2-22-18759/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-18759

Tsiviilasi

I.G avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr xxx

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): I.G (isikukood XXX), lepinguline

esindaja G.B (e-post XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja): A F OÜ (endine

Osaühing A F, registrikood xxx, asukoht xxx),

lepinguline esindaja S R (e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.G avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas

nr xxx rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

3. Rahuldada puudutatud isiku A F OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

4. Määrata kindlaks puudutatud isiku A F OÜ menetluskulude rahaline suurus

ning mõista avaldajalt I.G-lt puudutatud isiku A F OÜ kasuks välja puudutatud

isiku A F OÜ menetluskulud 900 eurot.

5. I.G-l tuleb temalt väljamõistetud menetluskulud kanda J I OÜ arvelduskontole

xxx märkides viitenumbri xxx.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui

5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

1. I.G esitas 14.12.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr xxx. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 29.06.2012

kohtumäärus tsiviilasjas xxx, millega kinnitati I.G pankrotimenetluses koostatud

lõpparuanne ja lõpetati võlgniku pankrotimenetlus. Määruse resolutsioonis märgiti iga

võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. B AS nõue

jäi rahuldamata 1274,90 euro ulatuses. Kohtumäärus jõustus 09.11.2012.

2. Täiteasi nr xxx on kohtutäitur R.B menetluses. Kohtutäitur teatas 11.01.2023, et

täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 29.06.2012 määrus tsiviilasjas xxx ja

sissenõudja Osaühing A F 07.12.2018 esitatud täitmisavaldus. Sissenõudja õigusjärglus on

kohtutäiturile tõendatud Tallinna notar G S 30.06.2022 koostatud ja tõestatud nõude

loovutamise lepinguga nr xxx. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas xxx lõpetati

avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtumäärus jõustus 23.10.2018.

Täitemenetluse kestel ei ole kohtutäitur võlgnikuga maksegraafikut sõlminud. Kohtutäiturile

teadaolevalt ei ole täitemenetluse ajal toimunud kohtumenetlusi võlgniku vara üle.

3. Sissenõudja A F OÜ (endine Osaühing A F) palub jätta avalduse täies ulatuses

rahuldamata. B AS loovutas oma nõude puudutatud isikule. Nõude täitmise aegumine katkes

ja algas uuesti esimest korda täitmisele esitamisega, s.o alates 06.12.2018, mil sissenõudja

esitas nõude täitmisele kohtutäiturile R.B .

4. Avaldaja leiab, et nõude täitmise tähtaeg hakkas kulgema alates 23.10.2008, st alates

nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja panga nõudele

vastuväidet ei esitanud. Avaldaja on seisukohal, et nõude täitmise tähtaeg ei saaks olla

avaldaja suhtes kuni 2028. aastani, aga maksimaalselt ka kuni 09.11.2032. aastani. Direktiiv

annab aluse avaldaja kaebuse rahuldamiseks. Kohus on seotud sissenõudja esialgse

seisukohaga, mille kohaselt käesoleva täitedokumendi sundtäitmine aegub 06.03.2023.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse

lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta

ei ole esitatud vastuväiteid.

6. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või

muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

7. Vaidlusaluses täiteasjas nr xxx on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.06.2012 määrus

tsiviilasjas nr xxx, mis jõustus 09.11.2012 ja millega märgiti mh sissenõudja tunnustatud

nõude osa, mille ulatuses võlausaldajal jäi raha saamata, s.o 1274,90 eurot. Poolte vahel

puudub vaidlus, et täitedokument esitati esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 06.12.2018.

8. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates

23.10.2008, st alates nõuete kaitsmise koosolekust. TsÜS § 157 lg 3 sätestab, et

pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat

pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Viidatud säte märgib üheselt, et pankrotimenetluses

tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab pankrotimenetluse lõppemisest arvates.

Pankrotimenetlus lõppes 29.06.2012 määrusega (jõustus 09.11.2012), mis on ühtlasi ka

vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks. Puuduvad alused teistsuguse järelduse tegemiseks.

9. Täiteasjas nr xxx oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 3 tulenevalt

kõige varem aegunud 09.11.2022, s.o pankrotimenetlust lõpetava ja täitedokumendiks oleva

kohtumääruse jõustumisest. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et jõustunud kohtulahendiga

tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja

algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega (TsÜS § 159 lg 1).

Käesolevas asjas on nii kohtutäitur kui ka sissenõudja esile toonud, et avaldus täitemenetluse

algatamiseks esitati esmakordselt 06.12.2018. Avaldaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud.

Täitemenetluse algatamise hetkeks ei olnud sissenõudja nõue aegunud. Seega juhindudes

TsÜS § 159 lg 1 katkes nõude täitmise aegumine 06.12.2018 ja algas samal hetkel uuesti.

Kuna nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1), siis ei ole

vaidlusalune nõue veel aegunud.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud avaldus jätta rahuldamata, kuivõrd täiteasjas nr xxx

täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole käesolevaks hetkeks aegunud. Kohus ei pea

avaldaja seisukohta, et tema suhtes ei saa sundtäitmine kesta 20 aastat, asjakohaseks. Avaldaja

suhtes algas käesolevas asjas vaidluse all olevast täitedokumendist tuleneva nõude

sundtäitmine alles detsembris 2018. Seega ei toimu tema suhtes sama nõude osas sundtäitmist

20 aastat. Ühtlasi on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust

füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) ega avalduse täienduses viidatud Euroopa Liidu

Parlamendi ja Nõukogu 20.06.2019 direktiiv 2019/1023, kuivõrd need ei mõjuta käesolevas

asjas täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaega ning aegumistähtaja alguse ja

katkemise asjaolusid.

Menetluskulud

11. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab ka avalduse rahuldamata, siis on

põhjendatud jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud avaldaja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

13. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulu.

15. Puudutatud isiku 04.05.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku

menetluskulud kokku summas 900 eurot (õigusabikulud käibemaksuta). Lepingulise esindaja

kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

o

asjaolude ja materjaliga tutvumine, seisukoha ettevalmistamine (sh tõendite tellimine,

kogumine, nendega tutvumine ja analüüs) ning 16.01.2023 seisukoha koostamine ja

kohtusse esitamine (sh seisukoha lisade komplekteerimine) (5 tundi);

o

avaldaja 27.01.2023 seisukohaga ning 20.02.2023 avalduse täiendusega (sh selle lisa)

tutvumine ja analüüs (1 tund 30 minutit);

o

08.03.2023 kohtunõudega tutvumine ja analüüs ning 14.03.2023 seisukoha

koostamine ja kohtusse esitamine (30 minutit);

o

20.03.2023 vastusega tutvumine ja analüüs ning 20.03.2023 vastuse koostamine ja

kohtusse esitamine (30 minutit).

16. Avaldaja ei esitanud kohtule oma seisukohta puudutatud isiku menetluskulude nimekirja

osas.

17. Lepinguline esindaja on osutanud puudutatud isikule õigusabi tunnihinnaga 120 eurot

(käibemaksuta). Puudutatud isikut esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele

vastav isik. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49

senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga

(Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu määr mõistlik.

18. Edasi kontrollib kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud

on puudutatud isiku õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg,

arvestades asja mahtu, põhjendatud. Puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 7 tundi 30 minutit (5 tundi + 1 tund 30

minutit + 30 minutit + 30 minutit). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on puudutatud

isiku õigusabikulu kokku 900 eurot (7 tundi 30 minutit × 120 eurot).

19. Kohus arvestab puudutatud isiku õigusabikulud ilma käibemaksuta. Menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10). Puudutatud isik kinnitas kohtule, et ta saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

20. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks

900 eurot, mis kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et

sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja

olemust, ka põhjendatud. Puudutatud isiku taotlusel tuleb määrata kindlaks kohtulahendi

täitmise viis selliselt, et väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole.

21. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik