2-21-19112/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedPaged Eesti OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata Grandvel Grupp OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.
Legislator headnote
AI generated2-21-19112/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määrata Grandvel Grupp OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-19112
Kohtuasi
OÜ P-TRUCKS ja Saugapol OÜ (Paged Eesti OÜ
eriõigusjärglased) avaldus avalikult kasutatavale teele
juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TIMBERSTOCK OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja
I/puudutatud
isik
II
OÜ
P-TRUCKS
(registrikood 10335807, Paged Eesti OÜ eriõigusjärglane)
Avaldaja II Saugapol OÜ (registrikood 16256919, Paged
Eesti OÜ eriõigusjärglane)
Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin
Linnart-Herm
Puudutatud isik I TIMBERSTOCK OÜ (registrikood
10817268), lepingulised esindajad vandeadvokaadid
Monica Pihlak ja Kalev Pihlak
Puudutatud isik III Sun 21 UÜ (registrikood 14908967)
Puudutatud isik IV Sun 22 UÜ (registrikood 14908016)
Puudutatud isik V Sun 23 UÜ (registrikood 14908468)
Puudutatud isik VI Sun 29 UÜ (registrikood 16029810)
Puudutatud isikute III–VI lepinguline esindaja Erik
Ringmaa
Puudutatud isik VII Tori vald (vallavalitsuse kaudu),
lepingulised esindajad JA ja ML
Puudutatud isik VIII X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Puudutatud
isik
IX
Osaühing
Omamaja
Grupp
(likvideerimisel, registrikood 10373305)
Puudutatud isik X Osaühing Autoveski (registrikood
10531543)
2-21-19112
Puudutatud isik XI Osaühing Sauga Vara (registrikood
11323344)
Puudutatud isik XII Grandvel Grupp OÜ (regisrikood
11954412), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel
Kais
Puudutatud isik XIII Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857), lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak
Puudutatud isik XIV osaühing GRAVENTE (registrikood
11186315)
Puudutatud isik XV Aktsiaselts Laesti (registrikood
11562764)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta TIMBERSTOCK OÜ kanda.
4. Paged Eesti OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata
Paged Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 1007 eurot.
5. Välja mõista TIMBERSTOCK OÜ-lt Paged Eesti OÜ kasuks 1007 eurot.
6. Grandvel Grupp OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.
Määrata Grandvel Grupp OÜ menetluskulude suuruseks 870 eurot.
7. Välja mõista TIMBERSTOCK OÜ-lt Grandvel Grupp OÜ kasuks 870 eurot.
Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt TIMBERSTOCK OÜ-l Grandvel Grupp OÜ-le tasuda viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Paged Eesti OÜ (endise ärinimega Osaühing Valmos, avaldaja) kui Pärnu maakonnas Tori
vallas Kilksama külas asuva Poeg 43 kinnistu (registriosa nr 1596606) kaasomanik esitas Pärnu
Maakohtule avalduse kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ja
nõusoleku asendamiseks kohustamiseks. Avaldaja palub määrata Poeg 43 kinnistule juurdepääs
2-21-19112
Lepplaane teele üle Allapanuhoidla kinnistu, Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu järgmistel
tingimustel:
-
juurdepääs kulgeb eskiisil „projekteeritava tee“ tingmärgina märgitud asukohas alates
Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini;
-
juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui igat liiki
sõidukitega;
-
juurdepääs on antud tasuta;
-
Poeg 43 kinnistu omanik (kõik kaasomanikud, kelle omandi proportsioon on vähemalt 1%,
ühiselt) kohustub korraldama juurdepääsutee korrashoiu ning kandma korrashoiuga
seonduvad kulud. Vastav kohustus lõpeb juhul, kui kohalik omavalitsus saab tee
kasutamise ja korrashoidmise õiguse näiteks isikliku kasutusõiguse kaudu või muul viisil;
-
Poeg 43 kinnistu igakordsel omanikul on õigus ehitada juurdepääsutee valmis eskiisil
märgitud tingimustel;
-
kohustada Allapanuhoidla kinnistu, Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu omanikke
andma nõusoleku vastavate kinnistute registriossa järgmise märkuse kandmiseks: „Üle
kinnistu on tagatud juurdepääs Lepplaane teelt kinnistuni 43 (registriosa nr 1596606), mis
kulgeb piki lisatud eskiisil märgitud „projekteeritava tee“ asukohta“. Asendada kirjeldatud
nõusolekud jõustunud kohtulahendiga.
2. Avalduse kohaselt puudub avaldajale kuuluval kinnistul Poeg 43 ligipääs avalikult
kasutatavale teele. Läbirääkimiste tulemusel ümberkaudsete kinnistute omanike ja Tori vallaga
on jõutud järeldusele, et kinnistuomanikke kõige vähem koormav ja ümberkaudsete kinnistute
huve enim arvesse võttev oleks järgmine lahendus. Kinnistu Poeg 43 saab ligipääsu avalikult
kasutatavale Lepplaane teele piki Allapanuhoidla ja Biopuhasti kinnistute piiri, piki
Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistu piiri ning piki kinnistu Poeg 42 paremat serva. Rajatava tee
osas peetud läbirääkimiste käigus valmis tee eskiisprojekt. Eskiis näeb lisaks eelnevale ette ka
tee rajamist üle avaldajale kuuluva Poeg 43 kinnistu ning piki Poeg 43 ja Poeg 42 kinnistu piire.
Avaldus ei puuduta eskiisil märgitud tee neid osi, mis asuvad Poeg 43 kinnistul, Katlamaja
kinnistul ega piki Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistu piiri. Avalduse esemeks on eskiisil märgitud
„projekteeritav tee“ alates Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini.
Läbirääkimistega rajada eskiisil märgitud tee jõuti nii kaugele, et asjaosalised olid minemas
kindlaksmääratud kuupäeval notarisse, et seada valla kasuks isiklik kasutusõigus kinnistutele
tee rajamiseks. Selle tulemusel oleks teest saanud avalikult kasutatav tee. Poeg 43 potentsiaalse
ostja ja valla vahel oli suuline kokkulepe, et Poeg 43 ostja finantseerib valla poolt tee
valmisehitamist. Läbirääkimised nurjusid Allapanuhoidla kinnistu omaniku TIMBERSTOCK
OÜ (puudutatud isik I) meelemuutuse ja vastuseisu tõttu. Teised kinnistuomanikud ja Tori vald
peavad eskiisil toodud lahendust optimaalseks ja mõistlikuks. Avaldaja on siiani kasutanud
sama marsruuti kinnistule pääsemiseks. Kinnistule pääsemiseks takistusi tehtud ei ole, kuid
naaberkinnistute omanikud teatasid läbirääkimiste käigus, et kui lahenduseni ei jõuta,
paigaldatakse teele tõkkepuu ning võõraid enam läbi ei lasta. Õiguskindla juurdepääsuta on
takistatud ka Poeg 43 kinnistu tsiviilkäive ja käsutamine, mis rikub avaldaja õigusi. Avaldaja
on huvitatud kinnistu müümisest. Puuduvad muud mõistlikud ja teisi kinnistuomanikke vähem
koormavad ligipääsu võimalused Poeg 43 kinnistult avalikule teele.
3. Avaldaja on saanud tee korrashoiu teenuse osas hinnapakkumise, mille kohaselt on eskiisil
märgitud juurdepääsutee lumetõrjetööde hind 200 eurot kuus (5 kuud aastas) ja suviste teetööde
hind 150 eurot kord vastavalt vajadusele (7 kuud aastas). Tee hooldamise aastane kulu on seega
umbes 2050 eurot. Juurdepääsutee maht on järgmine: Allapanuhoidla 1715 m2, tasu võiks olla
68 eurot aastas; Biopuhasti 1948 m2, tasu võiks olla 76 eurot aastas; Poeg 42 3966 m2, tasu
võiks olla 160 eurot aastas. Aastane teehoolduse kulu jaguneks kinnistute vahel järgmiselt:
2-21-19112
Allapanuhoidla 460,84 eurot, Biopuhasti 523,45 eurot ja Poeg 42 kinnistu 1065,71 eurot.
Rajatavat teed kasutavad eeldatavasti ka koormatavad kinnistud ise. Ka juhul, kui jagada igale
kinnistule langev tasu pooleks kinnistuomanike ning avaldaja kui tee lisakasutaja vahel, on
koormatava kinnistu omanikele langev osa oluliselt suurem, kui neile tee kasutamise eest
potentsiaalselt makstav tasu. Seetõttu on kõige ökonoomsem ja kõigi kinnistuomanike jaoks
lihtsaim lahendus, mille kohaselt tagatakse Poeg 43 kinnistu omanikule ligipääs üle
koormatavate kinnistute tasuta, kuid tee hooldamise korraldamise ning kulude tasumise
kohustus jääb täielikult Poeg 43 kinnistu omaniku kanda. Ka koormatud kinnistute omanikud
saavad teed kasutada ning saavad kasu tee hooldamise teenusest, lumetõrje teenusest jms-st.
Avaldaja palub määrata, et vastav tee korrashoiu ning kulude kandmise kohustus lõpeb juhul,
kui tee kasutamise ja korrashoidmise õigus läheb kohalikule omavalitsusele. See võib toimuda
vallale isikliku kasutusõiguse andmise kaudu. Kui koormatavate kinnistute omanikud ning
kohus leiavad, et juurdepääsu õigust ei ole põhjendatud anda tasuta, siis tuleks tasud määrata
kindlaks vastavalt eeltoodud tasudele. Sel juhul palub avaldaja jagada tee hooldamise koormus
selliselt, et iga koormatud kinnistu omanik tasub oma kinnistule langevas proportsioonis
hoolduskulud, kusjuures Poeg 43 kinnistu omanik hüvitab koormatud kinnistute omanikele
nende kulud pooles ulatuses.
4. Alternatiivsete juurdepääsude osas selgitas avaldaja, et ligipääsu tagamine üle Kontori
kinnistu ei ole praktikas võimalik, sest tee kulgeb ehitiste vahelt, mis on nii lähestikku, et
suuremate masinatega ei ole sealt võimalikult sõita. Üle Kontori kinnistu on sõidetud praegu
sõiduautoga, kui avaldaja pole oma kinnistut sisuliselt kasutanud. Kui aga kinnistut hakatakse
kasutama sihtotstarbeliselt tootmiseks, siis üle Kontori kinnistu kulgeva tee avaldaja kinnistut
teenindada võimalik ei ole. Üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute ei
pruugi olla võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode ligipääsuks.
Arvestades, et piirkonnas on tootmismaa kinnistud, on just vald pidanud väga oluliseks, et
kinnistutele on ligipääs tuletõrjesõidukitel. Tori vald on kõiki võimalikke ligipääsuvõimalusi
kaalunud ja leidnud, et avaldaja palutud asukohas on tee kõige optimaalsem.
5. Avaldaja esitas asjatundja arvamuse selle kohta, et üle Kontori kinnistu kulgev ligipääs ei
ole sadulveokitega läbitav. Tee läbitavust Kontori kinnistul hindas OÜ Teehoiu Partnerid
projektijuht ja insener VH, kes leidis, et 16,5m pikkune sadulveok ei mahu hoone nurga ja
olemasoleva teeserva vahelistes piirides pööret teostama. Ligipääsu rajamiseks üle Kontori
kinnistu, tuleks sõita piki Poeg 43 ehitise tagumist serva ja ehitise esisele platsile jõudmiseks
tuleks keerata piki ehitist kinnistu põhjapoolses otsas paremale. Vastav pööre ei oleks
pöörderaadiuse tõttu sadulveokitega võimalik. Isegi kui olemasoleva tee kasutamine oleks
võimalik või kui kurvi muudetaks Töökoja kinnistu arvelt laugemaks, ei saaks Kontori kinnistu
sel juhul sihipäraselt kasutada kurvis seisvat garaaži hoonet. Allapanuhoidla kinnistul tuleks
avaldaja soovitud tee rajamise võimaldamiseks liigutada üksnes ladustatud materjale.
Ladustatud materjalide liigutamine on vähem koormav võrreldes hoone liigutamisega või
hoone sihipärase kasutamise takistamisega. Nii Kontori kinnistu omanik kui ka Allapanuhoidla
kinnistu omanik on vastu ligipääsu andmisele üle oma kinnistute. Ainus põhjus eelistada
ligipääsu üle Kontori kinnistu avaldaja poolt soovitud ligipääsule, saab olla asjaolu, et Kontori
kinnistul on tee juba olemas ning avaldaja soovitud tee tuleb alles rajada. Ka üle Allapanuhoidla
kulgeb hetkel olemasolev tee Poeg 43 kinnistuni, kusjuures sellel teel puuduvad sellised kitsad
kohad nagu Kontori kinnistul, mis takistaks veokite läbisõitu. Nii Allapanuhoidla kui ka
Kontori kinnistutel hetkel olemasolevad teed lõikavad vastavad kinnistud pooleks, mistõttu on
vastavate kinnistute omanikel põhjendatud mure selle üle, kuidas nad ametliku ligipääsu
kinnistamise puhul oma kinnistut kui tervikut kasutada saavad. Seega on olemas kaks
olemasolevat teed – üle Allapanuhoidla kinnistu ja üle Kontori kinnistu. Kontori kinnistul asuv
tee on veokite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on hoonete, pinnavormide ja
2-21-19112
kinnistu piiride tõttu problemaatiline. Allapanuhoidla kinnistul kulgeval teel selliseid takistusi
ei ole. Kui kohus teeb ligipääsu asukoha valiku selle järgi, kus on tee juba olemas, oleks kõige
mõistlikum määrata ligipääs piki Allapanuhoidla kinnistul hetkel kulgevat ligipääsu.
Allapanuhoidla kinnistu omanik avaldas istungil, et ligipääsu kinnistamine piki praegu
olemasolevat teed üle Allapanuhoidla kinnistu oleks nende jaoks kõige halvem variant. See on
ka põhjus, miks avaldaja on taotlenud tee kinnistamist piki kinnistu piire. Seega, kuna hetkel
üle Allapanuhoidla kulgev tee on hetkel üle Kontori kulgeva teega võrreldes põhjendatum, kuid
Allapanuhoidla omaniku jaoks on avaldaja poolt taotletav tee vähem koormav, kui tema
kinnistul hetkel kulgev tee, siis tuleb kokkuvõttes leida, et avaldaja poolt taotletav lahendus on
kõige mõistlikum ja osapooli kõige vähem koormav.
6. Seoses puudutatud isikute III-VI välja toodud tingimustega leiab avaldaja, et tegu ei ole
tingimustega, mida oleks võimalik kohtulahendis ligipääsu andmisega siduda. Kohtulahendiga
määratakse ligipääsu asukoht. Selle lisatingimuseks ei saa olla, et tee rajamiseks ei ole vaja
päikesejaama seadmeid ümber paigutada. Avaldajale teadaolevalt hetkel avaldaja soovitud
asukohas päikesejaama seadmeid ei asu ja neid tee ehitamiseks ümber paigutama ei pea.
Ligipääsu andmise tingimus ei saa olla, et kui puudutatud isik peaks vahepeal vastavasse
asukohta seadmeid paigaldama, siis ei või neid tee rajamiseks liigutada. Tolmu puhastamise
kulud päikesepaneelidelt peaks sisalduma juba kinnistuomanikule tasutavas hüvitises. Seadus
ei näe ette nii laialdaste ning summaliselt kindlaksmääramata kohustuste sidumist ligipääsu
andmisega. Kui kohus peaks ligipääsu andmise sellise tingimusega siduma, tekitaks see
praktikas probleeme, sest oleks määratlematu, kust jookseb tee ehitamisest/kasutamisest
tuleneva puhastusvajaduse ja tavapärase puhastusvajaduse piir. Tee katte osas on tee
planeerimise käigus kokku lepitud, et Poeg 43 omanik ehitab tee välja kuni musta katteni ning
kõva kattega katmise korraldab vald. Seega ei saa avaldaja tagada, millal ja millise teekatte vald
paigaldab. Ligipääsu kinnistamisega koos saab valitseva kinnisasja omanikule anda õiguse,
kuid avaldaja hinnangul mitte kohustust tee valmis ehitada. Seetõttu ei saa hageja hinnangul
siduda ligipääsu kinnistamisega ka spetsiifilisi nõudeid ehitatava tee omadustele.
Puudutatud isikute seisukohad
7. OÜ P-TRUCKS (puudutatud isik II) teatas kohtule, et annab nõusoleku ehitada läbisõit
Biopuhasti kinnistult vastavalt kohtule esitatud eskiisile.
8. Sun 21 UÜ (puudutatud isik III), Sun 22 UÜ (puudutatud isik IV), Sun 23 UÜ (puudutatud
isik V) ja Sun 29 UÜ (puudutatud isik VI) on Biopuhasti kinnistu ja Poeg 42 kinnistu
kaasomanikud. Nimetatud kinnistutele on rajatud päikeseelektrijaam. Elektrienergia tootmine
jaamas toimub päikeseenergia muundamisega elektrienergiaks päikesepaneelide abil.
Päikesepaneelide maksimaalse tootlikkuse tagamiseks on oluline, et paneelide pind oleks
puhas. Puudutatud isikud on nõus võimaldama avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult
kasutatavale teele tingimustel, mis vastavad Tori Vallavalitsusele saadetud tingimustele ja
plaanile. Kuivõrd puudutatud isikute huvi seoses kinnistute valdamisega on eelkõige
päikeseelektrijaama sihtotstarbeline kasutamine, siis paluvad puudutatud isikud kohtul määrata
juurdepääsu otsustamisel kinnistute kasutamiseks järgnevad tingimused: 1) Poeg 43 kinnistu
omanik kohustub katma tee mittetolmava kattega; 2) kuni tolmuvaba teekatte rajamiseni
hüvitab Poeg 43 kinnistu omanik kinnistutel asuva päikesepargi omanikele tee kasutamise ja
ehituse käigus päikesepaneelidele ja teistele päikesejaama seadmetele ladestuva tolmu
puhastamise kulud; 3) tee rajamise ja kasutamisega ei tohi kaasneda päikesejaama seadmete
kahjustamist ega vajadust nende ümberpaigutamiseks ega ohtu päikesejaama seadmete
püsivusele. Kui seoses tee rajamisega osutub vajalikuks olemasoleva päikesejaama piiride
2-21-19112
ümberpaigutamine, siis tehakse see Poeg 43 kinnistu omaniku kulul; 4) puudutatud isikutel ei
teki tee rajamisega seonduvalt kulusid.
9. Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik VII) nõustub avalduses välja toodud
lahendusega, avaldaja avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hetkel ei ole ühtegi kehtivat
planeeringudokumenti, mis võiks antud asja lahendamisel abiks olla. Poeg 43 kinnistu on ca
15 000m2 suurune tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, mida ümbritsevad samasuguse
otstarbega kinnistud, sh need kinnistud, üle mille juurdepääsu taotletakse. Poeg 42 ja Biopuhasti
kinnistutel asuvad päikesepaneelid ning Allapanuhoidla kinnistul tootmishoone. Poeg 43
kinnistule juriidiliselt juurdepääs puudub, kuid faktiliselt on teatud liiki sõiduvahenditega sinna
võimalik siiski pääseda. Arvestatavat teed rajatud pole, kasutatakse üksnes väljakujunenud
muldpinnasega sissesõidetud teed. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal puudub juurdepääs oma
kinnistult avalikult kasutatavale teele. Avaldajal puudub seetõttu võimalus Poeg 43 kinnistul
asuva
tootmishoone
maksimaalseks
ekspluateerimiseks,
kuna
puudub
juurdepääs
kõikvõimaliku tehnikaga. Samuti on juurdepääsude puudumine ohutuse seisukohalt
problemaatiline, kuna pole tagatud päästetehnika juurdepääs hoonele tulekahju korral.
Samamoodi võib juurdepääsu puudumine saada takistuseks kinnistu või selle osa
võõrandamisel. Soovitav juurdepääs kulgeb selliselt, et koormatavatel kinnistutel toimuv
tegevus ei saa olema häiritud ega takistatud. Selline juurdepääs tagab ka piisava laiuse
päästetehnikale ja suurtele sõidukitele ning tagatud oleksid kõik muud tee ehitamise nõuded.
Pakutud lahendus järgib ka maakorralduslikke nõudeid – juurdepääsu loomisega tekiks
loogiline ja vajalikes mõõtudes tee koos teekoridoriga.
10. Puudutatud isik I Allapanuhoidla kinnistu omanikuna palus jätta avalduse rahuldamata.
Avaldaja soovitud juurdepääsu lahendus oleks õiguspäraselt võimalik vaid osaliste
kokkuleppel. Nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kuna avaldajal on võimalik pääseda
avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale muudest suundadest. Ajalooliselt on avaldaja
pääsenud oma kinnistule üle Kontori kinnistu, kust avalikult kasutatavale teele on kõige lühem
ja vaid üht võõrast kinnistut läbiv tee. Lisaks pääseb avaldaja kinnistule üle Jänese alajaama,
Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute. Avaldaja ei ole veenvalt põhistanud, et muudest
olemasolevatest juurdepääsudest talle ei piisa. Tegelikku probleemi avaldajal enda kinnistule
pääsemisega ei ole ning juurdepääsu määramine on eelkõige vajalik kinnistu müügi
lihtsustamiseks.
11. Osaühing Autoveski (puudutatud isik X) ja X (puudutatud isik VIII) nõustusid avaldajale
avalikult kasutatavale teele juurdepääsu loa andmisega.
12. Aktsiaselts Laesti (puudutatud isik XV) selgitas, et on Katlamaja kinnistu omanik ja ostis
kinnistu eesmärgiga rajada sinna saematerjali järeltöötlus. Katlamaja kinnistul asub 2
tootmishoonet. Ühest tootmishoonest teise pääsemiseks asub kinnistul ainult üks kinnistusisene
tee. Puudutatud isik XV selgitas Tori vallale ja tee ehitust organiseerinud RP-le, et eskiisil
planeeritud tagasipöördeala on planeeritud ainukesele Katlamaja kinnistul asuvale teele, mille
kaudu on puudutatud isikul XV võimalik liikuda ühest tootmishoonest teise. Puudutatud isikul
XV on vaja selleks sellel teel liigelda rasketehnikaga ja kahveltõstukitega, millega puudutatud
isik veab kuni kuue meetri laiuseid saematerjali pakke. Tootmistegevus ei saa ohutuse
tagamiseks käija üle avalikult kasutatava tee. Puudutatud isik leiab, et nimetatud põhjustel ei
ole võimalik läbi Katlamaja kinnistul asuva tee alternatiivset juurdepääsu avaldaja kinnistule
rajada. Lisaks avaneks üks tootmishoone ainuke väljapääsu uks sellisel juhul otse avalikult
kasutatavale teele.
2-21-19112
13. Elektrilevi OÜ (puudutatud isik XIII) leidis, et ligipääsu tagamine üle Jänese alajaama,
Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute ei ole optimaalne ega mõistlik. Muuhulgas ei ole üle
Jänese alajaama kinnistu võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode
ligipääsuks. Puudutatud isikul XIII on plaanis teostada Jänese alajaama kinnistul lähiaastatel
ehitustegevusi, mida arutluse all olev kinnistusraamatu märkus/servituut takistaks.
14. Grandvel Grupp OÜ (puudutatud isik XII) leidis, et avaldaja taotletav juurdepääs Poeg 43
kinnistule on mõistlik ja põhjendatud ning muud mõistlikud ja teisi kinnistuomanikke vähem
koormavad võimalused Poeg 43 kinnistult avalikule teele pääsemiseks puuduvad. Ligipääs
Poeg 43 kinnistult avalikule teele puudutatud isikule XII kuuluva Kontori kinnistu kaudu ei ole
mõeldav ega tulevikus isegi võimalik. On õige, et Kontori kinnistu omanikuna on puudutatud
isik XII teatud ajaperioodil võimaldanud avaldajal oma kinnistule sõita üle Kontori kinnistu,
kuid see on olnud vaid inimlik vastutulek, tegelikkuses ei ole selline risti ülesõit Kontori
kinnistust mõistlik ja suuremate sõidukitega sõitmiseks oleks see ka mõeldamatu. Tegemist oli
puudutatud isiku XII poolt enda tarbeks rajatud väikese teega. Puudutatud isik XII kavatseb
Kontori kinnistul teha lähiajal ehituslikke ümberkorraldusi, mis sisuliselt välistavad edaspidi
kinnistult läbisõidu võimaluse sellisel kujul, nagu avaldaja seda kasutas ja kasutada saaks.
Läbisõit risti üle puudutatud isikule XII kuuluva kinnistu jagaks kinnistu sisuliselt pooleks, ei
oleks mistahes olukorras mõistlik ja selline talumiskohustus muudaks sisuliselt puudutatud
isiku poolt oma kinnistu eesmärgipärase kasutamise võimatuks, olles äärmiselt koormav. Tee,
mille kaudu Kontori kinnistult juurdepääs võimaldaks, mööduks vahetult Kontori kinnistul
asuvast garaažist, mida Kontori kinnistu omanik ei saaks sellisel juhul enam kasutada.
Juurdepääs Kontori kinnistu kaudu on kinnistu omanikule kõige koormavam.
Maakohtu määrus
15. Maakohus rahuldas 19.09.2022 määrusega avalduse, otsustades järgmist:
-
määrata Poeg 43 kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt Lepplaane teelt üle
Allapanuhoidla (registriosa nr 1597706), Biopuhasti (registriosa nr 1597606) ja Poeg 42
(registriosa nr 1596506) kinnisasjade;
-
juurdepääs kulgeb määruse lisaks oleval eskiisil „projekteeritava tee“ tingmärgiga
märgitud asukohas alates Lepplaane teest kuni Poeg 42 ja Poeg 43 kinnistute piirini;
-
Poeg 43 kinnistu omanik (kõik kaasomanikud, kelle omandi proportsioon on vähemalt 1%,
ühiselt) kohustub korraldama juurdepääsutee korrashoiu ning kandma korrashoiuga
seonduvad kulud. Vastav kohustus lõpeb juhul, kui kohalik omavalitsus saab tee
kasutamise ja korrashoidmise õiguse isikliku kasutsuõiguse kaudu või muul viisil;
-
Poeg 43 kinnistu igakordsel omanikul on õigus ehitada juurdepääsutee valmis määruse
lisaks oleval eskiisil märgitud tingimustel;
-
juurdepääs on tähtajatu, ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka igat liiki
sõidukitega;
-
Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Allapanuhoidla kinnisasja igakordsele
omanikule juurdepääsu talumise tasu 68 eurot aastas alates määruse jõustumisest;
-
Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Biopuhasti kinnisasja igakordsele omanikule
juurdepääsu talumise tasu 76 eurot aastas alates määruse jõustumisest;
-
Poeg 43 kinnisasja igakordne omanik tasub Poeg 42 kinnisasja igakordsele omanikule
juurdepääsu talumise tasu 160 eurot aastas alates määruse jõustumisest;
-
puudutatud isikud I–VI on kohustatud andma nõusoleku märkuse kandmiseks neile
kuuluvate kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku juurdepääsu kohta avaldaja
kinnisasjade igakordsete omanike kasuks määruses toodud tingimustel;
-
jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-21-19112
16. Vaidlust ei olnud selles, et avaldaja kinnisasi Poeg 43 ei külgne avalikult kasutatava teega.
Juurdepääsu puudumisega on täidetud juurdepääsutee määramise esimene tingimus. Poeg 43
kinnistule lähimad avalikult kasutatavad teed on Lepplaane tee ja Jänesselja-Urge tee. Varem kasutas
avaldaja enda kinnistule pääsemiseks Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistuid läbivat teed ning avaldajal
on olnud kokkuleppel Kontori kinnistu omanikuga võimalik kasutada juurdepääsuks ka Kontori
kinnistul asuvat teed. Avalduse kohaselt on kohtusse pöördumise põhjustanud puudutatud isiku I
vastuseis avaldaja soovile rajada avaldaja kinnistule juurdepääs mööda Allapanuhoidla, Biopuhasti ja
Poeg 42 kinnistu piire.
17. Maakohus nõustus avaldajaga selles, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele on otstarbekas ja
kõiki osapooli vähem koormavam avaldaja poolt taotletud viisil üle Allapanuhoidla, Biopuhasti ja
Poeg 42 kinnisasjade. Avaldaja soovib rajada juurdepääsutee Lepplaane teele piki Allapanuhoidla ja
Biopuhasti piiri, pikki Allapanuhoidla ja Poeg 42 kinnistu piiri ning piki Poeg 42 kinnistu paremat
serva. Avaldaja taotletud juurdepääs üle nimetatud kinnistute on kõige otstarbekam ja kinnistu
omanikke kõige vähem koormav. Juurdepääsuõiguse saab maksma panna selle naaberkinnisasja
omaniku suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormav ning kaalumisel saab lähtuda
objektiivsetest kriteeriumidest. Kohus selgitas, et naaberkinnisasjade võimalikult väikse koormamise
kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist.
Juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada avalikule teele juurdepääsuta kinnisasja omanikule
kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs. Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda
teeniva ja valitseva kinnisasja omanike huve.
18. Hindamaks puudutatud isiku I välja pakutud alternatiivseid juurdepääsuteid, leidis kohus, et
juurdepääsutee üle Katlamaja, Bensiinijaama ja Jänese alajaama kinnistute oleks kinnistu omanikele
ebamõistlikult koormav. Katlamaja kinnistu omanik selgitas, et kasutab kinnistul paiknevat teed kahe
tootmishoone vahel liikumiseks. Teed kasutatakse liikumiseks nii tõstukite kui ka rasketehnikaga.
Kohus veendus paikvaatlusel, et Katlamaja kinnistut läbiv juurdepääsutee läheks lähedalt mööda
Katlamaja kinnistul asuva hoone uksest, mida kasutatakse kahe hoone vaheliseks transpordiks. Samuti
veendus kohus, et nimetatud tee ei ole piisavalt lai avaldaja poolt soovitud juurdepääsutee rajamiseks,
mistõttu ei ole nimetatud viisil juurdepääsutee määramine põhjendatud.
19. Hindamaks puudutatud isiku I väljapakutud alternatiivset juurdepääsuteed üle Kontori kinnistu
nõustus kohus avaldaja ja Kontori kinnistu omanikuga, et üle Kontori kinnistu kulgev tee on kinnistu
omaniku jaoks koormavam, sest piirab oluliselt kinnistu kasutamist, jagades kinnistu pooleks ning
takistaks osaliselt kinnistul asuvate hoonete kasutamist. Juurdepääsutee rajamisel üle Kontori kinnistu
ei saaks kinnisasja omanik sihipäraselt kasutada kinnistul paiknevat garaaži, kuivõrd tee läheks liiga
lähedalt sellest mööda. Samuti ei pruugi lähtuvalt avaldaja esitatud tõendist tee rajamine ja kasutamine
olla teostatav. Avaldaja esitas kohtule asjatundja arvamuse selle kohta, et üle Kontori kinnistu kulgev
ligipääs Poeg 43 kinnistule ei pruugi olla sadulveokitega läbitav. Avaldaja tõi esile, et Kontori kinnistul
asuv tee on veokite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on hoonete, pinnavormide ja kinnistu
piiride tõttu problemaatiline. Kohus leidis, et nimetatud juurdepääsutee rajamisega kaasneks
ebamõistlikult suur Kontori kinnistu omaniku õiguste riive, mistõttu ei ole juurdepääsutee määramine
üle Kontori kinnistu põhjendatud.
20. Avaldaja selgitas, et ta vajab juurdepääsu oma kinnistule selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, mis
eeldab ka raskeveokitega tee läbimist. Maakohus tuvastas, eelkõige paikvaatluse abil, et juurdepääsu
määramine avaldaja taotletud viisil on kõiki menetlusosalisi kõige vähem koormav ja kõige
optimaalsem võimalus avaldaja nõude rahuldamiseks. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I
vastuväide, mille kohaselt on tee määramine avaldaja taotletud viisil puudutatud isikule I koormav,
kuna planeeritava tee alal on puudutatud isikul ladustatud materjale. Ladustatud materjalide
liigutamine on vähem koormav võrreldes hoone liigutamisega või hoone sihipärase kasutamise
2-21-19112
takistamisega. Kuigi Allapanuhoidla kinnistul on ka käesoleval hetkel olemasolev tee, siis üle selle ei
soovi puudutatud isik I juurdepääsu määramist, mistõttu on põhjendatud juurdepääsutee määramine
avaldaja taotletud viisil. Tori Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldaja taotlus põhjendatud ja
juurdepääs on taotletud viisil maakorralduslikult võimalik.
21. Põhjendatud on avaldaja taotlus määrata juurdepääs tähtajatult, ööpäevaringselt ning kasutamiseks
nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega.
22. Maakohtu arvates ei ole põhjendatud panna juurdepääsutee määramisel avaldajale kohustust katta
ehitatav tee mittetolmava kattega ning hüvitada päikesepargi omanikele tee kasutamise ja ehituse
käigus päikesepaneelidele ja teistele päikesejaama seadmetele ladestuva tolmu puhastamise kulud,
kuivõrd nimetatud kohustuste panemist ei näe seadus ette juurdepääsu määramise asjas.
23. Maakohus pidas põhjendatuks jätta rajatava tee korrashoiu ning sellega seotud kulude kandmise
kohustus vastavalt avaldaja poolt taotletule avaldaja kanda kuni kohaliku omavalitsuse poolt nimetatud
kohustuse täitma asumiseni.
24. Juurdepääsutasu määramisel leidis maakohus, et tuleb lähtuda avaldaja avalduses väljatoodust.
Kohus arvestas omandiõiguse riive eest hüvitise määramisel, et puudutatud isikud ei kasuta ega saa
kasutada teealust maad muul otstarbel, näiteks kasu teenimiseks väljaüürimise näol. Neid asjaolusid
arvestades, leidis maakohus, et juurdepääsutee omandiõiguse riive hüvitis 68 eurot (Allapanuhoidla
kinnisasi), 76 eurot (Biopuhasti kinnisasi) ja 160 eurot (Poeg 42 kinnisasi) on mõistlik. Selline summa
vastab nii kinnisasja olemusele, selle kasutatavusele ka kinnisasja omanike endi poolt kui ka sellele, et
tee korrashoiukohustus jääb avaldaja kanda. Summa vastab nendel asjaoludel ka tavapärasele
praktikale juurdepääsutasu suuruse kohta.
Määruskaebus
25. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata
asi uueks arutamiseks maakohtule.
26. Juurdepääsu määramine üle Allapanuhoidla kinnistu ei ole õigustatud. Määrus põhineb
väitel, et juurdepääs on võimalik ainult üle Allapanuhoidla, Poeg 42 ja Biopuhasti kinnistute,
sest mujalt ei mahu 16,5-meetriste sadulveokitega sõitma. Avaldaja ei ole tuginenud väitele, et
tal endal oleks vaja 16,5-meetriste sadulveokitega kinnistule pääseda, mistõttu on kogu
nimetatud argument sisutu.
27. Selleks, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel esitatud nõude puhul arvestada
sadulveokite
läbi
mahtumisega,
peaks
see
vajalik
olema
kohtusse
pöördunud
kinnistuomanikule. Antud juhul sellist olukorda ei ole. Avaldaja tahab vaid oma kinnistut
võimalikult mugavalt müüa. Kui võimalikul uuel omanikul on vaja, siis tuleks tollel isikul endal
kohtusse pöörduda ning täpselt välja tuua, milliste sõidukitega ja kui tihti oleks temal vaja
kinnistule pääseda selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
28. Jättes kõrvale 16,5-meetriste sadulveokite argumendi, on ilmne, et kui juurdepääs määrata,
tuleks seda teha kas üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute, kust läheb
olemasolev tee, või üle Kontori kinnistu, kust lisaks tee olemasolule oleks avalikult kasutatavale
teele kõige lühem ja vaid üht võõrast kinnistut läbiv tee. Seejuures on varasemalt juurdepääs
Poeg 43 kinnistule üle Kontori kinnistu edukalt ka toiminud.
29. Allapanuhoidla kinnistul ei ole olemasolevat teed, vaid see tuleks rajada, põhjustades
mitmeid edasisi vaidlusi seoses ehitustegevuse ja ehitustegevuse järgselt potentsiaalselt ka
2-21-19112
seoses tee kasutamisega, arvestades, et mitme erineva omaniku kinnistul asuvat teed võivad
tahta kasutada ka muud kolmandad isikud. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.2 on küll
mainitud võimalust, et kohalik omavalitsus võtab tee haldamise üle, kuid selle võimaluse
perspektiiv ja võimalikud tagajärjed on jäetud ilma kohasest analüüsist.
30. Määrusest ei leia adekvaatseid põhjendusi, miks juurdepääs ei saaks jätkuda üle Kontori
kinnistu või miks juurdepääs ei saaks hakata toimima üle Jänese alajaama, Bensiinijaama ja
Katlamaja kinnistute.
31. Ebaselgeks jääb puudutatud isiku XII väide, et juurdepääsu määramine üle Kontori kinnistu
võtaks võimaluse kasutada Kontori kinnistul asuvat garaaži. Juurdepääsu määramine ei tooks
Kontori kinnistul praeguse seisuga võrreldes mingeid arvestatavaid muutusi – lihtsalt aeg-ajalt
sõidaks mõni sõiduk sealt läbi, kasutades olemasolevat teed. Maakohus ei põhjendanud, kuidas
määratav juurdepääs tõkestaks Kontori kinnistu garaažist sisse ja välja sõitmise. Endiselt näib,
et kõige mõistlikum ja õiglasem lahendus oleks määrata juurdepääs üle Kontori kinnistu.
32. Maakohus ei arvestanud puudutatud isiku I esitatud vastuväidetega. Peale Kontori kinnistu
oleks kõige mõistlikum määrata juurdepääs üle Jänese alajaama, Bensiinijaam ja Katlamaja
kinnistute, kuivõrd sealtkaudu juurdepääsu määramise osas pole seni ühtki kuigi kaalukat
vastuargumenti esitatud. Puudutatud isik XIII on neile kuuluva Jänese alajaama kinnistu osas
väitnud, et sinna ei ole võimalik rajada teed, mis on nõuetekohane ka näiteks päästeautode
ligipääsuks. Paikvaatluse protokolli põhjal on sealne olemasolev tee avaldaja põhjendatud
vajaduste rahuldamiseks piisav ning uut teed rajada pole vaja. Samuti paistab olemasolev tee
täiesti piisav, et päästeautod oleksid võimelised sealtkaudu sõitma. Samas ei ole päästeautode
ligipääsu nõuetekohasuse tagamine käesoleva tsiviilasja esemeks.
33. Puudutatud isiku XIII teine argument, et neil on plaanis Jänese alajaama kinnistul
lähiaastatel ehitada, mida arutluse all olev kinnisturaamatu märkus/servituut takistaks, on
sedavõrd ebamäärane, et sellele tuginedes kõnealuse juurdepääsu variandi välistamine ei ole
põhjendatud. Kui need plaanid konkretiseeruvad ja aastate pärast ilmneb, et tõepoolest
olemasolev tee segaks vajalikku ehitamist, saab taotleda määruse tühistamist või muutmist.
34. Katlamaja kinnistu osas leidis puudutatud isik XV, et sealtkaudu ei saa juurdepääsu
määrata, sest muidu avaneks ühe tootmishoone ainuke väljapääsu uks otse avalikult
kasutatavale teele, mis mõjutaks tootmistegevuse ohutust. Tegemist on asjakohatu
vastuväitega, kuivõrd avaldajale juurdepääsuks määratava tee määramine avalikuks
kasutamiseks ei ole käesolevas kohtumenetluses senini veel arutluse all olnud. Ohutuse
aspektist tuleb rõhutada, et Allapanuhoidla kinnistul toimub samuti tootmine (toodetakse
hakkepuitu) ja liigub rasketehnika, mistõttu sel alusel ei ole põhjendatud Katlamaja ja
Allapanuhoidla juurdepääsu variante eristada (küll võib see olla aluseks eelistada neile kahele
Kontori juurdepääsu varianti).
Menetluse edasine käik
35. Seisukoha määruskaebusele esitasid avaldaja ja puudutatud isikud II, VII, XII ja XIII, kes
palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
36. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-21-19112
37. Avaldaja, puudutatud isik II ja Saugapol OÜ esitasid 13.03.2023 ringkonnakohtule ühise
taotluse avaldaja asendamiseks, kuna avaldaja võõrandas 10.02.2023 enda kaasomandi osa
Poeg 43 kinnistust 7535/15097 suuruses mõttelises osas puudutatud isikule II ja 7538/15097
suuruses mõttelises osas Saugapol OÜ-le, mille tõenduseks esitati kinnistusraamatu väljavõte.
38. Ringkonnakohus asendas 16.03.2023 määrusega senise avaldaja Paged Eesti OÜ
eriõigusjärglastega OÜ P-TRUCKS ja Saugapol OÜ (edaspidi koos avaldaja).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta
muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
40. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest
põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide
rikkumist, sh selgitamiskohustust, oluliste asjaolude arvestamata jätmist, tõendite ebaõiget
hindamist,
ringkonnakohus
ei
tuvastanud.
Ringkonnakohus
ei
sekku
maakohtu
kaalutlusotsusesse, kuna see tehti kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Ringkonnakohus
ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks
määruskaebusele selgitab ringkonnakohus lühidalt järgmist.
41. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda
juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise
eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,
taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu
omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku
õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 04.03.2020 nr 2-17-12857, p 15;
RKTKm 13.02.2019 nr 2-14-23161, p 17.1).
42. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna avaldajal puudub avalikult
kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks
põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja kinnistule on toimiv juurdepääs
olemas, ei ole põhjendatud. Puudub vaidlus, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava
teega. Maakohus leidis, et alternatiivsed juurdepääsud, millele puudutatud isik I on tuginenud
maakohtu menetluses ja määruskaebuses, ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Ringkonnakohtu hinnangul kaalus
maakohus juurdepääsu määramisel nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ega ületanud
diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis ja võrdles kolme juurdepääsutee alternatiivi, viis läbi
paikvaatluse ja asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata
avalikult kasutatavalt Lepplaane teelt üle Allapanuhoidla, Biopuhasti ja Poeg 42 kinnisasjade.
Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks juurdepääsuks ei saa kasutada teed, mis kulgeb üle
Kontori kinnistu, või miks juurdepääs ei saaks hakata toimima üle Jänese alajaama,
Bensiinijaama ja Katlamaja kinnistute. Juurdepääsu määramisel avaldaja taotletud viisil saab
arvesta muu hulgas seda, et enne kohtusse pöördumist pidasid asjaga puutumust omavad
kinnistute omanikud ja Tori Vallavalitsus läbirääkimisi, mille tulemusena jõuti järeldusele, et
kinnistute omanikke kõige vähem koormav ja ümberkaudsete kinnistute huve enim arvesse
võttev on maakohtu määratud juurdepääs ning koostati ka rajatava tee eskiisprojekt. Eeltoodu
2-21-19112
kinnitab taotletava juurdepääsu maakorralduslikku võimalikkust ja valdava enamuse kinnistute
omanike arvamust.
43. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et juurdepääsu
määramiseks oleks pidanud avalduse esitanud kinnistu omanik tõendama, et ta vajab
juurdepääsu 16,5-meetriste sadulveokitega. Vaidlust ei ole selles, et kõigi ümberkaudsete
kinnistute sihtotstarve on tootmismaa ja kõik kinnistud vajavad seetõttu eelduslikult piisavalt
laia juurdepääsuteed suurte sõidukitega liiklemiseks. Ringkonnakohus nõustub Tori
Vallavalitsuse seisukohaga vastuses määruskaebusele, et praeguses asjas piisab nentimisest, et
selline vajadus tootmisettevõttel võib tekkida ning on ebamõistlik, et kinnistu omanike
vahetumisel või tootmistegevuse ümberplaneerimisel tuleb igakordselt pöörduda kohtu poole
juurdepääsu tingimuste muutmiseks.
44. Ei ole välistatud, et uue tee rajamisega seoses võivad kaasneda erimeelsused, kuid see ei
ole aluseks jätta juurdepääs määramata, kui on tuvastatud, et tee rajamine on maakorralduslikult
võimalik.
45. Maakohus ei pidanud analüüsima, kas ja millistel tingimustel kohalik omavalitsus võtab tee
haldamise üle. Maakohus on põhjendatult märkinud, et juhul kui juurdepääsuteega seonduvad
asjaolud muutuvad põhjusel, et kohalik omavalitsus saab vaidlusaluse tee oma kasutusse,
millega kaasneb korrashoidmise kohustus, siis lõpeb Poeg 43 kinnistu omaniku kohustus
korraldada juurdepääsutee korrashoidu ja kanda sellega seonduvad kulud.
46. Puudutatud isiku I seisukoht, et olemasolev tee näib praegusel ajal täiesti piisav, et
päästeautod oleksid võimelised sealtkaudu sõitma, ei ole veenev. Kui üldjuhul ei saa
teenindustranspordi (sh päästesõidukite) poolt eratee kasutamise vajadust lugeda mõjuvaks
põhjuseks juurdepääsu tagamiseks ja määramiseks, sest päästesõidukitele on tagatud
juurdepääs päästeseaduse § 132 lg-te 2 ja 3 alusel, siis praegusel juhul on põhjendatud arvestada
sellega, et juurdepääsutee peab võimaldama päästeautol pääseda ligi kinnisasjale. Siseministri
30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 50 ja § 2 p-i 34 kohaselt
peab juurdepääs võimaldama päästetehnika ja -varustusega takistamatut ligipääsu
territooriumile ning seal asuvatele ehitistele. Maakohus veendus, et Kontori kinnistul asuv tee on
suurte sõidukite läbisõiduks liiga kitsas ning selle laiendamine on problemaatiline.
47. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse
muutmata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS
§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (puudutud isiku I) kanda.
49. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses.
50. Ringkonnakohus selgitas 27.04.2023 kirjas, et menetlusosalistel on õigus esitada
määruskaebusega seoses kantud menetluskulude nimekiri.
2-21-19112
50.1. Esialgne avaldaja Paged Eesti OÜ esitas 28.04.2023 ringkonnakohtule õigusabiteenuse
eest esitatud arved perioodi 31.12.2021–31.03.2023 kohta. Vastuseks kohtu e-kirjale täpsustas
08.05.2023 Paged Eesti OÜ prokurist, et Paged Eesti OÜ taotleb menetluskulude hüvitamist
oktoobris 2022 ja veebruaris–märtsis 2023 osutatud õigusabi eest summas 1407 eurot (arved nr
225473, 231071 ja 23701).
50.2. Paged Eesti OÜ esitatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et Paged Eesti OÜ on
kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 1407
eurot (käibemaksuta). Paged Eesti OÜ lepinguline esindaja on Paged Eesti OÜ esindamisel
kulutanud 7,4 tundi. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt kulus Paged Eesti OÜ lepingulisel
esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,1
tundi, määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks 5,2 tundi, puudutatud isiku XII
vastuse analüüsimiseks ja kliendile koos kommentaaridega edastamiseks 0,3 tundi, suhtluseks
kliendiga seoses kinnistu omanikuvahetusega 0,9 tundi, menetlusosaliste asendamise avalduse
koostamiseks 0,9 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 190 eurot (käibemaksuta).
50.3. Arvestades, et määruskaebusele vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu
määruse ja määruskaebusega ning arvestades Paged Eesti OÜ vastuse sisu ja mahtu, saab
eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks ajakulu kokku 5,3 tundi.
Ringkonnakohus ei pea ülejäänud arvetes märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja
vajalikuks menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea
hüvitama teise menetlusosalise seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus Paged
Eesti OÜ-lt seisukohta küsinud. Samuti ei ole praegusel juhul põhjendatud hüvitada suhtlusega
kaasnevat kulu seoses kinnistu omaniku vahetusega ega avaldaja asendamisega seonduvate
toimingute kulu. Paged Eesti OÜ lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) võib
pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 1007 eurot (käibemaksuta).
50.4. Puudutatud isiku XII menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isik XII on
kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 930 eurot
(käibemaksuta). Puudutatud isiku XII lepinguline esindaja on puudutatud isiku XII esindamisel
kulutanud 6,2 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku XII lepingulisel
esindajal määruskaebusega tutvumiseks 0,3 tundi, avaldaja seisukohaga tutvumiseks 0,2 tundi,
määruskaebusele seisukoha koostamiseks 5 tundi, avaldaja asendamise taotlusega tutvumiseks
0,1 tundi, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks 0,1 tundi ning menetluskulude
nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta).
Puudutatud isik XII palub hüvitada kulud käibemaksuta.
50.5. Arvestades, et vastuse koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja
määruskaebusega ning arvestades puudutatud isiku XII vastuse sisu ja mahtu, saab eeltoodud
toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks märgitud ajakulu kokku 5,3 tundi. Põhjendatud on
ka ajakulu menetluskulu nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Ringkonnakohus ei pea ülejäänud
menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks
menetluskulude hüvitamise mõttes. Ringkonnakohus leiab, et vastaspool ei pea praegusel juhul
hüvitama avaldaja seisukohaga tutvumise ajakulu, mille osas ei ole kohus puudutatud
isikult XII seisukohta küsinud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada avaldaja asendamisega
seonduvate toimingute kulu. Puudutatud isiku XII lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot
(käibemaksuta) võib pidada põhjendatud ja vajalikuks. Seega kuulub hüvitamisele 870 eurot
(käibemaksuta). Puudutatud isiku XII on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille
ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva
lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-19112
51. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS
§ 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)