2-23-383/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-383

Kohtuasi

X hagi Y AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2023 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y AS (registrikood XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.02.2023 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse

võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, töötaja) pöördus 09.01.2023 Harju Maakohtusse Töövaidluskomisjoni (TVK)

29.11.2022 otsuse (teatavaks tehtud 13.12.2022) vaidlustamiseks, taotledes TVK kaebetähtaja

ennistamist. Avalduse ja selle täienduste kohaselt toimetati hagejale töölepingu ülesütlemise

avaldus kätte 16.09.2022. Hageja väitel on ta TVK-le 17.10.2022 töölepingu ülesütlemise

vaidlustamise avalduse esitanud, kuid ilma manuseta, mille saatis korduvalt 18.10.2022,

19.10.2022 ja 20.10.2022 ning 21.10.2022 esitas allkirjastatud dokumendid. TVK jättis

29.11.2022 otsusega avalduse rahuldamata, kuna avaldus oli esitatud TLS § 105 lg-s 1

sätestatud tähtaega rikkudes.

2-23-383

2. Maakohus jättis 19.01.2023 määrusega avalduse, menetlustähtaja ennistamise taotluse ja

menetlusabi taotluse käiguta ning selgitas, et esitatud avaldust ei saa käsitada nõuetekohase

hagina, kuna sellel on ulatuslikud puudused. Maakohus selgitas muu hulgas, et hageja ei saa

taotleda TVK kaebetähtaja ennistamist, kuna 29.11.2022 TVK otsusest tulenev kaebetähtaeg

30 kalendripäeva ei saanud olla kohtusse pöördumise hetkeks veel möödunud. Hagejal on

võimalik taotleda töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja ennistamist (töölepingu

seaduse (TLS) § 105 lg-d 1 ja 2). Selleks, et kohus saaks tähtaja ennistamise taotlust läbi

vaadata, tuli hagejal menetlustähtaja ennistamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks esmalt tuua

välja asjaolud, milles seisnes mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud hageja järgida tähtaega, ja

millal takistus ära langes ning tasuda ennistamise taotluselt nõutav riigilõiv. Hageja esitas

30.01.2023 ja 02.02.2023 menetlusdokumendid tähtaja ennistamise taotluse puuduste

kõrvaldamiseks.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis 09.02.2023 määrusega hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ja keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

4. Puudus vaidlus, et hagejale toimetati töölepingu ülesütlemise avaldus kätte 16.09.2022 ja

seega saabus töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg 17.10.2022 (TLS § 105 lg-d 1 ja

2). Vaidlus puudus ka selles, et hageja poolt allkirjastatud avaldus töölepingu ülesütlemise

vaidlustamiseks esitati TVK-le 21.10.2022. Hageja vastuolulised viited sellele, et ta esitas

avalduse tähtaegselt, kuid hilines õige dokumendi esitamisega tehnilistel põhjustel, ei ole

põhjendatud ega tugine esitatud teabele. Hageja väitel ei olnud ta teadlik, et avaldus õigeaegselt

TVK-sse ei jõudnud. 09.01.2023 esitatud tõendi peakirjaga „Avaldus Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile“ kohaselt on hageja avalduse digiallkirjastanud 21.10.2022 kell 14.57.

Kuna avaldus on allkirjastatud mitu päeva pärast tähtaega, ei saanud eksisteerida olukorda, kus

õigeaegselt koostatud ja allkirjastatud dokument oleks viibinud tehnilistel põhjustel. Kohus

märkis, et ei ole võimalik, et 21.10.2022 allkirjastatud dokument sai olla 17.10.2022 saadetud

e-kirja manuses.

5. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik järeldada, et 17.10.2022 oleks hageja poolt saadetud

puudustega, kuid tähtaegne avaldus. Hageja on ise 02.02.2023 seisukohas selgelt kinnitanud, et

ei ole 17.10.2022 TVK-le avaldust esitanud, kuna soovis sel hetkel veel jõuda kokkuleppele

tööandjaga. Seega tuleb hageja enda väite kohaselt lugeda, et ta ei soovinud 17.10.2022 TVK-le

avaldust esitada. Seega ei järginud hageja ülesütlemise vaidlustamise tähtaega. Hagi

menetlemine on võimalik vaid juhul, kui kohus menetlustähtaja ennistab.

6. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul menetlustähtaja ennistamise eeldused täidetud.

Taotleja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist, mis takistas tal tähtaega järgida

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg-d 1 ja 2, § 422), mistõttu jättis maakohus

ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna hageja pöördus TVK poole ülesütlemise

vaidlustamiseks ettenähtust 4 päeva hiljem, s.o seaduses sätestatud tähtaega ületades ning kohus

menetlustähtaega ei ennista, siis on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud

ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2). Seega on hageja kaotanud õiguse

ülesütlemise vaidlustamiseks ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2

p 1 alusel.

7. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

2-23-383

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

9. Hageja palub asjaolude ja esialgse avaldusega esitatud tõendite kontrollimist, arvestades

määruskaebuses hageja esitatud täpsustusi. Hageja selgitab, et ta saatis 17.10.2022 maakohtule

e-maili teel vaid oma tahteavalduse, mitte TVK vormil avalduse, seetõttu, et hageja ootas

kostjalt vastuseid ja ta ei hakanud TVK avalduse vormi täitma, kartes, et võib sinna lisada

valeinfo. Hageja kostjalt vastust ei saanud ja seega esitas e-maili teel tahteavalduse vastulause

esitamiseks töölepingu ülesütlemisele. Hageja sai aru, et asja arutatakse sisuliselt TVK istungil,

kus saab esitada tõendeid. Kui hageja oleks varem esitanud info enne 17.10.2022 ja kostja oleks

saatnud oma seisukoha uurimise tulemuste kohta, siis oleks hageja esitanud enda arvates

valeinfo. Hageja ei osanud anda kogu informatsiooni.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

12. Maakohus leidis, et hageja poolt allkirjastatud avaldus töölepingu ülesütlemise

vaidlustamiseks esitati TVK-le 21.10.2022 ja hageja 17.10.2022 avaldust ei saa pidada

puudustega avalduseks, kuna hageja 17.10.2022 e-kirja manuses puudus allkirjastatud

dokument ning hageja enda väite kohaselt ei soovinudki ta 17.10.2022 TVK-le avaldust esitada.

Maakohus järeldas, et hageja esitas avalduse TVK-le hilinenult ja kuivõrd hageja ei ole

põhistanud mõjuva põhjuse esinemist, mis takistas tal TVK-sse pöördumise tähtaega järgida,

jättis maakohus hageja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning keeldus hagi

menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus maakohtu käsitusega ei nõustu.

13. TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule või töövaidluskomisjonile esitama ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks avalduse 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama

paragrahvi lg 2 järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse

esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud

ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

14. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 16.09.2022 ja esitas TVK-le 17.10.2022

kell 23.57 e-kirja teel avalduse, millel ei olnud tema allkirja ja millel oli ka muid puudusi.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on 17.10.2022 e-kirjas TVK-le vaidlustanud töölepingu

ülesütlemise. Nimelt on hageja e-kirjas avaldanud soovi "esitada vastulause tööandjale minu

töölepingu erakorralise ülesütlemise vastu katseajal". Ringkonnakohtu arvates e-kirjas

avaldatust nähtub üheselt, et töötaja ei ole nõus töölepingu erakorralise ülesütlemisega ja soovib

seda vaidlustada (dtl 91).

15. Sellest, et 17.10.2022 avaldusele ei olnud lisatud digiallkirjastatud dokumenti, ei saa

järeldada, et töötaja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks avalduse TVK-le

alles 21.10.2022. TvLS § 26 lg 1 kohaselt tuleb avaldus TVK-le esitada kirjalikult. TsÜS § 78

2-23-383

lg 3 järgi on kirjaliku vormi nõue täidetud, kui esitatud tahteavaldust on võimalik kirjalikult

taasesitada. E-kirjas sisalduvat avaldust on võimalik kirjalikult taasesitada. TVK-le

digiallkirjastatud avalduse esitamise nõue ei tulene seadusest.

16. TvLS § 27 lg 3 sätestab, et kui TVK-le esitatud avaldus ei vasta TvLS §-s 26 sätestatud

nõuetele ja avalduse puudused takistavad avalduse menetlemist, annab töövaidluskomisjoni

juhataja määrusega kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui

avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata, keeldub töövaidluskomisjoni

juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodust nähtub, et TVK-l on muuhulgas

ka selgitamise kohustus puutuvalt TVK-le avalduse esitamist.

17. Toimikust nähtuvalt juhtis TVK tähelepanu avalduse puudustele ning andis töötajale

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 214). Töötaja kõrvaldas avalduse puudused ja 07.11.2022

määrusega võeti avaldus TVK menetlusse (dtl 211).

18. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ja TVK ebaõigesti leidnud, et hageja esitas avalduse

töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks hilinenult. Ringkonnakohus märgib, et tähtaja

ennistamist saab taotleda seadusest tuleneva menetlustähtaja möödalaskmise puhul (TsMS

§ 67). Kuivõrd avaldus TVK-le oli esitatud tähtaegselt, puudus praegusel juhul vajadus tähtaja

ennistamise taotluse sisuliseks lahendamiseks.

19. Seega on maakohus ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1

alusel põhjusel, hageja on kaotanud õiguse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Maakohtu

määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

20. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus otsustas määruse põhjendustes jätta

menetluskulud hageja kanda, kuid rikkus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kui jättis menetluskulude

jaotuse määruse resolutsiooni märkimata.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)