2-22-101364/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-101364

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla,

intressi,

sissenõudmiskulude

ja

viiviste

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2297 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova

Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Ivo Kaurit

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. mai 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-22-101364

2

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja, avaldaja) esitas 14. jaanuaril 2022 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja, võlgnik) vastu, paludes

kostjalt välja mõista võla 1687,84 eurot. Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele

võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 10. veebruaril 2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja

mõista põhivõla 1306,74 eurot, intressi 208,6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 218,18

eurot ning sissenõudmiskulud 30 eurot, samuti edasiulatuva viivise 40,9% aastas, kuid mitte

rohkem kui põhivõla ulatuses hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Esto AS (kreeditor) arvelduskrediidilepingu nr

5268602232, mille kohaselt kreeditor võimaldas kostjale arvelduskrediiti 2000 eurot. Lepingu

põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu

seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma intressi kasutatud

krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Lepingu kohaselt oli intressimäär 40,90%

aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-

päevasest aastast. Kostja asus krediidisummat kasutama ning kasutas 06.11.2020 kokku

krediidilimiiti 1530 eurot, 16.01.2021 täiendavalt 1204,05 eurot ja 16.01.2021 1400 eurot.

2.2. Kostja tegi kreeditorile järgmised ülekanded: 01.12.2020 1386,59 eurot, millest kreeditor

arvestas 42,86 eurot intressi katteks, 1330 eurot põhiosa katteks ja 13,73 eurot kaardimakse tasu

katteks; 01.01.2021 11,11 eurot, millest kreeditor arvestas 6,95 eurot intressi katteks, 4,05 eurot

põhiosa katteks ja 0,11 eurot kaardimakse tasu katteks; 16.01.2021 1432,43 eurot, millest

kreeditor arvestas 3,25 eurot intressi katteks, 1400 eurot põhiosa katteks, 14,18 eurot

kaardimakse tasu katteks ja 15 eurot väljavõtutasu katteks; 07.02.2021 64 eurot, millest

kreeditor arvestas 24,74 eurot intressi katteks, 24,26 eurot põhiosa katteks ja 15 eurot

väljavõtutasu katteks; 10.03.2021 66 eurot, millest kreeditor arvestas 42,86 eurot intressi

katteks ja 23,14 eurot põhiosa katteks; 10.04.2021 70,70 eurot, millest kreeditor arvestas 46,71

eurot intressi katteks, 23,29 eurot põhiosa katteks ja 0,70 eurot kaardimakse tasu katteks;

10.05.2021 67,67 eurot, millest kreeditor arvestas 44,43 eurot intressi katteks, 22,57 eurot

põhiosa katteks ja 0,67 eurot kaardimakse tasu katteks.

2.3. Lepingu kohaselt oli intress 420,4 eurot. Kostja tagasimakseid arvestades tasus kostja

intressi kokku 211,80 eurot. Kostja rikkus lepingu p V 1 ega teinud krediidi tagasimakseid ja

intressi tagasimakseid alates 16.05.2021. Kostja jättis tasumata 208,60 eurot intressi (420,40 -

211,8).

2.4. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu ütles kreeditor lepingu ennetähtaegselt üles ning

andis kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja võlga ei tasunud, teatas kreeditor, et võla

tagasimakse tähtaeg on 14.09.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja kasutuses

krediidisumma 1 306,74 eurot.

2-22-101364

3

2.5. Kostja vastas maksekäsu kiirmenetluses, et ei ole lepingut sõlminud ega allkirjastanud.

Kostja väitis, et tema ID-kaarti on kasutanud kolmas isik. Hageja selgitas, et

arvelduskrediidileping on sõlmitud arvutivõrgu kaudu. Kostja on lepingu digitaalselt

allkirjastanud 06.11.2020. Hageja veendumust, et kostja sõlmis lepingu ise, kinnitab asjaolu, et

arvelduskrediidilepingus märkis kostja oma elukoha aadressiks Xxxxxxxxxxx, telefoni

numbriks

yyyyyyyyy

ja

e-posti

aadressiks

xxxxxxx@xxxxx.xxx.

Hageja

esitas

maksekorraldused, mis tõendavad, et arvelduskrediit on välja makstud ja krediidi tagasimaksed

on tehtud kostja isiklikelt arvelduskontodelt nr EExxxxxxxxxxx XXXXXXXXXX AS-is ja

EEyyyyyyyyyyy AS-is YYYYYYYY.

2.6. Hagejal on õigus nõuda lepingu tingimuste p VI 4 ja tingimuste lisa „Hinnakiri“ kohaselt

võla sissenõudmisega seotud kulusid. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlga

sisse nõudma ja viimane on toimetanud teenusena 22.11.2021 võlateatise kostja aadressile

Xxxxxxxxxxx ja 20.12.2021 võlateatise kostja aadressile Yyyyyyyyyyyyyyy linn. Seega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 p-st 3 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.

2.7. 21.10.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja

täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on järgmised:

1) Kostja sõlmis küll kreeditoriga hagiavaldusele lisatud lepingu selles märgitud

kuupäeval, s.o 06.11.2020 ja sai samal päeval kreeditorilt oma lepingus märgitud

XXXXXXXXXX AS-i pangakontole nr krediidisumma 1479,07 eurot (brutosummas

1530 eurot), kuid nimetatud summast suurema osa (1386,59 eurot) tagastas kostja juba

01.12.2020, s.o vähem kui kuu aja jooksul. Seda asjaolu kinnitab see, et hageja kandis

kostjale 11.01.2021 üle summa 51,98 eurot selgitusega „tagastus nr 6428818“.

2) Kostja kasutuses on ainult üks pangakonto EExxxxxxxxxxx XXXXXXXXXX AS-is.

Konto number EEyyyyyyyyyyy AS-is YYYYYYYY on kostjale võõras. Seda kontot ei

ole kostja avanud ega kunagi kasutanud. YYYYYYY pangakonto on tõenäoliselt teinud

kostja nimele kostjat petnud YY. YY on ilmselt teinud endale pangakonto kasutamise

õigused internetis ja sai kontot vabalt kasutada, teha ülekandeid teisele pangakontole ja

sealt raha sularahas välja võtta. Kostjale ei ole teada, kuidas YYl õnnestus nimetatud

toiminguid teha ning kõiki asjaosalisi, k.a kostjat, hagejat ja tema õiguseellast petta,

kuid selle selgitab välja uurimine kriminaalasjas. Kostja on taotlenud AS-ilt

YYYYYYYY infot ja andmeid, kuid on saanud vastuseks, et seoses kriminaalasja

menetlusega on andmete väljastamine võimalik üksnes politsei korraldusel ja taotlusel.

3) Kostja on seoses kriminaalasjaga esitanud 16.04.2021 ka tsiviilhagi. Tsiviilhagi

kohaselt tutvus kostja 2021. aasta alguses YYga, kes lõi kostjale ettekujutuse, et tema

käest on võimalik saada laenu, kuid selle asemel võttis YY kostja nimele erinevad

laenud, kandis need kogusummas 5026 eurot 2020. aastal surnud AAe kontole ning

seejärel võttis 16.01.2021 ja 17.01.2021 sularahana Tartus asuvast pangaautomaadist

välja. Kostja ei teadnud, et YY sai juurdepääsu kostja krediidikontole internetis, ega ka

sellest, et YY avas kostja nimele AS-is YYYYYYYY pangakonto. Kostja ei teadnud ka

sellest, et AS-is YYYYYYYY avatud kontole oli hageja õiguseellane 16.01.2021

kandnud punktis 3.5. märgitud rahasummad 1204,05 eurot ja 1400 eurot. Kostja ei ole

2-22-101364

4

YYle oma ID-kaarti ega selle PIN-koode edastanud. Kostja edastas YYle üksnes oma

ID-kaardi koopia, mis oli väidetavalt vajalik dokumentide vormistamiseks kostja ja YY

vahel.

4) Nähes 16.01.2021 oma www.esto.ee krediidikontol kahtlasi liikumisi, tegi kostja

järgmisel päeval avalduse politseile, kes algatas kohe kriminaalasja. Umbes samal ajal

teavitas kostja hagejat märgitud asjaoludest ja sellest, et on algatatud kriminaalasi

seoses kostja petmisega, et kostja krediidikonto on kaaperdatud ning et kostja ei ole

hageja õiguseellaselt viimaseid makseid saanud, kui selliseid on tehtud. Kuna kostja ei

teadnud, mida teha, oli šokis ega osanud asjas seisukohta võtta, tegi ta hirmuga mõned

maksed hageja õiguseellasele, kuigi sai hiljem aru, et neid ei oleks pidanud tegema.

Nimetatud maksete tegemist ei saa lugeda tagantjärele ebaseaduslike tehingute

heakskiiduks.

5) Hageja ei ole kostjat lepingu ülesütlemisest teavitanud. Hagiga esitatud dokumentide

kohaselt on lepingu ülesütlemise teade koos nõude loovutamise teatega saadetud

meiliaadressile pppppp@ppppl.pp, mis ei ühti kostja lepingus märgitud meiliaadressiga

ja kuulub kostja mäletamise kohaselt YYle. Hageja õiguseellasel ning hagejal ei olnud

õigust ega põhjust valida kostjaga suhtlemiseks poolte allkirjastatud lepingus esitatud

meiliaadressist erinevat meiliaadressi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 9. mai 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 1306,74 eurot, intressi 208,6 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 218,18 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

viivise 40,9% aastas põhivõlalt 1306,74 eurot alates 11.02.2022 kuni kohustuse kohase

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1088,56 eurot. Maakohus jättis kostja 14.04.2022 esitatud

taotlused rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid neid rahaliselt

kindlaks ei määranud.

4.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

Esto AS ja kostja sõlmisid 06.11.2020 arvelduskrediidilepingu nr 5268602232, mille

alusel kreeditor andis kostjale 2000 euro ulatuses arvelduskrediiti;

-

Kostja kohustus tagastama 1/60 eelneva kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, järgmise kuu 15. kuupäevaks, ning tasuma

kasutatud krediidisummalt lepingus toodud tingimustel intressi.

-

Lepingu kohaselt oli intressimäär 40,9% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor

tegelikust päevade arvust vastavas kuus ja 360-päevasest aastast.

-

Pooled leppisid kokku ka arvelduskrediidi ülekandmise tasu (väljavõtutasu) 3,5

eurot+3,1% ülekande summast ja kaardimakse tasu 1% tehingu summalt.

-

21.10.2021 nõude loovutamise teatise kohaselt loovutas kreeditor oma nõuded kostja

vastu hagejale.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuli praegusel juhul kreeditoriga tehingute

tegemiseks ning muudeks toiminguteks kasutada digitaalset isiku identifitseerimist, s.o kas ID-

kaarti või Smart ID-d koos nende kasutamiseks vajalike paroolidega. Nimetatud asjaolu

tõendab kostjale kuuluv Esto AS-i internetikeskkonna kasutajakonto väljavõte. Riigikohus on

leidnud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades,

tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud.

Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes

väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega

2-22-101364

5

kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale

isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana

esinedes anda viimase asemel tahteavaldusi. Sellisel juhul puudub tehingu teisel poolel mõistlik

alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Riigikohus on oma varasemas

praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia

alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna

esinedes ja tema identiteeti kasutades. ID-kaardi ja PIN-koodide suhtes tuleb olla kohaselt

hoolas, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on

omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus.

4.3. Maksekorraldusest nähtub, et AS-is YYYYYYYY asuv konto on avatud kostja nimele,

mis tähendab, et selleks oli tarvis digitaalse identifitseerimise meetmeid koos paroolidega.

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid selle kohta, et kostja näitas üles kohast

hoolsust ning tegi kõik endast oleneva, et tema ID-kaart koos paroolidega või Smart-ID kasutaja

koos paroolidega ei oleks sattunud kolmanda isiku käsutusse. Seega loeb kohus kostja

vastavasisulised vastuväited põhjendamatuteks.

4.4. Esto AS loovutas oma nõude 21.10.2021 hagejale ning saatis kostjale 22.10.2021 teatise

nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võla tasumist.

4.5. Lepingu tingimuste punkti VII 4.2 kohaselt oli kreeditoril õigus leping üles öelda, kui

kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle

osa tasumisega ja Esto AS on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses

oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et Esto AS ütleb kliendilepingu üles selle tähtaja

jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes kostja

toimepandud lepingurikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja nimetatud

tähtajast kinni ei pidanud, saabus krediidi tagastamise tähtpäev 14.09.2021. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostja kasutuses krediit 1306,74 eurot. Maakohtu hinnangul ütles

kreeditor lepingu üles nõuetele vastavalt ning võlg muutus sissenõutavaks.

4.6. Kostja vastuväite kohaselt on arusaamatu, miks edastati lepingu lõpetamise teade e-posti

aadressile pppppp@ppppl.pp. Kostja Esto ASi konto profiilist nähtub, et kostja on ise vastava

e-posti aadressi oma kontaktina märkinud. Seega on ka lepingu lõpetamise teade kostjale

korrektselt edastatud. Kostja kasutas Esto ASi profiilist nähtuvalt andmete sisestamiseks ID-

kaarti või Smart-ID-d, mis tähendab, et vastavaid andmeid sai esitada üksnes kostja ise või isik,

kellele kostja oli üle andnud oma ID-kaardi koos paroolidega või Smart-ID rakenduse

kasutamise võimaluse koos paroolidega.

4.7. Esto ASi ja kostja vahel 06.11.2020 sõlmitud lepingu alusel on intressi määr 40,9 % aastas.

Kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress

208,60 eurot. Intressivõla kujunemine on kajastatud lepingul sooritatud operatsioonide

väljavõttes.

4.8. Hageja palus mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud 30 eurot. Vastavalt lepingu

tingimuste p-ile VI 4 ja tingimuste lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda kostjalt võla

tähtaegselt tasumata jätmise tõttu sissenõudmiskulusid. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu

kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava

meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal

õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale eelnevalt vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Hageja volitatud esindaja saatis kostjale 22.11.2021 võlateatise, millest eest

hagejal on õigus nõuda 25 eurot, ning 20.12.2021 võlateatise, mille eest hagejal on õigus nõuda

2-22-101364

6

5 eurot. Maakohus leidis, et eelnevaid sätteid arvestades on sissenõudmiskulud 30 eurot

põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

4.9. Hageja palus mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 218,18 eurot põhivõlalt

alates 14.09.2021–10.02.2022. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue (määr 40,9% aastas) on

põhjendatud, viivise nõue tuleb rahuldada ning viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Samuti rahuldas maakohus hageja

edasiulatuva viivise nõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 1306,74

eurot määraga 40,9% aastas alates 11.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas

ulatuses kui põhinõue. Maakohus selgitas, et arvestades, et maakohus rahuldas sissenõutavaks

muutunud viivise nõude 218,18 euro ulatuses, ei tohi edasiulatuva viivise summa olla suurem

kui 1088,56 eurot.

4.10. Kostja esitas 14.04.2022 taotluse täiendavate tõendite väljanõudmiseks politseiuurijalt

GGilt. Kostja soovis tõendite taotlusega teada saada, kuhu kanti 16.01.2021 hagejalt saadud

laenusumma ning mis sellest rahast edasi sai. Samuti palus kostja nõuda AS-ist YYYYYYYY

välja kostja nimele avatud pangakonto väljavõtte 2021. aasta jaanuarikuu kohta ning tõendid

või selgituse selle kohta, kuidas avati kostja nimele AS-is YYYYYYYY pangakonto.

Maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, kuna selgitas eespool, et kostjal oli kohustus hoida

enda käes oma ID-kaarti ning enda teada ka vastavaid paroole. Kostja ei ole väitnud, et tema

kaart koos paroolidega oleks tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seetõttu ei ole

kostja taotlused asja lahendamise seisukohast asjakohased ning tuleb rahuldamata jätta.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kui

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tühistada maakohtu otsus ja saata see samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5.1. Maakohus rikkus tõendite kogumise ja hindamise reegleid ning põhimõtteid, ja hindas

tõendeid kokkuvõttes ebaõigesti. Maakohus on jätnud rahuldamata kostja taotluse menetluse

peatamiseks. Maakohus jättis rahuldamata ka kostja tõendite kogumise taotluse, ehkki

maakohus rõhutas otsuses asjaolu, et kostja vastuväited on jäänud tõendamata.

5.2. Maakohus tuvastas ekslikult, et kostja andis ID-kaardi ja paroolid vabatahtlikult kolmanda

isiku valdusesse. Kostja ei ole üheski oma kohtule esitatud menetlusdokumendis väitnud, et

tema ID-kaart ja paroolid oleksid läinud vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse. Apellant

selgitas kogu menetluse kestel, et ta ei suuda tõendada ega ka ise mõista, kuidas YYl osutus

võimalikuks tema krediidikonto kasutamine, tema identiteedi kaaperdamine. Kuivõrd

menetluses ei ole tuvastatud, et kostja ID-kaart ja paroolid üleüldse väljusid kostja valdusest,

veel vähem vabatahtlikult, ning et kostja leidis, et kolmas isik kasutas kostja tahte vastaselt

kostja identiteeti, ei saanud maakohus tugineda kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendile (2-

16-124450). Kostja väitele, et tegemist oli tühise tehinguga TsÜS § 129 lg 1 järgi, kohus ei

vastanud. Kohus tsiteeris valesti Riigikohtu juhiseid kohtuasjas 3-2-1-135-16.

5.3. Maakohus menetles asja sellisel viisil, et kostjal ei olnud võimalik vajalikke tõendeid

esitada. Maakohus ei peatanud menetlust, kuigi kostja seda taotles. Kui kostja taotles

14.04.2022 kohtu abi tõendite kogumiseks, ei vastanud maakohus kostja taotlusele kuni

tähtaegade lõpuni ja märkis alles kaevatavas kohtuotsuses, et jätab kostja taotluse tõendite

kogumiseks rahuldamata.

5.4. Hageja esitatud tõendid oma õiguseellase andmebaasist oleks tulnud jätta arvestamata kui

ebausaldusväärsed või lubamatud tõendid. Maakohus jättis vastamata kostja väidetele, et

2-22-101364

7

temani ei jõudnud kreeditori teated ega ka teade lepingu ülesütlemise kohta. Maakohus ei ole

pooltele selgitanud, milline on seadusest tulenevalt ning kohtu seisukohalt tõendamiskoormise

jaotus ja millised on asjas tähtsust omavad asjaolud, mida pooled peavad tõendama, millist

õigusnormi kohaldatakse jne.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 4.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

9. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, mida pidi kostja esile tooma ja tõendama,

kui ta väitis, et krediidileping on tühine, sest selle allkirjastas tema asemel kolmas isik võõrast

ID-kaarti kasutades. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohtu otsus on vastuolus

Riigikohtu juhistega (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Nimetatud kohtuasjas selgitas

Riigikohus, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine,

välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja

järeldas sellest ekslikult, et tal piisab tehingu tühisusele tuginemiseks üksnes sellest, et ta esitab

väite, et tema ID-kaart on talle teadmata asjaoludel tema valdusest välja läinud. Tegelikult viitas

maakohus nimetatud Riigikohtu lahendile osundamaks, et kui kostja toob esile ja tõendab oma

ID-kaardi valdusest väljamineku tema süüta ja tahte vastaselt, osutub tehing tühiseks.

11. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja

PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-

koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades

tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (RKTKo 16.12.2019, 2-16-

124450 p-d 22–24).

12. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama

kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja,

millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Eelnev on kohaldatav ka Smart-ID puhul,

mis on isikutuvastuse, dokumentide allkirjastamise ja tehingute internetis kinnitamise osas

samaväärne ID-kaardiga (Tallinna RgKKm 23.03.2022, 2-21-102005, p 11.1). Kui isik ei näita

üles kohast hoolsust enda ID-kaardi või Smart-ID paroolide hoidmisel, vastutab ta samamoodi,

nagu isik, kes annab paroolid vabatahtlikult kellegi kolmanda kätte (nagu juhtumi asjaolud

kohtuasjas nr 2-16-124450).

13. Praegusel juhul on kostja menetluses esile toonud, et ta ei ole oma ID-kaarti kellelegi

andnud ning ta ei tea, kuidas see sai kolmandate isikute kätte. Lisaks tõi kostja esile, et

krediidiandja kandis raha tema teisele kontole, kust raha liikus edasi AAe kontole ning kust see

sularahas välja võeti. Lisaks tõi kostja esile, et krediidiandja internetikeskkonnas oli kostja

kontaktiks e-maili aadress, mida ta ei kasuta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nende väidete

esiletoomisest ei piisa, et lükata ümber eeldust, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart

ja PIN-koodid väljastatud (vt eespool viidatud RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450 p-d 22–24).

2-22-101364

8

14. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse

täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. Kostja palus 14.04.2022 maakohtul koguda

tõendeid selle kohta, kas ja kuidas kasutas kolmas isik kostja PIN-koode ja milliseid PIN-koode,

ning kuhu kanti 16.01.2021 ESTO AS-ilt saadud laenusumma kostja arvelduskontolt edasi ja

mis sellest rahast sai. Maakohus leidis õigesti, et kostja taotlus ei ole asjakohane (TsMS § 238

lg 1 p 1), sest see ei seondu küsimusega, kas kostja hoidis ID-kaarti ja selle PIN-koode nõutava

hoolsusega.

15. Kui üldjuhul peaks TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi olema eelmenetluse lõpuks selge, kuidas

lahendab kohus poolte taotlused tõendi kogumiseks, siis praegusel juhul lahendas maakohus

kostja 14.04.2022 taotluse alles kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 5). Riigikohus on märkinud, et

kohus ei peaks juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on

võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks, vaid eelmenetluses tuleb otsustada, kas

esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (§ 238 lg-d 1–4) (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-

15, p 19). Taotlused, mis võivad mõjutada oluliselt menetluse käiku, tuleb kohtul lahendada

enne kohtulahendi tegemist (RKTKo 24.05.2023, 2-20-7904, p 12).

16. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul see minetus kaasa toonud ebaõiget lahendit. Kostja ei

ole esile toonud, et ta oleks saanud esitada asjakohaseid tõendeid selle kohta, et ta hoidis oma

ID-kaarti ja selle PIN-koode nõutava hoolsusega ega selgitanud, kuidas maakohtu viivitus

põhjustas selliste tõendite esitamata jätmise. Põhjendamatu on ka kostja etteheide, et maakohus

ei saanud asja õiglaselt lahendada ilma menetlust peatamata.

17. Kostjale on ekslikult jäänud mulje, et maakohus tuvastas, et kostja andis ID-kaardi ja

paroolid kolmanda isiku valdusesse vabatahtlikult. Kaevatava otsuse p-s 27 tsiteeris maakohus

üksnes Riigikohtu suuniseid. Otsuses (p 28) leidis maakohus, et kostja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid või tõendeid selle kohta, et kostja näitas üles kohast hoolsust ning tegi kõik endast

oleneva, et tema ID-kaart koos paroolidega või Smart-ID kasutaja koos paroolidega ei oleks

sattunud kolmanda isiku käsutusse. Kolleegium märgib, et maakohtu põhjendus oli asjakohane.

Kui isik ei näita oma ID-kaardi või Smart-ID paroolide hoidmisel üles kohast hoolsust, vastutab

ta samamoodi, nagu isik, kes annab paroolid vabatahtlikult kellegi kolmanda kätte.

18. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui võttis vastu väljavõtted kreeditori andmebaasist.

Tegemist ei olnud keelatud tõenditega TsMS § 229 lg 2 järgi ega mitteusaldusväärse tõendiga

TsMS § 238 lg 5 tähenduses. Nimetatud tõend vastab dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS

§ 272 lg 1 tähenduses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura.

§ 272 kommentaar 3.1.a).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Et

maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg

4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt