4-10-4521/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-10-4521

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr 4-10-4521 (2317,10,009198)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Kertu Kuusik

Tõlk

Diana Smirnova

Väärteoasi AV(V ) väärtegu KarS § 218 lg 1 tunnustel väärteoprotokolli nr AB 1196573 alusel

Menetlusalune isik AV(ik: XXX, elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond (asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn)

Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: AV

Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja: Kaja Kauber Kaitsja: advokaat Leelo Viil

Kohtuvälise menetleja - Põhja Prefektuuri esindajana Margus Sibola

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada väärteomenetlus AV süüdistuses KarS § 218 lg 1 tunnustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o. otstarbekuse kaalutlusel

2. Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Väärteoasjas on 15.11.2010.a PPA Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna noorsoopolitseinik Margus Sibola koostanud alaealise AV suhtes väärteoprotokolli nr AB 1196573, mille kohaselt AV17.06.2010.a kell 03:20 Tallinnas Vilde Tee 101 (Szolnoki turg) loopis kividega võõrast autot, mille tagajärjel tekkisid autol kere ja akna kahjustused ning kannatanule tekitati materiaalne kahju 17 027,22 krooni. SellegaAV pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (võõra asja kahjustamine, millega ei tekitatud olulist kahju).

Menetlusalune isik AV on end nii kannatanu kui ka viimasele kuuluva auto kividega loopimises süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Sama öö sündmuste osas on talle esitatud süüdistus ka kriminaalmenetluses - võõra territooriumile omavolilises tungimises ja kannatanule AK(auto omanikule) tervisekahjustuste tekitamises, s.o. KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi, s.o. grupis koos JS. Prokurör taotles AV karistamist 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kohtuistungil nii AV kaitsja kui kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegu on küll õigesti kvalifitseeritud ning AV süü selle toimepanemises on tõendamist leidnud, kuid seoses AV kriminaalmenetluses mõistetava karistusega on otstarbekohane menetlus väärteoasjas lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, s.o. VTMS § 30 lg 1 p 1 tunnustel.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et AV süüks arvatud väärtegu, s.o. M. K auto kividega loopimine, sellele kahjustuste tekitamine ning sellega kannatanule varalise kahju põhjustamine väärtuses 17 027,22 krooni on tõendamist leidnud. Õigesti on kvalifitseeritud AV käitumine KarS § 218 lg 1 järgi. Asja materjalidest nähtub, et kannatanu autot kividega loopis AV koos JS, kelle suhtes on materjalid antud arutamiseks alaealiste komisjonile.

Kohus nõustub kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, et AV suhtes on otstarbekohane väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, s.o. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Seoses samal ööl toimepandud kuritegude eest on prokurör AV taotlenud kriminaalmenetluses oluliselt suuremat karistust kui seda oleks võimalik mõista väärteomenetluses.

Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid neid võib tuletada KrMS §-dest 202 ja 203, mis VTMS § 2 kohaselt on kohaldatavad ka väärteomenetluses.

VTMS § 30 lg 1 p 1 all tuleb kohtu arvates mõista ka KrMS § 203 sätestatud menetluse lõpetamise alust, s.o. lõpetamist karistuse ebaotstarbekuse tõttu.

Kohtu arvates väärteo toimepanemise eest AV mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes erinevate kuritegude eest mõistetava karistusega ning menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Mõistetav karistus kuritegude eest on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ning avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.

3

Menetluskulud jätta vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 107 lg 1 p 2, 108 - 111, 113.

Kohtunik