2-21-10112/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10112

Kohtuasi

Liikumise Energia OÜ ja Plazma Welding OÜ

avaldused

Metallurg

Engineering

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. septembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Liikumise Energia OÜ ja Plazma Welding OÜ

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I Liikumise Energia OÜ (registrikood 11587818)

Avaldaja II Plazma Welding OÜ (registrikood 12870924)

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana

Reitsakas

Võlgnik

Metallurg

Engineering

OÜ

(registrikood

11807964), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta ja täiendada osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta Liikumise Energia OÜ ja Plazma Welding OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta solidaarselt Liikumise Energia OÜ ja

Plazma Welding OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-21-10112

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Liikumise Energia OÜ (avaldaja I, võlausaldaja I) esitas 25. juunil 2021 Harju Maakohtule

avalduse Metallurg Engineering OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid West Metal Company OÜ (pankrotis) ja võlgnik

7. septembril 2016 laenulepingu, mille alusel andis West Metal Company OÜ (pankrotis)

võlgnikule laenu summas 123 800 eurot. Harju Maakohtu 18. mai 2018 otsusega tsiviilasjas

nr 2-17-9860 loovutas West Metal Company OÜ (pankrotis) nõude võlgniku vastu OÜ-le

Demokapital summas 111 733,49 eurot. Võlausaldaja I omandas 11. juunil 2020 OÜ-lt

Demokapital nõude võlgniku vastu ning teavitas sellest võlgnikku. Võlgnik ja võlausaldaja I

sõlmisid 26. novembril 2020 kokkuleppe, et võlgnik ostab võlausaldajalt võlgniku nõude

summas 25 000 eurot, mille eest tasub hiljemalt 1. märtsil 2021. Võlausaldaja I andis täiendava

tähtaja nõude tasumiseks kuni 5. märtsini 2021, kuid ka selleks ajaks võlgnik võlgnevust ei

tasunud. Võlausaldaja I taganes kokkuleppest, mille tagajärjel taastus nõue summas

111 733,49 eurot. Võlausaldaja I esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 13. mail 2021, andes

tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28. mail 2021. Võlausaldaja I edastas pankrotihoiatuse

ka 9. juunil 2021 e-kirjaga, kuna võlgnik ei võtnud tähitud kirjaga saadetud pankrotihoiatust

vastu. Võlausaldaja I nõue võlgniku vastu koos viivistega on 24. juuni 2021 seisuga summas

117 484,52 eurot (põhinõue 111 733,49 + viivised 5751,03). Võlgnikul puudub kinnisvara.

Võlgnikul on üks seade, mis sulatab metalli, kuid seade ei ole valmis ja selle väärtus on madal.

Võlausaldajale I teadaolevalt on võlgnikul ka muid kohustusi. Võlgniku 2020. aasta

majandusaasta aruandes on esitatud ebaõigeid andmeid.

2. Plazma Welding OÜ (võlausaldaja II) esitas 10. detsembril 2021 Harju Maakohtule avalduse

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on võlausaldaja II ja võlgnik sõlminud lepingu nr 200201, mille järgi

kohustus võlgnik tarnima 28 kalendrinädala jooksul alates võlausaldaja poolt 120 000 euro

tasumisest tiigli ja tagama seadmete paigalduse, käivituse ja seadistuse. Võlausaldaja II tasus

lepingujärgse summa mitmes osas vastavalt võlgniku esitatud arvetele ja viimane makse tehti

5. märtsil 2020, mistõttu oli lepingu p 4.1 kohaselt võlgniku kohustuste täitmise tähtajaks

11. september 2020. Võlgnik kohustust ei täitnud. Võlausaldaja II andis täiendava tähtaja

kohustuste täitmiseks kuni 21. veebruarini 2021 ja peale läbirääkimisi 11. märtsil 2021 tähtaja

kuni 30. aprillini 2021. Võlausaldaja II taganes lepingust 6. oktoobril 2021 ja palus hiljemalt

11. oktoobril 2021 tagastada saadud 120 000 eurot. Kuna võlgnik raha ei tagastanud, esitas

võlausaldaja II 12. novembril 2021 pankrotihoiatuse mh võlgniku äriregistrisse kantud e-posti

aadressile. Võlgnik ei ole raha tagastanud. Lisaks ei täida võlgnik ka muid kohustusi

võlausaldaja II ega tema koostööpartneri võlausaldaja I ees. Võlausaldaja II põhinõue võlgniku

vastu on 120 000 eurot ja 9. detsembri 2021 seisuga viivise nõue summas 1551,78 eurot.

Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et täita oma lepingulisi kohustusi ehk valmistada

toode, mille kohustus tal lepingust tulenes. Samas puuduvad tal rahalised vahendid ka saadud

raha tagastamiseks. Võlgnikul on endiselt esitamata 2020 majandusaasta aruanne.

3. Harju Maakohus liitis võlausaldaja I ja võlausaldaja II avaldused ühte menetlusse.

2-21-10112

4. Võlgnik vaidles pankrotiavaldustele vastu ja palus need jätta rahuldamata.

Võlgniku väitel ei ole võlausaldajal I võlgniku vastu sissnõutavaks muutunud ja tõendatud

nõuet. Võlausaldaja I ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, st 7. septembril

2016 võlgniku ja West Metal Company OÜ (pankrotis) vahel laenulepingu sõlmimist, laenu

üleandmist summas 123 800 eurot ega selle sissenõutavaks muutumist. Kui leping oli sõlmitud

7. septembril 2016, siis on nõue aegunud. Võlgnik ei ole sellist lepingut sõlminud ega West

Metal Company OÜ-lt (pankrotis) laenu saanud. Väidetavat laenulepingut tuleb hinnata ja

tõlgendada koos ümbertöötlemise lepinguga nr 1609-03, millest tulenevad kohustused on

võlgnik täitnud, samas West Metal Company OÜ (pankrotis) on oma kohustused jätnud

täitmata ja võlgnik on kannatanud selle tagajärjel kahju. Võlgnikku ei ole teavitatud väidetava

nõude loovutamisest OÜ-le Demokapital ega võlausaldajale I. West Metal Company OÜ

(pankrotis) ei saanud nõuet võlausaldajale I loovutada, kuna oli nõude loovutanud

12. veebruaril 2018 juba OÜ-le GIGA DUDE. Lisaks ei ole võlausaldajale I nõude loovutamise

dokument kehtiv, kuna selle allkirjastanud isik Nikolai Dolbinin ei olnud 2. novembril 2020

OÜ Demokapital juhatuse liige. Võlausaldaja I ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist

võlgnikuga, võlusaldaja I ja võlgnik pidasid üksnes läbirääkimisi nõude võimaliku omandamise

osas. Tõendamata on võlgnikuga sõlmitud kokkulepetest taganemine ja et võlgnik on

taganemisavalduse kätte saanud. Võlausaldaja I ei ole tõendanud, et võlgnik ei ole

võlausaldaja I sissenõutavaks muutunud nõuet 30 päeva jooksul täitnud ja et võlausaldaja I on

võlgnikule pankrotihoiatuse kätte toimetanud. Võlausaldaja nõude ebaselgust kinnitab asjaolu,

et võlausaldaja on sama nõude osas esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse, mida kohus

menetleb tsiviilasjas nr 2-21-13987.

Võlausaldajal II ei ole võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud ja tõendatud nõuet. Võlgniku

tarnijad tarnisid lepingu esemeks olnud tiigli valmistamiseks ebasobiva materjali. Lepingu

esemeks olev tiigel oli valmis hiljemalt 30. juuliks 2021 ehk enne poolte kokku lepitud tähtaega

ja enne võlausaldaja II lepingust taganemist. Võlausaldajal II ei olnud seoses tiigli valmimisega

pretensioone. Võlausaldaja II ei saanud lepingust taganeda, kuna 11. märtsil 2021 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt kohustusid pooled sõlmima konfidentsiaalsuslepingu, kuid võlausaldaja II

konfidentsiaalsuslepingut ei allkirjastanud.

Võlgnik on toimiv äriühing, mida tõendab võlgniku 2020. majandusaasta aruanne. 2020. aastal

oli võlgniku müügitulu 746 357 eurot, majandusaasta kasum 164 576 eurot ja omakapital 367

699 eurot. Võlgniku vahearuande seisuga 30. juuni 2021 kohaselt oli 2021. aastal võlgniku

müügitulu 264 839 eurot, kasum 112 371 eurot ja omakapital 480 070 eurot.

5. Harju Maakohus nimetas 17. juunil 2022 võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks

vandeadvokaadi Kristo Tederi (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva

sundtäitmise, keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada ja määras

kindlaks ajutise halduri ülesanded.

6. Ajutine haldur esitas 19. juulil 2022 aruande, mille kohaselt ajutise halduri hinnangul ei ole

võlgnik maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul jätkuv majandustegevus

ning majandustegevuse lõpetamine ei ole hetkel päevakorras. Võlgniku majandusaasta

aruannetest nähtavad finantsandmed ei viita võlgniku maksejõuetusele. Võlgniku omakapital

on jooksvalt positiivne ja võlgniku majandustegevus on olnud kasumlik. Pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja on viidanud, et võlgniku finantsandmed ei pruugi varade ja kohustuste

kajastamisel olla korrektsed – nimetatut on võimalik täiendavalt kontrollida, kui kuulutatakse

välja pankrot, pankrotiavalduste menetluse maht ei võimalda sisulist dokumentaalrevisjoni

2-21-10112

läbiviimist selles osas, kas võlgnik on varasematel majandusaastatel oma finantsandmeid

korrektselt kajastanud.

Võlgnikul on vara väärtuses 1 207 980 eurot: raha 2622 eurot, nõuded ja ettemaksed 72 248

eurot, varud 28 428 eurot, põhivara (materiaalne vara) 1 104 682 eurot. Võlgnikul on kohustusi

981 165,48 euro ulatuses: 351 790,99 eurot on pankrotiavaldustest tulenevad kohustused,

millele võlgnik vastu vaidleb ja ajutise halduri hinnangul on nõuded ebaselged ning tuleks

selgeks vaielda hagimenetluses; 24 974,49 eurot kohustused, mida võlgnik tunnistab;

604 400,00 eurot kohustus, mille sissenõutavus on ebaselge.

Käesoleval juhul ei ole teada kohustusi, mille täitmisega oleks võlgnik raskustes peale

pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate poolt välja toodud kohustuste. Võlgnikul puuduvad

maksuvõlad, kohustused töötajate ees, üürileandja ees, samuti ei ole võlgniku suhtes käimas

ühtegi täitemenetlust. Võlgnik on välja toonud ühe ebaselge kohustuse summas 604 400,00

eurot, kuid on esialgu piisavalt usutavalt selgitanud, et selle sissenõudmise ohtu hetkel ei

eksisteeri ja ei ole teada, et võlausaldaja oleks selle sissenõudmisega tegelenud.

Võlgnikul on varasid väärtuses 1 207 980,00 eurot ja teadaolevaid mittevaieldavaid kohustusi

summas 24 974,49 eurot. Isegi, kui lisada ebaselged kohustused summas 604 400,00 eurot,

ületavad võlgniku varad võlgniku kohustusi (629 374,49 eurot vs 1 207 980,00 eurot). Isegi,

kui arvestada võlausaldaja väiteid, et võlgnik kajastab bilansis ebaõigesti enda varade väärtust,

ei saa nende väärtus olla väiksem, kui võlgniku teadaolevad ja mittevaieldavad kohustused

summas 24 974,49 eurot. Samuti ei ületa võlgniku teadaolevad kohustused, sh vaieldavad,

võlgniku varade väärtust ja need ületaksid võlgniku varade väärtust üksnes olukorras, kus

varade väärtust tuleks oluliselt madalamalt hinnata. Kuigi võlgniku peamised varad on

spetsiifilised ja nende väärtuse hindamine on keerukas, ei pea ajutine haldur põhjendatuks

varade hindamist võlgniku enda poolt bilansis antud hinnangutest oluliselt madalamaks.

7. Võlausaldajad palusid jätta ajutise halduri aruande asja materjalide juurde võtmata ja määrata

uus ajutine haldur. Võlgnikul on pikaajaline kohustus Fondel Metals B.V ees summas 604 000

eurot, mis tekkis 2014. aastal ja suurenes oluliselt 2015. aastal. 18. veebruaril 2015 seati

kommertspant Fondel Metals B.V kasuks võlgniku varale summas 545 000 eurot. Arvestades,

et võlgnik kajastab Fondel Metals B.V-d oma laenukohustiste all ja seda, et antud võlausaldaja

kasuks on seatud kommertspant, siis on usutav, et tegemist on laenukohustusega. Ajutise

halduri aruande p-st 10.16 nähtub, et ajutine haldur on võtnud arvesse võlgniku seisukoha, et

Fondel Metals B.V nõuded on aegunud, kuna koostööleping on lõppenud 12. juunil 2016.

Sellele tuginedes tegi haldur järelduse, et Fondel Metals B.V-l ei ole nõudeid võlgniku vastu,

Samas p-s märgib ajutine haldur, et Fondel Metals B.V-ga sõlmitud koostöölepingule kohaldub

väidetavalt Šveitsi õigus. Olukorras, kus võlgniku ütlused (s.o Fondel Metals B.V-l puudub

nõue) ja esitatud aruanded (Fondel Metals B.V nõue on bilansis kajastatud) on vastuolus, siis

oleks ajutine haldur pidanud täiendavalt uurima, et tuvastada, kas antud kohustus on kehtiv või

mitte. Ajutine haldur on eksinud ka võlgniku vara väärtuse kindlaksmääramisel. Tegelikult on

võlgnikul põhivara maksimaalselt summas 354 845,50 eurot. Võlgnik on esitanud põhivara

nimekirja, kus suurimaks varaks on „Industrial metallurgical complex ESP+“ summas 749

836,59 eurot. Võlausaldajate jaoks on arusaamatu, mis varaga tegemist on, aga aruande punktist

10.6 tuleneb, et tegemist on varaga, mis oli müüdud avalikul oksjonil. Antud vara müüdi

avalikul oksjonil hinnaga 46 750 eurot, mistõttu ei ole selle vara väärtus 749 835,59 eurot. Kuna

seade on müüdud, on selle seadme kajastamine põhivaras ebaõige. Võttes arvesse, et võlgniku

põhivarast puudub vara Industrial metallurgical complex ESP+ väärtuses 749 836,59 eurot, on

võlgnikul vara summas 354 845,50 eurot. Kohustusi on võlgnikul 31. mai 2022 seisuga summas

629 384 eurot. Võlgniku raamatupidamises ei ole kajastatud võlausaldajate nõudeid ja seega

2-21-10112

isegi kui neid mitte arvestada, siis ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku vara.

Võlgniku varaga (arvestamata seejuures, et kiirmüügi korral laekub vara müügist veelgi

väiksem summa) saab täita võlgniku kohustusi vaid 56 % ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 23. septembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata

võlausaldajate taotluse ajutise halduri aruande asja juurde võtmata jätmiseks ning uue ajutise

halduri nimetamiseks, samuti võlgniku taotluse pankrotiavalduste läbivaatamata jätmiseks ja

võlgniku 4. juuli 2022 vastuväite kohtu tegevusele ning jättis läbi vaatamata võlgniku

määruskaebuse.

Maakohus

jättis

võlausaldajate

avaldused

võlgniku

pankroti

väljakuulutamiseks rahuldamata ja võlgniku pankroti välja kuulutamata. Maakohus vabastas

ajutise halduri tema ülesannetest ja määras kindlaks ajutise halduri tasu. Maakohus tühistas

Harju Maakohtu 17. juuni 2022 määrusega võlgniku vara suhtes kohaldatud pankrotiavalduse

tagamise abinõud ja jättis menetluskulud võlausaldajate kanda.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus maakohus vaidlustatud määruse

tegemisel pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-test 2 ja 3, § 22 lg 2 p-st 2, § 27 lg-st 5 ja § 31 lg-st 1.

8.2. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja et pankrot tuleb jätta

välja kuulutamata. Kohustusi on ajutine haldur esile toonud summas 981 165,48 eurot, sh

pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded summas 351 790,99 eurot, 24 974,49 eurot

võlgniku poolt tunnistatud kohustused ja 604 400 eurot kohustus, mille sissenõutavus on

ebaselge (võlausaldaja ei ole pretensioone esitanud).

8.3. Riigikohus on leidnud (nt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 p 13), et kuigi juriidilisest

isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise

halduri määramisel (PankrS § 15 p 1 ja 4) ning nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse

selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel, ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle

kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus

võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik

vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või 3

tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda

võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik

maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka

seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus).

8.4. Pankrotiavaldustes esitasid võlausaldajad nõuded kokku summas 239 036,30 eurot, s.o

võlausaldaja I nõue 117 484,52 eurot ja võlausaldaja II nõue 121 551,78 eurot. Ajutine haldur

on toonud aruandes välja, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded on summas

351 790,90 eurot, s.o võlausaldaja I nõue 126 594,62 eurot (põhivõlg 111 733,49 eurot ja

viivised 14 861,13 eurot), võlausaldaja II nõue 126 917,26 eurot (põhivõlg 120 000 eurot ja

viivised 6917,26 eurot) ja võlausaldaja II nõue 98 279,11 eurot (põhivõlg 91 151,50 eurot ja

viivised 7127,61 eurot). Võlgnik vaidles pankrotiavaldustes esitatud nõuetele vastu.

8.5. Maakohus jättis arvestamata võlausaldaja I nõudega summas 126 594,62 eurot ja

võlausaldaja II nõudega summas 126 917,26 eurot, kuna need on pankrotiavaldustes esitatud ja

võlgniku poolt vaidlustatud, nõuded on suurenenud viiviste tõttu. Võlausaldaja II nõudele

98 279,11 eurot vaidleb võlgnik samuti vastu, kuid seda pankrotiavalduste menetlemise

väliselt. Kohus saab selle nõudega arvestada, kuna eelviidatud Riigikohtu seisukoht käsitleb

2-21-10112

pankrotiavalduse menetlemisel vaidlustatud nõudeid. Lisaks saab arvestada võlgniku poolt

tunnistatud kohustustega summas 24 974,49 eurot. Kohustuste suurus võib olla käesolevaks

ajaks ka muutunud (tegu on jooksvate kohustustega, mis võivad olla tasutud ja samas võib olla

lisandunud uusi jooksvaid kohustusi, kuna võlgniku näol on tegu tegutseva äriühinguga).

Kolmandaks võimalikuks kohustuseks on 604 400 eurot, mille sissenõutavus on ebaselge.

Võimalik, et võlgniku arvamus selle nõude aegumise kohta on ekslik, kuid kohtul puuduvad

igasugused andmed selle kohta, et seda nõuet oleks püütud võlausaldaja Fondel Metals B.V

poolt realiseerida.

8.6. Vara väärtuseks on ajutine haldur hinnanud 1 207 980 eurot, sh raha 2622 eurot, nõuded ja

ettemaksed 72 248 eurot, varud 28 428 eurot (väärtus võib olla kiirel realiseerimisel madalam)

ja põhivara 1 104 682 eurot (mille väärtus on võlausaldajate hinnangul kajastatud ebaõigesti).

Halduri hinnangul saab nõudeid pidada väärtuslikuks. Varud on haldur üle vaadanud ja arvestab

nende väärtuseks võlgniku poolt avaldatu (väärtus võib olla väiksem kiirel realiseerimisel).

Samuti arvestab haldur varana põhivara. Põhivara nimekirjas on mh Industrial metallurgical

complex ESP+ (väärtus 749 836,59 eurot), mille osas on võlausaldajad toonud esile, et see on

võõrandatud avalikul enampakkumisel hinnaga 46 750 eurot, seega on esiteks see vara müüdud

ja teiseks ei saa selle väärtus olla nimekirjas märgitu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik

on esitanud hagi võlausaldaja II vastu nõudega „Tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel

ja alusel õigus Sulatusahju võõrandada, sh võõrandamine pandilepingu alusel oksjoni korras

portaalis www.osta.ee“ (tsiviilasi 2-21-11605). Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

9. augusti 2021 kohtumäärusega ja tühistas 28. juuli 2021 hagi tagamise, kuid määrus ei ole

jõustunud, sest määruskaebuse lahendamine on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Nimetatud

menetluses esitatust nähtub, et võlgniku väitel on sulatusahi tema omandis ja valduses ning

puudub pandileping, mille alusel oleks võlausaldajal õigus ahju võõrandada. Seega eksisteerib

vaidlus selle üle, kas sulatusahi on kehtivalt müüdud või jätkuvalt võlgniku omandis. Maakohus

leidis, et ajutine haldur ei ole eksinud, kui on käsitlenud antud juhul esinevas ebaselges

olukorras sulatusahju võlgniku varana. Ajutine haldur on esitanud ka selgitused, et selle vara

puhul esineb vaidlus. Samuti on vaidluse all sulatusahju väärtus. Sulatusahi on müüdud hinnaga

46 750 eurot, kuid selle väärtuseks on märgitud 749 836,59 eurot. Sulatusahju müügikuulutuses

on märgitud, et ahi ei ole töökorras, millega saab eelduslikult selgitada väärtuste erinevust. Kui

hinnata sulatusahju väärtuseks 46 750 eurot, siis võiks põhivara väärtuseks pidada 401 595,41

eurot ja kogu vara väärtuseks 504 893,41 eurot. Ajutise menetluse käigus on asjaolude kindlaks

tegemise võimalused piiratumad kui pankrotimenetluses ning nt vara väärtus tehakse sageli

kindlaks hinnanguliselt, eriti vara puhul, mille turuhinna kohta ei saa piisavaid andmeid

müügiportaalidest. Seejuures saab lähtuda sellest, mis on varaks, selle seisukord,

realiseeritavus. Ajutine haldur on vara üle vaadanud ja oma seisukoha kujundanud. Maakohtul

ei ole põhjust kahelda halduri hinnangus nõuete, varude ja muu põhivara väärtusele.

8.7. Maakohus leidis, et võlgnikku ei saa pidada maksejõuetuks PankrS § 1 lg 2 alusel. Kui jätta

välja pankrotiavalduste aluseks olevad nõuded ja Fondel Metals B.V nõuded, mille

sissenõutavus on teadmata, kuid nõuet teadaolevalt esitatud ei ole, siis suudab võlgnik

maakohtu hinnangul täita sissenõutavaks muutunud kohustusi.

8.8. Maakohus ei pidanud võlgnikku maksejõuetuks ka PankrS § 1 lg 3 alusel. Kui arvestada

kohustusena Fondel Metals B.V nõuet ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei

kata küll kohustusi, kuid kohtul puudub alus pidada seda seisundit püsivaks. Pankroti

väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, mitte ajutist maksejõuetust või makseraskusi.

Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda

iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale

alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks; pankroti väljakuulutamiseks on alus ainult siis,

2-21-10112

kui võlgniku alaline maksejõuetus on ilmne ja puuduvad kahtlused, et see seisund võib olla

mööduv (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-20-7546, p 18). Maakohus arvestas sellega,

et võlgniku puhul on tegu tegutseva äriühinguga, sh tegevus on jätkunud ka pärast ajutise

halduri nimetamist, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja käesoleval ajal ei ole võlgniku suhtes

käimas täitemenetlusi. Varasemalt väiksemate nõuete osas täitemenetluste läbiviimine viitab

pigem käibevahendite nappusele, mitte aga püsivale maksejõuetusele.

Määruskaebus

9. Võlausaldajad esitasid määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määrus resolutsiooni

p-de 1, 5–12 osas, st ajutise halduri aruande asja juurde võtmata jätmise ja uue halduri

nimetamise taotluse rahuldamata jätmise, pankrotiavalduse rahuldamata jätmise, võlgniku

pankroti välja kuulutamata jätmise, ajutise halduri tema ülesannetest vabastamise, avalduse

tagamise abinõude tühistamise, käsutuskeelu tühistamise kohta teate avaldamise ja

menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Võlausaldajad paluvad saata asja

tühistatud osas esimese kohtule uueks arutamiseks.

9.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatud määruses vääralt kohaldanud

materiaalõiguse norme, jätnud neid kohaldamata ja on andnud väära hinnangu esitatud

asjaoludele ja tõenditele või jätnud need hindamata.

9.2. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16

(p 13) võetud seisukohad praeguses vaidluses kohaldatavad, kuna viidatud lahendis on

Riigikohus leidnud, et võlgniku maksejõulisust hinnatakse vaidlustatud nõueteta, kui võlgnik

vaidleb nõudele vastu ning ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Käesolevas asjas

on ajutine haldur asunud aga seisukohale, et võlgnik ei ole maksejõuetu, mistõttu puudub

võlausaldajate arvates alus hinnata võlgniku maksejõulisust vaidlustatud nõueteta.

9.3. Isegi juhul, kui võlgnik on võlausaldaja nõuded vaidlustanud kohtus, siis on

pankrotiavaldust menetleval kohtul kohustus kontrollida võlgniku vastuväidete põhjendatust.

Maakohus on jätnud võlausaldajate nõuded arvestamata ilma neid kontrollimata ning sellega

vähendanud võlgniku kohustusi vähemalt 253 511,88 euro võrra.

9.4. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna arvesse saab võtta ainult sissenõutavaks muutunud

kohustusi ning puuduvad andmed, et Fondel Metals B.V. nõuet oleks püütud realiseerida, tuleb

Fondel Metals B.V. nõue summas 604 400 eurot jätta arvestamata. Fondel Metals B.V. kasuks

on seatud kommertspant võlgniku varale summas 545 000,00 eurot ja võlgniku bilansis on

seisuga 31. mai 2022 kajastatud kohustusi Fondel Metals B.V. ees summas 604 400 eurot.

Võlgnik on selle nõude osas esitanud paljasõnalisi ja tõendamata vastuolulisi selgitusi, et ta on

kõik kohustused Fondel Metals B.V. ees täitnud, kuid teisalt on Fondel Metals B.V. nõue

tõenäoliselt aegunud. Nõue ei saa samaaegselt olla rahuldatud ja aegunud. Maakohus oleks

pidanud sisuliselt kontrollima Fondel Metals B.V. nõude olemasolu ning kohustama võlgnikku

esitama on väidete kohta tõendeid. Nõude aegumine ei võta tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1 kohaselt pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele

panditud eseme arvel, mistõttu on Fondel Metals B.V.-l ikkagi õigus oma nõue maksma panna.

9.5. Maakohus on valesti arvestanud võlgniku vara, suurendades seda põhjendamatult

749 836,59 euro võrra. Võlgniku vara, mis on kajastatud tema raamatupidamises väärtusega

749 836,59 eurot, on müüdud oksjonil hinnaga 46 750 eurot. Võlgnik on esitanud selle vara

müügi osas tuvastushagi, mida ei ole veel menetlusse võetud. Isegi kui hagi menetlusse

võetakse, kulub lahendini mitmeid aastaid ja selle aja jooksul ei ole võimalik võlgniku

2-21-10112

kohustuste rahuldamine nimetatud vara arvel. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks

võlgniku vara võõrandamiseks puudus õigus ja miks seda vara saab käsitleda võlgniku varana.

9.6. Kuna võlgnikul on tõendatud kohustusi kokku 981 165,48 eurot, kuid realiseeritavat vara

on maksimaalselt summas 504 893,41 eurot (sh sulatusahi), võlgnik ei ole esitanud nõuetele

sisulisi vastuväiteid ning võlgniku selgitused on vastuolulised, on ebatõenäoline, et võlgnik

suudab esitatud nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku tõendatud kohustused ületavad tema varasid

peaaegu kahekordselt ning ajutise halduri aruandest ja vaidlustatud kohtulahendist ei tulene,

milliste sissetulekute arvel on võlgnikul võimalik esitatud nõuded rahuldada, siis tuleb asuda

seisukohale, et võlgniku halb majanduslik olukord ei ole ajutine ja välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata, võlausaldajate

pankrotiavaldused läbi vaatamata ja menetluskulud võlausaldajate kanda.

11. Ajutine haldur määruskaebust ei toeta ja jääb oma varasema seisukoha juurde, et võlgnik ei

ole maksejõuetu.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1

p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus on võlgniku

maksejõulisuse tuvastamisel hinnanud kõiki tõendeid kogumis ega ole järelduste tegemisel

ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), v.a seoses võlausaldajate I ja II nõuete

selgusega, mille osas tuleb osaliselt muuta ja täiendada vaidlustatud määruse põhjendusi.

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

15. Maakohus jõudis vaidlustatud määruses järeldusele, et võlgnik ei ole PankrS § 1 lg 2 ega 3

tähenduses maksejõuetu, mistõttu tuli võlausaldajate pankrotiavaldused jätta rahuldamata

(PankrS § 31 lg 1). PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks.

16. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus lubamatult arvestamata võlausaldajate nõuetega

kokku summas 253 511,88 eurot.

2-21-10112

16.1. Riigikohtu seisukoha järgi olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust

võlgniku vastu pankrotiavalduse, kuid võlgnik vaidleb nõudele vastu, tuleb kohtul võlgniku

maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16, p 13, 17; vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-13462, p 13.1). Seega on maakohus põhjendatult käsitlenud nõude selguse

küsimust ning leidnud, et võlgniku vastuväidete tõttu ei saa kohus arvestada pankrotiavalduse

menetlemisel võlausaldaja I nõudega summas 126 594,62 eurot ja võlausaldaja II nõudega

summas 126 917,26 eurot. Ringkonnakohus märgib, et seadusest ei tulene üheseid ega

ammendavaid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle. Nõude selgus

on hinnanguline ja seotud kohtu kaalutlusõigusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud

maakohus diskretsioonipiire, kui leidis, et eelnevalt märgitud võlausaldajate nõuded on

ebaselged, mistõttu tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata nende nõueteta.

Ringkonnakohus täiendab aga maakohtu määruse põhjendusi seoses nõuete selgusega. Võlgnik

ja võlausaldaja I vaidlevad 7. septembril 2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse üle.

Võlgnik vaidles võlausaldaja I nõudele vastu, kuna võlgniku väitel ei ole võlgnik lepingut

sõlminud ega laenu summas 123 800 eurot saanud, laenulepingut tuleb hinnata koos

ümbertöötlemise lepinguga nr 1609-03, millest tulenevad kohustused on võlgnik täitnud,

samuti on täitmata nõude loovutamise eeldused ning võlgnik ei ole leppinud kokku

võlausaldaja I nõude ostmises summas 25 000 eurot ega sellega võla olemasolu tunnistanud,

vaid pooled pidasid üksnes läbirääkimisi. Seoses võlausaldaja II lepingust nr 200201 tuleneva

nõudega 126 917,26 eurot on poolte vahel vaidlus, kas lepingu esemeks olev võlgniku

valmistatav tiigel oli valmis ettenähtud ajaks, mis põhjustel jäi töö üle andmata ning millest oli

tingitud töö üleandmise takistus, samuti kas töös esines puudusi ning kas võlausaldaja II on

kehtivalt kokkuleppest taganenud. Ringkonnakohtu hinnangul ületaks poolte õigussuhete

hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine piirid, milles

pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Nõude

kontrollimisel tuleb hinnata kõiki võlgniku esitatud vastuväiteid, aga selleks vajalike asjaolude

tuvastamine ja õiguslike hinnangute andmine väljub pankrotiavalduste läbivaatamise piiridest

(vrd Riigikohtu 06.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Võlgnik põhistas piisavalt

vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu on maakohus hinnanud õigesti võlgniku

maksejõulisust ilma nimetatud nõueteta.

16.2. Muuta tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi seoses võlausaldaja II nõudega summas

98 279,11 eurot, mille osas vaidlevad võlgnik ja võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemise

väliselt. Maakohus leidis, et kuna seda nõuet ei ole pankrotiavalduse menetluses esitatud ja

Riigikohtu seisukoht käsitleb pankrotiavalduse menetlemisel vaidlustatud nõudeid, saab kohus

selle nõudega maksejõuetuse kindlakstegemisel arvestada. Ringkonnakohtu arvates tuleb siiski

hinnata, kas teises tsiviilasjas vaieldav nõue on piisavalt selge või on võlgnik esitanud sellele

põhjendatud vastuväited. Võlgniku ja võlausaldaja II vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-21-

11362. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt nõuab viidatud tsiviilasjas võlausaldaja II võlgnikult

leppetrahvi kokku 23 500 eurot poolte vahel sõlmitud lepingute 200201 ja 200202 alusel,

sissenõutavaks muutnud viivist 180,27 eurot ja edasiulatuvat viivist; kahjuhüvitist laenult

tasutud intresside eest 30 212,71 eurot ja viivist; kahjuhüvitist alusetult makstud üüritasu eest

summas 36 642,9 eurot ja viivist; kahjuhüvitist alusetult makstud üüripinna kommunaalkulude

eest summas 795,89 eurot ja viivist. Võlgnik on võlausaldaja II nõutele esitanud vastuväited.

Võlgnik on märkinud, et leppetrahvinõue on alusetu, kuna see on esitatud hilinenult,

võlausaldaja II ei ole tõendanud võlgniku poolt lepingu süülist rikkumist, leppetrahvinõuet

tuleks vähendada, kuna lepingu nr 200201 seadme valmistamine viibis kolmandate isikute tõttu

ja 200202 esemeks olnud seadmete valmistamise viivitus oli seotud võlausaldaja II tegevusega.

Võlgnik leidis, et võlausaldaja II ja võlgniku vahel ei ole pandilepingut ning võlausaldaja II on

2-21-10112

oma väidetavat pandiõigust juba ka teostanud. Seoses intresside eest nõutava kahjuhüvitisega

vaidles võlgnik, et ta ei ole 28.01.2021 laenulepingu osapool, võlausaldaja II väidetav kahju ei

saanud võlgnikule olla ettenähtav. Seoses üüritasu nõudega märkis võlgnik, et ta ei ole

võlausaldaja ja OÜ Letona Properties vahel sõlmitud üürilepingu osapool, talle ei ole teada selle

lepingu tingimused ja seetõttu ta ei saa ka vastutada selle lepingu täitmise eest ning sellest

lepingust tulenev kahju ei saa talle olla ettenähtav. Võlausaldaja II kommunaalkulude nõue on

tõendamata. Võlgnikule ei ole teada, et võlausaldaja II soovis üüritud ruume kasutada seadmete

ladustamiseks ning võlausaldaja ei ole kahjunõude puhul arvestanud poolte vahel 11.02.2021

sõlmitud kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik vaielnud kõikidele võlausaldaja II

nõuetele tsiviilasjas nr 2-21-11362 vastu. Kolleegium leiab seetõttu, et käesoleval juhul on

võlgnik esitanud võlausaldaja II nõudele sellised vastuväited ja tõendid, mille pinnalt avaldaja

nõude selguse kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist

mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, s.o võlausaldaja II nõuet summas

98 279,11 eurot ei saa pidada selgeks nõudeks.

16.3. Eeltoodust tulenevalt ei saa pankrotiavalduste menetlemisel võtta ühtset seisukohta

võlausaldajate nõuete selguse kohta. Seetõttu pole ringkonnakohtul ka vaja ega võimalik

vastata kaebuse väidetele konkreetsete asjaolude ja tõendite kohta. Samad väited ja tõendid

saavad pooled soovi korral esitada nõuete üle peetavates hagimenetlustes. Maakohus jättis

võlausaldajate I ja II nõuetega õigesti võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestamata.

17. Võlausaldajad leiavad määruskaebuses, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata

Fondel Metals B.V. nõudega võlgniku vastu summas 604 400 eurot. Fondel Metals B.V. ei ole

praeguses menetluses pankrotiavaldust esitanud. Maakohus on põhjendanud, et selle nõude

sissenõutavus on ebaselge ning puuduvad andmed selle kohta, et Fondel Metals B.V. oleks

püüdnud oma nõuet realiseerida. Maakohus märkis, et kui Fondel Metals B.V. nõuet arvestada

kohutusena ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei kata küll kohustusi, kuid

puudub alus pidada seda seisundit püsivaks, sest võlgniku puhul on tegu aktiivselt tegutseva

äriühinguga, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja võlgniku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi.

Ajutise halduri 19. juuli 2022 aruande lisast 7.2 nähtuvalt on võlgnik selgitanud, et võlgnik on

enda kohustused Fondel Metals B.V. ees täitnud, Fondel Metals B.V. ei ole võlgnikule ühtegi

rahalist pretensiooni esitanud ning isegi kui Fondel Metals B.V. oleks õigustatud võlgnikult

kohustuse täitmist nõudma, on nõue aegunud. Ka ajutine haldur märkis aruandes, et tulenevalt

võlgniku selgitustest on see nõue võimalik potentsiaalselt lõppenuks lugeda. Ringkonnakohus

leiab, et võlgniku esitatud vastuväidete tõttu jättis maakohus õigesti Fondel Metals B.V.

nõudega võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestamata ning on põhjendanud oma

kaalutlusotsustust, miks võlgnik ei ole vähemalt püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajad tuginevad

määruskaebuses TsÜS § 1451 lg-le 1, mille kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine

pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Ajutine haldur on

märkinud, et võlgniku ja vahelisele õigussuhtele kohaldub väidetavalt Šveitsi õigus. Seetõttu ei

pruugi võlausaldajate viidatud säte olla Fondel Metals B.V. nõude puhul asjakohane. Lisaks on

võlgnik väitnud, et kohustus on täidetud.

18. Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (vt Riigikohtu

26. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-17822, p 14.1). PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2

kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollib,

kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ja annab hinnangu võlgniku varalisele

seisundile ja maksejõulisusele. Haldur leidis, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.

Ringkonnakohus nõustub, et haldur täitis oma ülesanded nõuetekohaselt ja puudub alus kahelda

tema aruandes tuvastatus, et võlgniku varaline seis ei anna alust pankroti väljakuulutamiseks.

Puudub alus uue ajutise halduri nimetamiseks ja/või ajutise halduri 19. juuli 2022 aruande asja

2-21-10112

juurde võtmata jätmiseks, nagu on taotlenud määruskaebuses võlausaldajad. Kuigi

võlausaldajad halduri aruande ja vaidlustatud määrusega ei nõustu, ei tähenda see nende

ebaõigsust.

Võlausaldajad leiavad määruskaebuses, et kuna võlgniku vara, mis on raamatupidamises

kajastatud väärtusega 749 836,59 eurot, on müüdud oksjonil hinnaga 46 750 eurot ning selle

kohta võlgniku esitatud hagi ei ole menetlusse võetud (tsiviilasi nr 2-21-11605), ei oleks

maakohus tohtinud käsitleda seda võlgniku varana või siis oleks kohus pidanud hindama

sisuliselt võlgniku põhjendusi, miks selle vara võõrandamiseks puudus õigus. Ajutine haldur

märkis aruandes, et võlgnikul on põhivara väärtuses 1 104 682,00 eurot, mida haldur arvestab

varana, sh Industrial metallurgical complex ESP+ väärtuses 749 836,59 eurot, mis on

väidetavalt pandiõiguse alusel enampakkumisel realiseeritud ja mille osas on võlgnik esitanud

tsiviilasjas nr 2-21-11605 tuvastushagi. Maakohus leidis ajutise halduri aruandele tuginedes, et

olukorras, kus võlausaldaja II poolt müüdud sulatusahju osas on vaidlus, st võlgniku väitel on

müüdud sulatusahi tema omandis ja valduses ning puudub leping, mille alusel oleks

võlausaldajal II õigus ahju võõrandada, tuleb sulatusahju käsitleda võlgniku varana.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane teise tsiviilasja hagi

alusel asjaolude ja nõude edulootuse hindamine, nagu võlausaldaja II on soovinud. Arvestades,

et võlausaldajate ja Fondel Metals B.V. nõuded on ebaselged, katavad võlgniku muud varad

peale Industrial metallurgical complex ESP+, mille üle vaieldakse, võlgniku tunnistatud

kohustusi (varad summas 458 143,41 (1 207 980 – 749 836,59) ja mittevaieldavad kohustused

summas 24 974,49 eurot). Nii ületab vara väärtus kohustuste summat ja võlgnik ei ole

maksejõuetu. Lisaks on võlgnik vastuses määruskaebusele märkinud, et võlausaldaja II

müüdud vara puhul ei ole tegemist kogu Industrial metallurgical complex ESP+-ga, vaid

sulatusahi on üksnes väike osa sellest. Seetõttu ei saa võlgniku vara väärtust pidada eelduslikult

väiksemaks kui võlgniku kohustusi, isegi kui arvestada kohustuste hulka ebaselge Fondels

Metals B.V. nõue nagu on märkinud ka ajutine haldur ja maakohus.

19. Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et puudub võlgniku pankroti väljakuulutamise alus.

Maakohus lähtus halduri aruandest ja põhjendas omakorda piisavalt, miks ei saa pidada

võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.

20. Võlausaldajad ei ole määruskaebuses põhjendanud, et maakohtu menetluskulud oleks

tulnud jaotada teisiti. Maakohus jättis menetluskulud ja ajutise halduri tasu PankrS § 150 lg 1

p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel võrdselt võlausaldajate kanda. Kuna vaidlustatud määrus jääb

lõppjäreldustes muutmata, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust.

21. Ajutise halduri tasu suuruse ja selle väljamõistmise osas ei ole avaldaja määruskaebuses

konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda ajutise halduri tasu

suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.

22. Võlgnik on vastuses määruskaebusele taotlenud võlausaldajate pankrotiavalduse läbi

vaatamata jätmist. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et maakohus oleks

pidanud keelduma pankrotiavalduse menetlusse võtmisest või peale menetlusse võtmist jätma

need läbi vaatamata. PankrS § 14 lg 1 p 1 kohaselt keeldub kohus pankrotiavaldust menetlusse

võtmast siis, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku

vastu. PankrS § 14 lg 1 p 2 kohaselt keeldub kohus pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui

võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. Ringkonnakohtu

hinnangul saab kohus viidatud sätte alusel keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest siis,

kui pankrotiavaldusest ei nähtu, et avaldaja võiks olla võlgniku võlausaldaja, s.t

pankrotiavaldust esitama õigustatud isik (PankrS § 9 lg 1). Praegusel juhul sellise olukorraga

2-21-10112

tegemist ei olnud. Kolleegium märgib, et kohus ei saa avalduse menetlusse võtmise üle

otsustamisel asuda hindama nõude sisulist põhjendatust ja tõendatust, s.o kas nõue on selge ja

sissenõutav. Seda ei hinnata mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmisel, vaid ajutise halduri

määramisel pärast võlgniku vastuväidete väljaselgitamist (PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4) ja võlgniku

maksejõulisuse hindamisel. Võlausaldajad olid pankrotiavaldustes põhistanud piisavalt ka

võlgniku maksejõuetust, mistõttu ei olnud alust keelduda pankrotiavalduste menetlusse

võtmisest ega jätta neid läbi vaatamata PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 alusel

solidaarselt võlausaldajate I ja II kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus

TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

24. PankrS § 32 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)