3-23-726/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-726

Haldusasi

Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

algatada

ümberpaigutamise

menetlus

ning

Justiitsministeeriumi 30. märtsi 2023. a vaideotsuse

nr 11-7/1841-2 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu

14. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 6

peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vjatšeslav Kogut

Vastustaja Tartu Vangla

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. aprilli

2023. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas vahistatuna viibiv Vjatšeslav Kogut esitas 4. aprillil 2023 Tartu

Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi 30. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 11-7/1841-2

tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja ümber paigutama Tallinna Vanglasse,

samuti tunnistada ametnike tegevused õigusvastaseks.

Kaebuse kohaselt asub kaebaja alates 25. jaanuarist 2021 Tartu Vanglas ning tema elukaaslane

ja teised isikud, kellega kaebaja sooviks kohtuda, ei saa teda vanglas külastada, kuna elavad

teises linnas (Tallinnas). Kaebaja elukaaslane ei saa Tartusse sõita, kuna sõidule ja kohtumisele

kulub umbes 10 tundi, sellega kaasnevad olulised kulud ning tal ei ole alaealisi lapsi kellegi

hoolde jätta.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu

tasumisest ning kohaldada kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset.

2. Tartu Halduskohus jättis 14. aprilli 2023. a määrusega rahuldamata nii taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) kui ka esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks (resolutsiooni p 6).

Kohus leidis, et kaebaja paigutamine Tartu Vanglasse toimus Justiitsministri 25. märtsi 2008. a

määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 3 lg 1 p-ga 1 kooskõlas ning kaebaja viibib ka praegu Tartu

Vanglas vahistatu staatuses. Kaebaja ümberpaigutamise vajadus lähtuvalt taotluses toodud

asjaoludest ning varasema sarnase taotluse lahendamise tulemusest ei ole selline, mis

ümberpaigutamise menetluse alustamist õigustaks. Üksnes võimalikud raskused kokkusaamiste

korraldamisel ei ole aluseks kaebaja ümberpaigutamiseks, sest teiste suhtlemisvahendite

kasutamisega on kaebajale tagatud piisavad võimalused lähedastega suhelda ning

kokkusaamiste korraldamine kaebaja asukohas ei ole välistatud või oluliselt raskendatud.

Tallinna ja Tartu vahelist vahemaad ei saa pidada selliseks kauguseks, mis takistaks hästi

toimivat ühistranspordivõrgustikku arvestades kaebaja kokkusaamisi ebaproportsionaalselt.

Kinnipidamiskohta

liikumisega

kaasnevat

täiendavat

aja-

ja

rahakulu

ei

saa

transpordikorraldust ja selle maksumust arvestades pidada ebamõistlikult koormavaks.

Mõistlikult elukorraldust sättides ei tohiks ka lastega seonduv takistada kaebaja külastamist

Tartu Vanglas. Kokkusaamised on vaid üheks vanglavälise suhtlemise viisiks, lisaks

helistamisele ja kirjavahetusele. Haldusmenetluse materjalid ei kinnita, et kaebaja

suhtlemisvõimalused lähedastega oleks Tartu Vanglas viibides sedavõrd ahtad, et esineks

ülekaalukas vajadus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.

Kaebaja varasema samasisulise taotluse on kohtud jätnud rahuldamata. Ümberpaigutamise

menetluse alustamata jätmine ei riku kaebaja põhjendustes märgitud asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalselt tema perekonnaelu põhiõigust ning vangla ei ole otsustuse tegemisel

kaalumisreegleid rikkunud. Sellega seonduvalt on ka Justiitsministeerium jätnud kaebaja vaide

põhjendatult rahuldamata. Vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldab, mistõttu ei ole alust

eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes.

Kohus ei pea kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist põhjendatuks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette põhivaidluse eseme üle, mida kohtupraktika

kohaselt tuleb vältida. Viivitamatu kaitse vajadus peaks kaaluma võimaliku avaliku huvi ja

kolmandate isikute õiguste riive ülesse. Kaebus ei oma märkimisväärseid edulootusi, samuti ei

nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest veenvalt, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed kaasnevad kaebajale sellega, kui ta viibib kohtumenetluse ajal Tartu Vanglas.

3. V. Kogut esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

määrus tühistada, vabastada riigilõivu tasumisest ja kohaldada esialgset õiguskaitset ning saata

kaebaja Tallinna Vanglasse.

Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud teda vabastama riigilõivu tasumisest, kuna tal on

ebapiisavalt raha riigilõivu tasumiseks. Alates 25. jaanuarist 2021 ei ole keegi saanud kaebajaga

kohtumisele sõita, mis tõendab, et tema vanglavälised kontaktid on oluliselt raskendatud. Kord

jäi üks külastaja ühistranspordi tõttu kaebajaga kohtumisele 10 minutit hiljaks ja teda ei lastud

kokkusaamisele. Kasutades ühistransporti ei ole võimalik vanglasse kohtumisele sõita. Õige ei

ole vangla arvamus, et telefon ja kirjad on piisav viis suhtlemiseks. Kaebajal ei ole võimalik

perega kohtuda ega leida alternatiivi, millega võib asendada kohtumisi, näiteks videokõnesid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. V. Koguti määruskaebus jääb rahuldamata.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust vabastada kaebaja

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Kaebaja leiab määruskaebuses, et kohus oleks pidanud ta vabastama kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Kaebaja

esitatud kohustamis- ja tühistamisnõuete menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu 20 eurot

tasumine. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal on sissetulekud,

millest vahistatu staatuse tõttu ei tehta mahaarvamisi nõuete- ja vabanemisfondi ning kaebaja

saab neid kasutada enda äranägemise järgi. Halduskohtule kaebuse esitamise soovi ilmnemisel

tuleb kaebajal muude kulutuste tegemisel arvestada ka seadusega sätestatud riigilõivu tasumise

kohustusega kaebuse esitamisel.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole

põhjendatud kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebaja eesmärgiks on tema

ümberpaigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja ta esitas selleks vastava taotluse Tartu

Vanglale. Vangla keeldus ümberpaigutamise menetluse alustamisest ning Justiitsministeerium

toetas vangla otsust ja jättis vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Kaebuse rahuldamise

korral Justiitsministeeriumi vaideotsuse tühistamisel ei paigutata kaebajat koheselt ümber

Tallinna Vanglasse. Sellisel juhul peaks vangla vaatama kaebaja taotluse ümberpaigutamiseks

uuesti üle ja selle lahendama. Kohus ei saa anda garantiid, et vangla teeb teistsuguse otsuse kui

praegusel juhul ja algatab kaebaja ümberpaigutamise menetluse. Samuti ei täida kaebaja

eesmärki kui kohus rahuldab kohustamisnõude ja kohustab vanglat algatama ümberpaigutamise

menetluse, kuna vangla otsuse tulemus ei ole ette teada. Vanglal on kaks varianti, kas algatada

ümberpaigutamise menetlus või mitte. Arvestades ka halduskohtu väljatoodud asjaolu, et

kaebaja on paigutatud Tartu Vanglasse Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9

„Täitmisplaan“ § 3 lg 1 p 1 alusel, kuna tema suhtes alustati kriminaalasja menetlust Tartu

Maakohtus ja see on jõudnud praeguseks hetkeks Tartu Ringkonnakohtu menetlusse, siis on

kaebuse rahuldamise tõenäosus väike.

8. Kaebaja väljatoodud argumendid tema ümberpaigutamise vajaduse kohta ei ole vangla ega

kohtu arvates piisavalt mõjusad ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. Kohtule on

arusaadav, et Tartusse kokkusaamisele tulemiseks vajavad Tallinnas elavad isikud

(elukaaslane, sõbrad) piisavalt aega, rahalisi vahendeid ning igapäevase elukorralduse

muutmist, kuid kaebaja peab möönma, et vanglas viibib ta enda käitumise tagajärjel ja selle

tõttu on ta raskendanud ka kohtumise võimalusi oma lähedastega. Lisaks tuleb märkida, et

vanglate paiknemisel ei ole võimalik arvestada iga kinni peetava isiku elukohaga vabaduses

ning paigutada ta kõige lähemal asuvasse vanglasse. Eesti Vabariigis asub kolm vanglat

erinevates linnades (Tartus, Tallinnas, Jõhvis), milliste vahemaad ei ole Eesti väikest

territooriumit arvestades liiast pikad, et poleks võimalik külastamisi korraldada.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et ühistransporti kasutades ei ole võimalik

kokkusaamisele tulla. Tartu ja Tallinna vaheline ühistransport, s.t nii bussi- kui ka rongiliiklus

on tagatud kõikidel nädalapäevadel kogu päeva ulatuses ning võimaldab lihtsalt planeerida

erinevatel kellaaegadel liiklemist kahe linna vahel.

9. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et

halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Ei esine ülekaalukat vajadust põhivaidluse ette ära

otsustamiseks ning kaebaja ei ole selgitanud, millised on temale tekkivad pöördumatud

tagajärjed kui teda kohtumenetluse ajaks ümber ei paigutata. Kaebaja on saanud

kriminaalkorras karistada vangistusega ja viibib praegu veel vahistatuna Tartu Vanglas. Kuna

kinni peetav isik ei saa ise valida, millises vanglas ta vahistamise või karistuse määramise

järgselt asub, siis saab isiku ümber paigutada teise vanglasse vaid erandlike asjaolude

esinemisel. Kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu, ei ole põhjendatud

kaebaja suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset.

(allkirjastatud digitaalselt)