nõusoleku.

15. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (332,50 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.

16. Kompromissiga hõlmamata ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad vastavalt poolte

kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 menetlusosaliste endi kanda.

4 (4)

17. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud

(TsMS § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)