Legislator Case Law & Legislation
2-21-19112/80 AI generated

2-21-19112/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-19112/80
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Paged Eesti OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata Grandvel Grupp OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

Legislator headnote

AI generated

2-21-19112/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määrata Grandvel Grupp OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

Keywords

AI generated
tree removal order right to cure defect compensatory afforestation levy readiness for construction right to lop branches decision not to raise objections
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19112

Kohtuasi

OÜ P-TRUCKS ja Saugapol OÜ (Paged Eesti OÜ

eriõigusjärglased) avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

TIMBERSTOCK OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

I/puudutatud

isik

II

OÜ

P-TRUCKS

(registrikood 10335807, Paged Eesti OÜ eriõigusjärglane)

Avaldaja II Saugapol OÜ (registrikood 16256919, Paged

Eesti OÜ eriõigusjärglane)

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin

Linnart-Herm

Puudutatud isik I TIMBERSTOCK OÜ (registrikood

10817268), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Monica Pihlak ja Kalev Pihlak

Puudutatud isik III Sun 21 UÜ (registrikood 14908967)

Puudutatud isik IV Sun 22 UÜ (registrikood 14908016)

Puudutatud isik V Sun 23 UÜ (registrikood 14908468)

Puudutatud isik VI Sun 29 UÜ (registrikood 16029810)

Puudutatud isikute III–VI lepinguline esindaja Erik

Ringmaa

Puudutatud isik VII Tori vald (vallavalitsuse kaudu),

lepingulised esindajad JA ja ML

Puudutatud isik VIII X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

IX

Osaühing

Omamaja

Grupp

(likvideerimisel, registrikood 10373305)

Puudutatud isik X Osaühing Autoveski (registrikood

10531543)

2-21-19112

Puudutatud isik XI Osaühing Sauga Vara (registrikood

11323344)

Puudutatud isik XII Grandvel Grupp OÜ (regisrikood

11954412), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Kais

Puudutatud isik XIII Elektrilevi OÜ (registrikood

11050857), lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak

Puudutatud isik XIV osaühing GRAVENTE (registrikood

11186315)

Puudutatud isik XV Aktsiaselts Laesti (registrikood

11562764)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta TIMBERSTOCK OÜ kanda.

4. Paged Eesti OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata

Paged Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 1007 eurot.

5. Välja mõista TIMBERSTOCK OÜ-lt Paged Eesti OÜ kasuks 1007 eurot.

6. Grandvel Grupp OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

Määrata Grandvel Grupp OÜ menetluskulude suuruseks 870 eurot.

7. Välja mõista TIMBERSTOCK OÜ-lt Grandvel Grupp OÜ kasuks 870 eurot.

Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt TIMBERSTOCK OÜ-l Grandvel Grupp OÜ-le tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Paged Eesti OÜ (endise ärinimega Osaühing Valmos, avaldaja) kui Pärnu maakonnas Tori

vallas Kilksama külas asuva Poeg 43 kinnistu (registriosa nr 1596606) kaasomanik esitas Pärnu

Maakohtule avalduse kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ja

nõusoleku asendamiseks kohustamiseks. Avaldaja palub määrata Poeg 43 kinnistule juurdepääs

2-21-19112

Lepplaane teele üle Allapanuhoidla kinnistu, Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu järgmistel

tingimustel:

-

juurdepääs kulgeb eskiisil „projekteeritava tee“ tingmärgina märgitud asukohas alates

Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini;

-

juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui igat liiki

sõidukitega;

-

juurdepääs on antud tasuta;

-

Poeg 43 kinnistu omanik (kõik kaasomanikud, kelle omandi proportsioon on vähemalt 1%,

ühiselt) kohustub korraldama juurdepääsutee korrashoiu ning kandma korrashoiuga

seonduvad kulud. Vastav kohustus lõpeb juhul, kui kohalik omavalitsus saab tee

kasutamise ja korrashoidmise õiguse näiteks isikliku kasutusõiguse kaudu või muul viisil;

-

Poeg 43 kinnistu igakordsel omanikul on õigus ehitada juurdepääsutee valmis eskiisil

märgitud tingimustel;

-

kohustada Allapanuhoidla kinnistu, Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu omanikke

andma nõusoleku vastavate kinnistute registriossa järgmise märkuse kandmiseks: „Üle

kinnistu on tagatud juurdepääs Lepplaane teelt kinnistuni 43 (registriosa nr 1596606), mis

kulgeb piki lisatud eskiisil märgitud „projekteeritava tee“ asukohta“. Asendada kirjeldatud

nõusolekud jõustunud kohtulahendiga.

2. Avalduse kohaselt puudub avaldajale kuuluval kinnistul Poeg 43 ligipääs avalikult

kasutatavale teele. Läbirääkimiste tulemusel ümberkaudsete kinnistute omanike ja Tori vallaga

on jõutud järeldusele, et kinnistuomanikke kõige vähem koormav ja ümberkaudsete kinnistute

huve enim arvesse võttev oleks järgmine lahendus. Kinnistu Poeg 43 saab ligipääsu avalikult

kasutatavale Lepplaane teele piki Allapanuhoidla ja Biopuhasti kinnistute piiri, piki

Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistu piiri ning piki kinnistu Poeg 42 paremat serva. Rajatava tee

osas peetud läbirääkimiste käigus valmis tee eskiisprojekt. Eskiis näeb lisaks eelnevale ette ka

tee rajamist üle avaldajale kuuluva Poeg 43 kinnistu ning piki Poeg 43 ja Poeg 42 kinnistu piire.

Avaldus ei puuduta eskiisil märgitud tee neid osi, mis asuvad Poeg 43 kinnistul, Katlamaja

kinnistul ega piki Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistu piiri. Avalduse esemeks on eskiisil märgitud

„projekteeritav tee“ alates Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini.

Läbirääkimistega rajada eskiisil märgitud tee jõuti nii kaugele, et asjaosalised olid minemas

kindlaksmääratud kuupäeval notarisse, et seada valla kasuks isiklik kasutusõigus kinnistutele

tee rajamiseks. Selle tulemusel oleks teest saanud avalikult kasutatav tee. Poeg 43 potentsiaalse

ostja ja valla vahel oli suuline kokkulepe, et Poeg 43 ostja finantseerib valla poolt tee

valmisehitamist. Läbirääkimised nurjusid Allapanuhoidla kinnistu omaniku TIMBERSTOCK

OÜ (puudutatud isik I) meelemuutuse ja vastuseisu tõttu. Teised kinnistuomanikud ja Tori vald

peavad eskiisil toodud lahendust optimaalseks ja mõistlikuks. Avaldaja on siiani kasutanud

sama marsruuti kinnistule pääsemiseks. Kinnistule pääsemiseks takistusi tehtud ei ole, kuid

naaberkinnistute omanikud teatasid läbirääkimiste käigus, et kui lahenduseni ei jõuta,

paigaldatakse teele tõkkepuu ning võõraid enam läbi ei lasta. Õiguskindla juurdepääsuta on

takistatud ka Poeg 43 kinnistu tsiviilkäive ja käsutamine, mis rikub avaldaja õigusi. Avaldaja

on huvitatud kinnistu müümisest. Puuduvad muud mõistlikud ja teisi kinnistuomanikke vähem

koormavad ligipääsu võimalused Poeg 43 kinnistult avalikule teele.

3. Avaldaja on saanud tee korrashoiu teenuse osas hinnapakkumise, mille kohaselt on eskiisil

märgitud juurdepääsutee lumetõrjetööde hind 200 eurot kuus (5 kuud aastas) ja suviste teetööde

hind 150 eurot kord vastavalt vajadusele (7 kuud aastas). Tee hooldamise aastane kulu on seega

umbes 2050 eurot. Juurdepääsutee maht on järgmine: Allapanuhoidla 1715 m2, tasu võiks olla

68 eurot aastas; Biopuhasti 1948 m2, tasu võiks olla 76 eurot aastas; Poeg 42 3966 m2, tasu

võiks olla 160 eurot aastas. Aastane teehoolduse kulu jaguneks kinnistute vahel järgmiselt:

2-21-19112

Allapanuhoidla 460,84 eurot, Biopuhasti 523,45 eurot ja Poeg 42 kinnistu 1065,71 eurot.

Rajatavat teed kasutavad eeldatavasti ka koormatavad kinnistud ise. Ka juhul, kui jagada igale

kinnistule langev tasu pooleks kinnistuomanike ning avaldaja kui tee lisakasutaja vahel, on

koormatava kinnistu omanikele langev osa oluliselt suurem, kui neile tee kasutamise eest

potentsiaalselt makstav tasu. Seetõttu on kõige ökonoomsem ja kõigi kinnistuomanike jaoks

lihtsaim lahendus, mille kohaselt tagatakse Poeg 43 kinnistu omanikule ligipääs üle

koormatavate kinnistute tasuta, kuid tee hooldamise korraldamise ning kulude tasumise

kohustus jääb täielikult Poeg 43 kinnistu omaniku kanda. Ka koormatud kinnistute omanikud

saavad teed kasutada ning saavad kasu tee hooldamise teenusest, lumetõrje teenusest jms-st.

Avaldaja palub määrata, et vastav tee korrashoiu ning kulude kandmise kohustus lõpeb juhul,

kui tee kasutamise ja korrashoidmise õigus läheb kohalikule omavalitsusele. See võib toimuda

vallale isikliku kasutusõiguse andmise kaudu. Kui koormatavate kinnistute omanikud ning

kohus leiavad, et juurdepääsu õigust ei ole põhjendatud anda tasuta, siis tuleks tasud määrata

kindlaks vastavalt eeltoodud tasudele. Sel juhul palub avaldaja jagada tee hooldamise koormus

selliselt, et iga koormatud kinnistu omanik tasub oma kinnistule langevas proportsioonis

hoolduskulud, kusjuures Poeg 43 kinnistu omanik hüvitab koormatud kinnistute omanikele

nende kulud pooles ulatuses.

4. Alternatiivsete juurdepääsude osas selgitas avaldaja, et ligipääsu tagamine üle Kontori

kinnistu ei ole praktikas võimalik, sest tee kulgeb ehitiste vahelt, mis on nii lähestikku, et

suuremate masinatega ei ole sealt võimalikult sõita. Üle Kontori kinnistu on sõidetud praegu

sõiduautoga, kui avaldaja pole oma kinnistut sisuliselt kasutanud. Kui aga kinnistut hakatakse

kasutama sihtotstarbeliselt tootmiseks, siis üle Kontori kinnistu kulgeva tee avaldaja kinnistut

teenindada võimalik ei ole. Üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute ei

pruugi olla võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode ligipääsuks.

Arvestades, et piirkonnas on tootmismaa kinnistud, on just vald pidanud väga oluliseks, et

kinnistutele on ligipääs tuletõrjesõidukitel. Tori vald on kõiki võimalikke ligipääsuvõimalusi

kaalunud ja leidnud, et avaldaja palutud asukohas on tee kõige optimaalsem.

5. Avaldaja esitas asjatundja arvamuse selle kohta, et üle Kontori kinnistu kulgev ligipääs ei

ole sadulveokitega läbitav. Tee läbitavust Kontori kinnistul hindas OÜ Teehoiu Partnerid

projektijuht ja insener VH, kes leidis, et 16,5m pikkune sadulveok ei mahu hoone nurga ja

olemasoleva teeserva vahelistes piirides pööret teostama. Ligipääsu rajamiseks üle Kontori

kinnistu, tuleks sõita piki Poeg 43 ehitise tagumist serva ja ehitise esisele platsile jõudmiseks

tuleks keerata piki ehitist kinnistu põhjapoolses otsas paremale. Vastav pööre ei oleks

pöörderaadiuse tõttu sadulveokitega võimalik. Isegi kui olemasoleva tee kasutamine oleks

võimalik või kui kurvi muudetaks Töökoja kinnistu arvelt laugemaks, ei saaks Kontori kinnistu

sel juhul sihipäraselt kasutada kurvis seisvat garaaži hoonet. Allapanuhoidla kinnistul tuleks

avaldaja soovitud tee rajamise võimaldamiseks liigutada üksnes ladustatud materjale.

Ladustatud materjalide liigutamine on vähem koormav võrreldes hoone liigutamisega või

hoone sihipärase kasutamise takistamisega. Nii Kontori kinnistu omanik kui ka Allapanuhoidla

kinnistu omanik on vastu ligipääsu andmisele üle oma kinnistute. Ainus põhjus eelistada

ligipääsu üle Kontori kinnistu avaldaja poolt soovitud ligipääsule, saab olla asjaolu, et Kontori

kinnistul on tee juba olemas ning avaldaja soovitud tee tuleb alles rajada. Ka üle Allapanuhoidla

kulgeb hetkel olemasolev tee Poeg 43 kinnistuni, kusjuures sellel teel puuduvad sellised kitsad

kohad nagu Kontori kinnistul, mis takistaks veokite läbisõitu. Nii Allapanuhoidla kui ka

Kontori kinnistutel hetkel olemasolevad teed lõikavad vastavad kinnistud pooleks, mistõttu on

vastavate kinnistute omanikel põhjendatud mure selle üle, kuidas nad ametliku ligipääsu

kinnistamise puhul oma kinnistut kui tervikut kasutada saavad. Seega on olemas kaks

olemasolevat teed – üle Allapanuhoidla kinnistu ja üle Kontori kinnistu. Kontori kinnistul asuv

tee on veokite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on hoonete, pinnavormide ja

2-21-19112

kinnistu piiride tõttu problemaatiline. Allapanuhoidla kinnistul kulgeval teel selliseid takistusi

ei ole. Kui kohus teeb ligipääsu asukoha valiku selle järgi, kus on tee juba olemas, oleks kõige

mõistlikum määrata ligipääs piki Allapanuhoidla kinnistul hetkel kulgevat ligipääsu.

Allapanuhoidla kinnistu omanik avaldas istungil, et ligipääsu kinnistamine piki praegu

olemasolevat teed üle Allapanuhoidla kinnistu oleks nende jaoks kõige halvem variant. See on

ka põhjus, miks avaldaja on taotlenud tee kinnistamist piki kinnistu piire. Seega, kuna hetkel

üle Allapanuhoidla kulgev tee on hetkel üle Kontori kulgeva teega võrreldes põhjendatum, kuid

Allapanuhoidla omaniku jaoks on avaldaja poolt taotletav tee vähem koormav, kui tema

kinnistul hetkel kulgev tee, siis tuleb kokkuvõttes leida, et avaldaja poolt taotletav lahendus on

kõige mõistlikum ja osapooli kõige vähem koormav.

6. Seoses puudutatud isikute III-VI välja toodud tingimustega leiab avaldaja, et tegu ei ole

tingimustega, mida oleks võimalik kohtulahendis ligipääsu andmisega siduda. Kohtulahendiga

määratakse ligipääsu asukoht. Selle lisatingimuseks ei saa olla, et tee rajamiseks ei ole vaja

päikesejaama seadmeid ümber paigutada. Avaldajale teadaolevalt hetkel avaldaja soovitud

asukohas päikesejaama seadmeid ei asu ja neid tee ehitamiseks ümber paigutama ei pea.

Ligipääsu andmise tingimus ei saa olla, et kui puudutatud isik peaks vahepeal vastavasse

asukohta seadmeid paigaldama, siis ei või neid tee rajamiseks liigutada. Tolmu puhastamise

kulud päikesepaneelidelt peaks sisalduma juba kinnistuomanikule tasutavas hüvitises. Seadus

ei näe ette nii laialdaste ning summaliselt kindlaksmääramata kohustuste sidumist ligipääsu

andmisega. Kui kohus peaks ligipääsu andmise sellise tingimusega siduma, tekitaks see

praktikas probleeme, sest oleks määratlematu, kust jookseb tee ehitamisest/kasutamisest

tuleneva puhastusvajaduse ja tavapärase puhastusvajaduse piir. Tee katte osas on tee

planeerimise käigus kokku lepitud, et Poeg 43 omanik ehitab tee välja kuni musta katteni ning

kõva kattega katmise korraldab vald. Seega ei saa avaldaja tagada, millal ja millise teekatte vald

paigaldab. Ligipääsu kinnistamisega koos saab valitseva kinnisasja omanikule anda õiguse,

kuid avaldaja hinnangul mitte kohustust tee valmis ehitada. Seetõttu ei saa hageja hinnangul

siduda ligipääsu kinnistamisega ka spetsiifilisi nõudeid ehitatava tee omadustele.

Puudutatud isikute seisukohad

7. OÜ P-TRUCKS (puudutatud isik II) teatas kohtule, et annab nõusoleku ehitada läbisõit

Biopuhasti kinnistult vastavalt kohtule esitatud eskiisile.

8. Sun 21 UÜ (puudutatud isik III), Sun 22 UÜ (puudutatud isik IV), Sun 23 UÜ (puudutatud

isik V) ja Sun 29 UÜ (puudutatud isik VI) on Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu

kaasomanikud. Nimetatud kinnistutele on rajatud päikeseelektrijaam. Elektrienergia tootmine

jaamas toimub päikeseenergia muundamisega elektrienergiaks päikesepaneelide abil.

Päikesepaneelide maksimaalse tootlikkuse tagamiseks on oluline, et paneelide pind oleks

puhas. Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult

kasutatavale teele tingimustel, mis vastavad Tori Vallavalitsusele saadetud tingimustele ja

plaanile. Kuivõrd puudutatud isikute huvi seoses kinnistute valdamisega on eelkõige

päikeseelektrijaama sihtotstarbeline kasutamine, siis paluvad puudutatud isikud kohtul määrata

juurdepääsu otsustamisel kinnistute kasutamiseks järgnevad tingimused: 1) Poeg 43 kinnistu

omanik kohustub katma tee mittetolmava kattega; 2) kuni tolmuvaba teekatte rajamiseni

hüvitab Poeg 43 kinnistu omanik kinnistutel asuva päikesepargi omanikele tee kasutamise ja

ehituse käigus päikesepaneelidele ja teistele päikesejaama seadmetele ladestuva tolmu

puhastamise kulud; 3) tee rajamise ja kasutamisega ei tohi kaasneda päikesejaama seadmete

kahjustamist ega vajadust nende ümberpaigutamiseks ega ohtu päikesejaama seadmete

püsivusele. Kui seoses tee rajamisega osutub vajalikuks olemasoleva päikesejaama piiride

2-21-19112

ümberpaigutamine, siis tehakse see Poeg 43 kinnistu omaniku kulul; 4) puudutatud isikutel ei

teki tee rajamisega seonduvalt kulusid.

9. Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik VII) nõustub avalduses välja toodud

lahendusega, avaldaja avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hetkel ei ole ühtegi kehtivat

planeeringudokumenti, mis võiks antud asja lahendamisel abiks olla. Poeg 43 kinnistu on ca

15 000m2 suurune tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, mida ümbritsevad samasuguse

otstarbega kinnistud, sh need kinnistud, üle mille juurdepääsu taotletakse. Poeg 42 ja Biopuhasti

kinnistutel asuvad päikesepaneelid ning Allapanuhoidla kinnistul tootmishoone. Poeg 43

kinnistule juriidiliselt juurdepääs puudub, kuid faktiliselt on teatud liiki sõiduvahenditega sinna

võimalik siiski pääseda. Arvestatavat teed rajatud pole, kasutatakse üksnes väljakujunenud

muldpinnasega sissesõidetud teed. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal puudub juurdepääs oma

kinnistult avalikult kasutatavale teele. Avaldajal puudub seetõttu võimalus Poeg 43 kinnistul

asuva

tootmishoone

maksimaalseks

ekspluateerimiseks,

kuna

puudub

juurdepääs

kõikvõimaliku tehnikaga. Samuti on juurdepääsude puudumine ohutuse seisukohalt

problemaatiline, kuna pole tagatud päästetehnika juurdepääs hoonele tulekahju korral.

Samamoodi võib juurdepääsu puudumine saada takistuseks kinnistu või selle osa

võõrandamisel. Soovitav juurdepääs kulgeb selliselt, et koormatavatel kinnistutel toimuv

tegevus ei saa olema häiritud ega takistatud. Selline juurdepääs tagab ka piisava laiuse

päästetehnikale ja suurtele sõidukitele ning tagatud oleksid kõik muud tee ehitamise nõuded.

Pakutud lahendus järgib ka maakorralduslikke nõudeid – juurdepääsu loomisega tekiks

loogiline ja vajalikes mõõtudes tee koos teekoridoriga.

10. Puudutatud isik I Allapanuhoidla kinnistu omanikuna palus jätta avalduse rahuldamata.

Avaldaja soovitud juurdepääsu lahendus oleks õiguspäraselt võimalik vaid osaliste

kokkuleppel. Nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kuna avaldajal on võimalik pääseda

avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale muudest suundadest. Ajalooliselt on avaldaja

pääsenud oma kinnistule üle Kontori kinnistu, kust avalikult kasutatavale teele on kõige lühem

ja vaid üht võõrast kinnistut läbiv tee. Lisaks pääseb avaldaja kinnistule üle Jänese alajaama,

Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute. Avaldaja ei ole veenvalt põhistanud, et muudest

olemasolevatest juurdepääsudest talle ei piisa. Tegelikku probleemi avaldajal enda kinnistule

pääsemisega ei ole ning juurdepääsu määramine on eelkõige vajalik kinnistu müügi

lihtsustamiseks.

11. Osaühing Autoveski (puudutatud isik X) ja X (puudutatud isik VIII) nõustusid avaldajale

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu loa andmisega.

12. Aktsiaselts Laesti (puudutatud isik XV) selgitas, et on Katlamaja kinnistu omanik ja ostis

kinnistu eesmärgiga rajada sinna saematerjali järeltöötlus. Katlamaja kinnistul asub 2

tootmishoonet. Ühest tootmishoonest teise pääsemiseks asub kinnistul ainult üks kinnistusisene

tee. Puudutatud isik XV selgitas Tori vallale ja tee ehitust organiseerinud RP-le, et eskiisil

planeeritud tagasipöördeala on planeeritud ainukesele Katlamaja kinnistul asuvale teele, mille

kaudu on puudutatud isikul XV võimalik liikuda ühest tootmishoonest teise. Puudutatud isikul

XV on vaja selleks sellel teel liigelda rasketehnikaga ja kahveltõstukitega, millega puudutatud

isik veab kuni kuue meetri laiuseid saematerjali pakke. Tootmistegevus ei saa ohutuse

tagamiseks käija üle avalikult kasutatava tee. Puudutatud isik leiab, et nimetatud põhjustel ei

ole võimalik läbi Katlamaja kinnistul asuva tee alternatiivset juurdepääsu avaldaja kinnistule

rajada. Lisaks avaneks üks tootmishoone ainuke väljapääsu uks sellisel juhul otse avalikult

kasutatavale teele.

2-21-19112

13. Elektrilevi OÜ (puudutatud isik XIII) leidis, et ligipääsu tagamine üle Jänese alajaama,

Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute ei ole optimaalne ega mõistlik. Muuhulgas ei ole üle

Jänese alajaama kinnistu võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode

ligipääsuks. Puudutatud isikul XIII on plaanis teostada Jänese alajaama kinnistul lähiaastatel

ehitustegevusi, mida arutluse all olev kinnistusraamatu märkus/servituut takistaks.

14. Grandvel Grupp OÜ (puudutatud isik XII) leidis, et avaldaja taotletav juurdepääs Poeg 43

kinnistule on mõistlik ja põhjendatud ning muud mõistlikud ja teisi kinnistuomanikke vähem

koormavad võimalused Poeg 43 kinnistult avalikule teele pääsemiseks puuduvad. Ligipääs

Poeg 43 kinnistult avalikule teele puudutatud isikule XII kuuluva Kontori kinnistu kaudu ei ole

mõeldav ega tulevikus isegi võimalik. On õige, et Kontori kinnistu omanikuna on puudutatud

isik XII teatud ajaperioodil võimaldanud avaldajal oma kinnistule sõita üle Kontori kinnistu,

kuid see on olnud vaid inimlik vastutulek, tegelikkuses ei ole selline risti ülesõit Kontori

kinnistust mõistlik ja suuremate sõidukitega sõitmiseks oleks see ka mõeldamatu. Tegemist oli

puudutatud isiku XII poolt enda tarbeks rajatud väikese teega. Puudutatud isik XII kavatseb

Kontori kinnistul teha lähiajal ehituslikke ümberkorraldusi, mis sisuliselt välistavad edaspidi

kinnistult läbisõidu võimaluse sellisel kujul, nagu avaldaja seda kasutas ja kasutada saaks.

Läbisõit risti üle puudutatud isikule XII kuuluva kinnistu jagaks kinnistu sisuliselt pooleks, ei

oleks mistahes olukorras mõistlik ja selline talumiskohustus muudaks sisuliselt puudutatud

isiku poolt oma kinnistu eesmärgipärase kasutamise võimatuks, olles äärmiselt koormav. Tee,

mille kaudu Kontori kinnistult juurdepääs võimaldaks, mööduks vahetult Kontori kinnistul

asuvast garaažist, mida Kontori kinnistu omanik ei saaks sellisel juhul enam kasutada.

Juurdepääs Kontori kinnistu kaudu on kinnistu omanikule kõige koormavam.

Maakohtu määrus

15. Maakohus rahuldas 19.09.2022 määrusega avalduse, otsustades järgmist:

-

määrata Poeg 43 kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt Lepplaane teelt üle

Allapanuhoidla (registriosa nr 1597706), Biopuhasti (registriosa nr 1597606) ja Poeg 42

(registriosa nr 1596506) kinnisasjade;

-

juurdepääs kulgeb määruse lisaks oleval eskiisil „projekteeritava tee“ tingmärgiga

märgitud asukohas alates Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini;

-

Poeg 43 kinnistu omanik (kõik kaasomanikud, kelle omandi proportsioon on vähemalt 1%,

ühiselt) kohustub korraldama juurdepääsutee korrashoiu ning kandma korrashoiuga

seonduvad kulud. Vastav kohustus lõpeb juhul, kui kohalik omavalitsus saab tee

kasutamise ja korrashoidmise õiguse isikliku kasutsuõiguse kaudu või muul viisil;

-

Poeg 43 kinnistu igakordsel omanikul on õigus ehitada juurdepääsutee valmis määruse

lisaks oleval eskiisil märgitud tingimustel;

-

juurdepääs on tähtajatu, ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka igat liiki

sõidukitega;

-

Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Allapanuhoidla kinnisasja igakordsele

omanikule juurdepääsu talumise tasu 68 eurot aastas alates määruse jõustumisest;

-

Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Biopuhasti kinnisasja igakordsele omanikule

juurdepääsu talumise tasu 76 eurot aastas alates määruse jõustumisest;

-

Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Poeg 42 kinnisasja igakordsele omanikule

juurdepääsu talumise tasu 160 eurot aastas alates määruse jõustumisest;

-

puudutatud isikud I–VI on kohustatud andma nõusoleku märkuse kandmiseks neile

kuuluvate kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku juurdepääsu kohta avaldaja

kinnisasjade igakordsete omanike kasuks määruses toodud tingimustel;

-

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-21-19112

16. Vaidlust ei olnud selles, et avaldaja kinnisasi Poeg 43 ei külgne avalikult kasutatava teega.

Juurdepääsu puudumisega on täidetud juurdepääsutee määramise esimene tingimus. Poeg 43

kinnistule lähimad avalikult kasutatavad teed on Lepplaane tee ja Jänesselja-Urge tee. Varem kasutas

avaldaja enda kinnistule pääsemiseks Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistuid läbivat teed ning avaldajal

on olnud kokkuleppel Kontori kinnistu omanikuga võimalik kasutada juurdepääsuks ka Kontori

kinnistul asuvat teed. Avalduse kohaselt on kohtusse pöördumise põhjustanud puudutatud isiku I

vastuseis avaldaja soovile rajada avaldaja kinnistule juurdepääs mööda Allapanuhoidla, Biopuhasti ja

Poeg 42 kinnistu piire.

17. Maakohus nõustus avaldajaga selles, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele on otstarbekas ja

kõiki osapooli vähem koormavam avaldaja poolt taotletud viisil üle Allapanuhoidla, Biopuhasti ja

Poeg 42 kinnisasjade. Avaldaja soovib rajada juurdepääsutee Lepplaane teele piki Allapanuhoidla ja

Biopuhasti piiri, pikki Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistu piiri ning piki Poeg 42 kinnistu paremat

serva. Avaldaja taotletud juurdepääs üle nimetatud kinnistute on kõige otstarbekam ja kinnistu

omanikke kõige vähem koormav. Juurdepääsuõiguse saab maksma panna selle naaberkinnisasja

omaniku suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormav ning kaalumisel saab lähtuda

objektiivsetest kriteeriumidest. Kohus selgitas, et naaberkinnisasjade võimalikult väikse koormamise

kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist.

Juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada avalikule teele juurdepääsuta kinnisasja omanikule

kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs. Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda

teeniva ja valitseva kinnisasja omanike huve.

18. Hindamaks puudutatud isiku I välja pakutud alternatiivseid juurdepääsuteid, leidis kohus, et

juurdepääsutee üle Katlamaja, Bensiinijaama ja Jänese alajaama kinnistute oleks kinnistu omanikele

ebamõistlikult koormav. Katlamaja kinnistu omanik selgitas, et kasutab kinnistul paiknevat teed kahe

tootmishoone vahel liikumiseks. Teed kasutatakse liikumiseks nii tõstukite kui ka rasketehnikaga.

Kohus veendus paikvaatlusel, et Katlamaja kinnistut läbiv juurdepääsutee läheks lähedalt mööda

Katlamaja kinnistul asuva hoone uksest, mida kasutatakse kahe hoone vaheliseks transpordiks. Samuti

veendus kohus, et nimetatud tee ei ole piisavalt lai avaldaja poolt soovitud juurdepääsutee rajamiseks,

mistõttu ei ole nimetatud viisil juurdepääsutee määramine põhjendatud.

19. Hindamaks puudutatud isiku I väljapakutud alternatiivset juurdepääsuteed üle Kontori kinnistu

nõustus kohus avaldaja ja Kontori kinnistu omanikuga, et üle Kontori kinnistu kulgev tee on kinnistu

omaniku jaoks koormavam, sest piirab oluliselt kinnistu kasutamist, jagades kinnistu pooleks ning

takistaks osaliselt kinnistul asuvate hoonete kasutamist. Juurdepääsutee rajamisel üle Kontori kinnistu

ei saaks kinnisasja omanik sihipäraselt kasutada kinnistul paiknevat garaaži, kuivõrd tee läheks liiga

lähedalt sellest mööda. Samuti ei pruugi lähtuvalt avaldaja esitatud tõendist tee rajamine ja kasutamine

olla teostatav. Avaldaja esitas kohtule asjatundja arvamuse selle kohta, et üle Kontori kinnistu kulgev

ligipääs Poeg 43 kinnistule ei pruugi olla sadulveokitega läbitav. Avaldaja tõi esile, et Kontori kinnistul

asuv tee on veokite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on hoonete, pinnavormide ja kinnistu

piiride tõttu problemaatiline. Kohus leidis, et nimetatud juurdepääsutee rajamisega kaasneks

ebamõistlikult suur Kontori kinnistu omaniku õiguste riive, mistõttu ei ole juurdepääsutee määramine

üle Kontori kinnistu põhjendatud.

20. Avaldaja selgitas, et ta vajab juurdepääsu oma kinnistule selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, mis

eeldab ka raskeveokitega tee läbimist. Maakohus tuvastas, eelkõige paikvaatluse abil, et juurdepääsu

määramine avaldaja taotletud viisil on kõiki menetlusosalisi kõige vähem koormav ja kõige

optimaalsem võimalus avaldaja nõude rahuldamiseks. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I

vastuväide, mille kohaselt on tee määramine avaldaja taotletud viisil puudutatud isikule I koormav,

kuna planeeritava tee alal on puudutatud isikul ladustatud materjale. Ladustatud materjalide

liigutamine on vähem koormav võrreldes hoone liigutamisega või hoone sihipärase kasutamise

2-21-19112

takistamisega. Kuigi Allapanuhoidla kinnistul on ka käesoleval hetkel olemasolev tee, siis üle selle ei

soovi puudutatud isik I juurdepääsu määramist, mistõttu on põhjendatud juurdepääsutee määramine

avaldaja taotletud viisil. Tori Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldaja taotlus põhjendatud ja

juurdepääs on taotletud viisil maakorralduslikult võimalik.

21. Põhjendatud on avaldaja taotlus määrata juurdepääs tähtajatult, ööpäevaringselt ning kasutamiseks

nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega.

22. Maakohtu arvates ei ole põhjendatud panna juurdepääsutee määramisel avaldajale kohustust katta

ehitatav tee mittetolmava kattega ning hüvitada päikesepargi omanikele tee kasutamise ja ehituse

käigus päikesepaneelidele ja teistele päikesejaama seadmetele ladestuva tolmu puhastamise kulud,

kuivõrd nimetatud kohustuste panemist ei näe seadus ette juurdepääsu määramise asjas.

23. Maakohus pidas põhjendatuks jätta rajatava tee korrashoiu ning sellega seotud kulude kandmise

kohustus vastavalt avaldaja poolt taotletule avaldaja kanda kuni kohaliku omavalitsuse poolt nimetatud

kohustuse täitma asumiseni.

24. Juurdepääsutasu määramisel leidis maakohus, et tuleb lähtuda avaldaja avalduses väljatoodust.

Kohus arvestas omandiõiguse riive eest hüvitise määramisel, et puudutatud isikud ei kasuta ega saa

kasutada teealust maad muul otstarbel, näiteks kasu teenimiseks väljaüürimise näol. Neid asjaolusid

arvestades, leidis maakohus, et juurdepääsutee omandiõiguse riive hüvitis 68 eurot (Allapanuhoidla

kinnisasi), 76 eurot (Biopuhasti kinnisasi) ja 160 eurot (Poeg 42 kinnisasi) on mõistlik. Selline summa

vastab nii kinnisasja olemusele, selle kasutatavusele ka kinnisasja omanike endi poolt kui ka sellele, et

tee korrashoiukohustus jääb avaldaja kanda. Summa vastab nendel asjaoludel ka tavapärasele

praktikale juurdepääsutasu suuruse kohta.

Määruskaebus

25. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata

asi uueks arutamiseks maakohtule.

26. Juurdepääsu määramine üle Allapanuhoidla kinnistu ei ole õigustatud. Määrus põhineb

väitel, et juurdepääs on võimalik ainult üle Allapanuhoidla, Poeg 42 ja Biopuhasti kinnistute,

sest mujalt ei mahu 16,5-meetriste sadulveokitega sõitma. Avaldaja ei ole tuginenud väitele, et

tal endal oleks vaja 16,5-meetriste sadulveokitega kinnistule pääseda, mistõttu on kogu

nimetatud argument sisutu.

27. Selleks, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel esitatud nõude puhul arvestada

sadulveokite

läbi

mahtumisega,

peaks

see

vajalik

olema

kohtusse

pöördunud

kinnistuomanikule. Antud juhul sellist olukorda ei ole. Avaldaja tahab vaid oma kinnistut

võimalikult mugavalt müüa. Kui võimalikul uuel omanikul on vaja, siis tuleks tollel isikul endal

kohtusse pöörduda ning täpselt välja tuua, milliste sõidukitega ja kui tihti oleks temal vaja

kinnistule pääseda selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

28. Jättes kõrvale 16,5-meetriste sadulveokite argumendi, on ilmne, et kui juurdepääs määrata,

tuleks seda teha kas üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute, kust läheb

olemasolev tee, või üle Kontori kinnistu, kust lisaks tee olemasolule oleks avalikult kasutatavale

teele kõige lühem ja vaid üht võõrast kinnistut läbiv tee. Seejuures on varasemalt juurdepääs

Poeg 43 kinnistule üle Kontori kinnistu edukalt ka toiminud.

29. Allapanuhoidla kinnistul ei ole olemasolevat teed, vaid see tuleks rajada, põhjustades

mitmeid edasisi vaidlusi seoses ehitustegevuse ja ehitustegevuse järgselt potentsiaalselt ka

2-21-19112

seoses tee kasutamisega, arvestades, et mitme erineva omaniku kinnistul asuvat teed võivad

tahta kasutada ka muud kolmandad isikud. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.2 on küll

mainitud võimalust, et kohalik omavalitsus võtab tee haldamise üle, kuid selle võimaluse

perspektiiv ja võimalikud tagajärjed on jäetud ilma kohasest analüüsist.

30. Määrusest ei leia adekvaatseid põhjendusi, miks juurdepääs ei saaks jätkuda üle Kontori

kinnistu või miks juurdepääs ei saaks hakata toimima üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja

Katlamaja kinnistute.

31. Ebaselgeks jääb puudutatud isiku XII väide, et juurdepääsu määramine üle Kontori kinnistu

võtaks võimaluse kasutada Kontori kinnistul asuvat garaaži. Juurdepääsu määramine ei tooks

Kontori kinnistul praeguse seisuga võrreldes mingeid arvestatavaid muutusi – lihtsalt aeg-ajalt

sõidaks mõni sõiduk sealt läbi, kasutades olemasolevat teed. Maakohus ei põhjendanud, kuidas

määratav juurdepääs tõkestaks Kontori kinnistu garaažist sisse ja välja sõitmise. Endiselt näib,

et kõige mõistlikum ja õiglasem lahendus oleks määrata juurdepääs üle Kontori kinnistu.

32. Maakohus ei arvestanud puudutatud isiku I esitatud vastuväidetega. Peale Kontori kinnistu

oleks kõige mõistlikum määrata juurdepääs üle Jänese alajaama, Bensiinijaam ja Katlamaja

kinnistute, kuivõrd sealtkaudu juurdepääsu määramise osas pole seni ühtki kuigi kaalukat

vastuargumenti esitatud. Puudutatud isik XIII on neile kuuluva Jänese alajaama kinnistu osas

väitnud, et sinna ei ole võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode

ligipääsuks. Paikvaatluse protokolli põhjal on sealne olemasolev tee avaldaja põhjendatud

vajaduste rahuldamiseks piisav ning uut teed rajada pole vaja. Samuti paistab olemasolev tee

täiesti piisav, et päästeautod oleksid võimelised sealtkaudu sõitma. Samas ei ole päästeautode

ligipääsu nõuetekohasuse tagamine käesoleva tsiviilasja esemeks.

33. Puudutatud isiku XIII teine argument, et neil on plaanis Jänese alajaama kinnistul

lähiaastatel ehitada, mida arutluse all olev kinnisturaamatu märkus/servituut takistaks, on

sedavõrd ebamäärane, et sellele tuginedes kõnealuse juurdepääsu variandi välistamine ei ole

põhjendatud. Kui need plaanid konkretiseeruvad ja aastate pärast ilmneb, et tõepoolest

olemasolev tee segaks vajalikku ehitamist, saab taotleda määruse tühistamist või muutmist.

34. Katlamaja kinnistu osas leidis puudutatud isik XV, et sealtkaudu ei saa juurdepääsu

määrata, sest muidu avaneks ühe tootmishoone ainuke väljapääsu uks otse avalikult

kasutatavale teele, mis mõjutaks tootmistegevuse ohutust. Tegemist on asjakohatu

vastuväitega, kuivõrd avaldajale juurdepääsuks määratava tee määramine avalikuks

kasutamiseks ei ole käesolevas kohtumenetluses senini veel arutluse all olnud. Ohutuse

aspektist tuleb rõhutada, et Allapanuhoidla kinnistul toimub samuti tootmine (toodetakse

hakkepuitu) ja liigub rasketehnika, mistõttu sel alusel ei ole põhjendatud Katlamaja ja

Allapanuhoidla juurdepääsu variante eristada (küll võib see olla aluseks eelistada neile kahele

Kontori juurdepääsu varianti).

Menetluse edasine käik

35. Seisukoha määruskaebusele esitasid avaldaja ja puudutatud isikud II, VII, XII ja XIII, kes

palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

36. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-19112

37. Avaldaja, puudutatud isik II ja Saugapol OÜ esitasid 13.03.2023 ringkonnakohtule ühise

taotluse avaldaja asendamiseks, kuna avaldaja võõrandas 10.02.2023 enda kaasomandi osa

Poeg 43 kinnistust 7535/15097 suuruses mõttelises osas puudutatud isikule II ja 7538/15097

suuruses mõttelises osas Saugapol OÜ-le, mille tõenduseks esitati kinnistusraamatu väljavõte.

38. Ringkonnakohus asendas 16.03.2023 määrusega senise avaldaja Paged Eesti OÜ

eriõigusjärglastega OÜ P-TRUCKS ja Saugapol OÜ (edaspidi koos avaldaja).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

39. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

40. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest

põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide

rikkumist, sh selgitamiskohustust, oluliste asjaolude arvestamata jätmist, tõendite ebaõiget

hindamist,

ringkonnakohus

ei

tuvastanud.

Ringkonnakohus

ei

sekku

maakohtu

kaalutlusotsusesse, kuna see tehti kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Ringkonnakohus

ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebusele selgitab ringkonnakohus lühidalt järgmist.

41. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 04.03.2020 nr 2-17-12857, p 15;

RKTKm 13.02.2019 nr 2-14-23161, p 17.1).

42. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna avaldajal puudub avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks

põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja kinnistule on toimiv juurdepääs

olemas, ei ole põhjendatud. Puudub vaidlus, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava

teega. Maakohus leidis, et alternatiivsed juurdepääsud, millele puudutatud isik I on tuginenud

maakohtu menetluses ja määruskaebuses, ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Ringkonnakohtu hinnangul kaalus

maakohus juurdepääsu määramisel nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ega ületanud

diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis ja võrdles kolme juurdepääsutee alternatiivi, viis läbi

paikvaatluse ja asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata

avalikult kasutatavalt Lepplaane teelt üle Allapanuhoidla, Biopuhasti ja Poeg 42 kinnisasjade.

Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks juurdepääsuks ei saa kasutada teed, mis kulgeb üle

Kontori kinnistu, või miks juurdepääs ei saaks hakata toimima üle Jänese alajaama,

Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute. Juurdepääsu määramisel avaldaja taotletud viisil saab

arvesta muu hulgas seda, et enne kohtusse pöördumist pidasid asjaga puutumust omavad

kinnistute omanikud ja Tori Vallavalitsus läbirääkimisi, mille tulemusena jõuti järeldusele, et

kinnistute omanikke kõige vähem koormav ja ümberkaudsete kinnistute huve enim arvesse

võttev on maakohtu määratud juurdepääs ning koostati ka rajatava tee eskiisprojekt. Eeltoodu

2-21-19112

kinnitab taotletava juurdepääsu maakorralduslikku võimalikkust ja valdava enamuse kinnistute

omanike arvamust.

43. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et juurdepääsu

määramiseks oleks pidanud avalduse esitanud kinnistu omanik tõendama, et ta vajab

juurdepääsu 16,5-meetriste sadulveokitega. Vaidlust ei ole selles, et kõigi ümberkaudsete

kinnistute sihtotstarve on tootmismaa ja kõik kinnistud vajavad seetõttu eelduslikult piisavalt

laia juurdepääsuteed suurte sõidukitega liiklemiseks. Ringkonnakohus nõustub Tori

Vallavalitsuse seisukohaga vastuses määruskaebusele, et praeguses asjas piisab nentimisest, et

selline vajadus tootmisettevõttel võib tekkida ning on ebamõistlik, et kinnistu omanike

vahetumisel või tootmistegevuse ümberplaneerimisel tuleb igakordselt pöörduda kohtu poole

juurdepääsu tingimuste muutmiseks.

44. Ei ole välistatud, et uue tee rajamisega seoses võivad kaasneda erimeelsused, kuid see ei

ole aluseks jätta juurdepääs määramata, kui on tuvastatud, et tee rajamine on maakorralduslikult

võimalik.

45. Maakohus ei pidanud analüüsima, kas ja millistel tingimustel kohalik omavalitsus võtab tee

haldamise üle. Maakohus on põhjendatult märkinud, et juhul kui juurdepääsuteega seonduvad

asjaolud muutuvad põhjusel, et kohalik omavalitsus saab vaidlusaluse tee oma kasutusse,

millega kaasneb korrashoidmise kohustus, siis lõpeb Poeg 43 kinnistu omaniku kohustus

korraldada juurdepääsutee korrashoidu ja kanda sellega seonduvad kulud.

46. Puudutatud isiku I seisukoht, et olemasolev tee näib praegusel ajal täiesti piisav, et

päästeautod oleksid võimelised sealtkaudu sõitma, ei ole veenev. Kui üldjuhul ei saa

teenindustranspordi (sh päästesõidukite) poolt eratee kasutamise vajadust lugeda mõjuvaks

põhjuseks juurdepääsu tagamiseks ja määramiseks, sest päästesõidukitele on tagatud

juurdepääs päästeseaduse § 132 lg-te 2 ja 3 alusel, siis praegusel juhul on põhjendatud arvestada

sellega, et juurdepääsutee peab võimaldama päästeautol pääseda ligi kinnisasjale. Siseministri

30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 50 ja § 2 p-i 34 kohaselt

peab juurdepääs võimaldama päästetehnika ja -varustusega takistamatut ligipääsu

territooriumile ning seal asuvatele ehitistele. Maakohus veendus, et Kontori kinnistul asuv tee on

suurte sõidukite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on problemaatiline.

47. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (puudutud isiku I) kanda.

49. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

50. Ringkonnakohus selgitas 27.04.2023 kirjas, et menetlusosalistel on õigus esitada

määruskaebusega seoses kantud menetluskulude nimekiri.

2-21-19112

50.1. Esialgne avaldaja Paged Eesti OÜ esitas 28.04.2023 ringkonnakohtule õigusabiteenuse

eest esitatud arved perioodi 31.12.2021–31.03.2023 kohta. Vastuseks kohtu e-kirjale täpsustas

08.05.2023 Paged Eesti OÜ prokurist, et Paged Eesti OÜ taotleb menetluskulude hüvitamist

oktoobris 2022 ja veebruaris–märtsis 2023 osutatud õigusabi eest summas 1407 eurot (arved nr

225473, 231071 ja 23701).

50.2. Paged Eesti OÜ esitatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et Paged Eesti OÜ on

kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 1407

eurot (käibemaksuta). Paged Eesti OÜ lepinguline esindaja on Paged Eesti OÜ esindamisel

kulutanud 7,4 tundi. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt kulus Paged Eesti OÜ lepingulisel

esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,1

tundi, määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks 5,2 tundi, puudutatud isiku XII

vastuse analüüsimiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,3 tundi, suhtluseks

kliendiga seoses kinnistu omanikuvahetusega 0,9 tundi, menetlusosaliste asendamise avalduse

koostamiseks 0,9 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 190 eurot (käibemaksuta).

50.3. Arvestades, et määruskaebusele vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu

määruse ja määruskaebusega ning arvestades Paged Eesti OÜ vastuse sisu ja mahtu, saab

eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks ajakulu kokku 5,3 tundi.

Ringkonnakohus ei pea ülejäänud arvetes märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja

vajalikuks menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea

hüvitama teise menetlusosalise seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus Paged

Eesti OÜ-lt seisukohta küsinud. Samuti ei ole praegusel juhul põhjendatud hüvitada suhtlusega

kaasnevat kulu seoses kinnistu omaniku vahetusega ega avaldaja asendamisega seonduvate

toimingute kulu. Paged Eesti OÜ lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) võib

pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 1007 eurot (käibemaksuta).

50.4. Puudutatud isiku XII menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isik XII on

kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 930 eurot

(käibemaksuta). Puudutatud isiku XII lepinguline esindaja on puudutatud isiku XII esindamisel

kulutanud 6,2 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku XII lepingulisel

esindajal määruskaebusega tutvumiseks 0,3 tundi, avaldaja seisukohaga tutvumiseks 0,2 tundi,

määruskaebusele seisukoha koostamiseks 5 tundi, avaldaja asendamise taotlusega tutvumiseks

0,1 tundi, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks 0,1 tundi ning menetluskulude

nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta).

Puudutatud isik XII palub hüvitada kulud käibemaksuta.

50.5. Arvestades, et vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja

määruskaebusega ning arvestades puudutatud isiku XII vastuse sisu ja mahtu, saab eeltoodud

toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks märgitud ajakulu kokku 5,3 tundi. Põhjendatud on

ka ajakulu menetluskulu nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Ringkonnakohus ei pea ülejäänud

menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks

menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea praegusel juhul

hüvitama avaldaja seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus puudutatud

isikult XII seisukohta küsinud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada avaldaja asendamisega

seonduvate toimingute kulu. Puudutatud isiku XII lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot

(käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 870 eurot

(käibemaksuta). Puudutatud isiku XII on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille

ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva

lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-19112

51. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)