3-22-2207/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2207

Haldusasi

X. X. kaebus Eesti Töötukassa 16.09.2022 otsuse nr

TVH/22/036374 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja 14.09.2022 avaldus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja - X. X.

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. esitas 14.09.2022 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse (dtl 56-62).

2. Eesti Töötukassa 16.09.2022 otsusega nr TVH/22/036374 tuvastati, et X. X. töövõime ei

ole vähenenud (dtl 9-10).

3. 17.10.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X. X. kaebus Eesti Töötukassa 16.09.2022

otsuse nr TVH/22/036374 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja

14.09.2022 avaldus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma 18.10.2022 määrusega menetlusse.

4. 31.03.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja märgib esmalt, et Eesti Töötukassa 09.08.2019 otsusega nr TVH/19/028273 (dtl

6-7) oli kaebajal tuvastatud osaline töövõime perioodil 05.10.2019 – 04.10.2022.

Kaebaja esitas 14.09.2022 Eesti Töötukassale taotluse töövõime kordushindamiseks. Eesti

Töötukassa kaasas eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi

Taastusravi Keskus. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Niina Neglason koostas

16.09.2022 kuupäevaga (ehk kahe päeva möödumisel alates taotluse esitamisest)

eksperdiarvamuse, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 27-37). Eesti

Töötukassa tegi samal päeval (16.09.2022) otsuse nr TVH/22/036374, millega tuvastas, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

5.2. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane.

Aastal 2019 kaebajal oli tuvastatud osaline töövõime. Aastal 2022 vastustaja leidis, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja on teadlik, et haldusakti andmisel varasem haldusakt ei

ole haldusorganile siduv. Küll aga varasemast erineva haldusakti andmine eeldab asjaolude

muutmist.

5.3. Sisuliselt toimub töövõime hindamine kolmes etapis. Kõigepealt annab taotleja

omapoolse hinnangu tähtsust omavate asjaolude kohta. Seejärel ekspert kontrollib, kas

taotleja hinnang on kooskõlas Tervise infosüsteemi andmetega ning analüüsib isiku

tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi

järgimist. Viimases etapis langetab lõpliku otsuse haldusorganina Töötukassa.

Aastal 2019 vastustaja tegi otsuse järgmiste asjaolude põhjal:

-

Ambulatoorse epikriisi nr 55838420 (lisa 3) anamneesis neuroloog Niina Bojarkina

märkis, et kaebaja on haige juba palju aastat. Kaebused tugevad valud seljas

nimmeristluu piirkonnas ja vasakus jalas 6 kuu jooksul. Kaelalordoos kergelt

küfotiseerunud. Fassett- ja u/v-liigesed oluliste muutusteta. C4/5, C5/6, C6/7 tasandil

on diskide protrusiooni ja kaelalordoosi küfotiseerumisest tingitud spinaalkanali

mõõdukas ahenemine seljaaju kuju mõõduka deformatsiooniga. Neuraalavade

ahenemist ei sedasta. Seljaaju signaalis selgeid muutusi ei tähelda. Arst samuti

märkis, et antalgiline poos, kummardused ette-taha poole – valulik. Rombergi poosis

ebastabiilne.

-

Töövõime hindamise taotluse (lisa 5) punktis 1.1 andis kaebaja hinnangu, et ta ei

suuda iseseisvalt ilma raskusteta ringi liikuda ja trepist liikuda. Punktis 1.3 märkis

kaebaja, et ta ei suuda iseseisvalt paigal seista ja ühelt toolilt teisele istuda ilma

takistusteta ja valu tundmata. Ekspert hindas mõlema võtmetegevuse arvväärtuseks 2-

ga (mõõdukas).

Aastal 2022 asjaolud olid järgmised:

-

Ambulatoorse epikriisi nr 69021543 (lisa 4) anamneesis neuroloog Niina Bojarkina

märkis, et kaebaja on haige juba palju aastat. Kaebused tugevad valud seljas

nimmeristluu piirkonnas ja vasakus jalas 5 aasta jooksul. Nõrkus vasakus labajalas,

raske kõndida. Kaelalordoos kergelt küfotiseerunud. Fassett- ja u/v-liigesed oluliste

muutusteta. C4/5, C5/6, C6/7 tasandil on diskide protrusiooni ja kaelalordoosi

küfotiseerumisest tingitud spinaalkanali mõõdukas ahenemine seljaaju kuju mõõduka

deformatsiooniga. Neuraalavade ahenemist ei sedasta. Seljaaju signaalis selgeid

muutusi ei tähelda. Arst samuti märkis, et antalgiline poos, kummardused ette-taha

poole – valulik. Rombergi poosis ebastabiilne.

-

Töövõime hindamise taotluse (lisa 6) punktis 1.1 kaebaja andis hinnangu, et ta ei

suuda iseseisvalt ilma raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Punktis 1.3 märkis

kaebaja, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata.

Ekspert seekord hindas mõlema võtmetegevuse arvväärtuseks 1-ga (kerge).

Eeltoodust tuleneb, et täpselt samade (kohati ka tervise halvenemisele viitavate) asjaolude

põhjal tehtud eksperdi arvamus on varasemast teistsugune. Siinkohal märgib kaebaja, et 2022.

aastal nii kaebaja põhidiagnoos kui ka kaasuvad diagnoosid on täpselt samad.

Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Vastustajal tuleb

kaalutlusõiguse kasutamisel eriti veenvalt põhjendada, miks olukorras, kus kaebajal oli

varasemalt tuvastatud osaline töövõime, leiab ekspertarst, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Isiku jaoks peab olema arusaadav, miks talle tehakse varasemaga võrreldes

ebasoodsam otsus, kui ta ise oma tervise paranemist ei taju ja on töövõime hindamise

taotluses märkinud piirangud varasemaga võrreldes samal tasemel. Otsuse adressaadile peab

olema selge, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Kui praeguses olukorras oli põhjendatud

tuvastada kaalutlusõiguse alusel töövõime vähenemise puudumine, vaatamata asjaolule, et

kaebaja on oma tervist varasemaga võrreldes hinnanud täpselt samal tasemel, peab olema ilma

kahtlusteta selge, kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2019. aasta töövõime

hindamisega võrreldes paranenud.

HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Uurimispõhimõtte rikkumine võib kaasa tuua tehtud otsuse tühistamise, kui rikkumine võis

mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58). Kaebaja peab esmalt vajalikuks märkida, et

tema taotlus oli vastustajale edastatud 14.09.2022 hilisõhtul. Kogu hindamise protsess kolmes

etapis võttis vastustajal vähem kui kaks päeva. Seejuures eksperdi hinnang oli suure

tõenäosusega koostatud juba järgmisel päeval pärast taotluse esitamist. Antud olukorras on

pea võimatu rääkida uurimispõhimõtte järgimisest.

Uurimispõhimõttega igati kooskõlas oleks näiteks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule

suunamine vastavalt TVTS § 7 lg 3 sätestatuga. Lisaks sellele, uurimiskohustuse teostamisel

oleks vastustaja tuvastanud, et aastal 2017 läbitud taastusravi kuur (lisa 7) ei avaldanud

positiivset mõju kaebaja tervisele. Vastupidi, aastal 2018 kaebaja tervis halvenes (lisa 3).

Selle asemel vastustaja piirdus otsuses viitega asjaolule, et kaebaja ei kasuta taastusravi

võimalusi. Siinkohal peab kaebaja vajalikuks märkida, et antud juhul on lisaks

uurimispõhimõtte rikkumisele tegemist ka tähtsust omava asjaoluga arvestamata jätmisega.

See viitab omakorda ilmselgele diskretsiooniveale.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

6.1. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (edaspidi metoodika),

milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on

välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 14.09.2022

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele (dtl 56-62) ja

tervise infosüsteemi (edaspidi ka TIS) kantud terviseandmed (dtl 63-107). Kaebaja ise on

14.09.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud

liikumise ja käelise tegevuse valdkondades.

Tervishoiuteenuse osutaja sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus (edaspidi TTO) ekspertarst dr

Niina Neglason, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi

taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja

terviseandmed, koostas 16.09.2022 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime

hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 16.09.2022 otsusega nr

TVH/22/036374 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 16.11.2022 allkirjastanud

oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses

toodud seisukohtadega (dtl 109-114).

6.2. TTO ekspertarst hindas 16.09.2022 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade

võtmetegevused järgmiselt:

- Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu

ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0.

- Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade

liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud

piirangud – arvväärtusega 0.

- Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ ja

võtmetegevus „1.3 Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst on

selgitanud, et kaebajat on lülisamba haiguse tõttu opereeritud 2000. ja 2013. aastal.

Nimmevalud kiirgumisega vasakusse jalga, 2021. aastal teostatud MRT-uuringu alusel esineb

ühe närvijuure surve, püsib alates 2017. aastast muutusteta. Neurokirurgi poolt konsulteeritud

2017. aastal, sensomotoorset defitsiiti ei esinenud, operatiivravi vajadus puudus. Kolme aasta

jooksul välja kirjutatud kaks valuravimi retsepti. Taastusravil ei ole käinud. Kaebaja ei

märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid liikumise valdkonna

võtmetegevustes „1.2 Ohutu ringiliikumine“ ja „1.4 Liikumisega seotud muud piirangud“,

millest tulenevalt hinnati võtmetegevused arvväärtustega 0 (piirangut ei tuvastatud).

TTO ekspertarst on kaebajal hinnanud kerge tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on dorsopaatiad. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidest

liikumine pikemaajaline kehaasendi säilitamine ja kehaasendi muutmine vasakusse jalga

kiirguvate nimmevalude tõttu.

Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.1 Käte sirutamine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst on nõustunud kaebaja enesehinnangulise

piirangu raskusastmega. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal

tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes „2.2 Asjade liigutamine“,

„2.3 Käteosavus“, „2.4 Käelise tegevusega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati

võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

TTO ekspertarst on kaebajal hinnanud kerge tegutsemispiirangu käelise tegevuse valdkonnas,

mille põhjuseks on dorsopaatiad. Kaebajal on kaela ja õlavöötme piirkonna valude tõttu

raskendatud küünitamine.

TTO ekspertarst on liikumise ja käelise tegevuse valdkondade hindamisel tuginenud

neuroloog Niina Bojarkina 29.08.2022 epikriisile .

Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on

0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks

võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.

Eelnevast tulenevalt on vastustaja 16.09.2022 otsuses nr TVH/22/036374 õigesti märgitud, et

kaebajal on kerged tegutsemispiirangud liikumise ning käelise tegevuse valdkondades, mille

põhjuseks on dorsopaatiad. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidest

liikumine pikemaajaline kehaasendi säilitamine ja kehaasendi muutmine vasakusse jalga

kiirguvate nimmevalude tõttu. Kaela ja õlavöötme piirkonna valude tõttu on raskendatud

küünitamine.

TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud liikumise ja käelise tegevuse

valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust

tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.

Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed

terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.

6.3. Vastustaja selgitab täiendavalt, on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise

piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas kergeteks, arvestades kaebaja enda

hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad

tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või

osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi

määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse

isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi

ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund

mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime

vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime

vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes

takistatud. Kaebajale on vastunäidustatud raske füüsiline koormus, kuid kergem füüsiline töö

ja liikumine ei ole vastunäidustatud.

6.4. Asjaolu, et vastustaja tuvastas varasemalt kaebajal osalise töövõime, ei tähenda, et ka

14.09.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole

otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese

tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga

kord uuesti hinnata. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluste alusel toimub uus

töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et

varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on

jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

8. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

otsuse tegemise eel, s.o enne 16.09.2022.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

10. Eesti Töötukassa (ETK) 16.09.2022 otsuse nr TVH/22/036374 õiguslike alustena on

märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus

nr 39).

11. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele.

Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või

kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav

arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti

antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema

terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt

tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime

ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole

võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK

16.09.2022 otsuses nr TVH/22/036374 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

12. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud

eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse

eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine;

muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti

arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s

3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes

esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii

ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kättesaadav

arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-

841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

muud liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus,

muud käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja

põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja

hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei

vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste

koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel

nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse

koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on

saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1)

vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja

osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse

isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi

järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju

tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime

hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid,

2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/

toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6).

Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava

seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja

võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel

ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme

kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei

vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui

olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus

suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule

ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks

arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigele eksperthinnangule. Nimelt ei

nähtu, miks kaebaja suhtes tehti varasemaga võrreldes ebasoodsam otsus, kui kaebaja ise oma

tervise paranemist ei taju ja on töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud varasemaga

võrreldes samal tasemel. Kui praeguses olukorras oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse

alusel töövõime vähenemise puudumine, vaatamata asjaolule, et kaebaja on oma tervist

varasemaga võrreldes hinnanud täpselt samal tasemel, peab olema ilma kahtlusteta selge,

kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2019. aasta töövõime hindamisega võrreldes

paranenud.

Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega osaliselt märkides, et vaidlustatud otsusest ega ka

kohtumenetluses antud selgitusest ei nähtu põhjendatud kaalutlusi, miks asus vastustaja

seisukohale, et kaebaja on töövõimeline arvestades, et samade diagnooside ja

terviseprobleemide tõttu on 2019 aastal hinnatud kaebaja töövõime osaliseks.

Küll aga märgib kohus, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti

kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale

ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav,

et vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust. Samuti ei nähtu aluseks

võetud eksperthinnangust ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete

määramisega. Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja

enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Kohtumenetluses on

vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud ETK

ekspertarst dr Ita Kukk poolt (dtl 108-114), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud

samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud.

Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja

seejärel kaalutlusõiguse kasutamist.

13. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime

vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes

takistatud.

Taotlejal on kerged tegutsemispiirangud liikumise ning käelise tegevuse valdkondades, mille

põhjuseks on dorsopaatiad.

Taotlejal on piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidest liikumine pikemaajaline

kehaasendi säilitamine ja kehaasendi muutmine vasakusse jalga kiirguvate nimmevalude

tõttu. Taotlejale ei sobi raske füüsiline koormus.

Taotlejal on raskendatud küünitamine kaela ja õlavöötme piirkonna valude tõttu.

Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud

taotleja töövõime vähenemist.

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva

eksperthinnangu (Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst dr Niina Neglason 16.09.2022

eksperdiarvamuse dtl 27-37) ja kohtumenetluses ETK ekspertarsti dr Ita Kukk

seisukohtadega (dtl 108-114) kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kaebuses

kirjeldatud piirangutele põhijäreldustega.

Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid

vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud

sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.

Kohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult

siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva

eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui

taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei

pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata

seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada,

et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu

kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste

eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda

ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ja halduskohus ei saa ilma

eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse

sisulist põhjendatust.

Seega kontrollib kohus oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud

nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata

ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged

ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.

14. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–

50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama

paragrahvi lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna

võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

15. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud kahes valdkonnas – liikumise

valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas (vt kaebaja taotlus dtl 56-62 ja eksperthinnang 27-

37).

Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud

dokumendipõhiselt 16.09.2022 Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst Niina

Neglason (dtl 27-37) ja 16.11.2022 kohtumenetluses ETK ekspertarst Ita Kukk (dtl 108-114).

16. Kohus leiab, et nii 16.09.2022 ekspertiisiaktist kui ka kohtumenetluse käigus tehtud

korduvast 16.11.2022 eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud

kõigi määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on

kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja

hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja

põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei

oleks võetud. Kohus leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39

§ 7 lg 1 p-dega 1-6.

17. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud

andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39

§ 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub ka, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja

hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes

aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Täiendavalt on vastustaja kohtumenetluses

esitanud ETK ekspertarst Ita Kukk 16.11.2022 arvamuse, mis samuti ühtib piirangute

raskusastmete määramise osas 16.09.2022 eksperthinnanguga.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi

eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud

ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle

kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste

sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt

tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime

hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangus

märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid

piiranguid.

Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti

hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebajal esineb kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja käelise tegevuse valdkonnas. Selle tulemusena on

õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse

summa on kaebaja puhul 0 (null), kuna piirangu raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita.

Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei

ole kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud.

18. Samas tuleb nõustuda kaebajaga selles, et otsuses esinevad ja teatavad

põhjendamispuudused. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus isikul oli

varasemalt tuvastatud osaline töövõime (kaebajale oli määratud perioodil 05.10.2019-

04.10.2019 osaline töövõime ja selle üle vaidlust ei ole – vt dtl 6-7) ning uue hindamise

käigus leitakse, et isiku tervislik seisund on paranenud ning osalise töövõime asemel

määratakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, peab isikul (ja ka kohtul) olema võimalik aru

saada, milliste kaalutluste ning millistele terviseandmetele tuginedes täpselt ETK varasemalt

erinevale seisukohale on jõudnud. Selliseid põhjendusi ega andmeid vaidlustatud otsusest ei

nähtu. Selliseid arusaadavaid põhjendusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Vastustaja viitab

üksnes ekspertarvamustele. Vastustaja märgib küll õigesti, et vastustaja ei ole seotud

varasema otsusega ning seda on kinnitanud ka kohtupraktika (seda eelkõige olukordades, kus

hindamine toimus vana regulatsiooni alusel ja hinnati töövõimetust, mis ei ole võrreldav

kehtiva regulatsiooniga, kus hinnatakse töövõimet töövõimetoetuse seaduse alusel) ja et isikul

ei ole õiguspärast ootust, et hinnang tuleb täpselt sama. Samas olukorras, kus hindamine on

läbi viidud sama regulatsiooni alusel ja ETK leiab, et isiku töövõime on paranenud (nagu

käesoleval juhul), peab otsusest ja selle põhjendustest olema üheselt arusaadav, milles see

paranemine seisneb lähtudes meditsiinilistest andmetest ehk välja tuleb tuua, kas mõni

varasem piirang on ära langenud või selle raskusaste muutunud. Käesoleval juhul nähtub

eksperthinnanguid võrreldes, et muutunud on liikumise piirangu raskusaste, kuid otsuses seda

selgitatud ega põhjendatud ei ole.

Sellises olukorras tuleks isikule otsuses selgitada, kuidas ETK jõudis järeldusele, et isikul on

nüüd varem tuvastatust erinev töövõime. Seda eriti olukorras, kus piirangud isikule tulenevad

endiselt samast diagnoosist.

19. Kaebaja heitis vastustajale veel ette uurimiskohustuse rikkumist (HMS § 6), märkides, et

otsus tehti vähem kui kahe päevaga ja sellest tulenevalt ei ole tõenäoline, et järgiti

uurimiskohustust ning selgitati asjas välja kõik tähtust omavad asjaolud.

Kohus selgitab, et töövõime hindamine on dokumendipõhine ning kahe tööpäeva jooksul on

hindamine võimalik läbi viia juhul, kui ei ole vaja koguda täiendavaid andmeid või saata

isikut arsti vastuvõtule, milleks käesoleval juhul alus puudus. Kaebaja ei ole selgitanud ega

tõendanud, milliste andmetega oleks pidanud vastustaja veel arvestama või millised asjaolud

ise välja uurima, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja väide uurimiskohustuse

rikkumisest on paljasõnaline ega saa kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamist.

20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi

käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus ETK-l alus teha teistsuguse

sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).

Kohus viitab siinkohal ka HMS § 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist

nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei

vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kohus leiab käesolevas asjas, et kohtu poolt tuvastatud vaidlustatud haldusakti

menetlusnõuete rikkumised (põhjendamiskohustuse rikkumine) ei ole sedavõrd olulised, et

oleksid mõjutanud vaidlustatud haldusakti andjat asja otsustamisel ja viinud lõppastmes

ebaõigele järeldusele. Vaidlustatud haldusakt on menetlusvea tõttu küll formaalselt

õigusvastane, kuid selle tühistamine ei ole mõistlik, sest asja uuel otsustamisel peaks ETK,

järgides kõiki menetlus- ja vorminõudeid, vähemalt kohtule hetkel esitatud andmete põhjal

(ekspertarvamused) välja andma samasisulise haldusakti.

21. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ETK16.09.2022 otsus nr TVH/22/036374 on

õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole täidetud ka kohustamiskaebuse

rahuldamise eeldused.

Menetluskulud

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust

esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik