1-09-21213/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

28.jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas

Kriminaalasja number

1-09-21213 (09240102094,10240103715)

Kohtukoosseis

Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär,

tõlk

Sekretär Merike Erisalu, tõlk Leonora Nõmmik

Kriminaalasi

B.I süüdistuses KarS § 424 ja § 329

järgi lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave

Arnim

Süüdistatav

B.I,

isikukood

xxx,

kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel,

töökoht xxx, elukoht: xxx, varem kohtu poolt

karistatud:

1. 26.08.2002 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK

§ 140 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 30

päevamäära summas 1500 krooni,

2. 15.11.2007

Viru

Maakohtu

Kohtla-Järve

kohtumaja poolt KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg

2 alusel 2 kuulise vangistusega katseajaga 18

kuud. Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine 4 kuuks,

3. 10.10.2008

Viru

Maakohtu

Kohtla-Järve

kohtumaja poolt KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg

2 alusel rahalise karistusega 12500 krooni.

Lisakaristusena

mõisteti

sõiduki

juhtimise

õiguse äravõtmine 1 aastaks. Viru Maakohtu

07.06.2010

kohtumäärusega

asendati

Viru

Maakohtu 10.10.2008 kohtuotsusega mõistetud

rahaline karistus 250 päevamäära üldkasuliku

tööga 166 tundi. Üldkasuliku töö tunnid täies mahus täidetud.

Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 12.08.2009

Kaitsja

Vandeadvokaat Nikolai Rõžov

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1; 238, 306, 309 lg

1,3, 311, 312, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

B.I süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ( 09.11.2008 ja

10.05.2009 episoodis. Mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 kohaldamisega, vähendada B.I-le mõistetud

karistust ühe kolmandikku ehk 1(ühe) kuu võrra, mõistes karistuseks 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel pöörata B.I-le Viru Maakohtu

15.11.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 2 kuud vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus

2 kuud vangistust Viru Maakohtu 15.11.2007 kohtuotsusega mõistetud kartistuse ärakandmata osa 2 kuud vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 4(neli) kuud vangistust.

B.I süüdi tunnistada KarS § 424 ja 329 järgi

(02.08.2009 ja 24.07.2010 episood) KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõista karistuseks 1(üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 kohaldamisega, vähendada B.I-le mõistetud

karistust ühe kolmandikku ehk 4(nelja) kuu võrra, mõistes karistuseks 8(kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel lugeda kergem Visu Maakohtu 15.11.2007 mõistetud käesoleva kohtuotsusega täitmisele pööratud ning käesoleva kohtuotsusega moodustatud liitkaristus 4(neli) kuud vangistuist kaetuks raskeima käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 8(kaheksa) kuud vangistust ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus- 27.01.2011 või kinnipidamise kuupäevast.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada, valida B.I

suhtesuueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis.. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt B.I-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 115,06 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 95,88 eurot ning seoses õigusabi osutamisega seotud sõidukulud 0 eurot, käibemaks 19,18 eurot). Välja mõista B.I-lt riigituludesse menetluskulud:

417,02 eurot sundraha,

42,18 eurot (660 krooni) + 115,96 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel (01.10.2009, 25.01.2011) osutatud õigusabi eest, 1,34 eurot (21 krooni) toimiku paljundamise eest, 19,17 eurot sundtoomise teostamise eest. Menetluskulud: 300,64 eurot (4704 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eestjätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 04.02.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 25.02.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 15.03.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

B.I on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 10.10.2008 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega summas 12500 krooni ja lisakaristusega KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 /üheks/ aastaks, ja see karistus oli 27.10.2008 täitmisele pööratud, juhtis taas

- 09.11.2008 kella 01:57 paiku Tallinn - Narva maantee 158. kilomeetril Kukruse linnaosas Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal sõiduautot xxx-xxx registreerimisnumbriga xxx xxx.

-

10.05.2009 kella 16:10 paiku juhtis Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Lehe tn 11 maja juures mootorsõidukit xxx xxx reg nr xxx xxx.

- 02.08.2009.a. kella 22.40 paiku juhtis Ida-Virumaal Kohtla vallas, Järvekülas mootorsõidukit xxx xxx registrimärgiga xxx xxx. Seega pani B.I toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo B.I süüdistatakse veel selles, et 02.08.2009.a. kella 22.40 paiku juhtis ta Ida-Virumaal Kohtla vallas, Järve külas mootorsõidukit xxx xxx registrimärgiga xxx xxx ja kellel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0006 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,14 mg/L ning arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/L, jäi lõplikuks tulemiks 1,04 mg/L ja keda vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3´ p1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

B.I süüdistatakse veel selles, et 24.07.2010.a. kella 23.27

paiku juhtis ta Ida-Virumaal, Kohtla vallas, Tallinn-Narva maantee 155. kilomeetril mootorsõidukit xxx xxx registrimärgiga xxx ja kellel tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0006 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,85 mg/L ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3´ p1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Seega B.I, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast täielikult süüdi ega taotlenud enda ülekuulamist. Ühtlasi väljendas süüdistatav kahetsust. Peale süüdistatava teo omaksvõtu on talle esitatud süüdistus tõendatud järgmiste tõenditega.

Joobeseisundi tuvastamise protokollist k 1 lk 5 nähtub, et 09.11.2008 oli B.I tabatud auto juhtimisel, kusjuures indikaatorvahendiga kontrollimisel selgus, et tema organismis on alkohol. Joobeseisundi tuvastamise protokollist k 1 lk 63 nähtub, et 10.05.2009 oli N.

valtonen

tabatud

auto

juhtimisel,

kusjuures

indikaatorvahendiga

kontrollimisel selgus, et tema organismis on alkohol. Viru Maakohtu 10.10.2008 kohtuotsuse ärakirjast k 1 lk 24-25 nähtub, et B.I oli süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi lühimenetluses ja karistatud rahalise karistusega lõplikult summas 12500 krooni. Lisaklaristusena mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 27.10.2008.

Nimetatud otsusest tuleneb, et B.I ei tohiks juhtida sõidukit

ajavahemikus 27.10.2008 kuni 26.10.2009. Autoregistrikeskuse teatisel k 1 lk 27, on kohtuotsuse B.I suhtes autoregitrikeskuses registreeritud. Sellest nähtub, et nimetatud kohtuotsus oli KrMS § 421 lg 1 sätestatud korras pädevale asutusele ( autoregitrikeskusele) saadetud täitmisele pööramiseks. Teatisest ei nähtu, millal oli nimetatud otsus asutusele välja saadetud ehk täitmisele pööratud. Maanteeameti teatisest k 1 lk 82 nähtub, et liiklusregitri andmebaasi oli nimetatud kohtuotsus sisestatud 29.10.2008. Sellest tuleneb, et vähemalt seisuga 29.10.2008 oli kohtuotsus seaduses ettenähtud korras täitmisele pööratud. Viru Maakohtu 15.11.2007 kohtuotsuse ärakirjast k 1 lk 34 nähtub, et B.I oli süüdi tunnistatud lühimenetluses KarS § 424 järgi ja karistatud lõplikult vangistusega 2 kuud, mis oli tingimuslikult kohaldamata jäetud katseajaga 18 kuud käitumiskontrollile allutamisega. Sellest tuleneb, et katseaja lõpp on 14. mai 2009. Järelikult B.I-le süüksarvatud 09.11.2008 ja 10.05.2009 KarS § 329 järgi kvalifitseeritud teod jäävad kehtiva katseaja ajavahemikusse. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist k 1 lk 89 nähtub, et 02.08.2009 oli B.I tabatud auto juhtimisel, kusjuures tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel on tuvastatud, et tema organismis on akoholisisaldus laiendmääramatust arvestades vähemalt 1,04 mg/l kohta. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist k 2 lk 4 nähtub, et 24.07.2010 oli B.I tabatud auto juhtimisel, kusjuures tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel on tuvastatud, et tema organismis on akoholisisaldus laiendmääramatust arvestades vähemalt 0,78 mg/l kohta. Viru Maakohtu 07.06.2010 kohtumäärusest k 2 lk35-36 nähtub, et N. valtonenile varem mõistetud rahaline karistus 12500 krooni oli selle mittetätimise tõttu asendatud üldkasuliku tööga 166 tundi 5 kuuks. Kriminaalhooldusosakonna teatisel k 2 lk 43 on ÜKT täidetud tähtaegselt.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et B.I pani toime kokku 5

kuriteoepisoodi, 3 nendest on KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteod (episoodid 09,.11.2008, 10.05.2009 ja 02.08.2009) ehk täitmisele pööratud kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine ning 2 episoodi (02.08.2009 ja 24.07.2010) - mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ehk karS õ 424 järgi ettenähtud kuriteod. LS § 20 lg 3 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 20 lg 3 -1 p1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

B.I organismis oli 02.08.2009 ja 24.07.2010 tuvastatud

alkoholisisaldus vastavalt 1,04 ja 0,78 mg/l kohta. Seega juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 20 lg 3-1 lg 1 kohaselt, millega on täidetud KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteokoosseis. KarS § 329 näeb ette vastutuse täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest.

B.I oli teadlik tema suhtes Viru Maakohtu 10.10.2008 tehtud

kohtuotsuse sisust, milleks muuhulgas oli lisakaristuse mõistmine ja kohaldamine alates kohtuotsuse jõustumisest – juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Vaatamata sellele 09.11.2008, 10.05.2009 ja 02.08.2009 juhtis ta mootorsõidukit, hoidudes talle mõistetud karistus täitmisest kõrvale, millega on täidetud KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteokoosseis. Ülaltoodu alusel on B.I osavõtt tõendatud järgmistes kuritegudes: tema isikuna, keda karistati Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 10.10.2008 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega summas 12500 krooni ja lisakaristusega KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 /üheks/ aastaks, ja see karistus oli vähemalt 29. oktoobriks 2008 täitmisele pööratud, juhtis taas

- 09.11.2008 kella 01:57 paiku Tallinn - Narva maantee 158. kilomeetril Kukruse linnaosas Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal sõiduautot xxx-xxx registreerimisnumbriga xxx xxx.

-

10.05.2009 kella 16:10 paiku juhtis Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Lehe tn 11 maja juures mootorsõidukit xxx xxx reg nr xxx xxx.

- 02.08.2009.a. kella 22.40 paiku juhtis Ida-Virumaal Kohtla vallas, Järvekülas mootorsõidukit xxx xxx registrimärgiga xxx xxx. Seega pani B.I toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo B.I süüdistatakse veel selles, et 02.08.2009.a. kella 22.40 paiku juhtis ta Ida-Virumaal Kohtla vallas, Järve külas mootorsõidukit xxx xxx registrimärgiga xxx xxx ja kellel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0006 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,14 mg/L ning arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/L, jäi lõplikuks tulemiks 1,04 mg/L ja keda vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3´ p1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

B.I süüdistatakse veel selles, et 24.07.2010.a. kella 23.27

paiku juhtis ta Ida-Virumaal, Kohtla vallas, Tallinn-Narva maantee 155. kilomeetril mootorsõidukit xxx xxx registrimärgiga xxx ja kellel tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0006 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,85 mg/L ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3´ p1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Seega B.I, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et B.I pani talle süüksarvatud kuriteod tahtlusega. KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegudes oli ta teadlik et eelnevalt tarvitas alkoholi ehk tema organismis on alkoholisisaldus, mis võib põhjustada joovet, ning asus sellises seisundis juhtima autot, mööndes seda. Seega pidi ta võimalikuks, et juhtib mootorsõidukit joobeseisundis. Järelikult pani ta karS § 424 järgi ettenähtud kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega. karS õ 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemisel oli B.I teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, ja vaatamata sellele juhtis ta kolmel korral mootorsõidukit. Seega oli ta teadlik süüteokkoosseisule vastavast asjaolust ja selle teostamist ja vähemalt möönis seda sõites auotga ilma kehtiva juhtimisõiguseta, mis oli talt karistusena ära võetud kohtuotsuse alusel.

Kohus ei tuvastanud B.I puhul tema tegude õigusvastasust

välistavaid asjaolusid KarS § 2.peatüki 2. jao mõttes.

KOHTU MEE™ED

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut.

Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“ B.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja 329 järgi ja karistada KarS § 63 kohaldamisega ettenähtud raskeima sanktsiooni piires.

Arvestada tuleb, et osa kuritegudest (nimelt 09.11.2008 ja 10.05.2009) on toime pandud kehtiva katseajal kestel ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ei ole ära kantud. Nendes kuritegudes tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 kohaselt. Teiste kuritegude puhul ( episoodid 02.08.2009 ja 24.07.2010) tuleb moodustada liitkaristus KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel. KarS § 329 sanktsioon näeb ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastani. KarS § 424 sanktsioon näeb ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani. Mõlemad on teise astme kuriteod. B.I karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. B.I karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

B.I pani toime 5 kuriteoepisoodi, nendest 3 episoodi KarS § 329

järgi ja 2 episoodi KarS § 424 järgi. 02.08.2009 mootorsõiduki juhtimine joobesesisundis ja ilma juhtimisõiguseta, on toime pandud ühe teoga. Kuriteod on toime pandud vähem kui kaheaastase ajavahwemiku kestel – novembrist 2008 kuni juuli 2010. Ühel korral esines N. valtonenil joove 1,04 mg/l kohta, mis on määrast, millest on ette nähtud kriminaalvaastutus, oluliselt suurem. Teisel korral oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta, mis on alapiirile ( 0,75 mg/l kohta) lähedane.

B.I on varem kohtulikult kolmel korral karistatud, nendest kahel

korral salalaadse kuriteo toimepanemise eest, KarS § 424 järgi. Väärteokorras karistatud 5 korral, nenest kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, muuhulgas juhtimisõiguseta juhtimise eest. Väärib tähelepanu fakt, et pärast Viru Maakohtu 07.06.2010 kohtumäärusega asenduskaristuse kohaldamist (sest varem määratud rahaline karistus on olnud jäetud täitmata), pani ta juba 24.07.2010 toime uue KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo. Sellest tuleneb, et B.I puhul on tegemist süsteemse õiguserikkujaga, kellele varem kohaldatud leebemad karistuslikud meetmed ei ole piisavat mõju avaldanud. Kohus arvestab, et B.I on kaks alaealist last, keda ta kasvatab koos abikaasaga. Abikaasal on töökoht. B.I on ka alaline töökoht. Samas peab kohus tõdema, et laste ja töökoha olemasolu ei takistanud B.I uute kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et see ei peaks olema takistuseks karistuse kandmisel.

Kohus leiab, et B.I karistamine rahalise karistusega ei ole

põhjendatud, sest ta oli juba kahel korral kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, millest üks jäi tasumata ja mida asendati ÜKT tegemisega. Ka pärast seda pani ta ikka toime uue samalaadse kuriteo. Rahalise karistusega järjekordne karistamine õõnestaks karistamise mõju. B.I on olnud juba karistatud rahalise karistusega, mida hiljem on asendatud ÜKT-ga, mille tegemise ajal pani ta ikka uue samalaadse kuriteo, samuti vangistusega, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata katseajaga. Katseajal pani ta toime kaks uut kuritegu. Sellest tulenevalt on kohtul kujunemas veendumus, et karistusest vabastamine ei ole karistuse eesmärkide saavutamise vaatenurgast B.I puhul põhjendatud. Kohus leiab, et B.I tuleb karistada vangistusega KarS § 329 järgi 09.11.2008 ja 10.05.2009 episoodides, mis on toime pandud katseajal, sanktsiooni miinimummäärale lähedases määras, 3 kuud vangistust, ja vähendada karistust ühe kolmandikku võrra 1 kuu võrra KrMS § 238 alusel, sest tegemist on lühimenetlusega, mõistes karistusena 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu 15.11.2007 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 4 kuud vangistust.

Edasi B.I tuleb karistada vangistusega KarS § 424 ja 329 alusel

KarS § 63 kohaldamisega 02.08.2009 ja 24.07.2010 episoodides, sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral, mis oleks üks kolmandik maksumummäärast, ehk üheaastase vangistusega. Vähendada karistust ühe kolmandikku ehk 4 kuu võrra, mõistes vangistusena 8 kuud vangistust. Lõplikult tuleb moodustada KarS § 65 lg 1 ja 64 alusel liitkaristus, lugeda kergem Viru Maakohtu 15.11.2007 kohtuotsusega mõistetud ja käesoleva kohtuotsusega täitmisele pööratud ning käesoleva kohtuotsusega moodustatud liitkaristus 4 kuud vangistust kaetuks raskeima käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 8 kuud vangistust ning mõista lõplikuks liitkaristuseks

8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates isiku kinnipidamise kuupäevast. Kaitsja esitas kohtule taotluse mõista süüdistatavale vangistus ning asendada see ÜKT tegemisega. Kohus leiab, et esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Esiteks kohus märgib, et ÜKT kodaldamine on võimalik KarS § 69 lg 1 alusel üksnes süüdimõistetu nõusolekul (ÜKT kohaldamise protsessuaalne eeldu). Kohtuliku arutamise käigus pole süüdistatav kordagi väljendanud oma nõusolekut ÜKT kohaldamiseks. Teiseks, isegi B.I nõusoleku olemasolul ei pea kohus põhjendatuks kohaldada B.I-le ÜKTd. B.I suhtes asenduskaristuse kohaldamine ÜKT tegemise näol on materiaalselt võimalik, sest isik karistatakse vangistusega kuni 2 aastat. Kohtu arvates on ÜKT kui asenduskaristuse kohaldamine põhjendatud juhul, kui süüdimõistetu suhtes on alust arvata, et tegelikult vabadusekaotlusliku karistuse ärakandmine ei ole vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Asenduskaristuse kohaldamine oleks ilmselt põhjendatud esimest korda kuriteo toimepannud isiku kohta või üheepisoodilise kuriteo puhul või arvestades süüdimõistetu isikut. Kohtuliku arutamise käigus ei tekkinud kohtul sellist veendumust, et B.I puhul ei ole vabadusekaotuslik karistus tegelikult vajalik just karistamise eesmärkide saavutamiseks. Kohus tõdeb korduvalt, et B.I suhtes on kohtud juba kohaldanud kõiki mittevabaduskaotuslikke karistusmeetmeid, kahel korral rahaline karistus, karistusest tingimisi vabastamine, ÜKT kohaldamine asenduskaristusena. Kohtul on tekkinud veendumus, et nüüd ainult vabadusekaotuslik karistus võib panna B.I hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

Tõkend

Kohus leiab, et KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdimõisteva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb B.I vahistada kohtuotsuse väljakuulutamisel. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemine on B.I poolt jätkuvalt võimalik, sest ta on juba kolmel korral kohtulikult karistatud isik. Kohtupraktika näitab, et liiklusalaste kuritegude retsidiivsuse tase ( eriri joobes juhtimine) on kõrge.

Menetluskulud

Kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud

417,02 eurot sundraha,

42,18 eurot (660 krooni) + 115,96 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel (01.10.2009, 25.01.2011) osutatud õigusabi eest, 1,34 eurot (21 krooni) toimiku paljundamise eest, 19,17 eurot sundtoomise teostamise eest – tuleb välja mõista B.I-lt KrMS õ 180 lg 1 alusel Menetluskulud 300,64 eurot (4704 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eesttuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 aluse, arvestades N. valtoneni resotsialiseerumise väljavaateid..

Kohtunik

Inna Kirsipuu