3-22-2327/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2327

Haldusasi

Xi kaebus tühistada Eesti Töötukassa 28.10.2022 otsus

nr

TVH/22/043257,

31.10.2022

otsus

nr

TVT/22/054988 ning kohustada Eesti Töötukassat

vaatama kaebaja 25.09.2022 esitatud taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa 28.10.2022 otsus nr TVH/22/043257 ja

31.10.2022 otsus nr TVT/22/054988 ning kohustada Eesti Töötukassat

vaatama kaebaja 25.09.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Rahuldada kaebaja taotlus ja asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja

nimi tähemärgiga.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 25.09.2022 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse.

2. ETK 28.10.2022 otsusega nr TVH/22/043257 tuvastati, et Xi töövõime ei ole vähenenud.

ETK 31.10.2022 otsusega nr TVT/22/054988 jäeti Xile töövõimetoetus määramata.

3. 31.10.2022 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus tühistada ETK 28.10.2022 otsus nr

TVH/22/043257, 31.10.2022 otsus nr TVT/22/054988 ning kohustada ETK-d vaatama kaebaja

25.09.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.

01.11.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 31.03.2023 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu Qvalitas Arstikeskus AS

ekspertarst Tiia Jasjukevits. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav

võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 2. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

Kaebaja ei nõustu alljärgnevate ekspertarsti hinnangutega:

Valdkond 6. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine, nimelt võtmetegevus 6.3. Toimetulek

muutustega, kaebaja hinnangul on tal mõõdukas, mitte kerge piirang ja võtmetegevus 6.1.

Väljaskäimine, kaebaja hinnangul on tal mõõdukas, mitte kerge piirang.

Valdkond 1. Liikumine, võtmetegevus 1.1. Liikumine eri tasapindadel, kaebaja hinnangul on

tal mõõdukas mitte kerge piirang.

Valdkond 5. Õppimine ja tegevuste sooritamine, nimelt võtmetegevus 5.2. Tegevuste

alustamine ja lõpetamine, kaebaja hinnangul on tal mõõdukas piirang.

2020 aasta eksperthinnangus on võtmetegevused 6.1 ja 6.3 hinnatud mõõdukaks (kaebuse lisa

5 dtl 34-44), 2022 hinnangus aga kergeks.

4.2. Kaebaja ei nõustu hinnangutega alljärgnevatel põhjustel:

4.2.1. Eksperthinnangus ei ole arvestatud kaebaja raviarst psühhiaater dr. Margus Lõokese

(PERH) seisukohaga ja hinnanguga. Kaebaja külastab arsti üks kord kvartalis ja tema seisukoht

töövõime hindamisel on kaebaja hinnangul oluline (TVTS § 7 lg 1). On arusaamatu, miks

ekspertarst ei pidanud vajalikuks kaasata hinnangu koostamiseks psühhiaatri seisukohta, vaid

piirdus üksnes perearsti seisukohaga.

Kaebaja on seisukohal, et psühhiaatri arvamusega mittearvestamine võis mõjutada ekspertarsti

seisukohta ja hinnangut vaimsele võimekusele (valdkonnad 5 ja 6).

4.4.2. Kaebaja mõistab, et töövõime hindamine on ääretult formaliseeritud ja tugineb punktide

arvutamisele, ehk matemaatikale. Samas on punktide andmine ikkagi suures osas ekspertarsti

kaalutlusotsus. Kaebaja on seisukohal, et läbi taotluses esitatud andmete ja tervise infosüsteemi

(TIS) andmete peab ta suutma näha ja tajuda taotleja reaalset tervislikku seisundit ja füüsilisi

ning vaimseid võimeid ja piirangud selleks, et anda neile õige hinnang.

Kaebajal on liikumise piirang ja osaline töövõime alates 2018 aastast, mis olemuslikult seisneb

selles, et kaebaja ei saa olla püsti või istuli asendis üle 1,5-2 tunni. Püstiasendi alla kuulub ka

liikumine (käimine). Kaebaja saab olla sundasendis veel vähem - kuni 15-20 min. Kirjeldatud

aja ületamise tulemusena tekib alaseljavalu, jalad muutuvad vatiseks ja ei ole piisavalt hästi

juhitavad. See võib kaasa tuua komistuse ja kukumise. Alaseljavalu saab maha valuvaigistiga,

jalgade tundlikkuse tagasi aga üksnes horisontaalasendis puhkamisega. Kõik kirjeldatu

tähendab reaalelus seda, et kaebaja ei saa teha füüsilist tööd ja saab teha üksnes arvutitööd

istudes vaheaegadega või lamades.

Kaebaja saab osaleda lühikestel kuni 1,5-2 tundi nõupidamisel ja istungitel. Kaebaja ei nõustu,

et selliste sümptomite ja diagnoosidega ei ole kaebaja töövõime piiratud.

Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamine ei toimu mitte üksnes isikul diagnoositud

haiguste põhjal ja punktide arvutamisel, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused

tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad. Antud juhul on kaebaja seisukohal, et

ekspertarst on suhtunud hindamisesse pealiskaudselt ja formaalselt.

4.2.3. Kaebaja on seisukohal, et talle peab olema selge, miks tema suhtes just selline otsus tehti.

Kui praeguses olukorras oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse alusel töövõime vähenemise

puudumine, kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2020. aasta töövõime hindamisega

võrreldes paranenud. Kaebaja on hinnanud oma tervislikku seisundit halvemaks.

4.2.4. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas

olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Uurimispõhimõtte rikkumine võib kaasa tuua tehtud otsuse tühistamise, kui rikkumine võis

mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

4.2.5. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus

töövõime hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise

vajaduse korral saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt.

4.2.6. Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur,

sest töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste

terviseandmete olemasolu aitab tagada TVTS § 6 lg-s 4 sätestatud kohustus käia kuue kuu

jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat põhiliselt raviva eriarsti

või töötervishoiuarsti vastuvõtul. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete

põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime

kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sätte sõnastusest tuleneb, et

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse

kohustuslik osa, vaid sõltub olemasolevate terviseandmete piisavusest. Kaebaja on seisukohal,

et uurimispõhimõtte järgmiseks piisab ka sellest, et vastustaja küsib täiendavaid terviseandmeid

töövõime hindamise taotlusel nimetatud arstilt.

4.3. Kaebaja leiab, et ETK 28.10.2022 otsus nr TVH/22/043257 on ebapiisavate kaalutluste ja

uurimispõhimõtte rikkumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna töövõimetoetuse suurus

sõltub tuvastatud töövõime ulatusest, tuleb ka 31.10.2022 otsus nr TVT/22/054988 lugeda

õigusvastaseks ja tühistada. Kuna tühistamisnõuded kuuluvad rahuldamisele, tuleb rahuldada

ka kohustamisnõue ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja 25.09.2022 esitatud taotlus

uuesti läbi.

4.4. Kui kohus rahuldab kaebused, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg

1).

4.5. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kaebaja palub kohust asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime

tähemärgiga, sest kohtuotsus ilmselt sisaldab kaebaja terviseandmeid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

5.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 25.09.2022

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS kantud

terviseandmed (dtl 159-263). Kaebaja ise on 25.09.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses

märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste

sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades.

Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS (edaspidi TTO) ekspertarst dr Tiia

Jasjukevitš, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (taotlus)

märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed,

koostas 27.10.2022 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse

koostamisel aluseks. ETK 28.10.2022 otsusega nr TVH/22/043257 tuvastati, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning on

29.11.2022 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt

eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (dtl 265-272).

Kaebaja poolt märgitud tegutsemispiirangud nähtuvad tema 25.09.2022 töövõime hindamise

taotlusest (dtl 7-8).

Arvestades kehtivat

õiguslikku regulatsiooni hindas

TTO ekspertarst 27.10.2022

eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt:

- Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu

ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0.

- Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused: väljaskäimine –

arvväärtusega 1, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek muutustega –

arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud –

arvväärtusega 0.

- Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et pikemate vahemaade

läbimisel tekib seljavalu, väsimus. Seljavalu tekib koormusel ja sundasendites. Kaasuvana

ülekaal, sagedased kaelavalud. Neuroloogi epikriisi alusel muskuloskeletaalne valu

radikulaarse komponendita. Tegemist kerge piiranguga. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna

võtmetegevus „1.3 Seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst

nõustus kaebaja enesehinnanguga. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud

kaebajal

tegutsemispiiranguid

liikumise

valdkonna

võtmetegevustes

„1.2

Ohutu

ringiliikumine“ ja „1.4 Liikumisega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati

võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja dorsopaatiad. Kaebajal esineb piirang

pikkade vahemaade kõndimisel, keha põhiasendi säilitamisel pikemat aega ja kehaasendi

muutmisel. Piirangute põhjuseks on kaela- ja seljavalu ning kiire väsimine. Kahjustunud

struktuurid on südame-veresoonkonna ja lülisamba struktuur.

TTO ekspertarst on hinnangu andmisel tuginenud perearst Madli Lillepruun 05.09.2022 ja

neurokirurg Tarmi Areda 19.08.2022 epikriisidele.

Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused „6.1

Väljaskäimine“ ja „6.3 Toimetulek muutustega“ arvväärtustega 1 (kerge piirang). TTO

ekspertarst on tuginenud perearsti 09.2022 epikriisile, mille kohaselt: meeleolu-ärevuse osas

seisund parem. Üldseisund hea. Võtmetegevuses „6.1 Väljaskäimine“ on TTO ekspertarst

nõustunud kaebaja enesehinnanguga. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud

tegutsemispiiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes „6.2

Riski või ohu tajumine“ ning „6.4 Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).

TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on

piiratud probleemide lahendamine ja stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek

emotsioonide funktsioonide häirest, muutustel tekib ärevus. Kahjustunud struktuur on peaaju.

Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3 Käteosavus“ arvväärtusega 0

(piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst on selgitanud, et kätevärinat, mis oleks nii

väljendunud, et põhjustaks piirangu selles võtmetegevuses, kirjeldatud ei ole. Kaebaja ei

märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiiranguid suhtlemise valdkonna

võtmetegevustes „2.1 Käte sirutamine“, „2.2 Asjade liigutamine“, „2.4 Käelise tegevusega

seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega 0 (piiranguid ei

tuvastatud).

TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud käelise

tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

Kaebajal hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevus „.5.2 Tegevuste

alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst on

selgitanud, et perearsti epikriisi kohaselt on meelolu - ärevuse osas seisund parem. Kaebaja ei

märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiiranguid õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonna võtmetegevustes „.5.1 Tegevuste õppimine“ ja „5.3 Õppimise ja

tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega

0 (piiranguid ei tuvastatud).

TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei mõjuta töövõimet.

Kaebajal hinnati suhtlemise valdkonna võtmetegevus „7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine“

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst on selgitanud, et see on loomulik, et

võõrastega kohtumisel on vajalik harjumiseks aega, suhtlemisraskusi terviseandmed ei kajasta.

Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid suhtlemise

valdkonna võtmetegevustes „7.2 Kohane käitumine“ ja „7.3 Suhtlemisega seotud muud

piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).

TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud

suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on

2. Määruse nr 39 § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks

võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.

Eelnevast tulenevalt on vastustaja 28.10.2022 otsuses nr TVH/22/043257 õigesti märgitud, et

kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia

ja kõrgvererõhktõbi ning kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäire. Kaebajal on kaela- ja seljavalu ning kiire

väsimise tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, keha põhiasendi muutmine,

pikemaajaline seismine ja istumine. Emotsioonide muutlikkuse ja ärevuse tõttu on raskendatud

probleemide lahendamine, stressi ja muutustega toimetulek. Taotluses kirjeldatud piirangud

käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole TIS andmetel

töövõimet mõjutavad. Taotluses kirjeldatud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel

kinnitust.

TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal on piirangud liikumise ning muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.

TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv

töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse

kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt Eesti

Töötukassa 31.10.2022 otsusega nr TVT/22/054988 jäetud toetus määramata.

Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed

terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.

5.2 Vastustaja selgitab täiendavalt, et antud juhul on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise

ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas mõõdukaks ning muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja

terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole

sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt

tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel

võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi,

kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p

1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit

ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat

kestust arvesse võttes takistatud.

5.3. Terviseandmed ei kinnita kaebajal olulisi töövõimet mõjutavaid piiranguid vaimses

tegevuses ja on ka eluliselt ebausutav nende olemasolu kaebuses välja toodud määral.

Töövõime hindamise taotluses toodud kinnituse kohaselt ei ole ükski kaebaja eelnevatest

töösuhetest lõppenud terviseseisundi tõttu ning kuna kaebajal ei ole diagnoositud

intellektihäireid, ei ole tõenäoline, et ta töötab/töötas ametikohtadel, kus ei tule reaalselt toime

vaimse tervise valdkonna piirangute tõttu. Töötamise registri andmetel on tegemist juristi, väga

mitmete äriühingute juhatuse liikme ja varasemalt mitmete äriühingute likvideerijaga, seega on

kaebaja järjepidevalt töötanud ametikohtadel, mis oma olemuselt eeldavad kõrget stressi- ja

pingetaluvust, paindlikku mõtlemist ja muutustega kohanemist, suhtlemist võõraste inimestega

ja väljaspool kodu liikumist.

5.4. Asjaolu, et vastustaja tuvastas varasemalt kaebajal osalise töövõime, ei tähenda, et ka

25.09.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole

otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese

tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga

kord uuesti hinnata. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus

töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et

varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on

jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

7. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

otsuse tegemise eel, s.o enne 28.10.2022.

8. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusmenetluse läbiviimisel

tuleb järgida haldusmenetluse põhimõtteid (vt HMS § 6, 36, 40).

9. Eesti Töötukassa (ETK) 28.10.2022 otsuse nr TVH/22/043257 (dtl 31-32) õiguslike alustena

on märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr

39).

10. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks

tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui

inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende

piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse

soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist

tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul

töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui

tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2)

osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK 28.10.2022 otsuses nr TVH/22/043257 on

TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

ETK 31.10.2022 otsusega nr TVT/22/054988 (dtl 33) jäeti kaebajale töövõimeteotus

määramata lähtudes ETK 28.10.2022 otsusest nr TVH/22/043257, milles tuvastati, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

11. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku

tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine,

teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega

Seletuskiri

töövõimetoetuse

seaduse

eelnõu

SE

juurde,

lk

(leitav

arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-

841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate

piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka

taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud

liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud

käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie

kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja

hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos

eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime

hindamiseks

koostatakse

eksperdiarvamus

taotlusel

olevate

andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel

nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse

koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud

isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub

tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja

inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused

(määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul

esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist

piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika)

kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud

ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule

(metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-

s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet

välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3

nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel

ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta

ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik

tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel

juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul on vastustaja ekspertarst eksinud hinnangute andmisel piirangute

raskusastmetega liikumise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning õppimise ja tegevuste

sooritamine valdkondades.

Kaebaja leiab seejuures, et vastustaja on rikkunud oluliselt HMS § 6 ning määruse nr 39 § 5 lg

1 p 3. Nimelt ei ole vaidlustatud otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud kaebaja

raviarst psühhiaater dr Margus Lõokene (PERH) seisukohaga ja hinnanguga. Kaebaja külastab

arsti 1 kord kvartalis ja tema seisukoht töövõime hindamisel on oluline (vastavad andmed

nähtuvad ka taotluselt, kuhu on märgitud, et kaebaja külastas viimati arsti 2022 aprillis vt dtl

12). Ekspertarst lähtus üksnes perearsti arvamusest. Kaebaja leiab, et psühhiaatri arvamusega

mittearvestamine võis mõjutada ekspertartise isukohta ja hinnangut vaimsele võimekusele

(valdkonnad 5 ja 6).

Lisaks ei nähtu vaidlustatud otsusest, miks kaebaja suhtes just selline otsus tehti. Olukorras,

kus vastustaja arvates oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse alusel töövõime vähenemise

puudumine, tulnuks ka seletada miks ja kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2020.

aasta töövõime hindamisega võrreldes paranenud. Kaebaja on hinnanud oma tervislikku

seisundit halvemaks.

Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega osaliselt märkides, et vaidlustatud otsusest, selle

aluseks olevast eksperthinnangust (dtl 19-30) ning kohtumenetluse käigus ETK ekspertarsti

hinnangust (dtl 265-272) nähtub, et ETK on rikkunud oluliselt uurimispõhimõtet ning jätnud

asjas välja selgitamata olulised asjaolud, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Samuti tuleb

nõustuda sellega, et otsuses on rikutud põhjendamiskohustust.

12. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt

ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse

võttes takistatud.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia

ja kõrgvererõhktõbi.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille

põhjuseks on psüühikahäire.

Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad.

Taotleja kirjeldatud suhtlemise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

Taotlejal on kaela- ja seljavalu ning kiire väsimise tõttu piiratud pikkade vahemaade

kõndimine, keha põhiasendi muutmine, pikemaajaline seismine ja istumine.

Taotlejal on emotsioonide muutlikkuse ja ärevuse tõttu raskendatud probleemide lahendamine,

stressi ja muutustega toimetulek.

Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja

töövõime vähenemist.

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud

andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata

ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged

ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Käesoleval juhul nähtub kohtule, et osa

asjas tähtust omavaid kaebaja terviseandmeid on vastustaja jätnud välja selgitamata.

Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud, mida vastustaja on valesti hinnanud

kolmes valdkonnas – liikumise valdkonnas, õppimine ja tegevuste sooritamise valdkonnas ja

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (vt kaebaja taotlus dtl 7-18).

Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt

27.10.2022 ekspertarst Tiia Jasjukevits Qvalitas Arstikeskus AS (ekspertarvamus dtl 19-30) ja

kohtumenetluses 29.11.2022 ETK ekspertarst Lembi Aug (dtl 265-272).

Kohus leiab kohtule esitatud haldusmenetluse materjale analüüsides, et praegusel juhul ei ole

erinevusi kaebaja hinnangutes seoses vaimse võimekusega ja ekspertarsti hinnangutes

vastustaja tellitud ekspertiisiaktis piisavalt põhjendatud, et loobuda täiendavate andmete

kogumisest sh vajadusel isiku läbivaatusest.

Nimelt kaebaja on ära näidanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS andmed olid

puudlikud. Kaebaja viitas ka oma taotluses, et külastas viimati dr M. Lõokest 2022 aprillis (vt

dtl 12). Samas TIS-is selle visiidi kohta kanded puuduvad. Andmete puudumist TIS-is ja sellest

tulenevalt nende kogumise vajadust kinnitab seejuures asjaolu, et vastustaja on teinud kolm

päringut dr M. Lõekesele (dtl 274-278), kuid haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et

vastustaja oleks neile vastuse saanud, samuti ei ole päringute alusel tehtud TIS-i 2022 aprilli

visiidi kohta kannet.

Eeltoodut on kinnitanud ka kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst L. Aug oma arvamuses.

L. Aug on oma arvamuses märkinud, et „Töötukassa on töövõime hindamise taotluse

menetlemisel edastanud psühhiaater dr M. Lõokesele terviseseisundi andmete väljastamise

taotluse kolmel korral, 26.09.2022, 10.10.2022 ja 18.10.2022 (vastustaja vastuse lisa 4, 5, 6 dtl

274-278), kuid eksperdiarvamuse koostamise ajaks psühhiaater andmeid TISi ei lisanud.

Psühhiaater dr M. Lõokene on kaebaja terviseandmeid täiendanud alles 01.11.2022 seisuga

ning ka see terviseseisundi kirjeldus ja varasema anamneesi osa on üldsõnaline, puuduvad

konkreetsed varasemate külastuste objektiivsed andmed, teostatud vaimse võimekuse

valdkonna testid, hinnang seisundi dünaamikale, ravivajadusele (aastaid sama ravim),

psühholoogi kaasamisele raviprotsessi.“

Arvestades, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on diagnoositud mõõdukas depressioon ja

ärevushäired, mille osas on ka ravi määratud, nähtub eeltoodust üheselt, et TIS andmed olid

puudulikud, kuivõrd kaebaja psühhiaater dr M. Lõokene ei ole kaebaja terviseandmeid TIS-i

korrektselt kandnud ning vastustaja oli sellest ka teadlik. Vaatamata vastustaja poolsetele

pöördumistele, dr M. Lõokene ETK-le ei vastanud, samuti ei täiendanud ta TIS andmeid enne

vaidlusaluse otsuse tegemist. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et arst ei täida korrektset TIS-

i. Sellises olukorras oleks vastustajal tulnud rakendada uurimiskohustust ja enne oma otsuse

tegemist selgitada välja asjas tähtust omavad asjaolud, mitte aga teha otsust puudulike

terviseandmete põhjal. Vajadusel oleks saanud vastustaja pöörduda PERH-i poole kohustamaks

dr M. Lõokest esitada vastavad andmed või suunata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule juhindudes TVTS 7 lg 3.

Ka vastustaja enda poolt kohtule esitatud juhendis töövõime hindamise eksperdiarvamuse

andmiseks lisas 4 on märgitud, et visiidipõhine hindamine on põhjendatud, kui ekspertarst on

täiendavalt pärinud terviseandmeid taotleja pere- ja/või eriarstidelt, kuid täiendavaid andmeid

ei lisandunud või ei ole saadud andmete alusel endiselt piirangute raskusastet võimalik hinnata.

Käesoleval juhul on arvestades kohtule esitatud faktilisi asjaolusid tegemist just sellise

olukorraga. ETK pöördus kolm korda kaebaja eriarsti poole, kuid ei saanud sealt täiendavaid

andmeid.

Ringkonnakohus selgitas 19.06.2018 otsuses haldusasjas nr 3-17-2484 (p 17) järgmist:

„Vastustajale on seega antud kaalutlusruum täiendavate tõendite kogumise üle otsustamisel.

Sellise menetlustoimingu vajaduse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta haldusorganil lasuvat

uurimiskohustust (HMS § 6). TVTS ega määrus nr 39 ei näe sellest põhimõttest ette erandeid.

Täiendavate tõendite kogumiseks taotleja arsti vastuvõtule suunamise või arsti vastuvõtul

käimiseks tähtaja andmise eesmärk ei ole üksnes tervise infosüsteemi kantud terviseandmete

vastuolude kõrvaldamine. Määruse nr 39 § 8 lg 6 sätestab, et töötukassa tuvastab isiku

töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse § 5 lg 1 näeb

eksperdiarvamuse andmise ette nii isiku taotlusel olevate andmete, tervise infosüsteemis

kajastatud andmete kui ka taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavalt

tervishoiutöötajatelt kogutavate andmete alusel. Seega võivad vastuolud erinevate andmete

vahel tekkida ka olukorras, kus isiku enda taotluses kirjeldatud probleemid ei vasta

tervishoiutöötajate poolt tuvastatule.“.

Need selgitused on asjakohased ka praegusel juhul, kus kaebaja vaimse võimekuse kohta ei ole

võimalik anda kõiki asjaolusid arvestavat hinnangut vaid olemasolevate dokumentide põhjal.

Määrusest nr 39 tulenevatele nõuetele vastava eksperdiarvamuse saab anda antud juhul, kas

täiendavate andmete kogumisel dr M. Lõokeselt (sh vajadusel küsida täiendavad selgitused

arvestades, et ETK ekspertarst on märkinud, et ka peale vaidlusaluse otsuse tegemist sisse

kantud 01.11.2022 epikriis on üldsõnaline ega kajasta varasemaid visiite) või haldusmenetluses

isikut läbi vaadates. Kuna vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel tuginenud ekspertiisiaktile,

mis on tehtud üksnes TIS andmete alusel ja mille osas oli vastustajale teada, et need on

puudulikud ja täiendavaid andmeid ei kogutud (täpsemalt loobuti nende kogumisest menetluse

kestel kui ETK ei saanud dr M. Lõokeselt vastust oma pöördumistele) ega ei viidud läbi isiku

läbivaatust ekspertiisiakti koostamisel või töötukassa poolt läbiviidud menetluses muus

menetlusetapis, on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased ja tuleb tühistada.

13. Samuti tuleb nõustuda kaebajaga selles, et otsuses esinevad teatavad põhjendamispuudused.

Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus isikul oli varasemalt tuvastatud osaline

töövõime (ja selle üle vaidlust ei ole) ning uue hindamise käigus leitakse, et isiku tervislik

seisund on paranenud ning osalise töövõime asemel määratakse, et isiku töövõime ei ole

vähenenud, peab isikul (ja ka kohtul) olema võimalik aru saada, milliste kaalutluste ning

millistele terviseandmetele tuginedes täpselt ETK varasemalt erinevale seisukohale on jõudnud.

Selliseid põhjendusi ega andmeid vaidlustatud otsusest ei nähtu. Selliseid arusaadavaid

põhjendusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Vastustaja viitab üksnes ekspertarvamustele.

Vastustaja märgib küll õigesti, et vastustaja ei ole seotud varasema otsusega ning seda on

kinnitanud ka kohtupraktika (seda eelkõige olukordades, kus hindamine toimus vana

regulatsiooni alusel ja hinnati töövõimetust, mis ei ole võrreldav kehtiva regulatsiooniga, kus

hinnatakse töövõimet töövõimetoetuse seaduse alusel) ja et isikul ei ole õiguspärast ootust, et

hinnang tuleb täpselt sama. Samas olukorras, kus hindamine on läbi viidud sama regulatsiooni

alusel ja ETK leiab, et isiku töövõime on paranenud (nagu käesoleval juhul), peab otsusest ja

selle põhjendustest olema üheselt arusaadav, milles see paranemine seisneb lähtudes

meditsiinilistest andmetest ehk välja tuleb tuua, kas mõni varasem piirang on ära langenud või

selle raskusaste muutunud ja miks selline hinnang anti. Käesoleval juhul nähtub

eksperthinnanguid võrreldes, et muutunud on vaimse võimekuse piirangu (muutustega

kohanemine ja ohu tajumine, mis hinnati 30.09.2020 raskusastmega 2, kuid 27.10.2022

raskusastmega 1) raskusaste, kuid otsuses ega selle aluseks olevas ekspertiisis seda vähemalt

kohtule arusaadavalt selgitatud ega põhjendatud ei ole.

Sellises olukorras tuleks isikule otsuses siiski selgitada, kuidas ETK jõudis järeldusele, et isikul

on nüüd varem tuvastatust erinev töövõime. Seda eriti olukorras, kus piirangud isikule

tulenevad endiselt samast diagnoosist.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on põhjendatud. Kohus tühistab Eesti

Töötukassa 28.10.2022 otsuse nr TVH/22/043257 ja 31.10.2022 otsuse nr TVT/22/054988

ning kohustab Eesti Töötukassat vaatama kaebaja 25.09.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.

15. Kohus peab vajalikuks lühidalt peatuda ka teistel kaebuse esitaja väidetel ning vastustaja

vastuväidetel.

15.1. Kaebaja tõi l välja, et vaidlustatud otsuses ja selle aluseks olevas eksperthinnangus on

ebaõigesti hinnatud liikumise valdkonda. Täpsemalt märkis kaebaja, et, võtmetegevus

liikumine eri tasapindadel on hinnatud kergeks, kuid kaebaja hinnangul on tal mõõdukas mitte

kerge piirang. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et liikumise valdkonda on vastustaja

valesti hinnanud.

Esmalt nähtub eksperthinnangust, et kaebaja on märkinud oma 25.09.2022 taotluses esitanud

järgmised enesehinnangulised piirangud:

1.1. Liikumine eri tasapindadel – Suudan raskusteta ringi liikuda ja trepist käia – Ei.

Suudan läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta

enam kui 200 meetrit. Käin jalutamas, vaevusteta suudan liikuda kuni 300-500 meetrit, peale

sellise vahemaa läbimist alaselga tekib valu ja väsimus, jalad hakkavad "surisema". Suudan

treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada.

Takistusi ei esine.

1.2. Ohutu ringiliikumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud.

1.3. Seismine ja istumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud.

1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Suudan ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata

valu või väsimust kuni 3 tundi. Peale umbes 1-2 tunni seismist või istumist tekib alaselga valu,

pinge, väsimus. Suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada

mõõdukate raskustega. Pean asendit muutma hästi aeglaselt ja hoolikalt, vastasel juhul võib

alaselga lüüa tugev valu, mille kupeerimine on aeganõudev.

Ekspertarst on 27.10.2022 eksperdiarvamuses hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuste

piirangud järgnevalt:

1.1. Liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1 (kerge piirang). Ekspertarsti põhjendus:

Pikemate vahemaade läbimisel tekib seljavalu, väsimus. Seljavalu tekib koormusel ja

sundasendites. Kaasuvana ülekaal, sagedased kaelavalud. Neuroloogi epikriisi alusel

muskuloskeletaalne valu radikulaarse komponendita. Tegemist kerge piiranguga.

1.2. Ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

1.3. Seismine ja istumine – arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Ekspertarst on nõustunud

kaebaja enesehinnanguga.

1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

Ekspertarst on hinnanud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja dorsopaatiad. Esineb piirang pikkade vahemaade

kõndimisel, keha põhiasendi säilitamisel pikemat aega ja kehaasendi muutmisel. Piirangute

põhjuseks on kaela- ja seljavalu ning kiire väsimine. Kahjustunud struktuurid on südame-

veresoonkonna ja lülisamba struktuur.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on

kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga

nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle

kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste

sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ega esitanud ka ühtegi tõendit, mille alusel võiks

asuda seisukohale, et ekspertarstid on jõudnud TIS kantud andmete pinnalt valele järeldusele

ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. ETK ekspertarsti

seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud

piirangutele ühtivad eksperthinnangus märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja

toonud ega kirjeldanud ega tõendanud täiendavaid piiranguid. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja

väited selles osas alusetud ja põhjendamata.

Kohus märgib veel täiendavalt kaebajale selgituseks, et kokkuvõtvalt on hinnatud liikumise

valdkond piirangu raskusastmega 2. Seejuures isegi juhul kui kaebaja poolt välja toodud

liikumise võimekus eri tasapindadel oleks tulnud hinnata mitte arvväärtusega 1 vaid 2, millise

seisukohaga kohus ei nõustu, siis ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste

punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Seega

oleks ikkagi liikumise valdkonna piirangu maksimaalne raskusaste 2 nagu on tuvastatud ka

vaidlusaluse otsuse aluseks olevas eksperthinnangus - vt ka Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6.

Menetluskulud

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud

(sh kaebus oli riigilõivu vaba), siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Taotluse lahendamine

17. Kaebaja esitas kohtule taotluse HKMS § 175 lg 3 asendada avaldatavas kohtuotsuses

kaebaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. Kohus leiab, et

kaebaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik