2-23-7541/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Kohtujurist Tanja Elkin Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2023, Paide Tsiviilasja number 2-23-7541 Tsiviilasi X.X avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Asja menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja X.X (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik I Y.Y (isikukoodxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik II X.X (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda avalduse menetlusse võtmast.

2. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu.

Menetluse käik, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus

23.05.2023 saabus Pärnu Maakohtule X.X avaldus menetluse uuendamiseks ja kohtumääruse täiendamiseks tsiviilasjas 2-20-15504.

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 550 lg 1 p 2 järgi vaadatakse hagita asjana läbi vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; tasumata on riigilõiv. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on X.X ja Y.Y vahel lepitusmenetluses tsiviilasjas 2-20-15504 sõlmitud ja kinnitatud Pärnu Maakohtu 22.07.2022 kohtumäärusega kompromiss lapsega suhtlemise korraldamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 477 lg 1 ei või kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda enam tühistada ega muuta. Seega ei ole avaldajal võimalik esitatud avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Kohus saab aru, et tsiviilasjas 2-20-15504 oli

2 poolte vahel kokku lepitud tähtajaline suhtluskord. Seega kui vanemad ei suuda kokkuleppel suhtluskorda kindlaks määrata, siis tuleb esitada kohtule uus korrektne seadusele vastav avaldus suhtlusemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldus peab vastama TsMS peatükis 38 (TsMS §§ 334- 340) ning TsMS § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormija sisunõuetele ning avalduselt tuleb tasuda riigilõivu. Avalduses peavad olema märgitud menetlusosalised, avalduse põhistus, selgelt väljendatud nõue jne.

Kohus juhib ka tähelepanu, et alates 01.09.2022 tuleb juhindudes TsMS § 5601 lg 1 kohtule koos avaldusega esitada riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 13 või lepitusseaduse §-s 12 nimetatud tõend lepitusmenetluse edutuse kohta. Nimetatu tähendab, et enne kui vanemad pöörduvad suhtlemiskorra avaldusega kohtu poole, tuleb läbida lepitusmenetlus. Kohus soovitab pöörduda abi saamiseks lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole.

Kooskõlas TsMS § 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, otsustab kohus avalduse menetlusse võtmata jätta. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et isik peab olema ise aktiivne oma õiguste kaitsmisel ning seadma avalduse TsMS-is ette nähtud sisuja vorminõuete sätetega kooskõlla.

TsMS § 2, § 371 lg 1 p-de 9 ja 10, TsMS § 371 lg 2 p 2 ning § 372 lg 4 ja 5 alusel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik