2-23-4728/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4728

Kohtuasi

X hagi Journalism Development Network, Inc., W ja F

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju

tekitava käitumise lõpetamiseks ja kahjuhüvitiste

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja

I

Journalism

Development

Network,

Inc.

(Ameerika Ühendriikide registrikood D12095097)

Kostja II W

Kostja III F

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena vastu X määruskaebuse lisad 1–20.

2. Jätta Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus muutmata.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud X kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-4728

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 27.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Journalism Development

Network, Inc. (kostja I), W (kostja II) ja F (kostja III) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti Vabariigi kodanik, kes elas ja töötas alates 02.02.2014

Araabia Ühendemiraatides Dubais. Seal elavad jätkuvalt ka hageja elukaaslane ja laps. Hageja

töökohaks oli kuni 10.05.2022 globaalselt tegutsev äriühing C LLC. Hageja naasis Eestisse

pärast Araabia Ühendemiraatides töö- ja elamisloa kehtetuks tunnistamist 30.06.2022. Kostjad

avaldasid 03.05.2022 hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid Organized Crime and

Corruption Reporting Project (OCCRP) veebilehel www.occrp.org ilmunud artiklis Dubai

Uncovered: Data Leak Exposes How Criminals, Officials, and Sanctioned Politicians Poured

Money Into Dubai Real Estate. Kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid ja tema au

teotavaid andmeid, millega on jämedalt rikutud hageja isikuõigusi, sh inimväärikust, õigust aule

ja väärikusele, õigust heale nimele, õigust eraelu puutumatusele ja privaatsusele ning õigust

informatsioonilisele

enesemääratlusele. Lisaks

hageja kohta ebaõigete faktiväidete

(alternatiivselt väärtushinnangute) avaldamisele on kostjad rikkunud isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seaduse sätteid, töödeldes ja avaldades

õigusvastaselt ja hageja nõusolekuta tema isikuandmeid.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja maakohtule hagi tagamise avalduse, milles palus

kohustada kostjaid asendama hagis nimetatud artiklis hageja praegune ja endine nimi (Q)

pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isikut tuvastada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju

Maakohus

keeldus

28.03.2023

määrusega

hagi

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel ja jättis hagi tagamise avalduse

rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud kostjate vastu, kes ei ole Eesti

Vabariigi kodanikud ega Eestis registreeritud äriühingud ning nende eeldatav elukoht või

registreeritud asukoht asub väljaspool Eestit. Hagiavalduse kohaselt on kostja I Ameerika

Ühendriikides registreeritud äriühing, kostja II elukoht on Ameerika Ühendriikides ning

kostja III töökoha aadressiks on märgitud Norra Kuningriik.

3.2. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta

sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (nn Brüsseli I bis määrus). Arvestades, et kostja I

asukoht ja kostja II elukoht on Ameerika Ühendriikides, tuleb kostjate I ja II puhul

kohtualluvuse määramisel lähtuda TsMS sätetest. Kohtule teadaolevalt ei ole Eesti sõlminud

Ameerika Ühendriikidega välislepingut ning kohtualluvus ei tulene ka Brüsseli I bis sätetest.

TsMS § 94 järgi võib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud

teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.

2-23-4728

Hageja on viidanud Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt võib füüsiline isik, kelle õigusi

on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabe sisuga, pöörduda kahju hüvitamise nõudega

kogu kahju osas ka selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese. Hagiavalduses esitatud

asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et hageja põhihuvide kese asus kahju tekkimise ajal

(artikli avaldamise ja hagejal töökoha kaotamise ja sissetuleku vähenemise ajal) Dubais: hageja

elas ja töötas seal alates 2014. aastast, omab seal kinnisvara (maja ning korteriomand), samuti

elavad seal tema elukaaslane ja laps. Seisukohale, et hageja huvide kese on Eestis, ei saa asuda

seetõttu, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik, tema elukoht asub rahvastikuregistri järgi

Kastre vallas Tartu maakonnas ning ta on võtnud ennast Eestis alates 07.07.2022 töötuna arvele

ning töötanud 05.10.2022 sõlmitud töölepingu alusel kuni 13.02.2023 E OÜ-s

müügiesindajana. Hagile lisatud töölepingu järgi pidi hageja täitma S Inc-ga sõlmitud lepingus

sätestatud kohustusi kasutajaettevõttele Z, Inc. ja selle tütarettevõtetele. Töölepingu järgi oli

hageja töökohaks kasutajaettevõtte asukoht Tartus ja kodukontor, kuid kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et hageja oleks tegelikult täitnud tööülesandeid kasutajaettevõtte

asukohajärgses kohas. Seetõttu ei järeldu töölepingust hageja seost Eestiga. Hageja ei ole

veenvalt põhistanud, et ta regulaarselt realiseerib oma huve just Eestis. Praeguses asjas

väljatoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et hageja alaline elukoht või põhihuvide kese oleks

kahju tekkimise ajal olnud Eestis. Seega ei allu kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi Eesti

kohtule.

3.3. Kuivõrd kostja III tööandja asukoht on Norra Kuningriigis, saab lähtuda eeldusest, et

kostja III elukoht on Norra Kuningriigis. Seega tuleb kostja III suhtes kohtualluvuse

kindlaksmääramisel kohaldada tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (nn Lugano 2007 konventsioon).

Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg 3 kohaselt saab isikut, kelle alaline elukoht on sama

konventsiooniga seotud riigis, kaevata konventsiooniga seotud teises riigis kahju õigusvastase

tekitamise puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda.

Hagi asjaolusid arvestades ei ole Eesti Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg 3 mõttes paik, kus

kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda. Kahju tekitamisest tuleneva hagi

kohtualluvuse määramisel tuleb nii Lugano 2007 konventsiooni kui ka TsMS järgi kahju

tekkimise koha määramisel lähtuda sellest, millises kohas kahjulikud tagajärjed esmalt

ilmnesid. Kui kahju ilmnes hageja elukohas, tuleb hinnata, milline oli hageja alaline elukoht ja

põhihuvide kese kahjuliku tagajärje ilmnemise hetkel. Kuivõrd kahju tekitavaks sündmuseks

oli hageja kohta veebiväljaandes artikli avaldamine ning hageja elas ja töötas artikli avaldamise

ajal Dubais, siis tekkis hagejal kahju Dubais, mitte Eestis. Väidetavalt kolis hageja Eestisse

2022. a juulis, seega alles ligikaudu kaks kuud pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja

kahju ilmnemist. Asjaolust, et hageja nõuab kahjuna hüvitist 36 kuu sissetulekute vähenemise

eest ning on viibinud sellest 34 kuud Eestis, ei tulene, et kohtuasi allub Eesti kohtule. Jätkuv

majanduslik kahju töötasu vähenemisest on käsitatav üksnes kahju tekitanud sündmuse

järelmõjuna. Kahju tekitanud sündmuse toimumise järel elukoha vahetamisega ei saa muuta

kohtualluvust.

3.4. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe

või eksisteeriksid muud alused, mis annaksid aluse asja menetlemiseks Eesti kohtus,

sh Harju Maakohtus. Praegusel juhul ei allu asi Harju Maakohtule ka TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja

3 ega lg 2 alusel. Hageja ei ole toonud esile erakordseid asjaolusid, millest tulenevalt ei saaks

hagejalt oodata kohtus käimist Ameerika Ühendriikides, Norra Kuningriigis või Dubais.

Kõnealuseks erandlikuks asjaoluks ei ole see, et Ameerika Ühendriikides ja Norra Kuningriigis

on oluliselt kallim kohtusse pöörduda kui Eestis ning hagejal väidetavalt ei ole oma õiguste

kaitseks piisavalt rahalisi vahendeid. Väidet nimetatud välisriikides õigusteenuse tasumiseks

2-23-4728

piisavate rahaliste vahendite puudumise kohta ei ole hageja ka tõendanud. Üksnes asjaolud, et

vaidlusalune artikkel on ka Eestis interneti kaudu kättesaadav ning artiklis kirjutatakse hagejast

kui Eesti Vabariigi kodanikust, ei anna alust asuda seisukohale, et asi allub TsMS § 72 lg 1 p 3

alusel Eesti kohtule.

3.5. Hagi tagamise otsustamisel peab kohus hindama, kas esinevad kõik hagi tagamise

eeldused, sh kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks

olevad asjaolud on põhistatud. Kuivõrd kohus jätab hagi menetlusse võtmata, tuleb ka hagi

tagamise avaldus jätta rahuldamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise uuesti otsustamiseks.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS §-i 94. Ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

edaspidisest rikkumisest hoidumise nõue alluvad TsMS § 94 alusel Eesti kohtule. Kolides

Dubaist Eestisse elama, ei jätnud hageja sinna maha oma au ja väärikust, mida vaidlusaluse

artikliga jätkuvalt rikutakse. Artikkel on interneti teel kättesaadav ka Eestis. Maakohus jättis

arvestamata, et hageja kaotas artiklis hageja kohta avaldatud andmete tõttu 2023. a veebruaris

oma töökoha E OÜ-s. Tehes artikli Eestis kättesaadavaks, pidid ka kostjad mõistma, et neid

võidakse Eestis hageda. Arvestades, et hageja tööleping Dubais lõppes 10.05.2022 ja hageja

kolis 2022. a juuli alguses Eestisse elama, on valdav osa sissetulekute vähenemisest tingitud

kahjust tekkinud Eestis. Seega on kostjate tegevusega põhjustatud kahjulikud tagajärjed

saabunud Eestis.

4.2. Maakohus on Euroopa Kohtu praktikat eirates leidnud, et hageja huvide kese ei ole Eestis.

Euroopa Kohtu senise praktika kohaselt võib füüsiline isik, kes leiab, et tema õigusi on

väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, pöörduda kahju hüvitamise nõudega

kogu kahju osas ka selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese (EKo 25.10.2011,

C-509/09 ja C-161/10, eDate Advertising GmbH jt v X ja MGN Limited, p 48). Lisaks leidis

Euroopa Kohus 17.10.2017 otsuses kohtuasjas C‑194/16, et kuna väidetava kannatanu võimalus

pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas hagiga selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema

huvide kese, on põhjendatud tõrgeteta õigusemõistmise huviga, ei ole tähtsust asjaolul, kas

viimase puhul on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga (p 38). Seega, tulenevalt Euroopa

Kohtu tehtud otsusest alluvad ka hageja nõuded Eesti kohtule, kui Eestis on hageja huvide kese

(vt ka RKTKm 21.12.2017, 2-16-4631, p 17). Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab ja

töötab Eestis, mistõttu on hageja põhihuvide kese Eestis. Seega allub hagi Eesti kohtule.

4.3. Maakohus on menetlusse võtmisest keeldumisel jätnud suurema osa hagiavaldusele lisatud

tõenditest arvestamata. Hageja on tõendanud, et alates 2022. a juulikuust on tema elukoht

Eestis. Kohus ei põhjendanud, kuidas saab hageja põhihuvide kese asuda Dubais, kui tal ei ole

luba seal elada ja töötada. Hageja rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 13.06.2011 XXX,

Tartumaa. Hageja asus sinna elama, kui ta 2022. a juulis Eestisse naasis. Lisaks võttis hageja

end 07.07.2022 Eestis töötuna arvele ning töötas alates 05.10.2022 sõlmitud töölepingu alusel

E OÜ-s kuni töölepingu lõppemiseni 28.02.2023. Töölepingu järgi oli hageja töökoht

kasutajaettevõtte asukoht Tartus ja kodukontor. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest

nähtuks muu töö tegemise koht. 2022. a tuludeklaratsiooni järgi on hageja teeninud Eestis tulu.

Sama kinnitavad mh töötamise registri väljavõte, TSD koondandmed, palgalipikud, töölepingu

sõlmimise eelselt peetud e-kirjavahetus tööandjaga, hageja Eesti aadressile edastatud

maamaksuteade, hageja töötuna arvele võtmine ja talle koostatud tegevuskava ning Maksu- ja

2-23-4728

Tolliameti väljastatud maksuresidentsuse tõend. Hagejal on Eesti telefoninumber ja

arvelduskonto Eesti pangas. Hageja elukaaslane ja laps elavad küll Dubais, aga kuna hagejal

pole võimalik seal elada ja töötada, ei saa hageja pere elukohta pidada tema elukohaks. Kohus

ei ole tuvastanud ka mõnda kolmandat riiki, kus oleks hageja elukoht.

4.4. Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg 3 järgi tuleb kostja III vastu esitada hagi Eesti kohtule,

kuna hagejate isiklike õiguste jätkuv rikkumine toimub hageja elukohas Eestis. Kahju tekkimise

kohaks ei saa olla Norra, sest hageja pole seal kordagi viibinud.

4.5. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja tugines hagis IKÜM-i rikkumisele ning esitas

isiklike õiguste rikkumise lõpetamise nõude IKÜM art 17 lg 1 p-de a ja d alusel. IKÜM art 79

lg 2 järgi võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtus, kus asub andmesubjekti alaline

elukoht. Kuivõrd hageja alaline elukoht on Eestis, allub IKÜM art 79 lg 2 alusel kostjate I–III

vastu esitatud hagi Eesti kohtule.

4.6. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi alluvus Harju Maakohtule ei saa tuleneda TsMS § 72

lg 1 p-dest 2 ja 3 ning lg-st 2. Hagejal pole võimalik hageda kostjaid Ameerika Ühendriikides

ja Norra Kuningriigis, kuivõrd tal puuduvad selleks piisavad sissetulekud. Hageja töötasu

vahemikus 05.10.2022–28.02.2023 oli 1025,44 eurot kuus ning hetkel on hageja töötu.

Ameerika Ühendriikides läheks kohtupidamine maksma arvestuslikult 4–6 miljonit dollarit

ning Norra Kuningriigis 150 000–250 000 eurot. Hageja ei oleks suuteline selliseid kulusid

kandma, mistõttu ei ole kohtupidamine tema jaoks nendes riikides objektiivselt võimalik.

Ameerika Ühendriikides ega Norra Kuningriigis ei oleks hagejal võimalik ka menetlusabi

saada, sest au teotamise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamiseks nendes riikides

menetlusabi ei anta. Hagejale Dubais kuuluva kinnisvara väärtus on väiksem kui üks miljon

dollarit, mistõttu ei piisaks ka selle võõrandamisest saadavast varast, et kostjaid I ja II Ameerika

Ühendriikides hageda. Asjaolust, et hageja on võimeline tasuma advokaaditeenuse eest Eestis,

ei saa järeldada suutlikkust pidada kohtuvaidlust väliriigis, kus menetluskulud oleksid kordades

suuremad. Asi on ka TsMS § 72 lg 1 p 3 alusel Eestiga seotud, kuna artikkel on kättesaadav

Eestis, selles kirjutatakse hagejast kui Eesti Vabariigi kodanikust ning ka kahjulike tagajärgede

saabumise koht on Eesti.

4.7. Kohus jättis põhjendamatult hagi tagamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-iga 659 jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Hageja on määruskaebuse lisadena 1–20 esitanud uued tõendid. Ringkonnakohus võtab need

TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel vastu.

8. Hagiavalduse kohaselt elas ja töötas hageja väidetavalt tema kohta ebaõigeid andmeid

sisaldava artikli veebilehel www.occrp.org avaldamise ajal Dubais, kus talle kuulub kinnisvara

(maja ja korter) ning kus elavad siiani tema elukaaslane ja laps. Hageja väitel kaotas ta artikli

avaldamise tõttu 10.05.2022 oma töökoha Dubais ning ei suutnud endale uut erialast ja

samaväärse töötasuga tööd leida. Sellest tulenevalt tunnistati 30.06.2022 kehtetuks hageja

2-23-4728

elamis- ja tööluba Araabia Ühendemiraatides ning hageja pidi sealt lahkuma ning asuma

Eestisse elama. Hagiavalduse kohaselt ütles artiklis avaldatud ebaõigete väidete tõttu ka hageja

Eesti tööandja üles temaga 05.10.2022 sõlmitud töölepingu ning hageja viimane tööpäev oli

28.02.2023.

9. Hageja nõuab kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist, õiguste rikkumise lõpetamist

ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt

sissetuleku kaotuses perioodi 10.05.2022–27.03.2023 eest 191 016,18 euro ulatuses (perioodi

10.05.–04.10.2022 igakuine sissetulek 18 750 eurot, perioodi 05.10.2022–28.02.2023 igakuine

sissetulek 17 724,56 eurot, perioodi 01.03.–27.03.2023 sissetulek 16 330,64 eurot) ja perioodi

28.03.2023–10.05.2025 eest 477 217,74 euro ulatuses, s.o kokku on varalise kahju hüvitise

summa 668 233,92 eurot.

10. TsMS § 70 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse,

millal võib asja menetleda Eesti kohus; asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle

lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS-s rahvusvahelise

kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti

välislepingus või kohtualluvust reguleerivates Euroopa Liidu määrustes, sh Brüsseli I bis

määrus (TsMS § 70 lg 4). TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ning seejärel, kas

asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui asi sellele

kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui

kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

11. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjate I ja II puhul tuleb lähtuda TsMS-st, kuivõrd Eesti

ja Ameerika Ühendriikide vahel ei ole sõlmitud välislepingut, mille alusel määrata

kohtualluvust. Kuna hageja nõuab isikuõiguse rikkumisega õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamist, on asjakohane säte TsMS § 94, mille kohaselt võib õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse

toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. TsMS § 94 eesmärk on võimaldada vaidlust

lahendada kohtutel, mille tööpiirkonnas asuvad kõige tõenäolisemalt vaidluse lahendamiseks

tähtsust omavad tõendid ning selle sätte eeskujuks on Brüsseli I määruse (nr 44/2001) art 5 p 3

(kehtiva Brüsseli I bis määruse art 7 p 2) (TsMS I komm (2017), § 94, p-d 1 ja 2). Liidetud

kohtuasjades C-509/09 ja C-161/10 tehtud otsuses selgitas Euroopa Kohus, kuidas tõlgendada

Brüsseli I määruse art 5 p-s 3 kasutatud väljendit „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud

või võib toimuda” olukorras, kus isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud

teabesisuga. Kohus leidis, et isik, kelle isikuõigusi on interneti teel rikutud, võib lähtuvalt

kohast, kus selle rikkumise poolt Euroopa Liidus põhjustatud kahju tekkis, pöörduda kohtusse

selle kahju terves ulatuses. Kuna internetis avaldatud teabesisu mõju isiku isikuõigustele võib

kõige paremini hinnata selle paiga kohus, kus kannatanul on huvide kese, siis kohtualluvuse

omistamine sellele kohtule vastab korrakohase õigusemõistmise eesmärgile. Paik, kus on isiku

huvide kese, vastab üldiselt tema alalisele elukohale. Siiski võib isiku huvide kese olla ka

sellises liikmesriigis, kus tal ei ole alalist elukohta, kuna muud näitajad, nagu kutsealane

tegevus, võivad tõendada eriti lähedast seost selle liikmesriigiga. Selle paiga kohtu

kohtualluvus, kus väidetaval kannatanul on huvide kese, on kooskõlas kohtualluvuse eeskirjade

ootuspärasuse eesmärgiga ka kostja vaatenurgast, kuna kahjustava teabesisu levitaja on selle

sisu internetis avaldamise hetkel teadlik sisus kirjeldatud isikute huvide keskmetest. Seega

võimaldab huvide keskme kriteerium hagejal raskusteta kindlaks teha kohtu, kuhu ta võib

pöörduda, ja kostjal mõistlikult ette näha, millisesse kohtusse teda võib kaevata. Kogukahju

hüvitamise nõude asemel võib isik esitada ka nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille

2-23-4728

territooriumil on või oli internetis avaldatud teabesisu kättesaadav. Neil kohtutel on pädevus

hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud (otsuse

p-d 48–52; vt ka EKo 22.01.2015, C-441/13, Pez Hejduk v EnergieAgentur.NRW GmbH, p 38;

RKTKm 21.12.2017, 2-16-4631, p-d 15–17). Nendest Euroopa Kohtu selgitustest Brüsseli I

määruse kohta saab ringkonnakohtu hinnangul juhinduda ka TsMS § 94 kohaldamisel.

12. Artikli avaldamise ja Dubai töösuhte lõppemise ajal oli hageja alaline elukoht ja huvide

kese Dubais (Araabia Ühendemiraatides). Praegusel juhul on kahju tekitanud sündmuse

toimumise ja kahju tekkimise kohaks Dubai, kus esmakordselt ja kõige tuntavamalt avaldus

väidetavalt ebaõigete andmete avaldamise kahjulik mõju. Dubais teenitud sissetulekust lähtub

ka hageja varalise (sh juba tekkinud ja edasiulatuva) kahju nõue. Asjaolu, et hageja asus hiljem

Eestisse elama ja on ka Eestis tajunud kahju tekitanud teo mõjusid, ei mõjuta kohtualluvust,

sest Eestisse asumise ajaks oli kahjustav sündmus toimunud ning selle tagajärjed saabunud,

sh hagejal oli tekkinud tema väidetud (primaarne) varaline ja mittevaraline kahju (vt ka EKo

10.06.2004, C-168/02, Rudolf Kronhofer v Marianne Maier, p 19 ja seal viidatud

kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene üksnes sellest, et kostjate artikkel on

interneti vahendusel kättesaadav mh Eestis, alust käsitada Eestit kahju tekitanud teo

toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise või kahju tekkimise kohana.

Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejale oleks Eestis kostjate artikli tõttu tekkinud iseseisvalt kahju.

Selliseks iseseisvaks kahjuks ei saa lugeda Eestis leitud töö ja sissetuleku kaotamist, kuivõrd

see on hagi nõuet arvestades juba hõlmatud Dubais tekkinud kahjuga, s.o Dubai töökoha ja

sissetuleku kaotusega.

13. Euroopa Kohus on veebisaidil avaldatud andmete ja teabesisu puudutavate nõuete kohta

täpsustanud, et hagi, milles palutakse andmete parandamist ja teabesisu kustutamist, on üks ja

jagamatu ning järelikult võib selle esitada vaid kohtule, mille kohtualluvusse kuulub kogu kahju

hüvitamise nõude lahendamine, ja mitte kohtule, millel niisugust kohtualluvust ei ole

(EKo 17.10.2017, C‑194/16, Bolagsupplysningen ja Ilsjan v Svensk Handel AB, p 48). Kuivõrd

hageja esitatud kahju hüvitamise nõuded ei kuulu Eesti kohtu alluvusse, ei saa Eesti kohtusse

esitada ka ebaõigete andmete parandamise/ümberlükkamise ja õiguste rikkumise lõpetamise

nõudeid.

14. Kostja III puhul saab tema tööandja asukoha põhjal järeldada, et tema elukoht on Norra

Kuningriigis. Seega tuleb kostja III vastu esitatud hagi kohtualluvuse määramisel lähtuda

Lugano 2007 konventsioonist, mille art 5 lg 3 sätestab, et isikut, kelle alaline elukoht on sama

konventsiooniga seotud riigis, saab kaevata sama konventsiooniga seotud teises riigis kahju

õigusvastase tekitamise puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või

võib toimuda. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, toimus kahjustav sündmus praegusel

juhul Dubais, kus ühtlasi ilmnesid primaarsed kahjulikud tagajärjed. Seega ei allu ka kostja III

vastu esitatud hagi Eesti kohtule.

15. Hageja arvates tuleneb Harju Maakohtu erialluvus praeguse asja lahendamiseks TsMS § 72

lg 1 p-dest 2 ja 3 ning TsMS § 72 lg-st 2. TsMS § 72 lg 1 sätestab, et kui asi ei allu üldsätete

järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või

seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui avaldaja on Eesti Vabariigi

kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui

seda ei saa avaldajalt oodata (p 2) või kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul

ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt

oodata (p 3). Tulenevalt TsMS § 72 lg-st 2 lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub

küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka

2-23-4728

juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja

lahendab.

16. TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel saab avaldaja pöörduda Harju Maakohtusse erandlikel

asjaoludel, näiteks juhul kui välisriigis toimub sõda, kui avaldajat ähvardaks välisriiki

pöördumisel vangistus, kui avaldajal ei lubata nt tema soo, usu vms tõttu välisriigis kohtusse

pöörduda või kui välisriigis ei võimaldata avaldajale menetlusabi ja avaldajal ei ole tema

majandusliku seisukorra tõttu võimalik välisriigis õiguskaitset saada. Samas ei tulene nimetatud

sätete alusel Harju Maakohtule erialluvust pelgalt asjaolust, et välisriigis on kohtusse

pöördumine avaldaja jaoks kallim, välisriigis on ette nähtud ebasoodsam õigusabi regulatsioon

või välisriik on isiku asukohast kaugel (TsMS I komm (2017), § 72, p 3.1). Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt saaks

asja lahendada Eesti kohtus. Arvestades, et hagejale kuulub lisaks Eestis asuvale kinnisasjale

ka Dubais kõrge väärtusega kinnisvara (maja ja korteriomand soetusmaksumusega kokku üle

760 000 euro) ning hageja Dubai töökohal teenitud sissetuleku suurust (18 750 eurot kuus),

ei ole oluline see, kas hagejal oleks võimalik Ameerika Ühendriikides või Norra Kuningriigis

menetlusabi saada. Kohtukulude suurus võib sõltuda mitmetest asjaoludest, mida hageja saab

vähemalt osaliselt ise mõjutada, sh kui suur on kahjuhüvitisena nõutav summa, milliseid

taotlusi hageja kohtumenetluses esitab, millised on advokaadi tasustamise tingimused jne.

Nimetatud välisriikides on küll hagi esitamine eeldatavasti kallim kui Eestis, kuid praegusel

juhul ei ole alust asuda seisukohale, et hagejal ei oleks tema majandusliku seisundi tõttu

võimalik välisriigis õiguskaitset saada. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole TsMS § 72 lg 2

kohaldatav.

17. Hageja viited IKÜM-ile on asjakohatud. IKÜM art 3 järgi kohaldatakse seda määrust liidus

asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva

isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu.

Määrust kohaldatakse ka liidus asuvate andmesubjektide isikuandmete töötlemise suhtes mujal

kui liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt, kui andmete töötlemine on seotud

liidus asuvatele andmesubjektidele kaupade ja teenuste pakkumisega või nende tegevuse

jälgimisega, kui see tegevus toimub liidus. Samuti kohaldatakse IKÜM-i isikuandmete

töötlemise suhtes vastutava töötleja poolt, kelle asukoht ei ole liidus, vaid kohas, kus

rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust. Praegusel juhul

ei ole tegemist ühegi IKÜM artiklis 3 nimetatud olukorraga. Seega ei saa kohaldada ka IKÜM

artiklit 79.

18. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. Eelneva põhjal on maakohus õigesti keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmisest. Samuti on maakohus jätnud õigesti rahuldamata hagi tagamise avalduse

ning jätnud menetluskulud hageja kanda.

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole kostjaid menetlusse kaasanud,

mistõttu kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)