Legislator Case Law & Legislation
3-23-902/12 AI generated

3-23-902/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-902/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse QuickRoad OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 Jätta QuickRoad OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2023

Legislator headnote

AI generated

3-23-902/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse QuickRoad OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 Jätta QuickRoad OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2023

Keywords

AI generated
undue insurance benefit fraudulent insurance claim breach of insurer duty outstanding insurance premiums foreign insurer travel insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-902

Haldusasi

QuickRoad

OÜ

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

03.03.2023 otsuse nr 8-8/005889-1 ja 10.04.2023

vaideotsuse nr 6-1/5326-2 tühistamiseks ning Maksu- ja

Tolliameti kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja

–

QuickRoad

OÜ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Tõnis Loorits

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AA

Menetluse alus ringkonnakohtus

QuickRoad OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse QuickRoad OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.04.2023

määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-23-902.

2. Jätta QuickRoad OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2023

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. QuickRoad OÜ esitas 22.02.2023 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse, milles palus

kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit selle

kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. Tõend

võimaldaks omandada kinnisasja, mis sisaldab põllu- ja/või metsamaad rohkem kui 10 ha.

2. MTA jättis 23.03.2023 otsusega nr 8-8/005889-1 taotluse rahuldamata ja keeldus

QuickRoad OÜ-le väljastamast KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit.

Taotleja kolme aasta jooksul müünud põllumajandustooteid kokku 205 euro eest. Sedavõrd

väikeses koguses toodangu müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS-

i

eesmärki

silmas

pidades,

kuna

see

ei

tõenda

taotleja

tegelikku

tegelemist

põllumajandustoodete tootmisega ning ei taga taotleja valdkonnapõhist pädevust. Seega ei ole

täidetud KAOKS § 4 lg-tes 3–5 sätestatud tingimused. Taotlejal on võimalik taotleda põllu- või

3-23-902

2(5)

metsamaa omandamiseks luba omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse

üksuse volikogult KAOKS § 4 lg 6, § 6 lg-te 1 ja 3–6 alusel.

3. QuickRoad OÜ esitas 23.03.2023 MTA otsuse peale vaide.

4. MTA jättis 10.04.2023 vaideotsusega nr 6-1/5326-2 QuickRoad OÜ vaide rahuldamata.

Seletuskirja kohaselt on KAOKS-i eesmärk põllumajandus- või metsamaad sisaldavate

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise

edendamine, et vältida sellise maa sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt

sihtotstarbele majandada. Seda seisukohta toetab ka asjakohane Euroopa Kohtu praktika.

Seletuskirja järgi tagab nimetatud eesmärki põllumajandustoodete tootmise kogemus. MTA on

muutnud oma senist praktikat tõendite väljastamise osas ja viinud selle kooskõlla seaduse

eesmärgiga. MTA-l on õigus sisuliselt kontrollida taotleja vastavust KAOKS-is sätestatud

tingimustele. KAOKS § 4 lg-st 3 tulenevalt peab põllumajandustoodete tootmise kogemus

olema just taotlejal endal, mitte nt taotleja juhatuse liikmel või teistel tema juhitud ettevõtetel.

Taotleja on kolme aasta peale kokku deklareerinud müügitulu põllumajandustoodete müügist

205 eurot. Esitatud dokumentide kohaselt on ta müünud 2019. a-l 2, 2020. a-l 3, 2021. a-l 2 ja

2022. a-l 8 seenepakku austerservikutega. Nii piirdub taotleja põllumajandustoodete tootmise

kogemus üksnes seenekasvatusega, täpsemalt austerserviku seenepakkude müügiga. Taotleja

senine tegevus ei vaja üle 10 ha suurust põllumaad. Seega ei ole MTA veendunud, et taotleja

kogemus põllumajandustoodete tootmisel on piisav, et hoida üle 10 ha suurust

põllumajandusmaad eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutuses ning vältida selle

põllumajanduslikust kasutusest väljaminekut. Taotlejat ei ole ebavõrdselt koheldud ja tal ei

saanud tekkida õiguspärast ootust tõendi saamiseks. Usalduse kaitset ei saa kohaldada

eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.

5. QuickRoad OÜ esitas 25.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.03.2023

otsuse nr 8-8/005889-1 ja 10.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5326-2 tühistamiseks ning MTA

kohustamiseks anda QuickRoad OÜ-le KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud luba või alternatiivselt

vaadata 22.02.2023 taotlus uuesti läbi.

KAOKS § 4 lg 3 kohaldamise eeldus on faktiküsimus ja vastustajal puudub sättes nimetatud

faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus ja õigus kehtestada täiendavad loa saamise

eelduseid. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on tegelenud viimasel kolmel aastal seenepakkude

kasvatuse ja müügiga, kuna vastutaja on seda enda otsuses tuvastanud ning sellega nõustunud.

Seega on kaebaja KAOKS § 4 lg-des 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis

põllumajandustoodete tootmisega. KAOKS ei sätesta § 4 lg-s 3 kuidagi seda, kui palju peab

põllumajandustooteid tootma, ega seda, millisel maa-alal peab enne KAOKS § 9 lg-s 3

nimetatud loa taotlemist põllukultuure kasvatama. Neid suuniseid ei tulena ka muudest

õigusaktidest. Seega on vastustaja keeldumise põhjendused abstraktsed ja subjektiivsed ning

vastuolus õigusselguse põhimõttega. Vastustaja on sellega muutnud ka oma aastaid kestnud

halduspraktikat, sest varem on kõnealuseid lubasid kaebajaga analoogsete majandustegevuse

näitajatega juriidilistele isikutele väljastatud. Praegusel juhul ei ole halduspraktika muutmine

õiguspärane ja sellega on rikutud ka õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Isegi

kui eeldada vastustaja kaalutlusõiguse olemasolu, on vastustaja teostanud kaalutlusõigust

ebaõigesti.

6. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada MTA-d kaebajale viivitamata

väljastama KAOKS §-is 9 lg 3 nimetatud tõend või alternatiivselt väljastada kaebajale KAOKS

§-is 9 lg 3 nimetatud tõend ise või kohaldada kohtu enda äranägemisel esialgset õiguskaitset

selliselt, mis võimaldaks kaebajal sõlmida 02.05.2023 asjaõigusleping kinnisasja

omandiõiguste üleminekuks.

3-23-902

3(5)

Kaebus on perspektiivikas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa

pöördumatu tagajärje. Kaebaja ja müüja on sõlminud 27.03.2023 notariaalselt tõestatud

võlaõigusliku müügilepingu 1/2 suuruse mõttelise osa Matsimetsa ja Matsi kinnistu

omandamiseks koos selle oluliste osade ja päraldistega. Matsi kinnistu suurus on 25,2 ha ja

sihtotstarbe 100% maatulundusmaa. Lepingu tingimuste (p-d 2.3, 3.2, 4.3.1, 4.4) kohaselt tuleb

sõlmida asjaõigusleping omandi üleandmiseks kaebajale hiljemalt 02.05.2023 ning kui

kaebajast tingitud põhjustel ei ole seda tehtud, on müüjal õigus lepingust taganeda ja kaebaja

on kohustatud müüjale tasuma leppetrahvi 20% ostuhinnast (24 600 eurot). Lisaks jääb kaebaja

ilma võimalusest kinnisasi omandada. Isegi kui leppetrahvinõudest tulenevat tagajärge on

kaebajal hilisema kohtumenetluse tulemusel võimalik teoreetiliselt tagasi pöörata, on kinnisasja

omandamata jätmisest tingitud riive pöördumatu, sest see on kaebaja äritegevuse

jätkusuutlikuks jätkamiseks ja arenemiseks hädavajalik. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine ei tekitaks kahju avalikule huvile ega kolmandatele isikutele.

7. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustataks ära põhivaidlus. Hüpoteetiline leppetrahvi

tasumine ega kinnisasja omandamise õigusest ilmajäämine ei ole pöördumatu tagajärg HKMS

§ 249 lg 1 mõistes. Kaebaja on oma ärilistes otsustes vaba, sh millistel tingimustel sõlmida

võla- ja asjaõiguslikke lepinguid. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et talle KAOKS

§-is 9 lg 3 nimetatud tõend väljastatakse. Kaebaja ei vasta tõendi väljastamise tingimustele.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on kooskõlas avalike huvidega. Kui kaebajale

väljastatakse tõend esialgse õiguskaitse korras, asetaks see kaebaja võrreldes teiste sarnases

olukorras olevate isikutega ebavõrdselt soodsasse olukorda.

8. Tallinna Halduskohus võttis 28.04.2023 määrusega muu hulgas kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Kaebaja sõlmitud lepingu tingimustest nähtub, et KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendita kaebaja

kinnisasja omandamiseks asjaõiguslepingut sõlmida ei saa. Samuti tuleneb lepingu

regulatsioonist kaebajale kohustus tasuda leppetrahvi juhul, kui leping jääb sõlmimata

02.05.2023. Seega on tõenäoline, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega

kaasneb kaebajale leppetrahvi tasumise kohustus ja seetõttu ei saa eitada esialgse õiguskaitse

vajaduse olemasolu. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmine toob talle kaasa lepingu lõpliku sõlmimata jäämise. Pooled on vabad leppima kokku

lepingu tingimuste muutmises, sh asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaja pikendamises aja võrra,

mis kulub praeguse vaidluse lahendamiseks. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et ta satub

leppetrahvi tasumise tõttu majanduslikult nii raskesse olukorda, et seda saaks käsitleda

pöördumatu tagajärjena. Kaebaja pidi lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et MTA ei

rahulda kaebaja vaiet ning ei väljasta nõuetekohast tõendit asjaõiguslepingu sõlmimise

tähtajaks. Vaidemenetluse kestel asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajas kokkuleppimine on

kaebaja teadlikult võetud risk, mille võimalike tagajärgedega ta pidi arvestama.

MTA kohustamine esialgse õiguskaitse taotluses soovitud viisil tähendaks sisuliselt kaebuse

osaliselt ette ära lahendamist, mida esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida.

Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole nii ülekaalukas, et põhivaidlus esitatud

kohustamisnõude osas ära otsustada. Kui kaebaja tasub leppetrahvi, tekib tal kaebuse

rahuldamise korral õigus nõuda MTA-lt selle hüvitamist. On avalik huvi tagada, et MTA

väljastaks tõendeid üksnes kehtiva õigusliku regulatsiooni alusel. Seega läheks esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamine vastuollu avaliku huviga. Kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu, kuid arvestades praeguseks teadaolevaid asjaolusid, ei saa kaebuse perspektiivi

hinnata ülemäära heaks.

3-23-902

4(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. QuickRoad OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.04.2023 määruse

resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus selliselt, et

kaebajal oleks võimalik sõlmida 22.05.2023 planeeritud asjaõigusleping.

Halduskohus on valesti hinnanud kaebajale pöördumatu kahju tekkimise ohtu. Kuigi müüja on

praeguseks olnud nõus pikendama kaebaja kohustust sõlmida asjaõigusleping kuni 22.05.2023,

ei ole eluliselt usutav, et müüja on nõus seda tähtaega veel pikendama. Veelgi vähem on usutav,

et müüja oleks nõus seda tegema kogu kohtumenetluse ajaks. Ehkki kaebajal on teoreetiline

võimalus nõuda vastustajalt hiljem leppetrahvi ulatuses kahju hüvitamist, on kaebaja huviks

omandada müügilepingu esemeks olevad põllumaad. Kinnisasja ostuõigusest jäädavalt

ilmajäämine on kaebaja jaoks pöördumatu kahju. Lisaks ei oleks kaebajal võimalik leppetrahvi

kohustust täita ja ta muutuks püsivalt maksejõuetuks. 2022. a majandusaasta aruande kohaselt

on kaebajal käibevarasid kokku 2747 euro ulatuses, 2022. a müügitulu ja puhaskasum oli 120

eurot. Kuna kaebaja vastab faktiliselt loa saamise tingimustele, oli tal põhjendatud ootus, et

MTA tema vaide rahuldab ja tõendi väljastab. Kaebajal on ülekaalukas huvi saada tõend juba

esialgse õiguskaitse korras. Puudub avalik huvi, mis selle välistaks. Kaebajat ei panda esialgse

õiguskaitse kohaldamisega soodsamasse olukorda. Vastustaja on muutnud õiguspärase

halduspraktika õigusvastaseks. Halduskohus ei ole sisuliselt kaebuse perspektiivi hinnanud.

Kaebus on perspektiivikas ja vaidlustatud haldusaktid on ilmselgelt õigusvastased. Esineb

oluline avalik huvi, et kohus peataks vastustaja õigusvastase uue praktika jätkumise juba

esialgse õiguskaitse menetluses õigusliku hinnangu andmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks

küsida selle kohta MTA seisukohta, vaid arvestab halduskohtule 28.04.2023 esitatud vastusega.

11. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

12. Halduskohus märkis õigesti, et praegusel juhul tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine

kaebaja soovitud viisil kohustamisnõude osas vaidluse ette ära otsustamist, mida esialgse

õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida. Esialgse õiguskaitse korras KAOKS § 9 lg-s 3

nimetatud tõendi väljastamise korral langeb põhivaidlus ära. Sellisel viisil esialgse õiguskaitse

kohaldamine on võimalik juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas

vajadus, kaebusel on head või väga head eduväljavaated ning sellega ei tekitata avalikule huvile

või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19;

Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 määrus nr 3-18-2392, p 16).

13. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Võttes arvesse 2022. a

majandusaasta aruande andmeid kaebaja majandusliku seisundi kohta, võib lepingus märgitud

leppetrahvi tasumise kohustus kaebajale raskusi tekitada. Samas ei ole pöördumatu tagajärg

kinnisasja omandamise võimalusest ilmajäämine. Asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks eriline

3-23-902

5(5)

huvi just konkreetse kinnisasja omandamise vastu, nt tulenevalt selle asukohast või omadustest

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus nr 3-23-700, p 11).

14. Ringkonnakohus jääb sarnases haldusasjas nr 3-23-700 19.05.2023 määruse p-s 12

väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole

õigustatud, sest kaebuse eduväljavaated on vähesed ning kaebaja õigustele vastandub kaalukas

avalik huvi. Vaidlusaluse tõendi väljastamine on hindamisotsus, mille tegemisel tuleb MTA-l

sisustada määratlemata õigusmõiste „põllumajandustoodete tootmisega tegelemine“ ja selle

valguses asjaolusid hinnata. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on MTA õigesti leidnud, et

kaebaja ei vasta KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustele. KAOKS-is sätestatud piirangute

eesmärgiks võib pidada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja

jätkusuutliku majandamise edendamist (vt KAOKS § 1 lg 1). Seaduse seletuskirja järgi tuleb

vältida seda, et põllumajandus- või metsamaa satub isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda

vastavalt sihtotstarbele majandada. Maa omandamisel saab KAOKS-i eesmärki täita eelkõige

tingimusel, et maad hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab

eelkõige põllumajandustoodete tootmise kogemus (108 SE lk 4, 12). Seega võib järeldada, et

põllumajandustoodete tootmisega tegelemine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja

vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Viimast ei saa

järeldada asjaolust, et kaebaja on müünud kolme aasta jooksul mõned austerserviku seenepakid.

2022. a majandusaasta aruande järgi ei ole kaebajal töötajaid, vara on kokku 2627 eurot rahas,

tegevuskulud puuduvad ning ei nähtu, kus ja kui suures mahus on ta põllumajandustoodete

tootmisega tegelenud. Isegi kui MTA on varem andnud tõendi kaebajaga sarnastele

väiketootjatele, ei ole kaebajal õigust nõuda õigusvastase halduspraktika jätkumist. Kaebajal ei

saanud tekkida õiguspärast ootust, et talle tõend väljastatakse, sest ta sõlmis müügilepingu

27.03.2023, ehkki MTA oli keeldunud tõendi väljastamisest 23.03.2023. Kaebajale jääb

täiendavalt võimalus taotleda kinnisasja ostmiseks luba selle asukohajärgse kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le 6 ja §-dele 6 ja 7.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.04.2023 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)