1-22-2888/61 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-22-2888

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk

Sekretär

Aune Puusepp

Tõlk

Alla Lašmanova

Kriminaalasi

Vladimir Lebedenko süüdistuses KarS § 113 lg 1 - KarS

§ 25 lg 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. septembri 2022

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav

Vladimir

Lebedenko

ja

kaitsja

vandeadvokaat Deniss Matvejev

Prokurör

Prokurör Margit Pärn

Süüdistatav

Vladimir

Lebedenko,

isikukood:

35910222216,

asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Deniss Matvejev

Istungi aeg

27. veebruar 2023

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 20. septembri 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva

Esimese Advokaadibüroo kaudu 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 88

senti, sealhulgas käibemaks 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot 48 senti,

vandeadvokaat Deniss Matvejevile süüdistatav Vladimir Lebedenkole määratud

korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Vladimir Lebedenko

kanda.

Süüdistataval Vladimir Lebedenkol tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Vladimir Lebedenkot süüdistatakse KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi selles, et ta 15.11.2021

kella 13.00 paiku Sillamäe linnas XXX korteris tungis kallale J.T. ile ja lõi teda noaga kaks

korda vasakule poole rindkeresse. Süüdistatav tekitas sellega J.T. ile V roide eesosa murru ning

perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad haavad, mille tulemusel tekkis

vasakpoolne verirind. See vigastus oli tekitamise hetkel eluohtlik. Lüües suure jõuga mitu korda

kannatanut tahtlikult noaga, mille tera pikkus oli 23 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt

asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, V. Lebedenko möönis

võimalust, et võib niimoodi J.T. i surma põhjustada, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega J.T.

i surma suhtes. J.T. i surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et J.T. jõudis endale kiirabi kutsuda

ning talle anti kiiresti arstiabi.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 22.09.2022 otsusega karistati V. Lebedenkot KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2

järgi 6 aasta vangistustega, millist karistusaega arvestati alates 15.11.2021.

Kannatanu J.T. i hagi rahuldati osaliselt ning V. Lebedenkolt mõisteti välja kannatanu J.T. i

kasuks kuriteoga tekitatud kahju 2100 eurot, millest mittevaraline kahju on 2000 eurot ja

varaline kahju 100 eurot.

3. V. Lebedenko süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2

järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

3.1. Süüdistatav V. Lebedenko ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus

antud ütlustest nähtub, et 15.11.2021 umbes kella 12.00-st ta hakkas alkoholi tarvitama. Ta

tarvitas 2 pudelit õlut ja umbes 100-150 grammi viina. Ta läks XXX majja J.T. i otsima kell

13.04, et temalt küsida, miks too lõi teda kahel korral noaga 04.07.2021 promenaadil. Ta võttis

kaasa suure noa ja metallist jalutuskepi. V. Lebedenko ei teadnud täpselt, kus elab J.T. ,

seetõttu pidi ta naabritele koputama et seda täpsustada. V. Lebedenko üritas rahulikult

kannatanu korterisse sisse astuda, kuid J.T. üritas teda trepist alla lükata, sellepärast V.

Lebedenko pidi jõuliselt kannatanu korterisse lükkama. Kui uks läks kinni, siis algselt ründas

J.T. rusikatega, V. Lebedenkol õnnestus teda eemale lükata, kuid äkitselt tekkis J.T. ile kätte

nuga. V. Lebedenko oli sunnitud oma noa kätte võtma, et lüüa nuga tema käest. V. Lebedenko

lõi vastuseks jalutuskepiga tema noa minema ja kolmandal hoobil see õnnestus. V. Lebedenko

arvamusel on võimalik, et kaks vertikaalset lõikekohta, mis on avastatud J.T. i sviitrilt, tekitati

tema noa abil ja need haavad, mis tekkisid kannatanul, on saadud täitsa juhuslikult. Ta ei

soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa.

3.2. V. Lebedenko ütlusi kokku võttes, tuvastas kohus järgmised vastuolud tema ütlustes.

V. Lebedenko andis kohtus ütlusi, et tal ei olnud viha kannatanu vastu. Kuid tunnistajad

Gennadi Tšernjajev ja Galina Vasilieva kinnitasid, et V. Lebedenko karjus koridoris kõva

häälega, et tapab naabrimehe. Kannatanu ütluste kohaselt urises süüdistatav raevust noaga

löömise ajal. Peale selle tunnistas süüdistatav psühhiaatri külastamisel, et tunneb raevu kogu

maailma vastu, samuti kaebas viha ja agressiivsust. Need asjaolud lükkavad ümber

süüdistatava väited selle kohta, et tal ei olnud vihavaenu kannatanu suhtes.

Süüdistatav andis psühhiaatri külastamise kohta erinevaid ütlusi. Kohtueelsel uurimisel, et ta

on käinud novembri algusel psühhiaatri vastuvõtul seoses agressiivsushoogudega. Kohtule -

lihtsalt dokumendi saamiseks Töötukassa jaoks.

V. Lebedenko väidete kohaselt tahtis ta ainult kannatanult küsida, miks too lõi teda kahel

korral noaga 04.07.2021 promenaadil. Tegelikkuses ei tema ise, ega kannatanu, ega ka

tunnistaja G.T. ei andnud ütlusi, et süüdistatav oleks midagi küsinud kannatanult või püüdnud

välja selgitada, vaid tungis kohe kannatanule kallale, lükkas teda korterisse, kuigi mitte miski

ei takistanud tal välja selgitada vajalikke küsimusi trepimademel.

V. Lebedenko pakkus kohtule versiooni, et ta ei saanud aru, et lõi kannatanut noaga. Samal

ajal tunnistas, et peitis noa ära pesumasina taha. Uurija O.Z. sõnul puudusid noateral nähtavad

jäljed, noal verd ei avastatud, see tähendab seda, et V. Lebedenko sai kohe aru toimepandud

kuriteost, pesi noalt vere maha, hävitas kuriteo jäljed, ja peitis noa ära varjulisse kohta.

Alguses V. Lebedenko rääkis kohtus, et ei kogunud informatsiooni kannatanu kohta, kuid

hiljem täpsustas, et selgitas välja kus too elab, et kannab kaasas nuga, tülitab naabreid, naabrite

arvates oli promenaadil aset leidnud juhtum oodatav, see tähendab, et ta kogus kannatanu

kohta informatsiooni.

Süüdistatava ütlused olid segased enne kuritegu tema poolt ära joodud alkoholi koguse kohta.

V. Lebedenko ütles kohtueelsel uurimisel, et võis olla ära joonud 4 liitrit 6-protsendilist õlut

ja lisaks veel 200g viina, aga kohtus kinnitas, et oli joonud ära 2 pudelit õlut ja 100-150g viina.

Süüdistatav andis vastuolulisi ütlusi küsimuses, kust kohast ta enda noa välja võttis – kas enda

jope taskust, või spetsiaalsest pakendist. Süüdistatav väitis, et tal ei olnud pakki kui ta

kannatanu juurde läks, aga jälgimiskaamera videosalvestuselt on täpselt näha V. Lebedenko

käes olev punane rulli keeratud pakend. Tunnistaja G.T. nägi V. Lebedenko käes kilekotti või

pakendit.

V. Lebedenko andis kohtus erinevaid ütlusi kannatanu külastamise põhjuse kohta. Esialgu

väitis, et ta käis hoopis täpsustamas, miks too lõi teda kahel korral noaga 04.07.2021

promenaadil. Hiljem selgitas, et kannatanut hoiatada, et kui tema tervis läheb veel halvemaks,

siis kannatanu niisama ei pääse.

Kohtus andis V. Lebedenko üksikasjalisi ütlusi 15.11.2021 sündmuste kohta, täpsustades, et

mäletab kõike hästi ja minuti kaupa, kuigi eeluurimisel küsitluse ajal ei mäletanud mitte

midagi.

3.3. Maakohus leidis, et süüdistatava ütluste vastuolud on diametraalsed. V. Lebedenko ei

suutnud nimetatud vastuolusid mõistuspäraselt selgitada. Sellisel moel on V. Lebedenko

ütlused segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele.

3.4. Kohus pidas usaldusväärseks J.T. i, G.T. i, G.V. a, N.Z. , O.Z. , N.Š. ütlusi, kuna need

on omavahel kooskõlas, vastuoludeta, ühtivad detailides ja haakuvad kogutud kriminaalasja

materjalidega. Kohtu hinnangul puudus neil ja ekspert G.B. l igasugune motiiv anda

valeütlusi. Kohus leidis, et need isikud on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad

ütlused.

3.5. Kannatanu ütlused, erinevalt V. Lebedenko ütlustest, langevad isegi üksikasjades kokku

tunnistajate ütlustega ja asja materjalidega: kannatanu täpsustas, et V. Lebedenko tungis talle

kallale korteri ees oleval trepimademel, tunnistaja G.T. nägi, kuidas trepimademel hakkas

süüdistatav kannatanut lööma /V. Lebedenko sõnade kohaselt kaklust kannatanu korteri ees

trepimademel justkui ei olnud/. Kannatanu lõikehaavad vasakul käel ühtivad tema ütlustega,

et ta püüdis haarata süüdistatava käest nuga ja tal õnnestus nuga vastu seina suruda. Noal oli

imelik käepide, sest kruvid kukkusid välja ja jäid kannatanu käe külge nagu liimiga liimitud.

Kruvid on korterist ära võetud ja ekspertiis andis vastuse, et need on V. Lebedenko noa

käepidemest.

3.6. Kannatanu J.T. i kohtus antud ütlustest nähtub, et 15.11.2021 kella 13.00 paiku ta oli oma

korteris. Esimesel korrusel oli müra, koputati uksele ja oli kuulda karjet, "Mina tulin sind

tapma", karjus meesterahvas. Meesterahvas tuli teisele korrusele ja karjus seal samamoodi, et

tapab ära ja koputas teise korteri uksele. Kannatanu avas ukse vaatamaks, mis juhtub ja nägi,

et süüdistatav koputas vasakpoolsele uksele ehk korterisse nr 13. Kannatanu küsis temalt,

milles asi on. Meesterahvas tungis talle kallale, vehkis noaga, üritas teda lüüa. Kannatanu

üritas kaitsta end tema noa eest, ühel korral õnnestus nuga vastu seina suruda ja siis kukkusid

sellest noast mingid väikesed kruvid välja. Süüdistatav üritas teda korterisse sisse lükata. Nuga

oli suur, tera oli üsna suur. Sellel noal oli imelik käepide, sest need kruvid kukkusid välja ja

jäid kannatanu käe külge nagu liimiga liimitud. Kannatanu libises lävepakul olles toasussides.

Kannatanu lasi käe noalt lahti ja sellel momendil süüdistatav lõi noaga rindu ülevalt alla.

Valušoki tõttu, järsust teravast valust rinnus, mäletab ühte lööki. Läbis operatsiooni, rindkere

oli avatud, olid tüsistused. Varasemalt tegeles spordiga, ujus, suusatas ja tervis oli tugev.

Praegu kannatab löögist noaga rindkeresse, on kaotanud tervise.

Kannatanu ütlused ühtivad täielikult tunnistajate ütlustega. Kohtuistungil toimus tunnistaja

G.T. i ülekuulamine. 15.11.2021 ta oli oma korteris. Keegi koputas tema uksele ja karjus, et

tapab naabrimehe. Tunnistaja tegi ukse lahti ja nägi süüdistatavat, tema käes oli kilekott või

pakend. Natuke hiljem naabrimees J.T. tegi ukse lahti. Süüdistatav hakkas

naabrimeest/kannatanut lööma. Pärast süüdistatav sisenes kannatanu korterisse ja uks läks

kinni.

Tunnistaja N.Z. oli 15.11.2021 väärteomenetleja ja uurija palvel koos piirkonnapolitseinikuga

küsitles XXX trepikoja elanikke. G.T. il on kõnepuue ja ta ei suutnud anda adekvaatseid

selgitusi, aga oma telefonis ta vene keeles kirjutas, et meesterahvale korterist 15 tegi noahaava

ukrainlane, kes elab ühiselamus, kes teda pussitas ja kellega nad suvel konflikti sattusid.

Sõnum oli fotografeeritud ja edastatud uurijale.

Tunnistaja O.Z. oli uurija kriminaalasjas seoses J.T. ile vigastuste tekitamisega 15.11.2021.

Tunnistaja osales sündmuskoha vaatlusel J.T. i elukohas XXX . Kriminalist võttis

sündmuskohalt DNA proove. Sillamäe ühiselamus /XXX / V. Lebedenko andis vabatahtlikult

noa välja. V. Lebedenko lükkas ise pesumasina eemale ja võttis sealt tupes oleva noa välja.

Pesumasin oli seina ääres väikeses esikus, seina ja pesumasina vahel oli põrandal nuga. Kuna

noateral puudusid nähtavad jäljed, võeti DNA proovid teraotsast kuni käepidemeni mööda

lõikeserva, ulatudes ka küljepoolsesse ossa.

Tunnistaja N.Š. andis ütlusi, et ta oli politseipatrullis 15.11.2021. Patrull kutsuti välja XXX ,

Sillamäe linnas. Sisuks oli rünne relva kasutamisega. Meesterahvas heitis voodile pikali ja

ütles, et sai noahaavad Vladimiri käest, kes elab üheselamus, hüüdnimi “hoholl”.

3.7. Maakohus võttis vastu ja avaldas dokumentaalsed tõendid, nad ühtivad täielikult

kannatanu ja tunnistajate ütlustega: äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis

kannatanu J.T. ära näojoonte, silmade, kulmude kuju ja nina järgi V. Lebedenko isikuna, kes

15.11.2021 tuli kannatanu juurde koju aadressil XXX , Sillamäe ja lõi teda noaga. Samuti oli

04.07.2021 sama mehega konflikt Sillamäe promenaadil.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja G.T. ära näojoonte järgi V.

Lebedenko isikuna, kes 15.11.2021 koputas tunnistaja korteriuksele.

06.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 15.11.2021 sündmuskohalt, Ida-

Viru Keskhaiglast, V. Lebedenko kinnipidamisel äravõetud esemeid ning pruuni värvi nahast

tupes nuga, mis on välja antud V. Lebedenko poolt 17.11.2021.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-IDI0025 nähtuvalt esinesid J.T. il perikardiõõnde

ja vasakusse rindkeereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel (kokku 2),

mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline veriring. Võttes arvesse vigastuste

iseloomu, lokalisatsiooni ja ulatust on alust arvata, et vigastused on tekitatud terava vägivalla

toimel

löökidest

teravaotsalise,

lõikeserva

omava

vahendiga

(näiteks

noaga),

ekspertiisimääruses näidanud ajal – 15.11.2021 kell 13.00 paiku. Rindkeereõõnde tungiv haav

põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

18.04.2022

asitõendi

vaatlusprotokollis

on

vaadeldud

Narva

politseijaoskonna

patrullpolitseiniku rinnakaameraga P32293 15.11.2021 kell 13:43:28 tehtud videosalvestust.

Videosalvestus algab sellest, et kolm patrullpolitseinikku viibivad elumaja trepikojas. Kell

13:44:18 korteri nr 15 ukse avab kollases särgis vereplekkidega meesterahvas (edaspidi

kannatanu). Ta teatas, et tema nimi on J.T. , et tema korteris oli meesterahvas hüüdnimega

„Hohol“, kes oli loomastunud, tungis kannatanule kallale ja lõi piraka noaga.

16.11.2022 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud KÜ XXX komandandi käest saadud

DVD-R plaati 15.11.2021 kell 13:00 – 15:25 videosalvestusega. Videosalvestused on tehtud

aadressil XXX , Sillamäe linnas asuva ühiselamu turvakaameraga 15.11.2021.

Videosalvestusest on näha, et tumedat värvi riietes meesterahvas (V. Lebedenko) lahkub

ühiselamust 15.11.2021 kell 13:04:48 (foto nr 1). Tema käes on jalutuskepp (foto nr 2). Isik

suundub XXX maja poole (foto nr 3). Sama mees (V. Lebedenko) naaseb ühiselamusse kell

13:17:28. Isiku vasakust sisemisest taskust on näha heledat värvi käepidet (foto nr 4). Kell

13:41:09 mees (V. Lebedenko) lahkub ühiselamust (foto nr 5).

Indikaatorvahendi kasutamiseprotokollist nähtub, et 15.11.2021 kell 15.30 oli V. Lebedenko

suust tugev alkoholilõhn, tema kõne oli aeglane, iseseisvalt liikumine on raskustega.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 kohaselt ei kannata V. Lebedenko

mingite psüühiliste haiguste all.

4. Süüdistatav ja kaitsja pakkusid kohtule 3 versiooni: V. Lebedenko teod olid provotseeritud

kannatanu käitumisest, V. Lebedenko lõi kannatanut noaga kaks korda vasakule poole

rindkeresse juhuslikult ja kogemata ja kaitsja alternatiiv-versiooni koheselt V. Lebedenko ei

ole üldse kuritegu toime pannud.

4.1. Süüdistatav väitis, et tema teod olid provotseeritud kannatanu käitumisega, sest ta võttis

noa välja siis, kui kannatanul ilmus nuga kätte. Kaitsja arvamusel V. Lebedenko tegutses

hädakaitse olukorras, kuna J.T. il oli käes suur ja pikk tääknuga. Maakohus polnud kaitsja

arvamusega nõus, sest V. Lebedenko ei olnud hädakaitseseisundis: V. Lebedenko oli

sissetungija, kellele oli öeldud, et mingu minema, aga nagu ta ise kirjeldas toimunut, ta tõukas

kannatanu tolle korterisse, pareeris edukalt kannatanu rusikalöögid, ja siis haaras noa.

Süüdistatava jutt, kuidas J.T. oli V. Lebedenkot üritanud noaga lüüa ja V. Lebedenko end siis

ühes käes olnud jalutuskepiga kaitses, samal ajal teise käega oma peaaegu poolemeetrist pussi

põuest välja tõmmates, ei ole usutav juba selle situatsioonikirjelduse pärast.

Noaga ründamine on igas mõttes aktiivne tegevus ja ei ole usutav, et V. Lebedenko sellise

olulise detaili oleks rääkimata jätnud. Samavõrd ei ole usutav, et selline keskse tähtsusega seik

alles 9 kuud hiljem esimest korda spontaanselt meenub olukorras, kus motivatsioon selle

meenutamiseks on olnud kestvalt olemas. Mälu ei lähe ajaga paremaks. Süüdistatav avaldas

kohtus otseselt, et versioon selle kohta, et kannatanu tõmbas esimesena noa välja, tuli talle

pähe peale seda kui ta tutvus asja materjalidega.

Kaitsja ja süüdistatava väited, et V. Lebedenko tekitas noahaava, kaitstes end kannatanu

poolse vägivalla eest, lükkas kohus ümber, sest V. Lebedenko väited, et kannatanul oli nuga

käes, ei leidnud kohtuistungil objektiivset kinnitust. Kohus on arvamusel, et V. Lebedenko

ütlused selle kohta, et ta oli enesekaitse seisundis, on paljasõnalised.

4.2. V. Lebedenko jutt juhuslikust ja kogemata noaga puudutamisest ei kannata kriitikat

esiteks juba selle tõttu, et haavu oli kaks.

Kohus tuvastas kohtuistungil, et V. Lebedenko oli J.T. i peale juulikuise konflikti pärast

vihane, otsis J.T. i üles, kuulutas koridoris, et ta tuli enda ründajat tapma, võttis kodust kaasa

suure pussnoa ja metallist jalutuskepi, tungis jõuga sisse kannatanu korterisse ja lõi siis

kannatanut oma suure pussnoaga tugevalt kaks korda südamepiirkonda. See kõik osutab

selgesti, et V. Lebedenko tegutses kavatsusega J.T. i tappa.

Mida kohus tavaliselt ei kohta, on aga see, et kurjategija annab otsesõnu teada oma plaanidest.

Ja siin kinnitasid nii kannatanu kui tunnistaja G.T. : V. Lebedenko juba trepikojas lärmitsedes

teatas valju häälega, mis tal plaanis on – ta tuli tapma seda, kes talle juulis promenaadil viga

tegi.

4.3. Kaitsja alternatiivversiooni koheselt ei ole V. Lebedenko üldse kuritegu toime pannud –

ta küll käis J.T. i juures, kuid tema J.T. i ei pussitanud, vaid pussitas keegi teine pärast seda,

kui V. Lebedenko oli majast juba lahkunud. Kannatanu veri võis V. Lebedenko noale saada

J.T. i kätt lõigates või uurija käpardlikkuse tõttu, korteris oli vähemalt üks nuga, mida ei

testitud ja kannatanu helistas kiirabisse alles umbes 10 minutit pärast seda, kui V. Lebedenko

oli naasnud ühiselamusse.

4.4. Kaitsja alternatiivversioon on vastuolus kohtus uuritud tõenditega ja maakohtu põhjaliku

analüüsi ja käsitlusega ümber lükatud. Nii J.T. kui V. Lebedenko andsid kohtus ütlusi selle

kohta, kes J.T. i noahaavad tekitas.

4.5. Kokkuvõtteks tuleb nentida, et V. Lebedenko poolt tapmiskatse toimepanek on leidnud

tõendamist ning sellise teo eest näeb seadus ette 6 kuni 15 aastat vangistust. V. Lebedenko lõi

kannatanut kaks korda noaga südame piirkonda, kuid tema soovitud tagajärg jäi saabumata –

J.T. i elu oli küll ohus, kuid praeguseks on ta peaaegu täielikult paranenud.

4.6. Selles osas, et V. Lebedenko 15.11.2021 läks XXX majja J.T. i otsima, ei ole ei vaidlust

ega kahtlust. Vaidlust ega kahtlust pole, et ta võttis kaasa oma suure noa ja metallist

jalutuskepi ning vaidlust ega kahtlust pole ka selles, et ta oli selleks ajaks ära joonud suure

koguse alkoholi. Kuritarvitades alkoholi viis süüdistatav end ise agressiivse seisundini. Sellise

alkoholikoguse ära joomise järel on inimese mälestused sündmustest lünklikud ja udused. V.

Lebedenko enda mälu usaldust ei vääri, sellest annab tunnistust ka see, kui paljudes asjaoludes

tema ütlused on pidevalt muutunud ja vasturääkivad. Ka V. Lebedenko ise kinnitas kohtus

lõpuks, et tema ütlused on suures osas hilisem rekonstruktsioon selle põhjal, mida talle on

rääkinud teised inimesed, mitte aga tema enese selged mälestused.

4.7. Seda, et korteris haaras V. Lebedenko kodust kaasa võetud pussnoa ja sellega J.T. i torkas,

V. Lebedenko ei eitanud. Ta ei ole seda tegelikult eitanud varemgi – varasematel

ülekuulamistel on ta lihtsalt öelnud, et ei mäleta, et oleks J.T. i pussitanud. Seda, et V.

Lebedenko J.T. ile noaga rindu lõi, kinnitab nii noateralt leitud kanatanu DNA kui kannatanu

enda ütlused, mis on olnud ühetaolised ja muutumatud kogu menetluse kestel, alates hetkest,

mil kiirabi kohale jõudis ja politsei J.T. ilt uuris, kes teda vigastas.

4.8. V. Lebedenko teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos, mis on tuvastatud kannatanu

ekspertiisiaktiga. Ka teised kohtus uuritud tõendid kinnitavad V. Lebedenko süüd.

4.9. V. Lebedenko väitis, et ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa, kuid Riigikohus

on öelnud, et subjektiivse külje tuvastamisel saab lähtuda ka objektiivsest teopildist. Kuna

V. Lebedenko ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast

väljaarvamisele, siis tuleb V. Lebedenko kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt

toimepandust ehk välisest teopildist. Kaks lööki elutähtsa organi piirkonda pika noaga inimese

poolt, kes teab, mida nende organite kahjustamine võib kaasa tuua, osutab vähemasti kaudsele

tahtlusele kannatanu surma põhjustamise suhtes. Noaga löömine elutähtsasse kehapiirkonda

– rindkere ülaosa piirkonda, annab aluse järeldada, et süüdistatav tegutses tapmisel vähemalt

kaudse tahtlusega.

Maakohus oli seisukohal, et süüdistatav V. Lebedenko pani J.T. i tapmise katse toime kaudse

tahtlusega. V. Lebedenko tuli J.T. i korterisse eesmärgiga teda tappa. Ta võttis noa kaasa ning

lõi kannatanut kaks korda noaga rindkerre piirkonda. Süüdistatav oli väga vihane kannatanu

suhtes. Tegemist on kättemaksu motiiviga.

5. Seega on süüdistatav V. Lebedenko oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo

objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

6. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

Süüdistatava V. Lebedenko süüd ei saa pidada väikseks, sest ta tungis kannatanule kallale

tema elukohas, lõi kaks korda noaga rindkere piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku

tervisekahjustuse. Kuritegu jäi lõpule viimata ehk teisisõnu tagajärg – kannatanu J.T. i surm -

jäi saabumata põhjusel, mis ei allunud mingilgi viisil V. Lebedenko kontrollile, sest

kannatanul õnnestus kiirabi kutsuda ja arstiabi kätte saada.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et V. Lebedenko on varem nii

kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. V. Lebedenko on eakas ning viletsa tervisega.

Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes V. Lebedenko

tegevuses ei esine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14 märkinud,

et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku

tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja

ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve

kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje

saavutamise lähedus. Kogutud kriminaalasja materjalide põhjal on ilmne, et süüdistatav oli

valmis kannatanu tapmise toime panema, kuna võttis noa kaasa ja läks kannatanu juurde koju.

Arvestades tuvastatut ei pidanud kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid,

kuid leidis, et süüdistatavat V. Lebedenkot võib karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni

alammääras, milleks on 6 aastat. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval

juhul arvestatud ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

Apellatsioonid

8. Viru Maakohtu 20.09.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Lebedenko kaitsja

vandeadvokaat Deniss Matvejev, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus

kohtuotsus, millega mõista V. Lebedenko õigeks. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu

kohtuotsuse, kuid tuvastab, et ei saa uut kohtuotsus teha, siis palub kaitsja saata asja samale

maakohtule uue otsuse tegemises teises kohtukoosseisus. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab,

et kohtuotsuses on V. Lebedenko süütegu õigesti kvalifitseeritud, palub kaitsja alternatiivselt

määrata karistuse kandmist osaliselt tingimisi kontrollnõuetega või ilma kontrollnõueteta.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

8.1. Kaitsja ei olnud rahul, et kohtukoosseis ennast ei taandanud. Maakohus on teinud määruse

prokuröri taotluse suhtes asitõendite esitamise kohta ning kaitsja taotluse täiendava ekspertiisi

määramise suhtes.

8.2. Viimasel kohtuistungil taotles kaitsja täiendava isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramist,

kuna ei ole tuvastatud, kas kannatanu haavad on tekitatud süüdistatava noaga. Ekspertiisiakti

nr 22E-IDI0025 kohaselt ei ole võimalik teha järeldust, kas kannatanu J.T. il esinenud

perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel

võidi tekitada läbivaatuseks esitatud noaga, kuna tervishoiuteenuse osutamist kinnitavates

dokumentides puudub informatsioon kannatanu vasakul pool rindkerel asetsevate torke-

lõikehaavade morfoloogiliste iseärasuste kohta (haavade pikkus, haavanurkade ja haavaservade

seis). Süüdistatavale kaitseõiguse tagamiseks on vaja tuvastada, kas kannatanu haavad on

tekitatud süüdistatava noaga.

8.3. Kohus leidis, et süüdistatava ütlustes esinevad diametraalsed vastuolud, sh V. Lebedenko

pakkus kohtule versiooni, et ta ei saanud aru, et lõi kannatanut noaga. Samal ajal tunnistas, et

peitis noa ära pesumasina taha. Uurija O.Z. sõnul puudusid noateral nähtavad jäljed, noal verd

ei avastatud, see tähendab seda, et V. Lebedenko sai kohe aru toimepandud kuriteost, pesi noalt

vere maha, hävitas kuriteo jäljed ja peitis noa ära varjulisse kohta. V. Lebedenko selgelt ütles

kohtule, et nuga ise kukkus pesumasina taha ja ta nuga ei peitnud.

8.4. Maakohus leidis, et süüdistatav andis segaseid ütlusi küsimuses, kust kohast ta enda noa

välja võttis – kas enda jope taskust või spetsiaalsest pakendist. Süüdistatav väitis, et tal ei olnud

pakki kui ta kannatanu juurde läks, kuigi jälgimiskaamera videosalvestuselt on täpselt näha V.

Lebedenko käes olev punane rulli keeratud pakend.

8.5. Samuti leidis kohus, et V. Lebedenko andis kohtus erinevaid ütlusi kannatanu külastamise

põhjuse kohta. Esialgu, et ta käis hoopis täpsustamas, miks too lõi teda kahel korral noaga

04.07.2021 promenaadil. Hiljem, et hoiatada, et kui tema tervis läheb veel halvemaks, siis

kannatanu niisama ei pääse.

8.6. Veel järeldas kohus, et kohtus andis V. Lebedenko üksikasjalisi ütlusi 15.11.2021

sündmuste kohta, täpsustades, et mäletab kõike hästi ja minuti kaupa, kuigi eeluurimisel

küsitluse ajal ei mäletanud mitte midagi. Eksperdiga rääkides ekspertiisi läbiviimise ajal ta ei

mäletanud seda, mis toimus kuriteo toimepanemise momendil. Kohtu arvamusel pole eluliselt

usutav, et isik, kes paari päeva möödudes sündmusest midagi ei mäleta, suudab rohkem, kui

aasta möödudes juhtunut detailselt kirjeldada. V. Lebedenko selgitas kohtule, et ta hakkas

sündmust tuletama meelde pärast toimikuga tutvustamist, kuid see ei tähenda veel, et

V. Lebedenko tahtlikult andis kohtule vastuolulised ütlused.

8.7. Kaitsja arvab, et maakohtul puudus alus V. Lebedenko ütluste tõendite hulgast

väljaarvamiseks täis ulatuses.

8.8. Arutades kaitsja versiooni (kohtuotsuse lk 15) leidis maakohus, et puuduvad igasugused

tõendid, et keegi veel oleks sel päeval J.T. i külastanud pärast seda, kui tema juurest lahkus V.

Lebedenko ja enne seda, kui saabus politsei. Kaitsja arvamusel ei ole välistatud, et teadmata

isik lõi kannatanut tääknoaga ja sellist versiooni keegi ei uurinud.

8.9. Prokurör esitas kohtule äratundmiseks esitamise protokolli), mille kohaselt tundis

kannatanu J.T. ära näojoonte, silmade, kulmude kuju ja nina järgi V. Lebedenko isikuna, kes

15.11.2021 tuli kannatanu juurde koju aadressil XXX , Sillamäe ja lõi teda noaga. Kaitsja arvab,

et tegemist on lubamatu tõendiga. Kui uurija enne äratundmise läbiviimist ei selgitanud,

millistel tunnustel saab isik teist isikut ära tunda, siis pole see tõend.

8.10. Kaitsja arvates tegutses V. Lebedenko hädakaitse olukorras, kuna J.T. il oli käes suur ja

pikk tääknuga. Kohus ei nõustunud kaitsja arvamusega, sest V. Lebedenko ei olnud

hädakaitseseisundis: V. Lebedenko oli sissetungija.

8.11. Isegi kui V. Lebedenko oli sissetungija, nagu arvab maakohus, ei võta seadus

sissetungijalt hädakaitse õigust, kuna vastasel juhul on igal inimesel õigus tappa iga

sissetungijat ja teha seda isegi juhul, kui sissetungija käes relva ei ole.

8.12. Kui ringkonnakohus leiab, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritud kuriteod, palub

kaitsja kergendada mõistetud karistust.

9. Viru Maakohtu 20.09.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav V. Lebedenko,

kes leiab, et tema süü ei ole tõendamist leidnud.

9.1. Süüdistuse peamiseks punktiks oli tugev löök noaga V roide vastu, mis purustas roide ja

tekkis vasakpoolne traumaatiline hematooraks, mis kujutas ohtu J.T. i elule (vt foto 8).

Seejuures ei tehtud ekspertiisi ja uurimiseksperimenti, kuidas sai nii juhtuda, et pärast tugevat

lööki noaga, mille tulemusel purunes V roie ja vigastati roietevahelist arterit, J.T. i kehal noaga

löömise koha peal ei olnud mingeid vigastusi noast (kriimustusi, lõikehaavu, hematoome). Aga

lõikekoht on II-III roide kõrgusel, kõrgemal 6-7 cm võrra (foto nr 1)

Süüdistusaktis on märgitud, et J.T. il on V roide eesosa murd. Kohtule ei esitatud kirurgi või

eksperdi arvamust, mille tulemusel vigastati V roiet.

Haiglasse saabumisel ei avastatud elutähtsate siseorganite (süda, vasak kops, aort, arterid)

vigastusi, mis noa sellise sisenemise korral (11,5 cm) rindkere sisemusse, kindlasti oleks

esinenud.

Ei viidud läbi ekspertiisi, et J.T. i kehal olevad lõikehaavad on tekitatud süüdistatava noaga.

Seepärast ei ole kohtunikul mingeid tõendeid, et süüdistatava nuga sisenes rindkeresse.

9.2. Ei viidud läbi täisväärtuslikku uurimiseksperimenti, et oleks selge, et seistes lähedal

üksteise vastas, kas süüdistatav oleks saanud tekitada lõikehaavu rindkere kõrguselt.

9.3. Ei viidud läbi ekspertiisi, et kontrollida kas noateral on kampsuni, T-särgi, naha, lihaste,

roiete luukoe mikroosakesi. Prokuröri A. Kanguri sõnad pole usutavad, et Eestis pole selliseid

seadmeid, mis võimaldaksid taolist analüüsi läbi viia.

9.4. Tõendeid, et kaks lõikehaava J.T. i rinnal tehti süüdistatava noaga, kohtul pole, vaid on

ainult oletused, millele ongi üles ehitatud süüdistus.

9.5. Lisaks ei viidud läbi uurimist, miks J.T. pöördus abi järele kiirabisse alles 13 minutit pärast

süüdistatava lahkumist J.T. i korterist. Loogiline oleks kohe helistada kiirabisse ja politseisse.

9.6. Kohtuotsuses on öeldud, et kohus ei näe vastuolusid J.T. i, T.T. i, T.V., O.Z. ütlustes. See

pole õige, need on olemas.

9.7. Pärast kohtuotsuse lugemist jõudis V. Lebedenko järeldusele, et prokurör A. Kangur, selle

asemel, et objektiivselt uurimist läbi viia, kustkohast J.T. il tekkis V roide murd, mis viis

vasakpoolse traumaatilise hematooraksini, kogus süüdistatava ütlustest vastuolusid (12 tükki).

Uurimine ei tuvastanudki, kuidas, millal, kus ja mis eseme abil vigastati V roiet. Vigastus

noalöögist on välistatud, pole noavigastusi V roide piirkonnas. J.T. ise enne kohut ega ka

kohtus ei rääkinud, et süüdistatav oleks tekitanud talle V roide piirkonda mis tahes lööke noa,

kätega või millegi muuga.

9.8. V. Lebedenko jõuab kaebuses järelduseni, et J.T. i ei löödud mingilgi viisil noaga.

9.9. Kohtulik uurimine ei vaadelnud sellist versiooni, et kannatanu võis pärast süüdistatava

lahkumist tekitada endale ise need kaks mittesügavat haava.

9.10. Süüdistatav leiab, et kohtunik T. Jasnjuk määras süüdistatavale 6 aastat, omamata

täisväärtuslikku tõendusbaasi.

9.13. Süüdistatav loodab objektiivsele otsusele, mis tõendaks V. Lebedenko süütust antud

kuriteos, milles ta ebaseaduslikult süüdi mõisteti.

9.14. V. Lebedenko taotleb nii varalise kahju summas 100 eurot, kui ka mittevaralise kahju

summas 2000 eurot, mis J.T. ile välja mõisteti ,tühistamist, kuna leiab, et tema süü antud

kuriteos ei ole tõendatud.

9.15. Kohtuotsuses ei arvestatud, et V. Lebedenko on Tšernobõli aatomielektrijaama avarii

tagajärgede likvideerija ja sai maksimaalse kiiritusdoosi ning tema tervislik seisund võib mis

tahes hetkel kardinaalselt halveneda (tänase päeva seisuga on tal avastatud kasvaja kurgus), ta

võib mitte elada nii kaua, kuni vanglast vabastatakse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud

apellatsioone ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et Viru Maakohtu 20.09.2022 otsus

tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

11. Apellatsioonide põhitaotlus on V. Lebedenko tapmiskatse süüdistuses KarS § 113 lg 1 - §

25 lg 2 järgi õigeks mõista. Sisuliselt palub kaitsja apellatsioonikohtul uurida samu tõendeid,

mida hindas maakohus ja teha uus kohtulahend. Kaitsja väidab, et nimetatud kuritegu ei ole

tõendamist leidnud ning kordab enda maakohtu istungil kohtuvaidlustes kõlanud

kaitseargumente. Kolleegium märgib etteruttavalt, et kõik kaitseväited on leidnud juba

põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende

järeldustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja põhjenduste uuesti üle

kordamine ei ole ilmselgelt vajalik.

12. Maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused ei tõstata kolleegiumis kahtlusi

süüdistatava poolt tapmiskatse toimepanemises. Samuti on maakohus põhjendanud, miks

kaitsja poolt püstitatud kahtlused ei too kaasa süüdistatava õigeksmõistmist. Menetlusnormide

rikkumist maakohtu poolt kolleegium ei tuvastanud. Olukord, kus süüdistatav ja kaitsja ei

nõustu maakohtu järeldustega ei anna veel alust järelduseks, et kohus on rikkunud

menetlusnorme. Kolleegium nõustub prokuröriga, et kohus on nii kannatanu, tunnistajate ja

süüdistatava ütlusi hinnanud võimalikult objektiivselt. Kui on esinenud vastuolusid, siis on

need ka välja toodud. Kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sealhulgas uute

ekspertiiside läbi viimiseks, ei pea ringkonnakohus samuti käesoleval juhul vajalikuks.

Prokurör ja maakohus on juba analüüsivalt selgitanud, miks ei ole süüdistatava poolt välja

pakutud ekspertiiside määramine põhjendatud. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kaitsja

on mitmeid asjaolusid ja tõendeid seadnud kahtluse alla justkui põhjusel, et midagigi kahtluse

alla seada. See ei ole aga objektiivse tõe tuvastamise ja ökonoomse menetluse põhimõttega

kooskõlas. Samuti on süüdistatav apellatsioonis välja toonud mitmesugust teavet ja tõendites

sisalduvat mitmekesist ja vastuolulist infot, mis ei oma asja õigeks lahendamiseks olulist

tähtsust. Objektiivse tõe tuvastamiseks olulise teabe on maakohus tõenditest välja sõelunud,

analüüsinud ja seeläbi süüdistatava süü tuvastanud.

13. Kaitsja osundab apellatsioonis veel mitmetele asjaoludele, mis kolleegiumi arvates ei sea

kahtluse alla maakohtu poolt ausa kohtupidamise põhimõtteid. Asjaolu, kus kaitsja kuulis

mingeid fraase kohtusaalis, olukorras, kus kohtunik ja kohtukoosseis kohtulaua taga arutasid

ekspertiisi määramisega seonduvat, ei tõstata veel kahtlusi kohtupidamise seaduslikkuses ega

tähenda nõupidamistoa saladuse ning menetlusnormide rikkumist. Ammugi ei tähenda eelnev,

et hilisema kohtulahendi on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, mida kaitsja püüab väita. Kohus

uurib, kontrollib ja hindab kõiki tõendeid lõplikult nõupidamistoas ja selle tulemusena valmib

üldjuhul kas süüdi- või õigeksmõistva otsus. Maakohus pole andnud istungil tõenditele lõplikku

õiguslikku hinnangut ning sellega ei ole rikutud ka nõupidamistoa saladust. Maakohus on

otsuses juba taolistele, kaitsja poolt justkui otsitud rikkumistele tähelepanu omistanud ning

need kaitseväited ümber lükanud.

14. Kolleegium leiab nagu maakohuski, et kahtlusteta on kogutud tõenditega tõendamist

leidnud, et just V. Lebedenko oli isik, kes 15.11.2021 kella 13.00 paiku Sillamäe linnas XXX

korteris tungis kallale J.T. ile ja lõi teda noaga kaks korda vasakule poole rindkeresse, millega

tekitas kannatanu J.T. ile V roide eesosa murru ning perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde

tungivad haavad, mille tulemusel tekkis vasakpoolne verirind. See vigastus oli tekitamise hetkel

eluohtlik. Süüdistatav lõi jõuliselt mitu korda kannatanut tahtlikult noaga, mille tera pikkus oli

23 cm, elutähtsate organite piirkonda ja möönis võimalust, et võib niimoodi J.T. i surma

põhjustada, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega J.T. i surma suhtes. J.T. i surm jäi saabumata

üksnes seetõttu, et J.T. jõudis endale kiirabi kutsuda ning talle anti kiiresti arstiabi.

15. Asja menetluse käigus on süüdistatav ja kaitsja esitanud mitmeid erinevaid versioone kuidas

või kes kannatanule torke-lõikevigastused tekitas. Maakohtus küsiti süüdistatavalt, miks on

tema ütlused ajas muutunud ja ta vastas : „See on loomulik asjade käik, sest kord mõtled nii ja

teistkorda naapidi.“ Versioonid on vastuolulised ja ajas muutunud, kuid on tuvastatav, et

süüdistatav püüab ebalevalt ja laveerivalt ennast otsesest noaga löömisest distantseerida.

Prokurörile vastas ta maakohtus järgmiselt : „Kordan üle, et oli noaga rüselus, olemas on tema

sviiter asitõendina, sellelt on selgelt näha kaks vertikaalset auku ja nagu saan aru on olemas

nende aukude mõõdetud pikkus ja nuga puutus tema kehaga kokku…“ (Ko To 1 kd, tl 117)

Maakohus on süüdistatava ja kaitsja erinevaid kaitseväiteid ja versioone põhjalikult

kontrollinud, eraldi analüüsinud ja kummutanud. (Ko To 1 kd, tl 172-173) Süüdistatav ei

olnudki võimeline maakohtus mõistuspäraselt oma ütlustes esinevaid vastuolusid selgitama

ning maakohus jättis need tõendite hulgast välja. Maakohus on analüüsinud tõendeid kogumis,

sealhulgas tunnistajate-majaelanike ütlusi ja tuvastanud, et isikulised tõendid on

põhifaktoloogias omavahel kooskõlas. Samuti pole alust kahelda kannatanu J.T. i ütlustes, sest

need on kooskõlas tunnistajate ütlustega. Kaitseväide, et kannatanu oli enne süüdistatava

tulekut kellegagi koos alkoholi tarvitanud ja see isik oligi siis kannatanule vigastused tekitanud

pole kuidagi tõendamist leidnud. Kolleegium leiab samuti, et puuduvad igasugused tõendid, et

keegi oleks veel samal päeval kannatanu J.T. i külastanud pärast V. Lebedenko lahkumist

korterist ja enne seda, kui saabus politsei. Asjakohatuks ja tõenditest mittetulenevaks osutub ka

süüdistatava väide, et tema pole kannatanule mingeid vigastusi tekitanud ja arvab, et kannatanu

võis ka ise endale need torke-lõikevigastused tekitada.

16. Kaitsja märgib veel, et vajadus oleks määrata täiendav ekspertiis, et selgitada välja, kas

süüdistatava noaga on tekitatud kannatanule vigastused. Seda küsimust maakohus juba vaagis

ja andis ka ammendava vastuse, miks selle määramine pole põhjendatud. Muuhulgas vastas

kannatanu maakohtus kaitsjale ja kinnitas, et prokuröri poolt maakohtus kannatanule näidatud

asitõend-nuga on sama, millega süüdistatav teda ründas. Kannatanu selgitas, et tundis noa ära

selle väliste tunnuste järgi. Sellel oli spetsiifiline keskne osa ja pidemel kruvid. (Ko To 1 kd, tl

84) Ekspert andis noa küsimuse kohta ekspertiisiaktis juba oma arvamuse ja muuhulgas märkis,

et kuna asjas pole kannatanule tekitatud vigastuste lõikeservade detailset kirjeldust, siis ei saa

anda hinnangut, kas konkreetselt selle noaga on vigastused tehtud. Kolleegium märgib, et

eeltoodust tulenevalt pole puudulike eelandmete olemasolul üsna kindla tõenäosusega

ekspertiisi määramine käesoleval ajal noa osas mõistlik ja põhjendatud. Seda põhjusel, et see ei

annaks kategoorilises vormis vastust, kas just konkreetse noaga tekitati kannatanule vigastused

või mitte. Seega ekspertiisi määramine ei anna tulemust, mida on ka ekspert Vassin oma

vastustes selgitanud. Küll on aga võimalik hinnata tõendite kogumis, kas süüdistatava noaga

olid tekitatud kannatanule vigastused ning seda on maakohus ka teinud.

17. Süüdistatav väidab, et kannatanul seljas olnud riiete lõikevigastused ei klapi. Ka seda väidet

on maakohus kontrollinud ja ümber lükanud. Nimelt esitas prokurör maakohtule asitõendi, s.o

kannatanul seljas olnud sviitri, mille kannatanu ära tundis. Sviitri uurimisel tuvastati sviitril

kaks auku vasakult poolel. Kannatanul seljas olnud riided (sealhulgas kollane T-särk) on

tunnistatud asitõenditeks ja nende hilisemal vaatlusel ja hindamisel pole süüdistuses kirjeldatud

asjaoludest lähtuvalt vastuolusid tuvastatud. (Ko To 1 kd, tl 82, 100)

18. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt isiku äratundmiseks esitamise

protokolli näol on tegemist lubamatu tõendiga. Kannatanu J.T. on selgelt kirjeldanud, et tunneb

fotol nr 1 all ära näojoonte, silmade, kulmude kuju ja nina järgi isiku, kes 15.11.2021 tuli tema

korterisse Sillamäel, XXX ja lõi teda noaga. Miks ei saa nimetatud äratundmiseks esitamise

protokolli pidada lubatavaks tõendiks jääb kolleegiumi jaoks mõistmatuks, sest süüdistusakti

kohaselt oli kannatanu varem üle kuulatud. Kaitsja oli maakohtus samuti nõus kannatanule

isikute äratundmiseks esitamise protokolli tõendina vastuvõtmisega. Võimalikus olukorras, kus

uurija enne äratundmise läbiviimist ei selgitanud isiku käest kõigi detailideni välja, millistel

tunnustel saab isik teist isikut ära tunda ei muuda äratundmist kohe ebaseaduslikuks. Isegi kui

nimetatud tõend välja jätta, ei muuda see kohtu lõppjäreldust tervikuna, sest süüstava

tõendusteabe kogum on mahukas.

19. Kaitsja kordab ühe kaitseargumendina ka seda, et tema arvates tegutses V. Lebedenko

hädakaitse olukorras, kuna J.T. il oli käes suur ja pikk tääknuga. Maakohus on seda väidet

kontrollinud ning ümber lükanud, tuvastades, et süüdistatav ei olnud hädakaitseseisundis.

Nimelt oli süüdistatav V. Lebedenko ise kannatanu korterisse sissetungija. Kannatanu palus

süüdistataval lahkuda. Tääknoa kasutamine kannatanu poolt pole tuvastamist leidnud. Oluliseks

osutub asjaolu, et süüdistatav ründas kannatanut esimesena ja kannatanu tõrjus süüdistatava

rünnet paljakäsi. Süüdistatav on ise vahelduvalt kirjeldanud, et tõukas kannatanu viimase

korterisse ja pareeris kannatanu rusikalöökide vastupanu. Maakohus leidis, et V. Lebedenko oli

kannatanu juurde minnes relvastatud metallist jalutuskepi ja pika pussnoaga. Kaitsja arvab, et

jalutuskepp pole relvana käsitletav. Kolleegium leiab, et nimetatud väide pole tõsiseltvõetav,

sest jalutuskepp võib selle oskusliku käsitlemise korral olla ohtlik ründevahend. Tõsi küll,

uuritavas asjas pole süüdistatava poolt jalutuskepi ründevahendina kasutamine tõendamist

leidnud ja talle süüks arvatud.

20. Kaitsja ei palu apellatsioonis süüdistatava tegevuse ümberkvalifitseerimist mõne kergema

süüteokoosseisu järgi. Kuna maakohus on V. Lebedenko poolt toime pandud tapmiskatse

tuvastamisel esitanud põhjaliku ja jälgitava analüüsi ja kolleegium nõustub sellega, siis ei ole

vajalik sellel põhjalikumalt peatuda. Muuhulgas on maakohus käsitlenud sisukohast Riigikohtu

praktikat. (Riigikohtu lahendid nr-d 3-1-1-128-06, 3-1-1-40-13) Nimelt juhtudel, mil isikule on

tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise

teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Olukorras, kus isikule on

tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure

tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel

rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Käesolevas asjas lõi

arvestatavas joobes süüdistatav noaga kaks korda kannatanule rindkerre ning toimepanija tegu

iseloomustab kõrge ohtlikkus, s.o löögid elutähtsate organite piirkonda. Kuidagi ei saa väita, et

süüdistataval tapmistahtlust polnud, sest olles tekitanud kannatanu rindkeret läbistavad

noavigastused, lahkus ta kannatanu korterist, jättes kannatanu edasise ellujäämise juhuse

hooleks. Oli õnn, et kannatanu noalöökide tagajärjel ei kaotanud teadvust ja oli võimeline

endale esmaabi kutsuma. Süüdistataval ei olnud pärast noalööke aga üldse mingit muret kas

kannatanu jääb ellu või mitte. V. Lebedenko kaalutletud käitumist näitab seega asjaolu, et ta

suhtus täiesti ükskõikselt võimalusse, et kannatanu noavigastustesse sureb.

21. Kaitsja taotleb ühe alternatiivina, et juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus

kvalifitseeris V. Lebedenko süüteo õigesti, siis tuleks kohtuotsust muuta mõistetud karistuse

osas ja mõista karistus tingimisi.

22. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega süüdistatavale mõistetud karistuse puhul on

järgitud KarS § 56 sätteid ja vangistus on mõistetud niigi alammääras. Nõustuda tuleb ka

sellega, et süüdistatava süüd ei saa pidada väikeseks. Maakohus arvestas juba, et süüdistatav on

varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

pole tuvastamist leidnud.

23. Kuritegu jäi küll katsestaadiumi, kuid maakohus on juba põhjendanud miks KarS § 25 lg 6,

§ 60 sätted käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub sellega. Kuriteo

katsestaadiumi korral kohus võib, kuid ei pea, süüdistatavale mõistetud karistust kergendama.

See on kohtu kaalutlusotsus. Nagu maakohus ja ringkonnakohus juba tuvastasid polnud

tegemist mingi hetkelise, äkkemotsiooni käigus tekkinud vihapurske ja vägivallaaktiga, vaid

süüdistatava sihikindla ründega kannatanu elukohas. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid ei

pea kolleegium põhjendatuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid ja leiab, et süüdistatava

V. Lebedenko süü suurusele vastab ja realiseerib vajalikud preventsioonid sanktsiooni

alammääras mõistetav 6 aastat vangistust. Süüdistatavale V. Lebedenkole tingimisi karistuse

mõistmist ei pea kolleegium esimese astme eluvastase süüteo katse korral käesoleval juhul

võimalikuks. See ei ole võimalik ainuüksi ka sel põhjusel, et tingimisi mõistetav karistus ei saa

olla pikem kui katseaeg, ehk 5 aastat.

24. Pärast kriminaalasja jõudmist ringkonnakohtusse on süüdistatav jätkuvalt saatnud teavet

oma halvenevast tervisest seoses sellega, et ta on Tšernobõli aatomielektrijaama avarii

tagajärgede likvideerija, samuti, et käesoleval ajal on tuvastatud tal kõrivähk. Maakohus on

süüdistatavale karistust mõistes juba arvestanud muuhulgas asjaoludega, et süüdistatav on

eakas ning ta tervis on vilets. Kolleegium möönab, et pärast menetlust maakohtus võib-olla

süüdistatava tervislik seisund halvenenud, kuid eelnimetatud asjaolud ei tähenda, et

ringkonnakohus peaks koheselt kergendama maakohtu otsusega V. Lebedenkole mõistetud

karistust. Tervise halvenemisel on süüdistataval võimalik vajaliku edasise ravi küsimuses

pöörduda Viru Vangla administratsiooni poole.

25. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu 25-leheküljelise otsusega tutvumiseks 115

minutit, apellatsiooni koostamiseks 8-l leheküljel 246 minutit, süüdistatava apellatsiooniga

tutvumisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 60 minutit, istungil osalemisele 60 minutit,

samuti tasu sõidule kulutatud aja eest (sõit Narvast Tartusse 179 km – 30 eurot), mille eest

taotleb tasu kokku 600 eurot, sh käibemaks 100 eurot. Samuti taotleb kaitsja hüvitada

sõidukulud Narva-Tartu-Narva (358 km) summas 128,88 eurot, sh käibemaks 21,48. Kõik

kokku summas 728,88 eurot, sh käibemaks 121, 48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlust

kaitsja toodud määras saab pidada põhjendatuks.

26. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 728,88 eurot

süüdistatava V. Lebedenko kanda.

27. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu

20. septembri 2022 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)