Legislator Case Law & Legislation
2-23-5194/8 AI generated

2-23-5194/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-5194/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. K. (hageja) esitas 4. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XX.XX.XXXX XXX Perekonnaseisuosakonnas. Hageja soovib abielu lahutamist, sest abielulised suhted on lõppenud aastaid tagasi, kostjal on alkoholiprobleemid ja tal esinevad raskused pere ülalpidamisega. Abielu ei saa lahutada perekonnaseisuasutuses, sest kostja keeldub sinna tulemast.

Legislator headnote

AI generated

2-23-5194/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

Keywords

AI generated
alcohol abuse deportation despite health issues unfit notwithstanding health condition unreasonableness of return to Afghanistan expired residence permit obstacles to return
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Õigeksvõtul põhinev otsus

Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5194 Tsiviilasi

A. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. K, isikukood XXX; Kostja K. K, isikukood XXX. Menetlus kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada A. K. ja K. K. abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX XXX.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A. K. (hageja) esitas 4. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XX.XX.XXXX XXX Perekonnaseisuosakonnas. Hageja soovib abielu lahutamist, sest abielulised suhted on lõppenud aastaid tagasi, kostjal on alkoholiprobleemid ja tal esinevad raskused pere ülalpidamisega. Abielu ei saa lahutada perekonnaseisuasutuses, sest kostja keeldub sinna tulemast.

2. Kostja 18. mai 2023 kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks ja märkis, et ei soovi istungit.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

5. Arvestades hagiavalduses toodut ja kostja vastust, on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s

67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 alusel lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

8. Kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale (TsMS § 455 lg 2). Kohus edastab jõustunud kohtulahendi rahvastikuregistrile kande tegemiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik