2-22-132372/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-132372

Tsiviilasi

AS A. P. hagi A. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2822,48 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja AS A. P. (registrikood xxxxxxxx, aadress x.

xxxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxx,

xxxxx xxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (Julianus

Inkasso OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elu- ja asukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. M.lt (M.) hageja AS A. P. kasuks põhivõlgnevus summas 1975,42

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 86,16 eurot, kokku 2061,58 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A. M.lt hageja AS A. P. kasuks viivised alates 14.11.2022 põhinõudelt

1975,42 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses (s.o 1975,42 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 76% ulatuses A. M.i ja 24%

ulatuses AS A. P. kanda.

5. Rahuldada AS A. P. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt A. M.lt hageja AS A. P. kasuks menetluskuludena 330,60 eurot.

7. Välja mõista kostjalt A. M.lt hageja AS A. P. kasuks viivis menetluskuludelt (330,60 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 13. november 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 2226,91 eurot, intressid 125,15 eurot, haldustasud 19,12 eurot, sissenõudekulud 90 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 127,48 eurot. Samuti viivised alates 14.11.2022 kuni põhinõude

summas 2226,91 eurot täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele

ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2822,48 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.03.2021 krediidiandjaga AS I. laenulepingu nr

L89005209306, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 1800 eurot auto ostmiseks (dtl 25)

ning 09.01.2022 laenulepingu nr L89007441007, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas

607,44 eurot (dtl 32). AS I. saatis 05.04.2022 laenulepingu nr L89005209306 ja nr L89007441007

ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 36). Kuna

kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS I. laenulepingu üles 28.04.2021.a

(dtl 38). AS I. F. loovutas 29.04.2022 kostja vastased nõuded (dtl 39). Kostja on lepingu nr

L89005209306 alusel teinud tagasimakseid kokku 432,02 eurot (dtl 86-90). Kostja ei ole lepingu nr

L89007441007 alusel tagasimakseid teinud (dtl 91).

7. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

2(4)

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto

väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just

konto väljavõttelt.

8. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 17,9% (teise

lepingu alusel 10,5 % aastas) (vt dtl 25 ja 32). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu

sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid.

9. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu laenulepingu nr L89005209306 alusel 1800 eurot,

tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 15.04.2021 maksegraafiku alusel iga kuu

15.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas

60 x 48,30 eurot. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu laenulepingu nr L89007441007

alusel 607,44 eurot, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 15.02.2022

maksegraafiku alusel iga kuu 15.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid

makseid ligikaudselt summas 24 x 33,79 eurot.

10. Hageja on kinnitanud, et kostja on lepingu nr L89005209306 alusel teinud tagasimakseid kokku

432,02 eurot (dtl 86-90) ning lepingu nr L89007441007 alusel kostja tagasimakseid teinud ei ole

(dtl 91). Väljamõistmisele kuuluva põhinõude suuruseks kujuneb seega 1975,42 eurot (2407,44

432,02), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid (sh lepingutasu).

11. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 29.04.2022 – 13.11.2022 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 86,16 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

3(4)

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot ja õigusabikulust summas 480

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

17. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

18. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (385 + 50) * 76% = 330,60 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (330,60 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)