3-22-2109/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2109

Haldusasi

Xi

kaebus

tühistada

Sotsiaalkindlustusameti

04.08.2022 otsus nr P26O-2022-55466 ja 06.09.2022

vaideotsus

nr

5.2-3/39677-2

ja

kohustada

Sotsiaalkindlustusametit vaadata kaebaja 18.07.2022

avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. juunil 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.07.2022 esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse tööealise inimese puude

raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks (dtl 112-120).

04.08.2022 tegi vastustaja otsuse nr P26O-2022-55466, millega kaebajal puude raskusastet ei

tuvastatud (dtl 109-110).

05.09.2022 esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile otsuse peale vaide (dtl 122).

06.09.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/39677-2 jättis Sotsiaalkindlustusamet kaebaja vaide

rahuldamata (dtl 84-89).

2. Tallinna Halduskohtule saabus 05.10.2022 (koos 21.10.2022 täpsustusega) Xi kaebus

tühistada Sotsiaalkindlustusameti 04.08.2022 otsus nr P26O-2022-55466 ja 06.09.2022

vaideotsus nr 5.2-3/39677-2. Samuti palub kaebaja kohustada Sotsiaalabiametit teha uus otsus,

millega tuvastada Xi puude raskusaste ja määrata Xile puudega inimestele ettenähtud

sotsiaaltoetus.

3. 24.10.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 22.03.2023 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused on õigusvastased ja tuleb tühistada. Kaebaja

põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga:

4.1. Kaebaja selgitab esmalt, et on invaliid lapseeast alates diagnoosiga tserebraalparalüüs.

Kogu oma elu on kaebaja vajanud teatud kõrvalabi. Kaebaja invaliidus on asendatud

töövõimetusega ning koos sellega on varasemalt alati kaasnenud puude raskusastme

tuvastamine 5 aastaks. On igati arusaadav, et aja jooksul tervis paremaks ei lähe, vaid

lisanduvad täiendavad mured, mis on ka kaebaja terviseandmetes kajastatud aga üsna

meelevaldselt.

See, et kaebaja üritab elada normaalset elu, käia tööl, ülal pidada perekonda ei tähenda sugugi,

et kaebajal on seda kerge teha. Eksperdid ei näe, kui tihti kaebaja kukub kõndides tänaval,

raskendatud on käia kiiremas tempos, seismine püsti üle 30 minuti, samuti ei saa kaebaja isegi

võtta sülle oma 4 aastast last. Ka palju muud „tavalist“ on kaebaja jaoks tihtipeale võimatu ning

näiteks invaparkla olemasolu kaupluste juures on kaebaja jaoks suur hüve, mis väga tõsiselt

aitab (aga praegu jääb kaebaja sellest ilma).

4.2. Kaebaja arvates ei ole SKA oma otsuse langetamisel ja vaideotsuse esitamisel üldse

arvestanud ei kaebaja poolt 31.05.2022 esitatud töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise ning toetuste taotlusega ega 03.06.2022 dokumendipõhises töövõime hindamise

eksperthinnanguga, arst Lauri Laas. Nimetatud dokumendis on üksikasjalikult lahti kirjutatud

kaebuse esitaja nö nii mõnud kui mured.

4.3. Kaebajal on suuremad raskused eelkõige liikumises ja selle kohta oli kaebaja poolt

31.05.2022 esitatud vastav info töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning

toetuste taotluses, kus kaebaja märkis p.1.1. liikumine eri tasapindadel all muuhulgas

järgmist: „ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia; et olen võimeline liikuma jala 100

meetrit (umbes jalgpalliväljaku pikkus) ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse,

õhupuuduse või tasakaalukaotuseta, et kui on pikemad vahemaad, selg hakkab valutama,

suureneb vasaku jala nõrkus. Selleks, et mitte kukkuda nt. tööl, kasutan keppi. Vastasin

jaatavalt küsimusele, mis puudutab võimalust liikuda treppidel liikuda ja vajaduse korral

ületada takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) aga ega see ju sõltub vägagi äärekivide

kõrgusest ja korrusest, kuhu on vaja saada. Nt. et saada 4 korrusele, teen liikumise ajal kaks

pausi, vastasel korral tekib jalgades valu.“

Mis puudutab ohutut ringiliikumist, siis vastas kaebaja esitatud küsimustele järgmiselt: „ei

suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda; et suudan ohutult tänaval liikuda, sh

kohtades, kus pole varem käinud, mõõdukate raskustega (sest käies olen kogu aeg nö mõtetes,

kuidas jalaga edasi panna). Kõnnikepi kasutamine aitab kõvasti hoida tasakaalu ja mitte

kukkuda, sest jalanõrkuse tõttu ei ole kukkumine välistatud.“

Kaebaja juhib veel kohtu tähelepanu sellele, et vastates töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluses kõrvalabi puudutavale küsimusele eitavalt,

mõtles kaebaja, et see puudutab ametlikult määratavat kõrvalabi, nt. tugiisiku või sotsiaaltöötaja

poolt. Õnneks on kaebajal olemas abikaasa, kes abistab kaebajat, käies koos kaebajaga

kauplustes, aitab kanda toidukotte, pesta vannis jms (sest viimase aasta jooksul on vähenenud

lisaks jalgadele kа vasaku käe funktsionaalsus). Suurt abi vajab kaebaja küünitamisel (sest

enam ei ole suuteline kallutada end nii, et saaks juurdepääsu jalaküünteni) seetõttu on kaebaja

sunnitud ostma seda teenust. Tänu kaebaja abikaasale saab kaebaja lugeda ennast normaalseks

inimeseks, kel suuri probleeme polegi.

4.4. SKА 06.09.2022 vaideotsuses nr 5.2-3/39677-2 ekspertarst Laura Mihkla hindas kaebuse

esitaja liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2

(mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang

puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang).

Samas on ekspertarst Lauri Laas 03.06.2022 dokumendipõhises töövõime hindamise

eksperthinnangus märkinud liikumise piirangu raskusastme arvväärtusena 2, täpsemalt:

liikumine eri tasapindadel – 2; ohutu ringiliikumine - 2 (mis vastavalt töövõime hindamise

eksperthinnangule vastab mõõdukale piirangule); seismine ja istumine - 0.

Samuti ekspertarst Laura Mihkla ei ole tuvastanud piiranguid järgmistes valdkondade

võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine), teadvusel

püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu

tajumine, inimeste vaheline läbimine ja suhted.

Aga

ekspertarst

Lauri

Laas

03.06.2022

dokumendipõhises

töövõime

hindamise

eksperthinnangus märkis lähtudes minu ja arstide poolt esitatud andmetest, et käelise tegevuses

on olemas kerge piirang.

Käelise tegevuse piirang on samuti see, mis teeb kaebaja jaoks kõrvalabi vajalikkust veel

suuremaks, miks see nii on – kaebaja kirjeldas seda 31.05.2022 esitatud töövõime hindamise ja

puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluses.

Kaebaja palub kohut teha kindlaks, millest tulenevad sellised erinevused ning kas nad võivad

mingil moel mõjutada SKA otsust jätta puude raskusastet määramata.

4.5. Kaebaja arvab, et SKA väited 04.08.2022 nr P26O-2022-55466 otsuses ja 06.09.2022

vaideotsuses nr 5.2-3/39677-2, mis peavad SKA arvates kinnitama, et kaebaja saab hakkama

iseseisvalt ja ei vaja kõrvalabi, selle kohta, et terviseandmetele tuginedes on taotleja võimeline

sõitma tõukerattaga, on meelevaldsed. Eriti arvestades seda, kust kohast SKA on saanud sellist

infot. Need andmed pärinevad traumatoogi käest, kelle poole kaebaja pöördus kukkumise

tagajärjel kaela vigastusega. Kaebaja nõustub sellega, et soovis kasutada elektrilist tõukeratast

abivahendina, sest esiteks, läks auto ülalpidamine üüratult kalliks, ja teiseks, kaebuse esitajal

on seista lühiajaliselt kergem, kui liikuda astudes kilomeetrite kaupa mööda linna jala, kuid

kaebuse esitaja loobus sellest liikumisvahendist tasakaaluhäirete tõttu. Tõukeratta

kasutamisega üritas kaebaja saada teada, kas sellest vahendist võib olla kaebaja puude korral

kasu. Kaebuse esitaja arvab, et sellisel moel traumatoloogi andmete kasutamine puude

raskusastme tuvastamise asjas on lubamatu ja ebaõige. Kaebuse esitaja arvates kasutas SKA

traumatoloogi poolt saadud andmeid vales kontekstis.

Põhimõtteliselt sama meelevaldne on SKA väide vaideotsuses 06.09.2022 vaideotsuses nr.5.2-

3/39677-2: „Maanteeameti andmete alusel taotlejal on kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend,

millel puudub märge mootorsõiduki ümberehitamise vajaduse kohta, mis kinnitab arvamust

oluliste motoorikahäirete puudumise kohta /…/. Seega antud tõendi olemasolu kinnitab, et

taotlejal ei saa olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete funktsioonide valdkonnas“. Jääb

mulje, et SKA üritab selle väitega jätta jällegi mulje, et kui kaebuse esitajal on auto, siis

kõrvalabi ta ei vaja. Aga nii see ei ole. Kaebaja on õppinud sõitma ümber ehitamata autoga sel

lihtsal põhjusel, et tol ajal kui kaebuse esitajal oli juba raske liikuda ja ta oli sunnitud juba siis

kasutama liikumiseks sõiduautot, oli auto ümberehitamine väga kallis. Kaebuse esitajal lihtsalt

puudusid selleks vahendid ning seetõttu oli ta sunnitud õppima sõitma ümber ehitamata autoga

ning see võttis väga palju aega võrreldes tavainimesega, kel sellised liikumispiirangud

puuduvad. Isegi võtmata arvesse seda, et kaebuse esitajal ei ole kordagi uut autot olnud aga

kasutatud autode puhul iga järgmine sõiduvahend tooks kaebuse esitajale tema jaoks ülisuuri

kulutusi, ehk teisisõnu võimatust kasutada liikumiseks sõiduautot. Ilma autota oleks kaebuse

esitaja liikumine piiratud nii suurel määral, et see teeks raskeks ja ei ole välistatud, et ka

võimatuks, tööl käimise.

4.6. Lugedes vaideotsust jääb kaebajale selline mulje, et SKA otsuse langetamisel üleüldse ei

tutvunud kaebaja poolt esitatud andmetega, sest nii 04.08.2022 nr P26O-2022-55466 otsuses

ega 06.09.2022 vaideotsuses nr 5.2-3/39677-2 on vastustaja tsiteerinud õigusaktide sätteid ja

ekspertarstide hinnanguid, kuid ei ole esitanud omapoolseid põhjendusi.

Kaebuse esitaja arvates tuleb puude raskusastme tuvastamise menetluses arvestada ka isiku

taotlust, sh andmed, mille isik selles annab oma tervisliku seisundi ja abivajaduse kohta, sest

SKA-l tuleb puude raskusastme tuvastamisel lähtuda mitte ainult arstiõppe läbinud isiku

arvamusest, vaid vajaduse korral ka muudest asjasse puutuvatest andmetest.

Kaebuse esitajale jääb selgusetuks, kuidas vastustaja vaideotsuses kajastatud metoodikat

kohaldas. Kaebaja ja ekspertarsti varasem hinnangud ei kattu, vastustaja oleks pidanud

uurimispõhimõttest lähtuvalt koguma täiendavaid andmeid ja erinevused välja selgitama.

Kaebuse esitaja võib eeldada, et SKA tugines oma otsuses töövõimehindamise otsusele ja

eksperdiarvamusele aga siis on veelgi imelikumad kahe ekspertarsti hindamise erinevused, mis

olid kaebuse esitaja poolt välja toodud eelpool.

4.7. Vastavalt Riigikohtu 05.09.2019 otsusele kohtuasjas 3-17-1110, peab puude tuvastamise

kohta tehtud otsus peab olema motiveeritud, mitte üksnes kordama eksperdiarvamuse

kokkuvõtet. Otsusest peab olema arusaadav, miks kaebajal puuet ei tuvastatud. Kaebajale jäid

SKA poolt esitatud väited ja põhjused arusaamatuks.

Kaebuse esitaja saab aru, et ta ei saa eeldada, et varasema puude raskusastme määramise

metoodika alusel puude raskusastme määramine 2016. aastal tähendab, et uue metoodika järgi

hinnates peaks tema tervislikule seisundile ja sellest tulenevatele piirangutele antud hinnang

jääma varasemaga võrreldes muutumatuks. Aga kaebaja tahaks ikkagi teada saada, miks on

vastustaja hinnang on võrreldes varasema olukorraga muutunud. Kaebuse esitaja lähtudes oma

tegelikest tervisemuredest igal juhul ei arva, et tema tervis on muutunud paremaks. Võrreldes

varasemaga on liikumisvõime tegelikkuses langenud veelgi.

4.8. Ja lõpuks soovib kaebuse esitaja märkida, et temale teadaolevalt saab Narva linnalt inva

parkimiskaardi üksnes, siis, kui on kindlaks tehtud puude raskusaste. Kuna SKA arvab, et seda

ei ole võimalik teha, siis kaob kaebuse esitaja õigus parkida sõidukit inva parkimiskohtadel,

mis toob kaebuse esitajale veelgi tõsisemaid probleeme ning suurendab veelgi kõrvalabi

vajadust, et kasvõi toitu osta ja toimetada seda autoni, mis enam ei ole pargitud sissepääsu

lähedusse.

Vastuseks vastustaja seisukohtadele seoses inva parkimiskaardiga märgib kaebaja, et ajutist

parkimise invakaarti saab kaebuse esitaja taotleda ajutiselt so 6 kuuks, kuid kaebaja probleem

ei ole ajutine.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja on seisukohal, et tema 04.08.2022 otsus nr P26O-2022-55466 ning 06.09.2022

vaideotsus nr 5.2-3/39677-2 on õiguspärased ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.

5.1. Esmalt peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis

haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks

olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse

läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning

kõiki asjaolusid arvestatud (p 9).

5.2. Vastustaja jääb esialgses ning vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ning selgitab lisaks,

et otsuses nr P26O-2022-55466 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja

taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning ekspertarsti Laura

Mihkla arvamust.

5.3. Ekspertarst Laura Mihkla hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine

eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang).

Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 1,00. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme

tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6

punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema

vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme

tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75).

Tuginedes ekspertarsti hinnangule on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2, seega

puudub alus puude tuvastamiseks liikumise valdkonnas.

Ekspertarst Laura Mihkla ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade

võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (kuulmine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja

enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine,

inimestevaheline lävimine ja suhted.

5.4. Lisaks on ekspertarst Julija Aleksandrova tutvunud kaebaja vaidega ning vaadanud üle

kaebaja taotluse, esitatud terviseandmed ning Laura Mihkla ekspertarvamuse, tuginedes puude

raskusastme tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel. Ekspertarst Julija Aleksandrova

jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal

sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust

puude raskusastme tuvastamiseks (dtl 90-92).

Ekspertarst Julija Aleksandrova on seega nõustunud ekspertarst Laura Mihkla teostatud

ekspertiisis valdkondadele määratud arvväärtustega ning leidnud, et kaebajal ei esine raskusi

igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises. Ekspertarst Julija Aleksandrova on

seisukohal, et aktuaalsete terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal vähemalt keskmise

puude raskusastme tuvastamiseks.

5.5. Kaebaja on oma kaebusele lisanud 31.05.2022 Eesti Töötukassale esitatud taotluse ning

03.06.2022 teostatud Eesti Töötukassa ekspertiisi dokumendi. Kaebaja heidab vastustajale ette,

et vastustaja pole antud dokumentidega menetluses arvestanud.

Vastustaja selgitab, et 31.05.2022 pole kaebaja vastustajale puude raskusastme tuvastamiseks

taotlust esitanud ja seega ei saagi vastustaja arvestada taotlusega, mis on esitatud üksnes Eesti

Töötukassale. Vastustajale esitas kaebaja taotluse 18.07.2022 ning vastustajale esitatud

taotlusega on ka vastustaja puude raskusastme tuvastamise menetluses arvestanud.

Vastustajale jääb arusaamatuks, mida kaebaja soovib Eesti Töötukassa 03.06.2022 ekspertiisi

dokumendi vastutaja poolt arvestamata jätmisele osundades saavutada. Nimetatud ekspertiisis

on hinnatud kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning leitud

järgnevat:

„Liikumine eri tasapindadel“ – arvväärtuseks on ekspertiisi poolt määratud 2. „Ohutu

ringiliikumine“ – arvväärtuseks on ekspertiisi poolt määratud 2. „Seismine ja istumine“ –

arvväärtuseks on ekspertiisi poolt määratud 0.

Kuna puude raskusastme tuvastamisel arvväärtused liidetakse ning võetakse tulemusest

aritmeetiline keskmine, siis kaebajal on Eesti Töötukassa ekspertiisi järgi liikumise valdkonna

võtmetegevuste piirangute aritmeetiliseks keskmiseks (2+2+0) : 3 = 1,33. Selleks aga, et

vähemalt keskmine puude raskusaste tuvastada, peaks piirangu aritmeetiliseks keskmiseks

olema vähemalt 2,00. Isegi juhul kui esineks alus kohaldada määruse § 6 lõiget 5 ja korrigeerida

piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra, oleks tulemuseks 1,83, mis on ikkagi allpool

arvväärtust 2,00. Seega ei nähtu ka Eesti Töötukassa ekspertiisist seda, et kaebajal oleks alust

tuvastada liikumise valdkonnas vähemalt keskmine puude raskusaste.

5.6. Kaebaja väidab kaebuses võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ kohta, et on

võimeline liikuma jala 100 meetrit ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või

tasakaalukaotuseta. Kaebaja kirjeldab, et saada 4 korrusele, teeb liikumise ajal kaks pausi,

vastasel korral tekib jalgades valu.

Vastustaja selgitab, et kaebajal on kerge alajäsemete parees, valu on ilmselt seotud lülisambaga,

aga valu kohta TIS-is eriti sissekandeid ei ole. Esinevad vaid mõned retseptid

mittenarkootilistele valuvaigistitele. Lihasväsimust kirjeldab koormustesti kokkuvõte, ometigi

sooritas kaebaja koormustesti edukalt. Peapöörituse, õhupuuduse ja tasakaaluhäireid TIS-is

kajastatud ei ole. 2018 spirograafia sissekanne 2018. aastast mainib kerget bronhide läbitavuse

häiret, kuid see kindlasti ei põhjusta õhupuudust liikumisel. Peapöörituse ja tasakaalu kohta ei

ole TIS-is midagi, puudub ka diagnoos, millega võiks tasakaaluhäiret või peapööritust

seondada. Ka spetsiifilist ravi ei ole määratud.

Neljandale korrusele liikumise osas selgitab vastustaja, et fakt on see, et kaebaja suudab

neljandale korrusele iseseisvalt liikuda ning see ei tähenda veel keskmist puude raskusastet, kui

seda tulebki teha kahe puhkepausiga. Vastustaja ei eita, et kaebajal on liikumise valdkonnas

piiranguid, kuid piirang liigitub kergeks, isegi kui on vaja vahepeal puhata.

5.7. Ohutu ringiliikumise kohta leiab kaebaja, et ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi

liikuda; et suudan ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud, mõõdukate

raskustega (sest käies olen kogu aeg nö mõtetes, kuidas jalaga edasi panna). Kõnnikepi

kasutamine aitab kõvasti hoida tasakaalu ja mitte kukkuda, sest jalanõrkuse tõttu ei ole

kukkumine välistatud.

Vastustaja selgitab, et kaebaja ju ka ise möönab, et tugikepp kompenseerib tema ohutut

ringiliikumist. Abivahendiga kompenseeritavust on ekspertiisis arvesse võetud ning tuleb

silmas pidada, et puude raskusastet hinnatakse abivahendite kasutamise foonil mitte selle

foonil, mis on olukord siis, kui abivahendit ei kasutaks. Vastustaja lisab, et kui kaebaja kõndides

mõtleb „kuidas jalga edasi panna“, siis see tähendab sisuliselt, et kaebaja on oma kerge

piiranguga kohanenud.

5.8. Kaebaja viitab sellele, et Eesti Töötukassa 03.06.2022 teostatud ekspertiisis on leitud, et

kaebajal on piiranguid ka käelise tegevuse valdkonnas, kuid vastustaja ekspertiisis piiranguid

ei ole tuvastatud. Kaebaja viitab ka kaebuses, et tema vasaku käe funktsionaalsus on vähenenud.

Vastustaja selgitab, et kaebaja osutab küll vasaku käe funktsionaalsusele, kuid viimase aasta

jooksul ei ole käega tervishoidu pöördumisi olnud. Viimane uuring olnud 13.09.2021

„Neurograafia on kätel normis. Sensoorsete ja motoorsete närvide juhtekiirused ja vastuste

amplituudid on normis. Esineb mõõdukas astmes radikulaarne kahjustusleid C5 > C6 sin.“ –

see siis lülisamba kaelapiirkonnast (C5/C6 närvimulgud ahenenud, enam vasakul). Vasakuga

käega oli kaebajal küll mure (kurtis tuimust käes), kuid raviga see vähenes (07.07.2021 Olena

Kostyukovska). Kirurgilist ravi lülisamba osas ei ole keegi soovitanud. Need on küllalt sageli

esinevad probleemid ja kaebused ka üldisemalt inimestel.

Eesti Töötukassa ekspertiisist nähtub, et tõepoolest on Eesti Töötukassa käelise tegevuse

võtmetegevustele omistanud arvväärtused 1 (käte sirutamine), 1 (asjade liigutamine) ,1

(käteosavus), kuid silmas tuleb pidada, et töövõime hindamise käigus piirang arvväärtusega 1

ehk kerge piirang ei vähenda kaebaja töövõimet. See tähendab, et arvesse lähevad töövõime

vähenemise hindamisel arvväärtused, mis hakkavad numbriga 2.

Vastustaja selgitab ka, et isegi kui jaatada Eesti Töötukassa ekspertiisi poolt leitut ka puude

raskusastme tuvastamise hindamisel, siis piirangu aritmeetiline keskmine tuleks (1+1+1) : 3 =

1. Seega piirangu aritmeetiline keskmine oleks 1,00, kuid puude raskusastme tuvastamiseks

peaks see olema 2,00. Seega piirang on Eesti Töötukassa poolt hinnatud kergeks ja ka puude

raskusastme tuvastamise kontekstis oleks tegemist kerge piiranguga, kuid see piirang ei küüni

keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vastava lävendini.

5.9. Kaebaja leiab, et vastustaja on meelevaldselt leidnud, et kaebaja on võimeline sõitma

tõukerattaga. Vastustaja leiab, et selline järeldus pole meelevaldne, et kaebaja on võimeline

sõitma tõukerattaga, kuna see tuleneb otseselt 21.07.2022 traumatoloogi sissekandest, milles

kirjutatakse, et kaebaja kukkus tõukerattaga.

5.10. Kaebaja leiab, et asjakohatu on ka tuginemine sellele, et kaebajal on mootorsõidukijuhi

tervisetõend, millel puudub märge mootorsõiduki ümberehitamise vajaduse kohta, mis kinnitab

arvamust oluliste motoorikahäirete puudumise kohta. Vastustaja leiab, et vaidemenetluses

antud Julija Aleksandrova arvamus auto juhtimise osas ei ole meelevaldne – sissekandes on

kõik funktsioonid hinnatud normis olevateks. On muidugi võimalik, et „normis“ selles

tähenduses, et kaebaja suudab sõita küll, aga see tähendab, et isegi kui mõni piirang on, siis on

see kerge.

5.11. Kuna kaebaja on esile toonud ka Eesti Töötukassa ekspertiisi, siis juhib vastustaja

tähelepanu ekspertiisi kokkuvõttele, milles mainitakse, et kaebajale sobib töö, mis nõuab

jalgadel mõõdukat liikumist või istumist ja kerget käelist tegevust. Ebasobiv on füüsiliselt raske

töö sundasendites, mis seotud intensiivsema liikumisega, suurte raskuste teisaldamisega.

Vastustaja nõustub selle hinnanguga ja sellest ka nähtub, et igapäevane põhitegevuste

sooritamise võimekus on kaebajal olemas.

5.12. Vastustaja selgitab, et kaebaja on väga õigesti leidnud, et varasem puude raskusastme

tuvastamine ei tähenda seda, et puude raskusaste tuvastatakse ka sellele järgneva otsusega. Iga

puude raskusastme tuvastamise otsus ja nende aluseks olevad ekspertiisid on eraldiseisvad ning

nende tulemus sõltub aktuaalsetest terviseandmetest ja muudest isiku käesolevat tervislikku

seisundit ja sootsiumis toimetamist tõendavast dokumentatsioonist. Vastustaja ei leia, et

kaebaja seisund vastaks vähemalt keskmisele puude raskusastmele, kuna sellele ei viita ei

ekspertarsti Laura Mihkla, ekspertarsti Julija Aleksandrova ega ka kaebaja enda poolt viidatud

Eesti Töötukassa ekspertarsti Lauri Laasi ekspertiis.

5.13. Vastustaja selgitab, et üheks parkimiskaardi väljastamise aluseks on tõepoolest

keskmisele,

raskele

või

sügavale

puude

raskusastmele

vastava

liikumis-

või

nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. See aga tähendabki, et isikud, kellel on eelnimetatud

kõrvalekalle vastavas raskusastmes tuvastatud, saavad seda õigust kasutada. See õigus ei ole

mõeldud kasutamiseks nendele, kes sooviksid ka antud soodustust kasutada, aga kes tegelikult

õigustatuse kriteeriumitele ei vasta. Ehk teisisõnu ei tuvastata liikumise valdkonnas puude

raskusastet parkimiskaardi saamise soovile tuginevalt.

Vastustaja lisab ka, et määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki

parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ § 2 lõige 1 järgi ei ole üksnes keskmise, raske

või sügava puude raskusastme tuvastamine aluseks parkimiskaardi väljastamisele, sest

võimalik on saada parkimiskaart ka isikul, kellel on ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle,

mis tingib liikumisabivahendi kasutamise. Seega ei vasta kindlasti tõele see, et parkimiskaardi

saab üksnes siis, kui tuvastatud on puude raskusaste.

5.14. Vastustaja on seisukohal, et tegi õiguspärase otsuse, kui ei tuvastanud kaebajal puude

raskusastet. Samuti järgis vastustaja Riigikohtu lahendis nr 3-17-1110 väljendatud kohtu

seisukohta, kui kaasas vaidemenetluses teise ekspertarsti, kuna kaebaja oli esialgse

eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla seadnud. Ka

vaidemenetluses leidis vastustaja ekspertarst, et esialgne ekspertiis on olnud õige ning

terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemises raskusi. Seega on otsuste tegemisse olnud kaasatud kaks erinevat ekspertarsti, kes

on mõlemad leidnud, et kaebajal esinevad piirangud ei ole niivõrd suured, et annaks alust puude

raskusastme tuvastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

7. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui

seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise

lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga.

8. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

9. 04.08.2022 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsuse nr P260-2022-55466 õiguslike alustena

on märgitud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lõige 21 , § 23 , 24 , 7 ja 9,

sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning

puudega tööealise inimese toetuse tingimused" § 6 ja sotsiaalministri määruse nr 49 "Puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste

harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust" § 5.

Tööealise inimese puhul annab ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või

puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus,

suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (Määruse nr 18

§ 4 lg 5). Arvesse võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Ekspertiisi teostav arst

hindab antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0

– tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik

piirang. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste

kaupa (vt Määruse nr 18 § 4 lg 6).

Määruse nr 18 § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4

lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline

keskmine). Määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (suhtlemine - nägemine,

kuulmine ja kõnelemine) võetakse arvesse vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva

piirangu raskusaste. See tähendab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga

valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine.

Määruse nr 18 § 6 lg 6 tulenevalt puude raskusaste tuvastatakse käesoleva määruse § 4 lõike 5

punktides 1–3 (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine) ja 5–7 (õppimine ja tegevuste

elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ja inimestevaheline lävimine ja

suhted) nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt:

1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või käesoleva määruse § 4

lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva

piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste;

2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või käesoleva määruse § 4

lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva

piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste;

3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või käesoleva määruse § 4

lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva

piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.

Määruse nr 18 lg 8 sätestab, et kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude

raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas 03.08.2022

(dtl 98-107) läbi viidud hindamisel kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega

1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal

on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1.

PISTS § 23 lg 8 sätestab, et kui tööealine isik taotleb puude raskusastme tuvastamist ning

töötukassa on tema töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele

eelneva kuue kuu jooksul, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja

töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

Kaebaja suhtes on läbi viidud dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang

03.06.2022 (dtl 14-24) ehk eelneva kuu jooksul, millest tulenevalt puudus tegelikult SKA-l

vajadus uue hindamise läbi viimiseks ning SKA oleks saanud lähtuda töövõime hindamisel

antud eksperdi arvamusest. Nimetatud eksperthinnangus tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst

hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega

2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas

piirang), võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub).

Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine nimetatud eksperthinnangu järgi 1,33.

Vastustaja on eeltoodust tulenevalt toonud nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele

põhjendatult välja, et vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas

piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude

raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas

piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa

eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva

piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude

raskusastme tuvastamiseks antud valdkonnas määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 alusel.

Määruse nr 18 § lg 5 sätestab, et SKA-l on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal

korrigeerida

piirangu

aritmeetilist

keskmist

ja käesoleva

määruse

§ 4

lõike 5

punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid.

Sotsiaalkindlustusamet põhjendab korrigeerimist kirjalikult. Ka juhul kui vastustaja rakendaks

eeltoodud korrigeerimist jääks aritmeetiliseks keskmiseks liikumise valdkonnas 1,83, mis on

endiselt alla 2 ja millisel juhul puuet ei ole võimalik määrata.

SKA-le esitatud puude määramise taotluse lahendamisel hindas tervishoiuteenuse osutaja

ekspertarst 03.08.2022 läbi viidud hindamisel, et kaebajal käelise tegevuse osas piirangud

puuduvad.

Kaebaja viitas kaebuses, et tema vasaku käe funktsionaalsus on vähenenud ning lähtuda oleks

tulnud Eesti Töötukassa 03.06.2022 teostatud ekspertiisist.

Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas viidatud

03.06.2022 ekspertiisis kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 1 (kerge

piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine. Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1.

Sellest tulenevalt isegi juhul kui vastustaja oleks pidanud lähtuma Eesti Töötukassa ekspertarsti

eksperthinnangust on vastustaja asunud ka põhjendatult seisukohale, et vastavalt määruse nr 18

§ 6 lõike 6 punktile 1, peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise

arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise

puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema

vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal käelise

tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,

mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude tuvastamiseks antud valdkonnas määruse

nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 alusel.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstid ei ole 03.06.2022 ja ka

03.08.2022 ning vaidemenetluses tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade

võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja

enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine;

inimestevaheline lävimine ja suhted.

Kaebaja ei ole tõendanud eeltoodud andmete ebaõigsust. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud

Eesti Töötukassa ekspertarsti poolt tuvastatut ega väitnud, et ekspertarst oleks oma hinnangute

andmisel eksinud. SKA poolt tellitud eksperthinnangu osas on kaebaja väitnud, et eksitud on

võtmetegevuste liikumine ja käeline tegevus hindamisel, kuivõrd Eesti Töötukassa ekspertarst

on andnud teistsugused hinnangud. Samas isegi kui võtta puude määramise taotluse aluseks ka

Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangud, siis ikkagi ei ole võimalik puuet määrata.

10. Kaebaja on vastustajale ette heitnud uurimiskohustuse rikkumist ning asunud seisukohale,

et SKA oleks pidanud tegema täiendavaid menetlustoiminguid selgitamaks välja kaebaja

terviseprobleemide ja piirangute tegelik olemus (kohus mõistab seda seisukohta selliselt, et

kaebaja leiab, et oleks tulnud võtta ühendust kaebajaga ja tema arstidega) sh selgitama välja,

millest on tingitud hindamiste erinevused.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et uurimiskohustust ei ole antud juhul rikutud. Nõuet võtta

täiendavalt taotluse esitaja ning tema arstidega ühendust määrusest nr 18 ei tulene juhul, kui

andmed otsuse tegemiseks on piisavad.

Antud juhul on SKA otsuse tegemisel lähtunud asjakohaselt terviseinfosüsteemi andmetest ning

arstiõppe läbinud isiku arvamusest (PISTS § 23 ja Määruse nr 18 § 6 lg 1). Ekspertarst leidis, et

puude mittetuvastamine on põhjendatud, samale seisukohale jõudis ekspertarst ka

vaidemenetluses (vt dtl 90-92).

Vastustaja on kohtule täiendavalt selgitanud, et vastustajal puudusid otsuse tegemisel andmed,

et kaebaja on esitanud 31.05.2022 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja selle

raames on teostatud ekspertiis 03.06.2022. Kuivõrd kaebaja vastustajale vastavaid andmed ei

esitanud, siis ei saanud vastustaja nendest ka lähtuda.

Kohus selgitab, et kaebuse esitajaga ja/või tema arstidega oli vastustajal küll õigus ühendust

võtta ja neilt täiendavaid andmeid koguda, kuid vastav kohustus esineb ainult juhul, kui

olemasolevad andmed on ebapiisavad. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.

Mis puudutab aga vastustaja seisukohta selles, et vastustaja ei pidanud Eesti Töötukassa

ekspertarsti poolt teostatud ekspertiisist lähtuma, kuna kaebaja ei esitanud selle kohta andmeid,

siis kohus leiab, et vastustajal on kohustus kontrollida enne ekspertiisi tellimist, kas isiku suhtes

ei ole viimase 6 kuu jooksul töövõime hindamist läbi viidud. Kui on, siis tuleb võtta aluseks

üldjuhul vastav hindamine, kuivõrd vastasel korral ei ole täidetud seaduses sätestatud

eesmärgid – esiteks rakendada nö ühe ukse põhimõtet ning hoida kokku ressursse, samuti

vältida topelt hindamiste tellimist, mille tulemused võivad erineda. Samas, arvestades, et ka

lähtudes Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangutest ei oleks kaebajale võimalik puuet määrata

ja tema taotlust rahuldada ning vastustaja on lähtunud oma otsuse tegemisel samuti ekspertarsti

hinnangust nagu seadus ette näeb, ei ole tegemist sellise menetlusveaga, mis tooks kaasa

vaidlustatud otsuse tühistamise (vt ka HMS § 58).

11. Veel leidis kaebaja, et vastustaja on teinud meelevaldseid järeldusi viidates sellele, et

kaebaja on võimeline sõitma tõukerattaga ning ümber ehitamata autoga. Kohus selgitab

kaebajale, et vastavad asjaolud ei ole iseenesest kaasa toonud kaebaja taotluse rahuldamata

jätmist. Kaebaja taotluse suhtes on langetatud otsus tuginedes kaebaja taotlusele, et tema

terviseandmetele ja ekspertarsti hinnangule, milledest tulenevalt ei olnud võimalik kaebaja

taotlust rahuldada lähtudes kehtivast õiguslikust regulatsioonist ja seal toodud metoodikast (vt

ülal). Vastavad seisukohad seoses tõukeratta ja auto kasutamisega on kohtu arusaamist mööda

täiendavaks selgituseks, kuid need asjaolud ei ole iseenesest kaasa toonud kaebaja taotluse

rahuldamata jätmist. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks neil väidetel pikemalt

peatuda.

12. Küll aga nõustub kohus kaebajaga selles, et vaidlustatud 04.08.2022 otsus nr P26O-2022-

55466 on motiveerimispuudustega. Kohus nõustub kaebajaga, et otsusest ei ole aru saadav

millist metoodikat on kasutatud otsuse tegemisel ja miks kaebajale ei määratud puuet

(arvestades, et kaebajal on olnud varasemalt puue määratud). Vaidemenetluses on need

puudused kõrvaldatud ning täiendavad põhjendused ja selgitused esitatud. Arvestades, et

kaebaja suhtes läbi viidud eksperthinnangute põhjal tuleks teha uus samasisuline otsus ei pea

kohus põhjendatuks üksnes otsuses nr P26O-2022-55466 esinevate põhjendamispuuduste tõttu

otsust tühistada ning kohustada vastustajat asja uueks otsustamiseks (HKMS § 58).

13. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on lõppastmes sisulises osas õiguspärane.

Sellest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata vaideotsusele esitatud tühistamiskaebus. Kuivõrd

kohus jättis kaebuse tühistamisnõuetes rahuldamata, siis puudub alus kohustamisnõude

rahuldamiseks.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik