2-22-136337/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-136337

Tsiviilasi

Intrum Debt Finance AG hagi O. S. i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Intrum Debt Finance AG (välismaa registrikood

CH-100.023.266, asukoht Neuhofstrasse 4, 6340 Baar,

Šveits)

Hageja lepinguline esindaja: C. M. (e-post XXX)

Kostja: O. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: R. M. (e-post XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Intrum Debt Finance AG hagi O. S. i vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista O. S. ilt (c) Intrum Debt Finance AG kasuks välja:

2.1. 7894 eurot 3 senti (sealhulgas põhiosa 4967 eurot 74 senti, intress 511 eurot 10 senti,

haldustasu 12 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot ja viivis kuni 9. novembrini

2022 summas 2353 eurot 19 senti);

2.2. viivis 4967 euro 74 sendi jäägilt alates 10. novembrist 2022 kuni 4967 euro 74 sendi

tasumiseni määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti.

3. Jätta Intrum Debt Finance AG hagi O. S. i vastu rahuldamata osas, milles Intrum Debt

Finance AG palub mõista O. S. ilt Intrum Debt Finance AG kasuks välja 9. novembri 2022

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 2353 eurot 19 senti.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 99% O. S. i ja 1% Intrum Debt Finance AG kanda.

6. Mõista O. S. ilt (S. ) Intrum Debt Finance AG kasuks välja menetluskulu 688 eurot 20 senti.

7. Mõista O. S. ilt (S. ) Intrum Debt Finance AG kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Intrum Debt Finance AG (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi O. S. i

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 4967 eurot 74 senti, intress 511 eurot 10 senti, haldustasu 12 eurot, lepingu

kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivis 14 eurot 58 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot,

lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 2342 eurot 5 senti

ning viivis põhivõlgnevuselt alates 10. novembrist 2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti. Alternatiivselt, kui kohus

leiab, et kostjale ei ole lepingu ülesütlemise hoiatust ja lepingu ülesütlemise teadet kätte

toimetatud, palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1599 eurot 92 senti,

intress 1864 eurot 54 senti, haldustasu 36 eurot, viivis 635 eurot 57 senti, viivis summalt 1577

eurot 60 senti alates 27. märtsist 2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni määras 23,90%

aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutunud nõude summas 4347 eurot 97 senti.

Bigbank AS ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX , mille alusel

andis Bigbank AS kostjale laenu summas 6000 eurot, mille kostja kohustus tagastama 60 kuuga

osamaksega 173 eurot 76 senti kuus ning intressimääraga 23,90% aastas. Osamakse sisaldas

laenu põhiosa tagasimakset, intressi makset ja haldustasu. Lepingutasuks leppisid poole kokku

90 eurot ja lepingu haldustasuks 1 euro 50 senti kuus. Kostja kohustus laenu tagasi maksma

osamaksete kaupa vastavalt maksegraafikule.

Lepingu sõlmimisel kontrollis Bigbank AS kostja krediidivõimelisust lähtuvalt kostja poolt

Bigbank AS kodulehel täidetud laenutaotluses esitatud andmetest. Laenu taotlemise ajal oli

kostjal töökoht ja igakuine sissetulek töötasuna 516 eurot, elamiskulud 200 eurot. Kostjal

polnud ühtegi ülalpeetavat ega muud kohustust. Laenu taotleti elumaja renoveerimiseks, milles

kostja ise elas. Lisaks omandas Bigbank AS teabe kostja varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Info

kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Bigbank AS lisaks ka avalikest

andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt, mistõttu saatis Bigbank AS kostjale

30. septembril 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, mis on kostjale tähitud kirjaga isiklikult

kätte toimetatud 2. oktoobril 2020. Hoiatuse saatmise seisuga oli kostja lepingust tulenev

võlgnevus Bigbank AS ees järgmine: krediidisumma 72 eurot 32 senti; intress 341 eurot 45

senti; lepingu haldustasu 10 eurot 50 senti; viivis 7 eurot 86 senti. Hoiatuses oli märgitud, et

võlgnevuse tasumata jätmisel on laenuandjal õigus leping üles öelda, kui laenulepingus on

osaline või täielik viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning laenuandja on

andnud edutult vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega,

et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Lisaks selgitas laenuandja, et lepingute

ülesütlemisega kohustub laenusaaja tagastama krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks

sissenõutavaks muutunud intressi, lepingu haldustasu, viivise ja muud võimalikud kohustused.

Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Bigbank AS 19. novembril 2020 lepingu üles.

Tähitud kirjaga saadetud teate lepingu ülesütlemise kohta võttis 24. novembril 2020 vastu

kostja abikaasa.

Lepingu lõppemise aja seisuga oli kostja võlgnevus kokku 5555 eurot 42 senti, sh tagastamata

põhivõlgnevus 5017 eurot 74 senti, intress 511 eurot 10 senti, haldustasu 12 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis lepingu kehtivuse ajal 14 eurot 58 senti. Pärast lepingu

ülesütlemist tasus kostja 50 eurot, mis arvestati põhiosa katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga

on kostja tagastamata põhivõlgnevus 4967 eurot 74 senti.

AS Bigbank loovutas 20. mail 2022 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 17. juunil 2022. Kui kostja

pole teadet kätte saanud, sai kostja selle kätte hiljemalt koos hagiavaldusega.

Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja viivise alates lepingu

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Hageja arvestab viivist 4967 eurolt 74 sendilt alates nõude

ülesütlemise teatisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, s.o alates 20. novembrist 2020

kuni 9. novembrini 2022 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras 23,90% aastas,

kokku 2342 eurot 5 senti.

Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 4967 eurolt 74 sendilt alates 10. novembrist 2022

kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras

23,90% aastas, kuid mitte üle 1102 euro 53 sendi.

Hageja volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Enne kohtusse pöördumist saatis

Intrum Estonia AS kostjale kolm tasulist kirja. Hagejal tekkist sellest tulenevalt võla

sissenõudmise kulu 50 eurot.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on tõendamata, et teade nõude loovutamise

kohta oleks kostjale kätte toimetatud, mistõttu võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale. Samuti toob kostja välja, et 30. septembri 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuses

ega ka hagiavalduses ei ole hageja esile toonud nõude kujunemise valemit, s.o ei ole aru saada,

mis kuupäeval pidi kostja kohustuse täitma, kui suur oli see kohustus, millest see kohustus

koosnes, kas kostja ei täitnud kohustust üldse või täitis osaliselt ning miks on nõudes

intressisumma pea viis korda suurem kui põhisumma. Ka 19. novembri 2020 lepingu

ülesütlemise teadet ei ole kostjale kätte toimetatud ning teatest ega hagiavaldusest ei selgu

nõude kujunemine, sh see, kui palju kostja laenu tagasi maksis ning milliste kohustuste katteks

on tagasimakseid arvestatud. Maksegraafikus on põhiosa, intress ja haldustasud kirjas, kuid

need ei klapi hageja poolt välja toodud summadega. Välja oleks pidanud tooma mitte selle,

mille kostja täitis, vaid selle, mille kostja jättis täitmata, kuivõrd täitmata jätmine on hagemise

aluseks. Samuti leiab kostja, et Bigbank AS on küll kogunud kostjalt andmeid

krediidivõimekuse hindamiseks, kuid on neid valesti või piisava hoolsuseta hinnanud, mis tõi

kaasa vale positiivse otsuse ning kostja ei ole seega järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostja palub kohtul kontrollida tehingu tühisuse aluseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavaldusele lisatud Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX

(dtl 37-43) nähtub, et Bigbank AS ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2019 tarbijakrediidilepingu

(edaspidi leping). Lepingu nr XXX on kostja digitaalselt allkirjastanud ning leping on kirjalik.

Lepingu kohaselt on lepingu krediidisummaks 6000 eurot, lepingu sõlmimise tasu 90 eurot (mis

tasaarvestatakse üleandmisele kuuluva krediidisummaga), lepinguhaldustasu 1 euro 50 senti

kuus ning intress 23,90% tagastamata krediidisummalt aastas (kogusummas 4367 eurot 45

senti). Lepingu krediidi kulukuse määr on 28,16% aastas. Lepingu kohaselt annab krediidiandja

krediidisumma üle kuue pangapäeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest ning kõikide

lepingus nimetatud krediidisumma üleandmise eelduste täitmisest. Kostja kohustus lepingu

üldtingimuste punkti 1.1 järgi tasuma krediidisumma, intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt

maksegraafikule. Kostja ei vaidlusta, et on krediidisumma kätte saanud ning eeltoodu on ka

eluliselt usutav, kuivõrd kostja on teinud laenulepingu alusel tagasimakseid. Kohtule ei nähtu

lepingust selle tühisuse aluseid ning kostja pole ühtegi tühisuse alust ka ise esile toonud.

4. Hagiavalduse kohaselt loovutas Bigbank AS 20. mail 2022 lepingust tulenevad nõuded

hagejale ning teade nõude loovutamise kohta on kostjale saadetud 17. juunil 2022. Kostja väitel

ei ole ta nõude loovutamise teatist kätte saanud, mistõttu on kostjal tulenevalt võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 172 õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Hageja leiab, et kostja

on teate nõude loovutamisest kätte saanud hiljemalt koos hagiavaldusega.

Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja

vastu hagejale loovutati. Hagiavaldusele on lisatud 2. juuni 2022 Bigbank AS esindaja A. S.

poolt allkirjastatud kinnitus nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 46-47). Samuti on

hagiavaldusele lisatud volikiri, millest nähtuvalt on A. S. l õigus nõude loovutamise kinnitusi

väljastada (dtl 48). Hageja on kohtule esitanud ka 17. juuni 2022 teate nõude loovutamisest,

mis on adresseeritud kostjale (dtl 49-50). VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja

uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS

§ 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta

senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul,

kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Loovutamisdokument

peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt allkirjastatud.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne kohtusse pöördumist

kostjale teate nõude loovutamise kohta kätte toimetanud. Küll aga loeb kohus vastava teate

kostjale kätte toimetatuks 18. novembril 2022, mil kostja sai hagi koos lisadega kätte. Nõude

loovutamise kinnitusest ja teatisest nähtub, et Bigbank AS on 20. mail 2022 loovutanud

lepingust tulenevad nõuded hagejale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus nõude loovutamise

tõendatuks. Hageja on VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi lepingust tulenevate nõuete osas Bigbank AS

asemel seega uus võlausaldaja.

5. Nii lepingu sõlmimise ajal, s.o 13. aprillil 2019, kui ka praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 p-de

1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute

ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele

ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

5.1. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude

andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid

pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi

rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid

kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg‑st 3 on Riigikohus

järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta

võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks

(Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).

5.2. VÕS § 4034 lg 13 näeb ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja on esile toonud, et kostja täitis

Bigbank AS koduleheküljel oleva laenutaotluse, millesse märkis enda andmed, laenu eesmärgi,

töökoha andmed, sissetuleku allika ja palga (dtl 152-153). Sellest nähtub, et laenu taotlemise

ajal oli kostjal töökoht ja igakuine sissetulek töötasuna 516 eurot. Elamiseks kulus kostjal 200

eurot. Kostjal ei olnud ühtegi ülalpeetavat ega muud kohustust. Laenu taotleti elumaja

renoveerimiseks, milles kostja ise elas. Lisaks omandas Bigbank AS teavet kostja

krediidivõimelisuse kohta kostja pangakonto väljavõttest ning avalikest andmebaasidest, mh e-

krediidiinfo andmebaasist ja rahvastikuregistrist. Kostja laenukoormuse arvutamisel võeti

arvesse kõiki kostja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

Laenuandjal ei olnud võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei

ole talle kättesaadavad või nähtavad või mida krediidiandjale ei avaldata. VÕS § 4034 lg 3

kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks.

5.3. Kohus on seisukohal, et Bigbank AS on kogunud piisavalt andmeid kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses

tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal

minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

16. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3933, p 67 ja selles sisalduvad viited). Lisaks

täidetud laenutaotlusele ja avalikele andmetele on kostja krediidivõimelisust hinnatud ka kostja

pangakonto väljavõtte alusel. Pangakonto väljavõte on esitatud perioodi 1. detsember 2018 –

11. aprill 2019 kohta.

5.4. Kostja poolt täidetud laenutaotlusest nähtuvalt on kostja töötasu 516 eurot kuus. Kostja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja saanud viidatud suuruses töötasu enne laenulepingu

sõlmimist vaid korra 10. aprillil 2019, s.o 9 päeva enne laenulepingu sõlmimist. Enne seda on

kostja sissetuleku moodustanud erinevad sularaha sissemaksed, mille päritolu kohta andmed

puuduvad, ning eraisikutelt saadud ülekanded. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks pangakonto

väljavõttes esitatud perioodil teinud püsivaid maksed mõnele teisele laenuandjale vm

püsikohustusteks peale sideteenuste.

5.5. Kostja heidab Bigbank AS-ile ette, et pank on vaid teadmiseks võtnud, et kostjal kulub

elamiseks 200 eurot kuus, tundmata huvi, kuidas kostja sellise summaga ühes kuus toime tuleb

ja kuidas jagunevad kulutused. Kohtu hinnangul nõuab kostja laenuandjalt liiga palju, kuivõrd

esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostjal oleks muid igakuised püsikulusid, mis

tekitaksid kahtluse, kas kostja on võimeline viidatud summaga kuus toime tulema. Lisaks

nähtub kohtule, et kümne esimese osamakse puhul on kostja maksegraafikujärgseid makseid

teostanud nõuetekohaselt. See kinnitab, et laenulepingu sõlmimise hetkel ning ka

märkimisväärse aja jooksul pärast seda oli kostja võimeline laenu laenuandja poolt

heakskiidetud osamaksete kaupa tagasi maksma. Asjaolu, et kostja on saanud

krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud suuruses töötasu vaid ühe kuu enne lepingu

sõlmimist, viitab kohtu hinnangul sellele, et püsiva töötasu puudumise ajal hindas kostja oma

krediidivõimekust adekvaatselt ning ei võtnud endale laenukohustusi. Kohus on seisukohal, et

Bigbank AS on nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud leping on VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping.

Hageja tugineb hagiavalduses lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise

juures sellele, et Bigbank AS ütles lepingu 19. novembril 2020 üles (dtl 45).

6.1. Krediidiandja võib VÕS § 416 lg 1 järgi osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

6.2. Asja materjalidest nähtuvalt saatis Bigbank AS kostjale 30. septembril 2020 lepingu

ülesütlemise hoiatuse (dtl 44), mille kohaselt on Bigbank AS kostjat teavitanud, et lepingu

alusel on kostjal pangale tähtaegselt tasumata 432 eurot 13 senti, mis koosneb alljärgnevatest

summadest: krediidisumma 72 eurot 32 senti; intress 341 eurot 45 senti; lepingu haldustasu 10

eurot 50 senti; viivis 7 eurot 86 senti. Hoiatuses anti kostjale tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

hiljemalt 17. oktoobrini 2020 ning hoiatati, et kui kostja võlgnevust hiljemalt 17. oktoobril 2020

ei likvideeri ega jõua pangaga võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele, ütleb pank lepingu

üles. Kostjale selgitati, et lepingu ülesütlemisel on kostja kohustatud pangale koheselt tasuma

tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi,

lepingu haldustasu, viivise ja muud võimalikud kohustused.

6.3. Hageja on 27. detsembri 2022 seisukohas esile toonud võlgnevuse kujunemise ülesütlemise

hoiatuse saatmise seisuga (dtl 90-91). Sellest nähtuvalt on kostja 30. septembri 2020 seisuga

teinud viimase tagasimakse küll 26. augustil 2020, s.o üks kuu enne hoiatuse saatmist, ent

tagasimaksed on olnud ebapiisavad. Kõrvutades Bigbank AS-i ja kostja vahel kokku lepitud

maksegraafikut hageja esile toodud tagasimaksete arvestusega, nähtub, et kostja on

nõuetekohaselt tasunud kümme esimest osamakset. Intressi- ja haldustasuvõlgnevus on

tekkinud alates 11. osamaksest, s.o alates 25. märtsi 2020 osamaksest. Seega oli kostja hoiatuse

saatmise seisuga osaliselt viivituses rohkem kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Kostja heidab hagejale ette, et ülesütlemise hoiatuses ega hagiavalduses pole hageja esile

toonud nõude kujunemise valemit. Kohus nõustub kostjaga, et 30. septembri 2020 hoiatusest

pole iseenesest võlgnevuse kujunemisest võimalik aru saada, ent kohtu hinnangul ei oma

eeltoodu tähtsust, kuivõrd vaidluse all pole, et kostja sattus tagasimaksetega viivitusse ning

rikkus seega enese lepingust tulenevat kohustust, mistõttu oli Bigbank AS-il õigus saata kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatus. Kostja pole väitnud, et ta oleks võlgnevust kohaselt tagastanud

või tagasimaksed oleks olnud suuremad kui hageja poolt esile toodud. Asjaolu, et ülesütlemise

hoiatuses on intressivõlgnevus kordades suurem kui põhiosavõlgnevus, selgitab see, et

tagasimaksetest nähtuvalt on Bigbank AS tagasimaksete arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lg-

st 2 ning arvestanud kostja poolt teostatud ebapiisavad maksed esmajärjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, seejärel intressivõlgnevuse katteks ning viimaks muude kohustuste, s.o

haldustasu, katteks.

6.4. Kostja väidab, et temale ei ole ülesütlemise hoiatust kätte toimetatud. Hageja on kohtule

esitanud Omniva kinnituse, mille kohaselt on Bigbank AS poolt saadetud tähitud kiri kostjale

isiklikult kätte toimetatud 2. oktoobril 2020 (dtl 95, 154-155). Kostja ei ole esile toonud, et

viidatud kuupäeval oleks ta vastu võtnud mõne muu sisuga Bigbank AS-i saadetud tähitud kirja.

Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et tähitud kiri, mille saatja oli Bigbank AS ja saaja

kostja ja mis on kostjale kätte toimetatud 2. oktoobril 2020 (s.o kaks päeva pärast ülesütlemise

hoiatuse koostamist), sisaldas endas 30. septembri 2020 ülesütlemise hoiatust ning kostja on

selle kätte saanud.

6.5. Hageja väitel ei likvideerinud kostja võlgnevust hoiatuses antud täiendava tähtaja jooksul

ning kostja pole väitnud, et ta oleks seda teinud. Seega oli Bigbank AS-il õigus kostjaga

sõlmitud leping üles öelda, mida Bigbank AS 19. novembril 2020 ka tegi.

6.6. Kostja väidab, et ka teadet lepingu ülesütlemise kohta pole talle kätte toimetatud.

Ülesütlemise teate saatmise kohta on hageja esitanud Omniva tõendi, mille kohaselt on Bigbank

AS-i poolt saadetud tähitud kiri üle antud allkirja vastu kostja abikaasale 24. novembril 2020

(dtl 96, 157-158). Kostja pole väitnud, et viidatud kuupäeval oleks talle kätte toimetatud muu

sisuga Bigbank AS-i poolt saadetud kiri. Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et tähitud

kiri, mille saatja oli Bigbank AS ja saaja kostja ja mis on üle antud kostja abikaasale

24. novembril 2020 (s.o viis päeva pärast ülesütlemise teate koostamist), sisaldas endas 19.

novembri 2020 teadet lepingu ülesütlemise kohta. Seega on kostja teate lepingu ülesütlemisest

kätte saanud.

6.7. Eeltoodust tulenevalt on Bigbank AS kostjaga 13. aprillil 2019 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr XXX nõuetekohaselt 19. novembril 2020 üles öelnud. Lepingu

ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad kohustused.

7. Kuna kostja jättis graafikujärgsed osamaksed tasumata, oli lepingu ülesütlemise seisuga

kostjal Bigbank AS-i ees krediidisumma võlgnevus 5017 eurot 74 senti. Hageja on esile toonud,

et kostja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud 50 eurot, mis on arvestatud põhiosa katteks.

Seega on kostja krediidisumma võlgnevus 4967 eurot 74 senti. Kostja pole hagis esitatud

põhivõla summale vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata

krediidisumma 4967 euro 74 sendi tasumist.

7.1. Lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma intressi 23,90%

aastas. Intressiarvestuse kohaselt on kostjal tasumata intress kuni lepingu lõpetamiseni, s.o 19.

novembrini 2020 summas 511 eurot 10 senti. Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud

ei ole. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Seega on hagejal õigus nõuda

kostjalt tagastamata intressi 511 euro 10 sendi tasumist.

7.2. Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda lepingu haldustasu 1 euro 50 senti kuus. Kostjal oli

tasumata haldustasu kuni lepingu lõpetamiseni, s.o 19. novembrini 2020 summas 12 eurot.

Kostja haldustasuarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et haldustasunõue on

põhjendatud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt haldustasu võlgnevust summas 12 eurot.

8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 113 lg 1

alusel võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

8.1. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist järgnevalt: viivis lepingu kehtivuse ajal 14 eurot 58

senti; lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis

2342 eurot 5 senti; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohane viivis alates 10.

novembrist 2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni arvestatuna 4967 eurot 74 sendilt määras

23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti.

8.2. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet

järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab

võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

Lepingu p 6.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud maksimaalses

määras. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist võrdses määras intressimääraga, mis on lepingus kokku lepitud, s.o 23,90%

aastas.

8.3. Hageja poolt esiletoodud viivise arvestuse kohaselt on lepingu kehtivuse ajal tekkinud

kostjal viivisevõlgnevus summas 14 eurot 68 senti. Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt

(dtl 94) on viivisevõlgnevus kujunenud põhiosamakselt iga osamakse tasumise tähtpäeva

järgmisest päevast kuni osamakse tasumise päevani. Kohtule jääb aga arusaamatuks

viivisevõlgnevuse kujunemine summas 3 eurot 29 senti, mida hageja on arvestanud perioodil

18.-19. november 2020 summalt 5017 eurot 47 senti. Kohtule nähtuvalt on Bigbank AS

laenulepingu üles öelnud alates 19. novembrist 2020. Laenulepingu ülesütlemisega tekkis

kostjal kohustus tagastada kogu laenulepingu alusel võlgnetav summa, s.o sellest hetkest

muutusid sissenõutavaks osamaksed, mille tasumise tähtpäev polnud selleks hetkeks veel

saabunud. Hageja nõuab aga viivist põhiosa võlgnevuselt alates 18. novembrist 2020 kuni 19.

novembrini 2020, s.o aja eest, mil laenulepingut polnud veel üles öeldud ning millal kostjal

polnud tekkinud kohustust kogu tasumata põhiosa jääki tagastada. Seega ei kuulu hageja

viivisenõue perioodi 18.-19. novembri 2020 eest rahuldamisele, kuivõrd kostja ei olnud sel

hetkel tasumata põhiosa jäägi osas viivituses. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise

väljamõistmist meeldetuletuskirjade saatmise eest tekkinud võlgnevuselt. Kostja on hageja

väitel olnud viivituses meeldetuletuskirjade saatmise tasuga perioodil 14. aprill 2020 – 17. mai

2020 ning 15. juuni 2020 – 27. juuli 2020. Kokku nõuab hageja selle eest viivist 25 senti.

Viidatud meeldetuletuskirju kohtule esitatud ei ole. Selliselt ei saa viivisenõuet selles osas

põhjendatuks lugeda ning kohus jätab viivisenõude 25 sendi osas rahuldamata. Hageja

viivisenõue lepingu kehtivuse ajal kuulub seega rahuldamisele summas 11 eurot 14 senti.

8.4. Hageja nõuab lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o perioodil

20. november 2020 – 9. november 2022) sissenõutavaks muutunud viivist summas 2342 eurot

5 senti lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras 23,90% aastas tasumata

põhinõude jäägilt 4967 eurolt 74 sendilt. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Sissenõutavaks muutunud viivis tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista

summas 2353 eurot 19 senti (11 eurot 14 senti + 2342 eurot 5 senti).

8.5. Hageja on TsMS § 367 alusel esitanud kostja vastu sissenõutavaks mittemuutunud viivise

nõude alates 10. novembrist 2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni arvestatuna 4967 eurot

74 sendilt määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti. Kohus leiab, et

hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel määras 23,90% aastas, kuid mitte üle 1102

euro 53 sendi, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale kolm meeldetuletuskirja. Hagiavaldusele lisatud

kirjadega (dtl 51-56) on kostjale meeldetuletuskirjade saatmine tõendatud. Hagejal tekkis

sellest tulenevalt kulu 50 eurot (s.o 25 eurot esimene meeldetuletuskiri, 5 eurot teine kiri, 5

eurot kolmas kiri ja 15 eurot ülejäänud sissenõudmiskulude katteks, s.o võlgnikule

helistamiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jm). Kostja

ei vaielnud sissenõudmiskulude suurusele vastu. Hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 1132

lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Selles osas tuleb hagi

rahuldada.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 7894 eurot 3 senti (sealhulgas põhiosa 4967 eurot 74 senti, intress 511 eurot

10 senti, haldustasu 12 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot ja viivis kuni 9. novembrini

2022 summas 2353 eurot 19 senti) ning viivis 4967 euro 74 sendi jäägilt alates 10. novembrist

2022 kuni 4967 euro 74 sendi tasumiseni määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102

eurot 53 senti. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja palub kostjalt välja

mõista 9. novembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 2353

eurot 19 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kohus rahuldas hagi ligikaudu 99% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda.

12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 700 eurot.

13. Riigilõiv 700 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja

menetluskulud maakohtus on seega põhjendatud ja vajalikud 700 euro ulatuses.

Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda,

jääb hageja menetluskuludest 693 eurot kostja kanda ja 7 eurot hageja enda kanda.

Menetluskulud summas 693 eurot tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista.

14. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajakulu 900 eurot.

Kostjale osutati õigusabi kokku 7 tundi 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

Kostja esindaja on menetluses teinud järgmised õigusabitoimingud:

1) Hagiavaldusega tutvumine, analüüs ja kostja nõustamine – 1 tund 30 minutit;

2) Vastus hagiavaldusele koostamine ja esitamine kohtule – 2 tundi 30 minutit;

3) Kostja seisukoht hageja seisukohale – 2 tundi;

4) Menetluskulude nimekirja koostamine ja lõplikud seisukohad – 1 tund 30 minutit.

14.1. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni

2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

14.2. Hageja on esitanud kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite. Kohus, arvestades

tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja

menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased.

14.3. Kostja esindaja toimingute 1 ja 2 väljundiks on 6. detsembri 2022 vastus hagiavaldusele.

Enne esimese menetlusdokumendi kohtusse esitamist on kostja esindaja teinud seega

toiminguid 4 tunni ulatuses. Kuigi hagivastuse koostamine on eelduslikult üks mahukamaid

toiminguid menetluses, kuivõrd see eeldab asjaoludega tutvumist ja õigusliku positsiooni

väljatöötamist, nõustub kohus hagejaga, et viidatud dokumendist ei nähtu selle koostamise

ajakuluna kokku 4 tundi. Õigusabiteenus hõlmab kahtlemata ka muid toiminguid peale kohtule

menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja

lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi

esitavad menetlusosalised kohtule. Seega ei pea kohus põhjendatuks kliendi nõustamisele

kulunud ajakulu vastaspoole kanda jätmist ning kohus hindab toimingute ajakulu vajalikkust ja

põhjendatust kohtule esitatud menetlusdokumendi pinnalt. Kohus nõustub hagejaga, et kostja

hagivastuse sisu on ca 1,5 leheküljel, millele annab mahtu hagiavaldusest kopeeritud tekst.

Kohtu hinnangul on sellise menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1

tund, ent arvestades, et tegu oli esimese menetlusdokumendiga, mille koostamine eeldab

asjaoludega lähemat tutvumist, peab kohus kostja esindaja toimingute nr 1 ja 2 põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 2 tundi. Kohus vähendab esindaja toimingute nr 1 ja 2 ajakulu seega 2

tunni võrra.

14.4. Ka kostja toimingu nr 3 väljundiks olev seisukoht on sisu poolest ca 1,5 lehekülge pikk,

milles osaliselt korratakse varasemaid seisukohti ning mahtu annab hageja teksti kopeerimine.

Kohtu hinnangul on esindaja toimingu nr 3 põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 30 minutit,

vähendades ajakulu seega 30 minuti võrra.

14.4. Kohus nõustub hagejaga ka kostja esindaja toimingu nr 4 osas. Nimelt on menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt kostja esindajal kulunud menetluskulude nimekirja ja lõplike

seisukohtade koostamisele 1 tund ja 30 minutit. Kostja lõplikud seisukohad sisaldavad endas

kolme lauset seisukohtade kohta ning ülejäänud mahu annab dokumendile kostja palve kohtul

kontrollida erinevaid seadusest tulenevaid asjaolusid. Kohus loeb kostja esindaja toimingu nr 4

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit, vähendades ajakulu seega 1 tunni võrra.

14.6. Kokku on kostja esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik seega 4 tunni ulatuses.

14.7. Kostja esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades

tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta)

pidada põhjendatuks. Tunnihind on kooskõlas turuhinnaga. Ka hageja pole kostja esindaja

tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja

vajalik kulu maakohtus 480 eurot (käibemaksuta).

14.8. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja

kanda, jääb kostja menetluskuludest 4 eurot 80 senti hageja kanda. Kostja menetluskulud

summas 4 eurot 80 senti tuleb seega hagejalt kostja kasuks välja mõista.

15. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt tasaarvestab kohus käesoleva määrusega

pooltelt välja mõistetud vastastikused menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulud summas 688 eurot 20 senti (693-4,80).

16. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik