2-19-9889/104 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9889

Tsiviilasi

Lola Bašuki hagi Vitali Borissovi vastu omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamiseks

Vitali Borissovi vastuhagi Lola Bašuki vastu omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lola Bašuki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

2. mai 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja/vastuhagis kostja): Lola Bašuk (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva

Vastustaja (kostja/vastuhageja): Vitali Borissov (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2022 otsus järgnevas:

-

osas, milles maakohus kohustas Vitali Borissovit mitte tegema takistusi Lola

Bašukile XXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde tegemiseks

(p 2.3.):

-

osas, milles maakohus kohustas hagejat kasutama tööde tegemisel üksnes

AS Toode vihmaveesüsteemi (p 3.1.);

-

kohtuotsuse täitmise korra osas (p 3.2.);

-

kostja dokumentaalse tõendiga seotud menetluskulu jaotuse ning hagejalt

kostja kasuks 720 euro väljamõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega lisada otsuse p-s 2.3. sõnade „remonditööde

tegemiseks“ järele koma, asendada Vitali Borissovi ja Lola Bašuki nimed sõnadega

„igakordne omanik“ vastavas käändes, määrata p-s 3.2 uus kohtuotsuse täitmise

kord,

lisada

p-s 3.1.

sõnade

„AS Toode“

järele

„või

samaväärset

vihmaveesüsteemi“ ja jätta kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1.Lola Bašuki hagi Vitali Borissovi vastu rahuldada osaliselt.

2.2.Kohustada Vitali Borissovit kõrvaldama Lola Bašuki omandiõiguse

rikkumine:

2.2.1. Kohustada Vitali Borissovit paigaldama temale kuuluval kinnistul

XXXXXXXX asuva garaaži katusele XXXXXXXX poolsele küljele

sadevee

(sh lumevee)

ärajuhtimise

süsteemi

(uued

korrektsed

räästarennid) terve räästa pikkuses vee läbijooksu välistaval viisil ja

tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola ega pritsi

hageja katusele ega kinnistule. Kokku kogutud vesi juhtida

XXXXXXXX kinnistule sadeveetoruga.

2.2.2. Vitali Borissovil kasutada p-s 2.1. märgitud kohustuse täitmiseks

AS Toode kandilist räästarenni (AS Toode kandiline vihmaveesüsteem

https://www.toode.ee/tootekataloog/vihmaveesusteemid/kandiline-

vihmaveesusteem/) ja täita räästarennide paigaldamise kohustus

hiljemalt 10. jaanuariks 2023.

2.2.3. Kohustada XXXXXXXX kinnistu igakordset omanikku mitte tegema

takistusi XXXXXXXX kinnistu igakordsele omanikule XXXXXXXX

hoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm

remonditööde tegemiseks, sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja

hooldamiseks) tegemiseks.

2.2.4. XXXXXXXX kinnistu igakordsel omanikul on XXXXXXXX kinnistul

asuva kõrvalhoone katuse talumise kohustus.

2.2.5. Kohustada Vitali Borissovit andma nõusolek kinnistu XXXXXXXX

(registriosa nr XXXXXXXX) koormamiseks tähtajatu ja tasuta

reaalservituudiga käesoleva kohtuotsuse p 2.2.3 ja p 2.2.4 kirjeldatud

kohustuse

täitmiseks

kinnistu

XXXXXXXX

(registriosa

nr XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks.

2.2.6. Vitali Borissovi nõusolekut p-s 2.2.5 kirjeldatud reaalservituudi

sissekandmiseks kinnistu XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX)

osas kinnistusraamatu III jakku asendab käesolev kohtuotsus.

2.3.Vitali Borissovi vastuhagi Lola Bašuki vastu rahuldada osaliselt.

2.3.1. Kohustada Lola Bašukki paigaldama kinnistul XXXXXXXX asuva

kõrvalhoone XXXXXXXX kinnistu poolsele katuseäärele terve räästa

pikkuses vee ärajuhtimise süsteem (räästarenn) nii, et paigaldatav

räästarenn ei puutu vastu XXXXXXXX kinnistul asuva garaaži seina ja

tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola XXXXXXXX

kinnistule. Lola Bašukil kasutada kohustuse täitmiseks AS Toode

(AS Toode

kandiline

vihmaveesüsteem

https://www.toode.ee/tootekataloog/vihmaveesusteemid/kandiline-

vihmaveesusteem/) või samaväärset vihmaveesüsteemi.

2.3.2. Kohustada Lola Bašukki paigaldama XXXXXXXX kõrvalhoone

katusele lumetõke. Lola Bašukil täita vihmaveesüsteemi ja lumetõkke

paigaldamise kohustus hiljemalt 1. oktoobriks 2023. Vähemalt nädal

enne tööde teostamist teavitab hageja tööde teostamise ajast kostja

esindajat Maia Ploomi telefoni teel (nr XXXXXXXX), et kostja saaks

enne hageja poolt tööde tegemist eemaldada oma kõrvalhoone seinalt

metallplaadi. Vitali Borissov peab võimaldama Lola Bašukil ja töö

tegijatel siseneda XXXXXXXX kinnisasjale nii vajalikeks mõõtmisteks

kui ka käesoleva otsuse p-des 2.3.1 ja 2.3.2 ettenähtud tööde tegemiseks.

Pooltevaheline suhtlus seoses kohtuotsuse täitmisega toimub SMS-de

vahetamise teel.

2.4.Lola Bašuki hagi Vitali Borissovi vastu kohustusega lammutada XXXXXXXX

asuval

kinnistul

paiknev

saun-garaaži

hoone

(ehitusregistri

kood

XXXXXXXXXX) juurdeehitus jätta rahuldamata.

2.5.Lola Bašuki hagi Vitali Borissovi vastu kohustusega lammutada XXXXXXXX

asuval

kinnistul

paiknev

saun-garaaži

hoone

(ehitusregistri

kood

XXXXXXXXXX) juurdeehitus nii, et saun-garaaži hoone juurdeehituse

kõrgus oleks koos katusega mitte kõrgem kui 2,30 meetrit, jätta rahuldamata.

2.6.Jätta Vitali Borissovi vastuhagi muus osas rahuldamata.

2.7.Jätta kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Lola Bašuki apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Lola Bašuk (hageja) esitas 28. juunil 2019 Tartu Maakohtule hagi Vitali Borissovi (kostja)

vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja palus kohustada kostjat lammutama

XXXXXXX, X

linn

kinnistul

paikneva

saun-garaaži

hoone

(ehitisregistrikood

XXXXXXXXXX) juurdeehituse (hagiavalduse lisaks 7 oleval joonisel tähistatud viirutatuna).

Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat lammutama XXXXXXX, X linn kinnistul

paikneva saun-garaaži nii, et saun-garaaži hoone juurdeehituse kõrgus oleks koos katusega

mitte kõrgem kui 2,30 meetrit.

Teise alternatiivina palus hageja kohustada kostjat paigaldama saun-garaaži juurdeehitusele

sadevee ärajuhtimissüsteemi ja tagama selle toimimise selliselt, et kostja kinnistult lähtuv

sadevesi (sh lumevesi) ei voolaks ega pritsiks hageja kinnistule; kohustada kostjat täitma

XXXXXXXXXX piiri poolel oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja kooskõlastades

selleks vajaliku projekti selleks pädevate ametkondadega ning teostama kooskõlastatud

projektiga ettenähtud tööd hiljemalt 90 päeva jooksul arvestades kohtulahendi jõustumisest;

koormama XXXXXXX kinnistu XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone katust taluva

ja katust ja seina teenindava (hooldamise-, paranduse-, remonditööde teostamiseks, sadevee

ärajuhtimissüsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga

XXXXXXXXXX kinnistu igakordse omaniku kasuks ning tuvastada kostjal servituudi

seadmiseks nõusoleku andmise kohustus, kohustada kostjat andma nõusolek XXXXXXX

kinnistu registriosa III jakku kande tegemiseks ja asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi asukohaga XXXXXXXXXX, X linn. Kostjale

kuulub naaberkinnisasi asukohaga XXXXXXX, X linn. Kostja on alates 2008. aastast

laiendanud oma kinnistul asuvat saun-garaaži nii, et kostja kõrvalhoone katus asub hageja

kinnistul asuva hoone katuse kohal. Kostja ei järginud kõrvalhoone laiendamisel

ehitusseadusest tulenevaid nõudeid, mille tulemusel on hoonete vaheline kuja olematu.

Juurdeehitis on püstitatud ehitusloata ja vajalike nõusolekuteta. Juurdeehituse tulemusel on

suurenenud tulekahjurisk. Sadevee voolamise tõttu hageja elamu katusele, sealt elamu

vundamendile, on ohus hageja elamu säilimine. Kostja kinnisasjalt lähtuvad seega kahjulikud

mõjutused hageja varale, mida hageja ei pea taluma. Hageja palus AÕS § 89 alusel kohustada

kostjat kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumise.

Püsiv niiskus on nii kivi- kui puitelementidele kahjulik. Vihmaveerennide ja lumetõkete

paigaldamisega kostja kõrvalhoone katusele ei ole võimalik täita tuleohutusnõudeid ega

maandada riske tulekahju korral. Probleemide allikas on ka ebaseadusliku ehitise kõrgus-

puuduva päikesevalguse ja naaberkinnistult lähtuva sadevee koosmõjus on hakanud hageja

hoone katusel vohama vetikad. Mükoloogiaeksperdi sõnul on liigniiske keskkond soodne nii

vetikate kui hallitusseente arenguks.

Hageja palus jätta kostja vastuhagi menetlusse võtmata või rahuldamata.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 14. septembril 2020 vastuhagi, milles

palus:

1) kohustada hagejat kõrvaldama kostja õiguste rikkumine;

2) kohustada hagejat lühendama XXXXXXXXXX ja 51 kinnistute piiril asuva talle

kuuluva kõrvalhoone katuse serva niipalju, et katus ei ületaks rohkem kui 10 cm

kõrvalhoone seina ja

3) kohustada hagejat paigaldama hageja kõrvalhoonele katuselt vihmavee ärajuhtimise

süsteem selliselt, et kõrvalhoone katuselt ei voolaks ega pritsiks vesi kostja kinnistule.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Ebaõiged on hageja väited, et kostja on enda kõrvalhoonet ebaseaduslikult laiendanud hageja

kirjeldatud viisil. Hooned on ehitatud 1995. aastal õiguslikul alusel. Kostja ei ole 2008. aastal

midagi juurde ehitanud. Alates 1. jaanuaril 2003 jõustunud ehitusseaduse § 12 kehtivuse ajal ei

pidanud väikeehitise ehitamiseks olema projekti ega ehitusluba.

Vihmavesi, mis kostja hoone katuselt alla voolab, voolab tagasi kostja enda hoone vastu. Fotolt

(I kd, tl 44) on näha, kuidas hageja kõrvalhoone katus on kostja kinnistu kohal ja kogu

vihmavesi hageja hoone katuselt jookseb kostja õue garaaži ette. Seega rikub hoopis hageja

kostja õigusi. Lahenduseks oleks mõlemale hoonele vihmaveerenni paigaldamine, kuid hageja

ei ole sellega nõustunud. Hageja seisukoha järgi tuleks enamus Peipsiääre hoonetest

lammutada, kuna need on kõik praktiliselt ehitatud üksteise külge.

Ümberehituse käigus ehitas kostja enda garaaži XXXXXXXXXX kinnistul asuva hoone poolse

seina kahe plokirea võrra kõrgemaks ja asendas lamekatuse kaldega katusega XXXXXXXXXX

kinnistu kõrvalhoone poole. Esialgu oli garaaži tänavapoolse osa seina kõrgus 2,90 m, nüüd on

see koos katusega 3,10 m. Seinte kõrgus on üheksa plokirida. Hoone tänavapoolses osas

jookseb vihmavesi otse kostja kinnistule tema garaaži ette. Kostja lähtus ehitamisel piirkonna

ehitusaegsest (enne 1975. a) ehitustavast. Kõigile kostja kinnistul asuvatele hoonetele on antud

kasutusluba. Hagejal on kostja hoonete talumise kohustus. Kostja kõrvalhoone ei ohusta hageja

kõrvalhoonet ega muid hooneid.

Kostja on paigaldanud vihmaveerennid ja sellega vajaliku eesmärgi saavutanud. Kinnistute

plaanidelt aastatest 1934-1937 (tl 157, 158) nähtub, et sel ajal hageja kinnistul hooneid veel ei

olnud, aga kostja hooned olid praeguses asukohas. Hageja kõrvalhoone katus on kaetud

vetikatega Peipsi järvelt lähtuva suure niiskuse tõttu.

Kostja leidis, et puudub vajadus servituudi seadmiseks. On õige, et kostja nõuete rahuldamiseks

ja katuse hooldamiseks on hagejal vaja pääseda hoonete vahele kostja kinnistule. Kostja ei ole

selleks hagejale takistusi teinud. Ka kostja huvides on, et hageja katus oleks korras. Kostja on

nõus, et hageja katuse äär on 10 cm tema kinnistul koos vee ärajuhtimise süsteemiga. Ka

tuleohutuse nõuete täitmine on mõlema poole huvides, kostja arvates on tuleohutuse nõuded

juba täidetud.

Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7682 määrati kindlaks hageja ja kostja kinnistute

vaheline piir, mis kulgeb mööda hageja kõrvalhoone seina. Hageja rikub kostja omandiõigust

ja ohustab kostja tervist. Rikkumine seisneb selles, et hageja kõrvalhoone katuselt jooksev vesi

kahjustab kostja kõrvalhoone seina ja vundamenti, vesi jookseb kostja hoone ette, tehes õue

väga poriseks. Vesi jookseb ka kostja auto vastu. Hageja kõrvalhoone katus on nii madalal, et

kostja võib end lüüa vastu hageja kõrvalhoone katuse serva, mida on varasemalt juhtunud.

Kostja taotles AÕS § 89 alusel, et hageja lõpetaks tema õiguste rikkumise, hoone, õue ja kostja

tervise kahjustamise. Hageja väide temale kahju tekkimise kohta ei ole põhjendatud ega

tõendatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning kohustas kostjat kõrvaldama hageja

omandiõiguse rikkumise järgmiselt:

-

kohustas kostjat paigaldama temale kuuluval kinnistul XXXXXXX, X asuva garaaži

katusele XXXXXXXXXX poolsele küljele sadevee (sh lumevee) ärajuhtimise süsteemi

(uued korrektsed räästarennid) terve räästa pikkuses vee läbijooksu välistaval viisil ja

tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola ega pritsi hageja katusele

ega kinnistule. Kokku kogutud vesi juhtida XXXXXXX kinnistule sadeveetoruga;

-

kostjal tuleb kasutada kohustuse täitmiseks AS Toode kandilist räästarenni ja täita

räästarennide paigaldamise kohustus hiljemalt 10. jaanuariks 2023;

-

kohustas XXXXXXX, X kinnistu omanikku (kostjat) mitte tegema takistusi

XXXXXXXXXX ,X kinnistu omanikule (hagejale) XXXXXXXXXX hoone katust ja

seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm remonditööde tegemiseks

sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tegemiseks;

-

kohustas XXXXXXX, X kinnistu omanikku taluma XXXXXXXXXX, X kinnistul

asuva kõrvalhoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm

remonditööde tegemiseks sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks)

tegemiseks;

-

kohustas kostjat andma nõusolek XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX)

koormamiseks tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.3

ja 2.4

kirjeldatud

kohustuste

täitmiseks

XXXXXXXX

kinnistu

(registriosa

nr XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks. Kostja nõusolekut reaalservituudi

sissekandmiseks kinnistusraamatusse asendab kohtuotsus.

Maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaliselt ning kohustas hagejat paigaldama XXXXXXXXs

kinnistul asuva kõrvalhoone XXXXXXX kinnistu poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses

vee ärajuhtimise süsteemi (räästarenni) nii, et paigaldatav räästarenn ei puutu vastu

XXXXXXX garaaži seina ja tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola

XXXXXXX kinnistule. Hagejal tuleb kasutada kohustuse täitmiseks AS Toode kandilist

räästarenni; paigaldama oma hoone katusele lumetõkke ja täita kohustus hiljemalt

10. jaanuariks 2023.

Muus osas jättis maakohus hagi ja vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis riigilõivu ja

esindajakulud poolte endi kanda ning dokumentaalse tõendi (asjatundja arvamus) saamise kulu

1440 eurot võrdsetes osades poolte kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXXXXXX;

-

kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXXXXXX, X;

-

tsiviilasjas nr 2-17-7682 määrati kindlaks XXXXXXXXXX ja XXXXXXX kinnistute

vaheline piir, mis kulgeb sirgjoonena piki kinnistul XXXXXXXXXX asuva

kõrvalhoone seina ning kulgeb sealt sirgjoonena edasi kinnistu XXXXXXXXXX

piiripunkti 205;

-

XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone katuse kohal asub XXXXXXX kinnistu

kõrvalhoone katus ja katuseräästas (I kd, tl 15 fotod 2,3,4 ja II kd, tl 93, foto 1);

-

XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone katus ulatub 57,5 cm (575 mm) ulatuses

(I kd, tl 198 foto 1, II kd, tl 32) hoone seinast XXXXXXX kinnistule;

-

XXXXXXX kinnistule (maapinnale) jookseb vesi ja kukub lumi XXXXXXXXXX

kõrvalhoone katuselt.

Esmalt hindas maakohus, kas kostja rikub hageja omandiõigust. Omandiõigus on kaitstud ka

selliste rikkumiste eest, mis ei ole seotud valduse kaotusega. Käesoleval juhul on kostja

kõrvalhoone katus ehitatud hageja kõrvalhoone katuse kohale ja sellega suunatud kostja hoone

katuseräästast voolav vesi (ja lumi) hageja hoone katusele. Sellisest hageja omandiõigust

rikkuvast tegevusest hoidumist saab hageja kostjalt nõuda. Hageja katuse olukord on

halvenenud.

Tsiviilasjas nr 2-17-7682 märkisid kohtud, et piiri kulgemisel mööda hageja kõrvalhoone seina

jääb XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuse serv naaberkrundile ja XXXXXXX kinnistu omanik

peab seda AÕS § 148 alusel lubama. Käesolevas asjas on tõendatud, et XXXXXXXXXX

kinnistul asuv kõrvalhoone, mis piirneb XXXXXXX kinnistuga, paikneb samas kohas, kus see

oli 100 aastat tagasi. XXXXXXXXXX elamu koos kõrvalhoonega on võetud kasutusele

1900. aastal. Selle kohta, et hoonet ei ole nihutatud on tsiviilasjas nr 2-17-7682 viidud läbi

ehitustehniline ekspertiis ja ekspert E. Ein on andnud vastava arvamuse.

SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperdiarvamuse kohaselt on hoonete vaheline

kaugus 575 mm ja XXXXXXX hoone räästas katab osaliselt XXXXXXXXXX abihoone

katusekatet. Selle tulemusena on XXXXXXXXXX abihoone katusekattel hakanud vohama

vetikad, mis katavad ühtlase kihina räästa all oleva osa katusekatet. Vetikad ei oma lagundavat

või muul moel kahjustavat mõju katusekattele. Vetikate levimine on tingitud vähesest

päikesevalgusest ning pidevast kõrgest õhuniiskusest ja sademevee valgumise tulemus.

Maakohus leidis, et tegemist on kahjulike mõjutustega kostja poolt hagejale (AÕS § 143 lg 1).

Kostja kinnistust (kõrvalhoone katusest) tulenev tagajärg hagejale on kostja kinnistu

mitteõiguspärase kasutamise tagajärg. Kostja katus ja sellelt langev vesi (sademed) on tahtlikult

suunatud hageja katusele. Riigikohus on leidnud, et ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib

osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda AÕS § 89 alusel, kui see

kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja

nõuetega (Riigikohtu 11. aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 14)

Maakohus luges tõendatuks, et XXXXXXX kinnistul asuv kõrvalhoone (saun-garaaž) ei ole

ehitatud kooskõlas kehtinud normidega. Mustvee Vallavalitsuse 31. juuli 2018 vastusest hageja

päringule nähtub, et XXXXXXX kinnistul paiknevat saun-garaaži on laiendatud õigusliku

aluseta. Asjaolu, et XXXXXXX elumaja ja kõrvalhooned (saun ja garaaž) on Mustvee

Linnavolikogu 14. juuni 1995 otsusega tunnistatud kasutamiskõlblikuks, ei anna alust

järelduseks, et saun-garaaži püstitamine-laiendamine-kõrgemaks ehitamine oleks toimunud

kehtinud eeskirjade kohaselt. Ekspert E. Ein on hinnanud, et kostja elamule rajatud laiendus

garaaži ja sauna näol asub XXXXXXXXXX hoonetele liiga lähedal ja tuleohutusnõuded ei ole

täidetud. Tuleohutuse nõuete tagamata jätmist kinnitavad ka asjatundja M. Sarmeti ja Lõuna

päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõuniku M. Lempu arvamused.

Fotodelt nähtub, et XXXXXXXXXX kõrvalhoone on kaasajal ehitatud hoone. Hagejale

teadaolevalt on seda hoonet laiendatud ja kõrgemaks ehitatud aastal 2008. Maakohus hindas

hageja esitatud arhiivitõendid (I kd tl 119-123), hooneregistri tõend, katastriüksuse plaan,

elamu põhiplaan, elektriseadmete ekspluatatsioonivõtu luba (II kd, tl 38-43, 89) ja leidis, et

kostja on püstitanud oma kõrvalhoone (saun-garaaž) hageja kõrvalhoone vahetusse lähedusse

pärast hageja hoone püstitamist, rikkudes sellega hageja omandiõigust. Tartu Maakohtu

17. oktoobri 2019 otsuses tuvastas kohus, et 1983. a. kostja krundi plaanilt (II kd tl 33) nähtub,

et kostjal XXXXXXXXXX piiri ääres kõrvalhoonet üldse polegi, samas kui praegu seal hoone

reaalselt asub.

Kostja õigus oma kinnisasjal asuvat hoonet ehitada, laiendada vm viisil muuta on piiratud

AÕS § 68 lg-ga 2. Kostja on seda rikkunud ja seega on leidnud aset hageja kinnisasja negatiivne

mõjutamine ja omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 tähenduses. Hagejal puudub kostja

kõrvalhoone katuselt voolava vee ja lume talumiskohustus tulenevalt AÕS § 89 kolmandast

lausest. Vee voolamine kostja katuselt hageja katusele on toimunud kestvalt, selle tagajärjel on

hageja hoone katusekate kattunud vetikatega. Seda on kinnitanud mükoloogiaekspert. Seetõttu

on ebaõige kostja vastuväide, et hageja katus on muutunud roheliseks Peipsi järve ja kuuskede

läheduse tõttu.

Maakohus asus seisukohale, et kostja kõrvalhoone tõttu hageja kinnisasjal suurenenud tuleoht

ei ole kahjulik mõjutus, millele tuginedes saaks nõuda kostja kõrvalhoone lammutamist või ka

selle kõrguse vähendamist (hageja alternatiivne nõue). Maakohus arvestas Riigikohtu

seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05. Maakohus leidis, et võimalik oht ei pruugi üldse

realiseeruda, ka on sellise ohu vähendamine ja selle ärahoidmine võimalik muul viisil.

Tuleohutusnõuete täitmise kohustus tuleneb tuleohutuse seadusest ja tuleohutusnõuete

järgimiseks tuleks hagejal pöörduda Päästeameti või kohaliku omavalitsuse poole.

Hageja väited selle kohta, et kostja kõrvalhoone on vajalik lammutada põhjusel, et see takistab

õhu liikumist ja päikesevalguse ulatumist hageja hoonele, ei ole kohtu hinnangul

proportsionaalsed hoone lammutamise nõudega. Ka võimalik seente tekkimine hageja hoones

ei ole hageja esitatud eksperdiarvamusega tõendatud. Hageja puidust kõrvalhoone vanus on

enam kui 100 aastat ja hoone ehitusliku olukorra halvenemist ei saa seostada üksnes kostja

tegevusega. Seetõttu jättis maakohus hageja esmase nõude ja esimese alternatiivse nõude

rahuldamata.

Asjas on tõendatud, et hageja kõrvalhoone sein, mille vahe kostja kõrvalhoone seinaga on

525 mm ja millele ei lange päikesevalgus, on akendeta. Tegemist ei ole eluruumiga. Seega ei

kahjusta otsese päikesevalguse puudumine hageja kõrvalhoone seinalt hageja huve oluliselt ega

takista hoone kasutamist. Samas vee voolamine (ja lume kukkumine) kostja kõrvalhoone

katuselt hageja kõrvalhoone katusele on mõjutus, mida hageja ei pea mõislikult taluma. Selline

mõjutus tuleb selle põhjustajal kõrvaldada ja hoiduda ka edaspidi sellise mõjutuse tekkimisest

või jätkumisest. Mõjutuse kõrvaldamine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Maakohus

pidas kostja poolt menetluse käigus paigaldatud vihmavee ärajuhtimise süsteemi

ebausaldusväärseks, sest see ei taga vee ärajuhtimist püsivalt ja läbijooksu välistavalt. Seetõttu

pidas maakohus põhjendatuks kasutada kostja katuselt sadevee ärajuhtimiseks spetsiaalse tootja

poolt selleks valmistatud räästarenni ja selle ärajuhtimiseks kostja kinnistule sadeveetoru.

Sellekohase ettepaneku on teinud asjatundja M. Sarmet. Kostja on juba paigaldanud oma

kõrvalhoone katusele lumetõkke.

Hageja on taotlenud ka kostja kohustamist andma nõusolek hageja kõrvalhoone katuse ja seina

teenindamiseks vajalike hooldus- ja parandustööde tegemiseks. Selliste tööde tegemine ei ole

võimalik muul viisil kui kostja kinnistul asudes.

Hageja taotles ka sellekohase servituudi seadmist kostja kinnistule XXXXXXXXXX igakordse

omaniku kasuks. Maakohus leidis, et servituudi seadmise ja kostja kohustamise nõue on

põhjendatud. Pooltel on lahkarvamused vajalike tööde tegemise aja ja kestvuse osas. Kostja

kohustamine nõusoleku andmiseks ja servituudi seadmine kohtulahendi alusel toimub üksnes

tööde tegemiseks, mis on vajalikud sadevee ärajuhtimise süsteemi ja lumetõkke ehitamise ja

hooldamisega.

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude seoses tuleohutusnõuete täitmise, projekti ja

töödega.

Maakohus leidis, et kostja nõuded tuleb lahendada AÕS § 148 lg-te 1-4 alusel ja käsitles kostja

vastuhagis esitatud nõuet hageja vastu vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamiseks

kinnisomandi kitsendusi kompenseeriva abinõu kohaldamise nõudena. Nimetatud normid ei

välista kinnisasjalt lähtuvate mõjutuste kõrvaldamise ja nendest hoidumise nõudeid ka

olukorras, kus kinnisasja omanik peab lubama tema kinnistule ulatuvat heauskselt püstitatud

ehitist. Talumiskohustus tuleb seadusest. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kostja nõue hageja

vastu katuse lühendamiseks või muul viisil likvideerimiseks. Kostjal on võimalik kujundada

oma liikumisteed selliselt, et ta ei peaks madala katuseserva läheduses liikuma.

Maakohus ei nõustunud kostja vastuhagi väidetega, et hageja rikub kostja õigusi sellega, et

hageja katuselt voolab vesi vastu kostja hoone seina. XXXXXXX kõrvalhoone saun-garaaž on

ehitatud oluliselt hiljem XXXXXXXXXX kõrvalhoonest. Kostja paigutas enda saun-garaaži

teadlikult üksnes 575 mm kaugusele hageja hoonest. Seega kannab kostja riski, et vesi voolab

tema hoone vastu ning tal tuleb seda taluda. Hagejale tuleb panna kohustus paigaldada

vihmaveesüsteem XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuselt voolava vee ärajuhtimiseks

XXXXXXXXXX kinnistule kogu räästa ulatuses nii, et räästarenn ei puutuks vastu

XXXXXXX kinnistu seina. Arvestades, et mõlemad kinnistud asuvad lähestikku ja on

vaadeldavad üheaegselt, pidas maakohus põhjendatuks ühelt tootjalt saadud vihmaveesüsteemi

paigaldamist, et see näeks korrektne välja.

Fotodelt nähtub, et XXXXXXXXXX kinnistu katuselt langeb hulgaliselt lund XXXXXXX

õuele. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks kostja nõuet, et hageja paigaldaks oma

kõrvalhoone katusele lumetõkke. Hageja kõrvalhoone katus on sedavõrd suure kaldega

(asjatundja M. Sarmeti hinnangul umbes 45 kraadi, et sellele sadav lumi vajub alla. Võimalikud

kahjud, ka näiteks katuselt alla vajuva lume alla jäämine, on võimalik elimineerida kahe toruga

lumetõkke paigaldamisega.

Maakohus leidis, et mõlemale poolele tuleb kohustuste täitmiseks tähtajaks määrata 10. jaanuar

2023.

Maakohus arvestas kõiki asjaolusid kogumis (sh hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust, poolte

käitumist kompromissi arutamisel) ja leidis, et ebaõiglane on jätta esindajakulud ühe poole

kanda (TsMS § 163 lg 1 ja lg 2). Ka tasutud riigilõiv tuleb jätta poolte endi kanda. Asjatundja

M. Sarmeti arvamuse eest makstud 3000 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulu

(TsMS § 143 p 2), see kulu on põhjendatud 1440 euro ulatuses (sh käibemaks). Maakohus pidas

põhjendatuks jätta dokumentaalse tõendi saamise kulu võrdsetes osades poolte kanda ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 720 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada resolutsiooni p 2.3 sõnastuse osas ja kohustada XXXXXXXXXX, X kinnistu

igakordset omanikku mitte tegema takistusi XXXXXXXXXX, X kinnistu igakordsele

omanikule XXXXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise,

parandamise jm remonditööde tegemiseks, sealhulgas sadevee ärajuhtimise süsteemi

ehitamiseks ja hooldamiseks) tegemiseks ning selles osas hagi rahuldada. Resolutsiooni

arusaadavuse huvides on vajalik panna lausesse koma pärast sõnu „remonditööde tegemiseks“.

Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega vastuhagi rahuldati ja jätta

vastuhagi läbi vaatamata või täies ulatuses rahuldamata (resolutsiooni p 3.1.)

Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohustati hagejat enda

kulul paigaldama hageja kinnistule vee ärajuhtimise süsteemi ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega kohustada kostjat paigaldama tema kulul XXXXXXXXXX kinnistul asuva

kõrvalhoone XXXXXXX kinnistu poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses vee ärajuhtimise

süsteemi (räästarenni) nii, et paigaldatav räästarenn ei puutu vastu XXXXXXX garaaži seina ja

tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola XXXXXXX kinnistule.

Teiseks palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja

põhinõue kohustada kostjat lammutama XXXXXXXXs kinnistul paikneva saun-garaaži hoone

juurdeehitis (resolutsiooni p 5).

Teise nõude alternatiivina palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks tagama tuleohutusnõuded ning teha tühistatud

osas uus otsus, millega kohustada XXXXXXX omanikku täitma XXXXXXXXXX piiri poolel

oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja kooskõlastades selleks vajaliku projekti selleks

pädevate ametkondadega ning teostama (kooskõlastatud) projektiga ettenähtud tööd/toimingud

hiljemalt 90 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest.

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse,

millega jätta kõik kulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega tuleohutuse osas. Kuna kostja on põhjustanud

tuleohtliku olukorra, peab kostja kandma kulutusi ja täitma tuleohutusnõudeid. Maakohus ei

ole hageja nõuet sisuliselt käsitlenud. Olukorras, kus kohus otsustas jätta juurdeehituse

lammutamise nõude rahuldamata, on mõistlik nõuda kostjalt tuleohutusnõuete täitmist.

Maakohus rahuldas hageja nõude koormata XXXXXXX kinnistu XXXXXXXXXX katust

taluva ja katuse ja seina teenindava tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga XXXXXXXXXX

kinnistu igakordse omaniku kasuks. Hageja soovib aga tagada endale õiguse teha mitte ainult

sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamise ja hooldamistöid, vaid ka töid, mis ei ole seotud

sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamise ja hooldusega. Eksperdiarvamusest nähtub, et hageja

katus on kahjustunud, mistõttu on hagejal vaja lähitulevikus teha katuse hooldustöid.

Põhjendamatu on servituudiga hõlmata üksnes sadevee ärajuhtimissüsteemi ehitamise ja

hooldamisega seotud töid.

Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles on kohustatud pooli kasutama AS Toode

kandilist vihmaveesüsteemi. Kohus on selliselt lahendanud nõude, mida ei ole kumbki pool

esitanud. Tegelikkuses on teadmata, millise aja jooksul on AS-l Toode võimalik tellimust täita

(vihmaveesüsteemi valmistada). Ühe tootja eelistamine on põhjendamata.

Maakohus on ebaõigesti kohustanud hagejat kandma hageja katusele paigaldatava

vihmaveesüsteemi kulu. See on äärmiselt ebaõiglane, kuna kogu olukorra on põhjustanud kostja

oma juurdeehitusega. Kulutused tulnuks seetõttu jätta kostja kanda.

Vastuhagi tuli jätta menetlusse võtmata, sest kostja nõuded on AÕS § 89 alusel välistatud.

Seega tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata.

Ebaõiglane on ka maakohtu menetluskulude jaotus. Hageja nõustus kohtumenetluse käigus

kompromissiga, kuid kostja taganes nendest. Seega tulnuks lähtuda TsMS 163 lg-st 2 ning jätta

menetluskulud kogu või suuremas ulatuses kostja kanda. Kui TsMS § 163 lg 2 ei kohaldu, siis

tulnuks arvestada menetluskulude jaotusel rahuldatud nõuete ulatust. Maakohus rahuldas

hageja viiest nõudest neli. Arusaamatuks jääb, miks maakohus jagas poolte vahel üksnes kostja

eksperdiarvamuse kulu ning mitte hageja poolt tellitud ekspertiisi maksumuse. Kostja

eksperdiarvamuse arve oli esitatud kolmandale isikule ning kostja ei ole tõendanud kulu

vajalikkust ja selle kandmist.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Põhjendamatu on hageja taotlus täiendada kohtuotsust kinnistusraamatu kande osas „igakordset

omanikku“ ja „igakordsele omanikule“ ning laiendada tööde loetelu, mida ta võib kostja

kinnistult teha. Hagiavalduses ei ole hageja seda taotlenud. Hageja on seega esitanud

apellatsioonkaebusega uue nõude ning seda ei saa rahuldada. Lisaks on kostjal AÕS §-st 147

tulenev kohustus mitte takistada hagejal ehitise parandamist.

Hageja nõustus maakohtus ise paigaldama oma kõrvalhoonele vee ärajuhtimissüsteemi ja

lumetõkke. Hageja leiab apellatsioonkaebuses esimest korda, et kulud peaks kandma kostja.

Kostja on enda katusele nõuetekohase vee ärajuhtimissüsteemi ehitanud. Maakohus on

põhjendatult leidnud, et kostja ei pea taluma hageja kõrvalhoone katuselt jooksvat vett.

Maakohtu seisukoht, et kumbki pool kannab oma katusega seotud kulud, on põhjendatud.

Hageja nõustus 6. mail 2022 kompromissi projekti allkirjastamisega sellega, et kasutatakse

AS-i Toode vee äravoolusüsteeme. Mõlemad pooled olid menetluses AS-i Toode kandilise

räästarenni kasutamisega nõus. Kostja paigaldas juba enda kõrvalhoonele ilma igasuguste

tarnetakistusteta kohtuotsuses toodud sadevee süsteemi, asendades varem olemas olnud

süsteemi kohtu poolt nõutuga.

Kostja jääb oma varasemate väidete juurde, et tema kõrvalhoone ei ole ehitatud ebaseaduslikult

ning kostja on seda tõendanud. Kostja ehitas vaid saun-garaaži kõrgemaks. See ei kahjusta

hageja huve. Seega on põhjendamatu hageja jätkuv taotlus nõuda hoone lammutamist.

Tuleohutuse tagamise osas ei oma tähtsust, kumb ehitas enda hoone varem. Tuleohutus on

vajalik mõlemale poolele. Kohus on hagejale selgitanud võimalust pöörduda asjakohaste

ametite poole. Hageja ei ole tuleohtu konkretiseerinud ega täpsustanud, milliseid töid peaks

kostja tuleohu vältimiseks tegema.

Põhjendamatu on hageja väide, et vastuhagi tulnuks jätta menetlusse võtmata. Kostjal on õigus

nõuda enda hoone kahjustamise lõpetamist.

Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Maakohus rahuldas mõlema poole nõuded osaliselt

ning on seda piisavalt selgitanud ja ei ole diskretsioonipiire ületanud. Maakohus rahuldas kostja

nõuded suuremas ulatuses kui hageja nõuded. Kostja ei allkirjastanud kohtu pakutud

kompromissi, sest soovis asjatundja arvamust. See ei anna alust TsMS § 163 lg 2

kohaldamiseks. Kostja leiab, et kuivõrd lahend on tehtud mõlema poole huvides, tuleb kulud

jätta mõlema poole kanda.

Kostja ekspertarvamuse eest tasus kostja tütar. Arve tõendab kohustust arve tasuda. Kuna

eksperthinnang on antud mõlema poole huvides, tuleks selle maksumus hüvitada mõlemal

poolel. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas taotlenud SA Eesti Mükoloogiauurinute

keskuse eksperthinnangu tasu 250 eurot hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada järgnevas: osas, milles maakohus

kohustas Vitali Borissovit mitte tegema takistusi Lola Bašukile XXXXXXXX hoone katust ja

seina teenindavate tööde tegemiseks (resolutsiooni p 2.3.); osas, milles maakohus kohustas

hagejat kasutama tööde tegemisel üksnes AS Toode vihmaveesüsteemi (resolutsiooni p 3.1.),

kohtuotsuse täitmise korra (resolutsiooni p 3.2.) ja dokumentaalse tõendiga seotud

menetluskulu jaotuse ning hagejalt kostja kasuks 720 euro väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse hageja poolt vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamise

korraldamise osas (kohtuotsuse täitmise kord), lisab otsuse punktis 2.3 sõnade „remonditööde

tegemiseks“ järele koma ning asendab poolte nimed sõnadega „igakordne omanik“ vastavas

käändes, lisab p-is 3.1. sõnade „AS Toode“ järele sõnad „või samaväärne“ ja jätab kõik

menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud

ning tuleb jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud

ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Hageja on vaidlustanud (koos alternatiivnõuetega) maakohtu otsuse

hagi rahuldamise ulatuse ja vastuhagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Kumbki pool ei ole (ka mitte alternatiivselt) vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles

maakohus kohustas kostjat mitte tegema takistusi hagejale XXXXXXXXXX katust ja seina

teenindavate tööde tegemisel (resolutsiooni p 2.3), kohustas XXXXXXXXXX omanikku

taluma XXXXXXXXXX kõrvalhoone katust (resolutsiooni p 2.4), kohustas kostjat andma

nõusoleku kinnistu XXXXXXXXXX koormamiseks tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga ja

asendas vastava kostja nõusoleku kohtuotsusega (resolutsiooni p-d 2.5-2.6). Maakohtu otsust

ei ole vaidlustatud ka osas, milles kostja vastuhagi jäi rahuldamata (sh hageja kõrvalhoone

katuse lühendamise nõudes).

8. Asja materjalide kohaselt on kostjad piirinaabrid X linnas, naaberkinnistute

XXXXXXXXXX (hageja) ja XXXXXXXXXX (kostja) omanikud. Tartu Maakohtu

17. oktoobri 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7682 määrati kindlaks piir nende kinnistute

vahel nii, et piir kulgeb sirgjoonena piki XXXXXXXXXX kõrvalhoone seina. Maakohus

tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et XXXXXXXXXX piiril asuva kõrvalhoone katuse kohal

asub XXXXXXXXXX kõrvalhoone katus ja katseräästas ja XXXXXXXXXX kõrvalhoone

katus ulatub 57, 5 cm ulatuses hoone seinast XXXXXXXXXX kinnistule. XXXXXXXXXX

kinnistule jookseb vesi ja kukub lumi XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuselt ja

XXXXXXXXXX katuseräästast voolav vesi (ja lumi) on suunatud XXXXXXXXXX katusele.

Maakohus tuvastas, et kostja kõrvalhoone katus on ehitatud hageja kõrvalhoone katuse kohale

ja sellega suunatud kostja kõrvalhoone katuseräästast voolav vesi ja lumi hageja kõrvalhoone

katusele, millega kostja rikub hageja omandiõigust ja hageja saab nõuda kostjalt AÕS § 89

alusel sellisest tegevusest hoidumist. Maakohus tuvastas samuti, et kostja peab hageja

kõrvalhoone üle piiri ulatuvat katust AÕS § 148 alusel ka taluma. Maakohus leidis, et hageja

omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks on sobiv abinõu vihmavee ärajuhtimise süsteemi ja

lumetõkke paigaldamine kostja katusele. Kostja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud

ja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on talle kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.1 ja 2.2

pandud kohustused ka täitnud.

Pooled vaidlevad ringkonnakohtu menetluses jätkuvalt hageja omandiõiguse rikkumise

kõrvaldamiseks sobiva abinõu üle. Hageja ei nõustu kostja vastuhagi rahuldamisega ja

kohustusega paigaldada tema enda kulul vihmavee ärajuhtimise süsteem ja lumetõke

XXXXXXXXXX kõrvalhoone katusele.

Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse nõudeid.

9. Hageja taotleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.3 sõnastuse täpsustamist. Nimetatud

punktis kohustas maakohus XXXXXXXXXX kinnistu omanikku V. Borissovit mitte tegema

takistusi XXXXXXXXXX kinnistu omanikule L. Basukile XXXXXXXXXX hoone katust ja

seina teenindavate tööde tegemiseks. Selleks palub hageja lisada lausesse koma ja muuta

otsustatu siduvaks mitte üksnes käesoleva asja poolte, vaid igakordsete kinnistute

XXXXXXXXXX ja 51 omanike suhtes.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav

ja täidetav ka muu otsuse tekstita ja ei tohi olla vastuoluline (TsMS § 442 lg 5). Hageja

apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Ringkonnakohus lisab kohtuotsuse

resolutsiooni selguse tagamiseks resolutsiooni p-i 2.3 sõnastusse pärast sõnapaari

„remonditööde tegemiseks“ koma. Koma panemisega lausesse tööde ring, mida kinnistu

XXXXXXXXXX igakordne omanik võib XXXXXXXXXX kinnistul teha, ei muutu. Kuivõrd

maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 2.5 rahuldanud hageja nõude XXXXXXXXXX kinnistu

koormamiseks reaalservituudiga XXXXXXXXXX igakordse omaniku kasuks ja sisustanud

reaalkoormatise viitega resolutsiooni p-dele 2.3 ja 2.4, on põhjendatud rahuldada hageja taotlus

viia p 2.3 sisu kooskõlla p 2.5 otsustusega. Vastasel korral muutub reaalkoormatis kinnistu

omaniku vahetumise korral sisutuks. Resolutsiooni p-ga 2.5 tuleb kooskõlla viia ka

resolutsiooni p 2.4 sõnastus.

10. Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist kostja vastuhagi rahuldamise osas

(resolutsiooni p 3.1). Vastuhagi rahuldades kohustas maakohus hagejat paigaldama

XXXXXXXXXX kõrvalhoone XXXXXXXXXX poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses

vee ärajuhtimise süsteemi, kasutades selleks AS Toode vihmaveesüsteemi. Vihmaveesüsteemi

paigaldamise tähtajaks määras maakohus 10. jaanuari 2023, milline tähtaeg on möödunud, kuid

hageja ei ole kohtuotsust täitnud ega vihmaveesüsteemi paigaldanud.

Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust resolutsiooni p-s 3.1 osas, milles maakohus kohustas

hagejat kasutama AS Toode vihmaveesüsteeme. Kohtul on omandiõiguse rikkumise

kõrvaldamiseks AÕS § 89 alusel õigus kohustada naabrit lõpetama teise naabri omandi

rikkumine ja panna selleks rikkujale kohustusi, kuid sellest ei tulene kohtu õigust kirjutada

poolele ette millise tootja süsteeme peab ta selleks kasutama. Hageja peab paigaldama sellise

vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, mis lõpetab teise poole omandiõiguse rikkumise ja täidab talle

pandud kohustuse eesmärki- tagada vee äravool hageja kõrvalhoone katuselt nii, et vesi ei

valguks XXXXXXXXXX kinnisasjale. Selle eesmärgi võib tagada ka AS Toode

vihmaveesüsteemiga samaväärne süsteem. Vastavalt tuleb maakohtu otsust resolutsiooni p-s

3.1. täiendada.

11. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

Ringkonnakohtu istungil nõustusid mõlemad pooled, et resolutsiooni p-s 3.2 määratud

kohtuotsuse täitmise korda tuleb muuta. Hageja juhtis vastaspoole tähelepanu sellele, et ta ei

saa täita maakohtu otsuse nõuet paigaldada vihmaveesüsteem, tal ei ole ruumi selle

paigaldamiseks, sest kostja on katnud oma kõrvalhoone seina metallplaadiga. Kui kostja selle

eemaldab, saaks hageja vihmaveerenni paigaldada.

Kostja nõustus metallplaadi (pleki) oma kõrvalhoone seinalt eemaldama. Pooled ei vaielnud

ringkonnakohtu istungil selles, et hagejal tuleb vihmaveesüsteem paigaldada nii, et

vihmaveerenni ja kostja kõrvalhoone seina vahele jääb vähemalt 2,5 cm. Sellise soovituse on

andnud ka asjatundja M. Sarmet (II kd,tl 93)

Ringkonnakohus kooskõlastas pooltega istungil järgmise täitmise korra: hageja peab

vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldama 1. oktoobriks 2023. Vähemalt nädal enne tööde

tegemist teavitab hageja tööde tegemise ajast kostja esindajat Maia Ploomi telefoni teel

(telefoni nr XXXXXXXX), et kostja saaks enne eemaldada XXXXXXXXXX kõrvalhoone

seinalt metallplaadi. Kostja peab võimaldama hagejal ja töö tegijatel siseneda

XXXXXXXXXX kinnisasjale nii vajalikes mõõtmisteks kui ka maakohtu otsuse resolutsiooni

p-s 3.1. ettenähtud tööde teostamiseks. Pooltevaheline suhtlus seoses kohtuotsuse täitmisega

toimub SMS-de vahetamise teel.

Ringkonnakohus leiab, et pooltega istungil läbi arutatud täitmise kord tagab kohtuotsuse

täidetavuse vastuhagi rahuldamise osas. Hageja selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil

esitas ta apellatsioonkaebuse just seetõttu, et tagada kohtulahendi resolutsiooni täidetavus.

Seega tuleb maakohtu otsus resolutsiooni p-des 3.1. ja 3.2. vastuhagi rahuldamise osas jätta

muutmata, kuid täpsustada tuleb selles osas kohtuotsuse täitmise korda resolutsiooni p-s 3.2.

12. Alternatiivselt taotleb hageja, et kui maakohtu otsus vastuhagi rahuldamise osas jääb

muutmata

ja

hageja

peab

paigaldama

XXXXXXXXXX

kõrvalhoone

katusele

vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, peaks see toimuma kostja kulul. Hageja tugineb oma

vastuväites maakohtu otsuse äärmisele ebaõiglusele selles osas.

Hageja on toonud esile järgmised asjaolud: XXXXXXXXXX kinnistul paiknev kõrvalhoone

on püstitatud varem kui XXXXXXXXXX (kostja) kõrvalhoone; naabri hoonele liiga lähedale

ehitades võttis kostja ise riski, et vihmavesi naabri hoone katuselt voolab tema kõrvalhoonele;

kostja võiks liikumisteed enda kinnistul kujundada viisil, et inimesed ei oleks ohustatud hageja

kõrvalhoone üle piiri ulatuvast madalast katuseservast. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolud

ei ole aluseks hinnata hageja kohustust paigaldada talle kuuluval kinnistul asuvale

kõrvalhoonele vihmaveesüsteem tema enda kulul äärmiselt ebaõiglaseks. Maakohus rahuldas

vastuhagi AÕS § 148 lg-te 1-4 alusel, käsitledes kostja nõuet kinnistult XXXXXXXXXX

lähtuvate kitsenduste kompensatsioonina. Maakohus võttis arvesse, et hageja on

vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamisega enda kulul ka maakohtu menetluses

kompromissiläbirääkimistel nõustunud (maakohtu otsuse p 9.3). Ringkonnakohus nõustub

hagejaga selles, et kompromissläbirääkimistel avaldatut ei saa pidada poole siduvaks

seisukohaks ka olukorras, kus pooled asja kompromissiga ei lahendanud, samas ei ole hageja

maakohtus vastuväidetes vastuhagile asunud teistsugusele seisukohale. Ehitise korrashoid on

omaniku kohustus, seega on ka vihmaveejuhtimiseks vastavate süsteemide paigaldamine

omaniku kohustus, sest see tagab ka ehitise enda kaitse.

13. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks on piisav

vihmavee ärajuhtimise süsteemi ja lumetõkke paigaldamine kostja poolt kõrvalhoone katusele.

Hageja vaidlustab seetõttu oma põhinõude rahuldamata jätmise ja palub kohustada kostjat

kõrvalhoone juurdeehitus lammutada vastavalt hagi lisas esitatud skeemile, alternatiivselt

vähendada juurdeehituse kõrgust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja kõrvalhoone lammutamine

arvestades hageja väiteid tema omandiõiguse rikkumise osas (kõrvalhoone takistab õhu

liikumist ja päikesevalgust hageja hoonele, tuleoht) on ebaproportsionaalne hageja õiguste

kaitse vahend. Riigikohtu praktika kohaselt on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku

huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui

kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate

isikute soovidest, oleks tema mandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu 11. aprilli 2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05 p 13). Kuigi maakohus tuvastas õigesti, et hageja kõrvalhoone on

ehitatud varem kui kostja kõrvalhoone, asub hageja kõrvalhoone täpselt piiril ja kõrvalhoone

katus ulatub üle piiri. See ei ole etteheidetav kostjale. Maakohus tuvastas arvestades asjatundja

M. Sarmeti arvamust, et poolte õiguste rikkumine vihmavee juhtimisel on võimalik kõrvaldada

poole omandiõigusesse vähem sekkuvamal viisil nii, et mõlemad piirinaabrid paigaldavad oma

kõrvalhoone katusele vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, mille kostja on enda väitel ka

paigaldanud.

Ringkonnakohus

märgib,

et

hageja

tugineb

maakohtu

otsuse

vaidlustamisel

apellatsioonkaebuses üksnes ebaõiglasele olukorrale, mille põhjustas kostja, kes ei pea kandma

sellega seoses vastutust. Hageja apellatsioonkaebusest ei nähtu, et maakohus on hageja

lammutusnõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud

oluliselt menetlusnorme. Puuduvad selged põhjendused, miks hageja maakohtu otsusega selles

osas ei nõustu. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega hageja lammutamisnõude

rahuldamata jätmisel (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid

põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.

14. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude lammutamisnõudele, kohustada

kostjat täitma XXXXXXXXXX piiri poolel oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja

kooskõlastades selleks vajaliku projekti ja teostama selle alusel vajalikud tööd 90 päeva jooksul

arvates kohtulahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebuses palub hageja selle nõude rahuldada

viimase alternatiivina, st juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda tema kaebust kostja

kohustamises lammutada kõrvalhoone juurdeehitus.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et arvestades XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kinnistutel

kõrvalhoonete paiknemist ei ole tuleohutusnõuded täidetud. M. Sarmeti arvamuse kohaselt ei

vasta hoonetevaheline tuletõkkekuja nõuetele ei enne ega peale XXXXX garaaži laiendamist ja

on tingitud kohalikust traditsioonilisest ehitusviisist (ajalooline ridaküla stiil). Hoonete vahel

puudub tuletõkkemüür või tuletõkkesein. XXXXXXXXXX garaaži laiendusega olemasolevat

olukorda halvemaks ega ka paremaks ei muudetud. Ringkonnakohus nõustub asjatundja

arvamusega lammutusnõude rahuldamise mõju osas tuleohutusele. Hageja enda koostatud

skeemilt, mille järgi ta soovib kostja kõrvalhoone juurdeehitise lammutamist (I kd lk 21)

nähtub, et kui ka see nõue rahuldada, jääb ikkagi naabrite hoonete vahele väga väike vahe. Sega

ei täidaks ka juurdeehitise lammutamine hageja soovitud eesmärki.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste õigusnormide alusel nõuab hageja kostja kohustamist

tellida tuleohutusnõuete projekt. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja leiab, et kostja on

jätnud tegemata konkreetsed tööd tuleohutuse tagamiseks, millega on rikutud hageja

omandiõigust, peab hageja ise AÕS § 98 alusel kohustamisnõude esitamiseks selliste tööde

vajalikkust tõendama. Eelnevalt võib osutuda vajalikuks vastava projekti tellimine, mida peab

sellisel juhul tegema see pool, kes tööde tegemist taotleb. Käesoleval juhul ei ole hageja sellist

nõuet esitanud. Eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide

rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine (Riigikohtu

11. aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 11). Olukorras, kus nii hageja nõue

tuleohutuse küsimuses kui ka selle nõude alusasjaolud jäävad ebaselgeks, on maakohus jätnud

nõude põhjendatult rahuldamata ja otsuses selgitanud hagejale tema õigusi pöörduda tekkinud

olukorra lahendamiseks Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse poole. Nõustuda tuleb kostja

seisukohaga, et tuleohutusnõudeid peavad täitma mõlemad pooled.

Vastuseks hageja märkusele apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis seisukoha selle nõude

osas resolutsioonis kajastamata, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 442 lg-ga 5 ja

kohtupraktikaga on kooskõlas otsuse resolutsioon, milles kohus märgib kõik rahuldatud

nõuded, kuid võib jätta nõuded, mille osas hagi ei rahuldata, eraldi välja toomata.

15. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning

palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Maakohus jättis otsuses TsMS § 163 lg 1 alusel seoses hagi ja vastuhagi osalise rahuldamisega

tasutud riigilõivu ja poolte õigusabi kulud poolte enda kanda, kuid kostja dokumentaalse tõendi

(asjatundja M. Sarmeti arvamus) saamise kulud jättis võrdsetes osades poolte kanda ning

mõistis hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot. Maakohus hindas asjatundja poole pöördumist

põhjendatuks ning põhjendas hageja esitatud dokumentaalse tõendi kulu jaotust erinevalt

muudest menetluskuludest sellega, et arvamuse andja on kantud riiklikult tunnustatud

ekspertide nimekirja, mis annab arvamusele usaldusväärsust. Arvamus loob olukorrast selgema

pildi ja see on asjakohane tõend.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust jätnud

põhjendatult riigilõivu ja poolte õigusabikulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust

selles osas muuta. TsMS § 163 lg 1 võimaldab kohtul otsustada, millisel viisil menetluskulusid

hagi osalise rahuldamise korral jaotada ning menetluskulude täielikult või osaliselt poolte enda

kanda jätmine on üks võimalik kulude jaotamise viis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

käesoleval juhul puudub alus jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda seetõttu,

et kostja ei nõustunud maakohtu poolt pakutud kompromissiga. Maakohus on oma diskretsiooni

ka selles osas piisavalt põhjendanud (otsuse lk 17) ja ringkonnakohus nõustudes maakohtuga

ei hakka neid seisukohti kordama.

Ringkonnakohus märgib, et vaidluse eset arvestades on seda liiki vaidluste lahendamine kõige

mõistlikum kompromissiga ja maakohus tegi käesolevas asjas kompromissi saavutamiseks

suuri jõupingutusi. Maakohus arutas pooltega kompromissi 27. aprilli ja 5. mai 2022

kohtuistungitel ning pärast seda edastas pooltele 10. mail 2022 kompromissi teksti (II kd tl 61),

mille sisu vastab suures osas maakohtu poolt lõpplahendis otsustatule (eelkõige vihmavee

süsteemide paigaldamine mõlema poole kõrvalhoonete katustele). Kompromissiga nõustus

hageja, kostja kompromissi ei allkirjastanud, vaid soovis saada täiendavalt nõustamist kahelt

asjatundjalt, kelle arvamused ta esitas maakohtule vastavalt 10. mail 2022 (I. Jevlanov) ja

21. juulil 2022 (M. Sarmet). M. Sarmeti arvamusest nähtub, et vastavalt kohtu soovitustele

pöördus ka hageja tema kui asjatundja poole, kuid hagejalt saadud informatsiooni puudulikkuse

tõttu ei saanud M. Sarmet hagejat huvitanud võimalikele kitsendustele tehnilisi lahendusi

pakkuda, st M. Sarmet ei ole andnud asjatundjana vastust hageja küsimustele.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd just kostja soov saada asjatundja arvamust ei võimaldanud

pooltel lõpetada menetlust kohtu poolt pakutud 10. mai 2022 kompromissi alusel, siis ei ole

põhjendatud maakohtu seisukoht, et erinevalt menetluskulude üldisest jaotusest käesolevas

asjas, tuleb pool kostja esitatud dokumentaalse tõendiga seotud kulust jätta hageja kanda ja

välja mõista temalt kostja kasuks 720 eurot. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu

otsuse ja jätab kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.

16. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab

ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks