1-21-3991/73 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-21-3991 1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3991 (20233001547) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi Tallinna Vangla Viru Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Anne Kirsi erakorraline ettekanne nr 8-8/23/9836-1 A.X suhtes

Kriminaalhooldusalune A.X isikukood XXX; elukoht XXX;

kriminaalkorras karistatud 1-l korral: -

09.06.2021 Viru Maakohtu otsusega KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 a 7 kuud ja 27 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui A.X ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik

A.X Džalalova kriminaalhooldusalune A.X kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2023, 15.05.2023 ja 19.05.2023

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Vangla Viru Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne nr 8-8/23/9836-1 A.X suhtes.

KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele A.X-ile Viru Maakohtu Narva

1-21-3991 2(7) kohtumaja 09.06.2021 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Kohaldada A.X suhtes kohtusaalis

tõkendina vahistamist kohtumääruse täitmise tagamiseks kuni karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumiseni või

vangistuse ärakandmiseni sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 19.05.2023.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o kaitsjatasu summas 280 (kakssada kaheksakpmmend) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel A.X-ilt menetluskuluna riigituludesse 15 (viisteist) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700016563. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määrus edastada A.X-ile ja tema kaitsjale ning Tallinna Vangla Viru Kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Maakohus tuvastas

1. Viru Maakohtu 09.06.2021 otsusega tunnistati A.X süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) - § 118 lg 1 p 1 § 25 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 kohaldamisel vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks -des 1-6 ja lg 2 ppandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 17.06.2021. 2. 27.10.2022 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande ettepanekuga tuginedes KarS § 74 lg le 4 pöörata A.X-ile mõistetud karistus 2 aastat 7 - kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Erakorraline ettekanne oli koostatud seoses sellega, et A.X rikkus kohtu poolt mõistetud kohustust mitte tarvitada alkoholi kolmel korral. 12.10.2022 Politseija Piirvalveametilt laekus teave, et A.X kell 15:07 aadressil

XXX oli visuaalselt alkoholijoobes. Samuti 14.10.2022 Politseija Piirivalveametilt laekus teave, et A.X kell 16:17 aadressil XXX viibis naabri juures, olles alkoholijoobes. 17.10.2022 kell 10:15 toimus korduv elukoha kontroll aadressile . Ka siis oli A.X tarvitanud XXX alkoholi, kuna tulemus oli positiivne 0,193 mg

/l. 3. Viru Maakohtu 02.11.2022 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. KarS § 75 lg 2 p 5 ja lg te 3 ja 4 alusel määrati A.X-ile Viru Maakohtu 09.06.2021 - kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21- livastane 3991 järgi täiendav kohustus, s.o läbida alkoho ravikuur, ning esitada kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule tõend, et ta on selles küsimuses arsti poole pöördunud. 4. 13.01.2023 registreeris Viru Maakohus teise erakorralise ettekande ettepanekuga tuginedes KarS § le 4 pöörata A.X-ile mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 74 lg-

1-21-3991 3(7) päeva vangistust täitmisele. Erakorraline ettekanne oli koostatud seoses sellega, et A.X rikkus kohtu poolt mõistetud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politseija Piirivalveametilt laekunud teave, et 28.12.2022 A.X kell 06:12 aadressil oli XXX nähtavalt alkoholijoobes, mis väljendus selles, et A.X-il oli ebaselge, aeglane kõne. Samuti esinesid koordinatsiooni häired. A.X toimetati Narva politseijaoskonda kainenemisele. Olles Narva politseijaoskonnas A.X-ile oli pakutud läbida alkoholitesti indikaatorvahendiga, millest ta keeldus, ks motiveerides seda sellega, et ta ei näe selle vajadust, kuna ta on kaine. 5. Viru Maakohtu 18.01.2023 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata, kuna usaldusväärselt oli tõendamata KarS § 75 lg 2 p s 2 sätestatud kohustuse rikkumine - . 6. 09.05.2023 registreeris Viru Maakohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna edastatud erakorralise ettekande ettepanekuga tuginedes KarS § 74 lg-le 4 pöörata A.X-ile mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Erakorraline ettekanne oli koostatud seoses sellega, et A.X rikkus kohtu poolt mõistetud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 26.04.2023 oli teostatud kodukülastus aadressile XXX kell 18.20, kus oli kontrollitud ettenähtud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. A.X väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,04 mg/l. Hooldusalune selgitas, et tarvitas bensiini. Samuti rikkus ta -s KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud katseaja kontrollnõuet, mille kohaselt kohustub ta ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Nimelt, A.X

ei ilmunud registreerimisele 08.05.2023 ja ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. Kokkuvõte

kriminaalhooldusaluse seletusest puudub, kuna isik ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda. SA N komandandilt N Z , XXX laekuvad ametnikule ühiselamu kodukorra rikkumiste aktid ja e-kirjad (lisadena erakorralisele ettekandele lisatud ). 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldaja, et A.X katseaeg kulgeb mitterahuldavalt. Kohtu poolt A.X-ile antud võimalus oma käitumisega vabaduses näidata üles soovi muuta oma senist eluviisi, ei ole leidnud kinnitust. Arvestades seda, et A.X

rikub talle kohtu poolt määratud kohustust ja kontrollnõuet, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku, tuginedes KarS § 74 lg 4, pöörata A.X mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Juhul, kui A.X ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt KrMS - § 429 lg 1 p le 1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada A.X tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta ta vahi alla. 8. Kohus määras kõnealuse erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi toimumisajaga 12.05.2023 kell 09:00. K lhooldusametniku Anne ohus võttis ühendust kriminaa Kirsiga täpsustamaks A.X telefoninumbrit selleks, et välja selgitada tema seisukoht seonduvalt kaitsja osalemise taotlemisega. Kriminaalhooldusametnik teavitas kohut, et väidetavalt elab A.X aadressil XXX taotlemata kriminaalhooldajalt elukoha muutmist. 9. 10.05.2023 edastas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande täienduse, kus sisaldus lisainformatsioon, mille kohaselt A.X oli Narva linna ühiselamu üürnik kuni 06.05.2023. A.X rikkus KarS § 75 lg 1 p XXX -s 5 sätestatud katseaja kontrollnõuet, s.o saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks alates 06.05.2023. Samuti A.X lahkus ühiselamust 06.05.2023 ning suundus , kus ta praeguseks viibib. Kohtusse oli saadetud ka munitsipaaleluruumi XXX ülesütlemise avaldus ning SA N vastus päringule, mille kohaselt ülesütlemisavaldusele

keeldus A.X ndus alla kirjutamast, kuid lahkus ühiselamust 06.05.2023 ning suu XXX, kus ta praeguseks viibib. 10. Kohtuistungile, mis toimus 12.05.2023 kell 09:00, hooldusalune A.X ei ilmunud. Kutse oli saadetud aadressile ning kriminaalhooldusalune on selle isiklikult XXX kätte saanud 11.05.2023. 11.05.2023 teatas telefonivestluses XXX aadressil asuva sotsiaalmaja töötaja (tel. XXX), et A.X lahkus hommikul kohtuistungil osalemiseks. 11. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.05 erakorralise .2023 kohtumäärusega lükati ettekande utamine A.X A.X suhtes ar karistuse täitmisele pööramiseks edasi.

1-21-3991 4(7) kohaldati sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja 15. mail 2023 kell 09:00 toimuvale kohtuistungile. Sundtoomine tulemusi ei andnud, sest aadressil XXX

ööbinud A.X lahkus sealt hommikul vara. 12. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.05.2023 kohtumäärusega lükati A.X suhtes esitatud erakorralise ettekande arutamine edasi ning hooldusaluse A.X suhtes kohaldati sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajj 19.05.2023 kell 09:00 toimuvale a kohtuistungile. 13. 17.05.2023 saabusid kohtusse erakorralise ettekande lisad, millest nähtub, et A.X ei ilmunud registreerimisele 16.05.2023 ja ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. Samuti nähtub esitatud teostatud kontrolli käigus oli lisadest, et 16.05.2023

XXX A.X-il tuvastatud joove 0, 216 mg/l.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

14. Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande sisu koos selle täiendus jäi pärast kriminaalhooldusaluse küsitlemist selle juurde, et põhjendatud on tega ning

pöörata mõistetud karistus täitmisele. A.X

15. Kriminaalhooldusalune A.X tunnistas kõiki rikkumisi, leides, et karistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud. tõi välja omapoolsed põhjendused, miks ta on Ta rikkumised toime pannud. 16. Kriminaalhooldusaluse kaitsja tõi välja, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, kuna kaitsealune on esitanud kõikide rikkumiste kohta oma selgitused. A.X-il olid põhjused, miks tarvitada alkoholi. Kaitsealune on osundanud enda terviseseisundile, mis on teinud raskeks kriminaalhoolduse läbimise ja mingit abi ta ei ole saanud. Isiku teadvusetus on mõjuv põhjus kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumiseks. Puuduvad alused karistuse täitmisele pööramiseks. Kaitsealune on täitnud uute kuritegude mittetoimepanemise nõuet.

Maakohtu seisukoht

17. Kohus, v menetlusosalised, on aadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek A.X ning suhtes on põhjendatud rahuldamisele kuuluv. 18. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. e

19. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 20. KrMS § 130 lg 5 kohaselt kohus võib süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtu -

otsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku § s 429 sätestatud korras. 21. KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. 22. Usald kriminaalhooldusalune A.X rikkus usväärselt on tõendatud see, et 26.04.2023 t, mille kohaselt oli tal keelatud tarvitada alkoholi. kohtu poolt määratud kohustus Kõnealu on tõendatud või narkootikumide ne rikkumine 26.04.2023 koostatud alkoholitarvitamise kontrollimise protokolliga, mis oli koostatud aadressil XXX. Kriminaalhooldusalusel oli tuvastatud alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, samuti oli fikseeritud A.X väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,04 mg/l. Antud rikkumise

1-21-3991 5(7) kohta oli samal päeval koostatud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise protokoll, millest nähtub, et kriminaalhooldusalune viibis toas nr XXX, tal oli tuvastatud alkoholijoove 1,04 mg/l, kohal oli ka ühiselamu elanike poolt välja kutsutud politsei. Kohtuistungil tunnistas A.X eeltoodud rikkumist, selgitades eeltoodu aset leidmist enda valude leevendamisega. S . Kohtul ei ole eega puudub kohtul alus kahelda selles, et käesolev rikkumine on aset leidnud alust kahelda selles, et A.X-il esinevad valud, mille leevendamiseks on aga ka muid vahendeid peale alkoholi. Seega kohtu hinnangul puudus A.X-il mõjuv põhjus, mis õigustaks eeltoodud rikkumise toimepanemist. 23. Ka on kohtu hinnangul tõendatud see, et 16.05.2023 tatud kontrolli käigus XXX teos oli A.X-il tuvastatud joove 0, 216 mg/l. Antud rikkumise kohta oli samal päeval koostatud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise protokoll, millest nähtub, et isik elab aadressil XXX - tegu on sotsiaalmajaga. Isikul on teostatud kohustuse kontroll, mis on positiivne 0 – , 216 mg/l - – alkoholi suhtes. Samal päeval koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt esinesid kriminaalhooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. Kohtuistungil tunnistas A.X eeltoodud rikkumist. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et ka see rikkumine on toime pandud tahtlikult ning puudub mõjuv põhjus, mis õigustaks selle rikkumise toimepanemist. 24. Kohtule 09.05.2023 esitatud registreerimisle , et 08.05.2023 ei hega on tõendatud ka see ilmunud A.X registreerimisele ja ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest. Registreerimis , et A.X 24.04.2023 registreerimisel ning kinnitas lehelt nähtub see käis oma allkirjaga, et on teadlik järgmisest registreerimisele ilmumise kuupäevast ehk 08.05.2023. Ka kohtuistungil kinnitas kriminaalhooldusalune, et erakorralisest ettekandest nähtuv teave vastab tegelikkusele ning ta ei saanud ilmuda registreerimisele, kuna oli teadvusetu kuskil tänaval. Kohus leiab, et tegemist on kriminaalhooldusaluse paljasõnalise väitega, sest kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks eeltoodu aset leidmist. Samuti eluliselt ustav on see, et kui A.X oleks tõesti olnud kuskil Narva linnas tänaval teadvusetuna, siis oleks talle ka 08.05.2023 kutsutud kiirabi. 25. 17.05.2023 kohtule esitatud lisadest nähtub ka teine registreerimiskohustuse rikkumine, nimelt see, et A.X ei ilmunud registreerimisele 16.05.2023. 19.05.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et A.X oli teadlik 16.05.2023 kohtumisest, kuna samal päeval teatati talle, et tuleb ilmuda kriminaalhooldusosakonda kell 13:00. Kohtul puudub alus kahelda eeltoodus. Seega leidis kohtu hinnangul tõendamist ka 16.05.2023 registreerimiskohustuse rikkumine. 26. Vastavalt 10.05.2023 kohtule edastatud Tallinna Vangla lisainformatsioonile on A.X rikkunud ka KarS § 75 lg 1 p s 5 sätestatud kontrollnõuet - , s.o saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Nii nähtub munitsipaaleluruumi ülesütlemise avaldusest nr 3-12/181, et eluruumi Narva linnas XXX elumajas nr XXX eluruumi nr

SA N XXX üürileandja – – ütleb A.X-iga 21.04.2014 sõlmitud üürilepingu üles ja loeb selle lõppenuks alates 05.05.2023. Samuti nähtub kohtule esitatud lisadokumentidest, et ülesütlemisavaldusele keeldus A.X alla kirjutamast, kuid lahkus ühiselamust 06.05.2023 ning suundus XXX, kus ta praeguseks viibib. Kriminaalhooldusalune kinnitas kohtuistungil, et eespool toodu vastab tegelikkusele ning ta ei ole ametniku poole pöördunud saamaks loa elukoha vahetamiseks Seega on tõendatud . ka see, et A.X - rikkus KarS § 75 lg 1 p s 5 sätestatud kontrollnõuet, sest üürilepingu lõpetamisel oli tal võimalik koheselt teavitada ka sellest kriminaalhooldajat, mida ta aga

paraku ei teinud. 27. Kohtu hinnangul on A.X need rikkumised (registreerimistele mitteilmumine, 26.04.2023 ja 16.05.2023 tuvastatud alkoholi tarvitamine, -s 5 KarS § 75 lg 1 p sätestatud kontrollnõude täitmata jätmine) toime pannud tahtlikult. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3 .2). Mõjuv on põhjus, mille -1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9 tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). Esitatud materjalides miski ei viita sellele, et A.X-il esinesid

1-21-3991 6(7) temast mittesõltuvad asjaolud, mis tingisid kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise või mingi - mõjuv põhjus. Arvestades seda, et käesolev erakorraline ettekanne on juba kolmas, ei ole kohtul alust kahelda lles, A.X-ile se et on selgitatud kontrollnõudeid, lisakohustusi ja nende täitmise vajalikkust. Ka on väljaspool vaidlust see, et A.X oli teadlik sellest, et talle mõistetud karistus võidakse täitmisele pöörata kui ta ei suuda edukalt läbida kriminaalhooldust. Seega leiab kohus, et Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldus osakonna kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes A.X-ile tehtud etteheide on objektiivselt õige ning seega esineb formaalne alus karistuse täitmisele pööramiseks. 28. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukohta, kas A.X poolt toime pandud rikkumistele on võimalik reageerida mõne leebema meetme kohaldamisega. Kohus leiab, et arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu see võimalik ja põhjendatud ei ole. Tegemist on kolmanda A.X suhtes kohtuotsuse erakorralise ettekandega pärast süüdimõistva kuulutamist, millega jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata. Kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitustest ning SA N, komandandilt N Z ametnikule laekunud XXX ühiselamu kodukorra rikkumiste aktidest ja e-kirjadest, mis on lisadena erakorralisele ettekandele lisatud see, et paraku ei ole A.X teinud varasematest , nähtub erakorralistest ettekannetest vajali ning kke järeldusi ning hoidunud alkoholi tarvitamisest välistada ei saa ka kriminaalhooldusaluse alkoholisõltuvust Kohus ei saa arvestamata jätta ka . seda, et kohtusse saabunud teabe kohaselt on A.X käitumise tagajärjel temaga lõpetatud elukoha üürileping ning käesoleval ajal viibib A.X sotsiaalmajas aadressil XXX, millest kriminaalhooldusametnik ei teadnud erakorralise ettekande koostamise ajal. Eeltoodu viitab sellele, et A.X test kohtu ei ole teinud vajalikke järeldusi varasema leebematest reaktsioonidest tema rikkumistele selle kriminaalhoolduse ajal . 29. Eeltoodust tulenevalt seega see, et A.X

on tõendatud on rikkunud KarS § 75 lg 1 ps 2, 5 ning lg 2 p-s 2 deid ja kohustus Kohtu hinnangul pole de sätestatud kontrollnõu t. võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selles osas, et eeltoodud samasisulisi rikkumisi enam ei esine kehtiva katseaja jooksul, arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu, kus kohus on korduvalt andnud A.X-ile võimaluse katseaja edukaks läbimiseks

ning enda eluviisi muutmiseks. 30. K senist kriminaalhoolduse kulgu ning arvestades seda, et ohus, olles analüüsinud tuvastamist leidis see, et A.X pani toime uued erinevasisulis rikkumis , leiab, et ed ed tegemist pole isikuga, ne kriminaalhoolduse edaspidiselt On kes on võimeli edukalt läbima. ilmselge, et ilma abita ei ole A.X

võimeline iseseisvalt alluma nõuetekohaselt kriminaalhooldusele. Seda kinnitab ka asjaolu, et nähtuvalt Viru Maakohtu 18.01.2023 määrusest on A.X pärast Viru Maakohtu 02.11.2022 määrusega täiendava kohustuse

määramist (läbida alkoholivastane ravikuur ning esitada kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend) 22.11.2022 esitanud kriminaalhooldusametnikule arstitõendi, mille kohaselt on ta läbinud võõrutusravi üheks aastaks alates 09.11.2022. Seega oleks ta pidanud olema suuteline hoiduma alkoholi tarvitamisest kuni 09.11.2023, mida paraku ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on vähemalt käesoleva ammendunud kõik võimalused A.X mõjutamiseks ks ajaks vabaduses . Seega

alle Arvestades A.X ei jää midagi muud üle, kui pöörata t mõistetud karistus täitmisele. poolt selles kriminaalasjas toime pandud kuritegu, on just alkoholi kuritarvitamine see, mis kutsub esile kriminaalhooldusaluse kriminaalkorras karistatavat tegevust. Seega olles teadlik eeltoodust ei ole kriminaalhooldusalune vaatamata sellele suutnud kriminaalhoolduse jooksul hoiduda korduvalt alkoholi tarvitamisest ning teinud vajalikke järeldusi enda varasematest samasisulistest rikkumistest. 31. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotluse ja pöörab KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele A.X-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.06.2021 kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva Arvestades seda, et süüdimõistetu on pahatahtlikult rikkunud vangistust. kriminaalhooldus nõudeid ning hoidnud kohtumenetlusest kõrvale (kohus kohaldas sundtoomist kohtuistungile), siis on põhjendatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdimõistetu vahistada. KrMS § 130 lg 5 kohaselt süüdimõistetu A.X

1-21-3991 7(7) võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS § s 429 sätestatud - korras. Riigikohus on selgitanud, et KrMS 130 lg-s § 5 on sätestatud sellise süüdimõistetu vahistamise võimalus, kellele ei mõistetud karistuseks kohe ärakandmisele kuuluvat vangistust ja kes seetõttu viibib vabaduses, kuid on hoidunud või võib hoiduda kõrvale kohtuotsuse täitmisest ning kui on olemas üks KrMS § 429 lg-s 1 loetletud tingimustest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-59-06, p 7). Käesoleval juhul esineb KrMS § 429 lg 1 p s 1 sätestatud tingimus. Kohus leiab, et - süüdimõistetu suhtes raskeima tõkendiliigi, s.o vahistamise kohaldamine on põhjendatud ja vajalik, sest esineb suur tõenäosus, et ei lähe vabatahtlikult vanglasse karistust A.X kandma, sest ta on hoidnud kõrvale nii erakorralise ettekande arutamisest kui ka registreerimiskohustuse t , samuti ei taotlenud luba elukoha muutmiseks. äitmisest 32. Kohtuistungil osales kriminaalhooldusaluse kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leelo Viil. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 295, 20 eurot. Vastavalt -le 1 KrMS § 80 tuleb kõnealune menetluskulu A.X-ilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et A.X-ile majanduslikku olukorda ja resotsi enamik menetluskuludest aliseerumisväljavaateid silmas pidades tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Seega peab kohus põhjendatuks mõista A.X-ilt välja 15 eurot menetluskulude katteks. Kohus leiab ka seda, et A.X-ile võib anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, kuna kohus otsustas, et põhjendatud on pöörata täitmisele täitmata jäänud karistus ning kinnipidamisasutuses ei ole garanteeritud töötegemise võimalus. 33. Kohus ei määratle küll konkreetseid osi, mille kaupa peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS § s 3 öelduga. Erinevalt KarS § -s 180 lg- - st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetulek - u aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 34. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § § 432 lg -dest 427

ja 3.

/ / allkirjastatud digitaalselt