3-21-1047/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1047

Haldusasi

ABC INVEST EST LLC kaebus kultuuriministri

01.09.1997 määruse nr 59 osaliseks tühistamiseks ja

Muinsuskaitseameti 30.04.2021 kirja nr 1.1-7/1290-5

tühistamiseks või Muinsuskaitseameti kohustamiseks

X kaebus kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59

osaliseks

tühistamiseks

ja

Muinsuskaitseameti

28.04.2021 kirja nr 1.1-7/1283 tühistamiseks või

Muinsuskaitseameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I ABC INVEST EST LLC (CH International

LLC eriõigusjärglane)

Kaebaja II X

kaebajate ühine esindaja vandeadvokaat Janar Urres

Vastustaja

I

Muinsuskaitseamet,

esindajad

Aivi

Lintnermann ja Kristo-Taavi Ruus

Vastustaja II kultuuriminister, esindaja Merle Põld

Kolmas isik Y

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.09.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Muinsuskaitseameti,

kultuuriministri

ja

X

apellatsioonkaebused

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada otsuse avalikult teatavakstegemise aeg 19.05.2023 kell 15.00.

2. Kinnitada ABC INVEST EST LLC, X, Muinsuskaitseameti ja kultuuriministri vahel

haldusasjas nr 3-21-1047 sõlmitud kompromiss järgmiste tingimustega:

„2.1. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad haldusasja nr 3-21-1047 menetluse täies

ulatuses kompromissiga.

2.2. Vastustaja I korraldab arheoloogilise uuringu, mille tulemus on aluseks

kultuurimälestise kalmistu “Kirikunukk” (kultuurimälestiste reg nr 11723) olemasolu,

piiri ja ulatuse täpsustamiseks ja viib läbi vastavasisulise haldusmenetluse.

2.3. Kaebajad I ja II ei tee takistusi vastustaja I korraldatud arheoloogilise uuringu

läbiviimiseks.

3-21-1047

2(6)

2.4. Muinsuskaitseameti ettepanekul teeb vastustaja II mälestise piiride parandamise

või mälestiseks olemise lõpetamise otsuse.

2.5. Uuringu teostamise metoodika määramiseks teevad vastustaja I ja kaebaja I ja II

koostööd, kuid pooled lähtuvad põhimõtetest, et:

2.5.1. Uuringu käigus tehakse šurfid tihedusega, mis lepitakse kokku uuringu tellimise

lähteülesandes;

2.5.2. Uuring (sh šurfide tihedus) viiakse läbi sellise täpsusastmega, mis annab piisava

aluse hinnata kaitsevööndi mittekohaldamise vajadust; uuringu läbiviimisel võetakse

eesmärgiks teabe kogumine, mis võimaldab kaitsevööndit mitte kohaldada;

2.6. Kui mälestise alal toimuvatele kaevetöödele määratud arheoloogilise uuringu või

tööde käigus kaebaja I ja II kinnistu piires ilmneb arheoloogilisi matuseid või leide, siis

lähtub vastustaja I kaalutlusotsuse alusel järgmistest põhimõtetest:

2.6.1. vastustaja I võimaldab kaebajate I ja II soovi korral matuste üleskaevamist ja

ümbermatmist;

2.6.2. kui leitakse üksikuid luid või arheoloogilisi leide, siis korjatakse need üles,

dokumenteeritakse ja hoiustatakse;

2.6.3. matuste üleskaevamine toimub arheoloogilise kaevamise meetodil.

2.7. Kaebaja I ja II kinnistul mälestise alal asuvate matuste üleskaevamise ja

ümbermatmise kulud kannab kaebaja I või II oma kinnistu piires.

2.8. Pooled on kokku leppinud, et kaebaja I ja II kinnistul, olenemata seal asuda võiva

mälestise olemasolust:

2.8.1. kaebajad I ja II võivad ilma vastutaja I nõusolekuta teha oma kinnistul taimede

kasvatamisega seotud töid, muru külvata, telgi- ja aiaposte (v.a kinnistu välispiirile aia

rajamine) paigaldada ja teha muud sarnast igapäevast kinnistu hooldamise ja

aiatöödega seotud töid;

2.8.2. kaebajad I ja II võivad oma kinnistul pinnast kuhjata tavapärase aiapidamise

tegevuse ulatuses, mis ei ületa MuKS § 52 lg-s 3 toodud piiranguid;

2.8.3. pooled on nõus, et mälestise juurde on ligipääs tagatud arvestades MuKS § 41 lg

1 tingimusi, kui tõkkepuu või värava juures on kontakttelefon, et juurdepääsu soovija

saab avaldada soovi, millal ja kuidas külastaja soovib teisele poole tõkkepuud või

väravat (ringkonnakohtu parandus, kompromissi tekstis „värat“) minna.

2.9. Kaebajate I ja II muinsuskaitseseaduse kohaste loataotluste lahendamisel lähtub

vastustaja I põhimõttest, et need lahendatakse kiiresti. Erakorralisel juhul (nt

loataotluse lahendamisest sõltub elektri või vee olemasolu) on vastustajal I valmidus

jagada infot arheoloogi või muu spetsialisti leidmiseks või saadab töid jälgima

vastustaja I esindaja.

2.10. Vastustajad I ja II hüvitavad kaebajatele I ja II menetluskulusid kokku 5000 eurot

järgnevalt: Vastustaja I hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot.

Vastustaja II hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot. Ülejäänud

osas jäävad menetluskulud kompromissi kinnitamisel ning menetluse lõpetamisel

poolte endi kanda.

2.11. Kompromiss jõustub siinses asjas kompromissi kinnitava kohtumääruse ja

Tallinna Halduskohtu menetluses oleva kohtuasja nr 3-21-420 kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisel.

3-21-1047

3(6)

2.12. Kui kohus siinses asjas või kohtuasjas nr 3-21-420 kompromissi ei kinnita või kui

kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega

ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust

ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.“

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.09.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1047 ja lõpetada

haldusasja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kultuuriminister tunnistas 01.09.1997 määrusega nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

arheoloogiamälestiseks mh Pärnu maakonnas Liu külas asuva kalmistu „Kirikunukk“ (määruses

jrk nr 2774, kultuurimälestiste registris nr 11723).

2. Muinsuskaitseamet (MKA) korrigeeris kultuurimälestiste registris 23.10.2020 Kirikunuki

kalmistu asukohaandmeid, sh mälestise ja selle kaitsevööndi piire. MKA tehtud muudatused

kajastusid ka Maa-ameti peetava maakatastri kitsenduste kaardil (kultuurimälestiste kaart).

3. MKA teavitas Xt 28.04.2021 kirjaga nr 1.1-7/1283, et korrigeeris kultuurimälestise kaardil

Kirikunuki kalmistu asukohaandmeid, sh mälestise ja selle kaitsevööndi piire, ning kalmistu

kaitsevöönd ulatub talle kuuluvale Abrami kinnistule (katastritunnus 15905:004:0686,

registriosa nr 747006). Ühtlasi andis MKA teada, et tellib mälestise seisundi hindamiseks ja

piiride täpseks määratlemiseks 2021. a-l uuringu, mille tulemuste alusel valmivas

eksperdihinnangus analüüsitakse mälestise piiride ja kaitsevööndi ulatuse muutmise vajadust.

Kuni ekspertiisi valmimiseni ja selle alusel läbiviidava menetluse lõpuni kehtivad

kultuurimälestiste kaardile kantud piirid. Uuringute käigus teeb arheoloog maapinna vaatlusi ja

väikesemahulisi kaevetöid ning uuringute lõppedes taastatakse endine heakord. Kinnistu

omanikul paluti teatada, kas ta nõustub kinnistul uuringu tegemisega, samuti anda infot kinnistul

asuvate maa-aluste rajatiste asukoha kohta, et arheoloog saaks seda uuringut tehes arvesse võtta.

Kirjale oli lisatud kultuurimälestiste kaardi väljavõte Abrami kinnistu kohta.

4. MKA teavitas 30.04.2021 kirjaga nr 1.1-7/1290-5 CH International LLC-d (ABC INVEST

EST LLC õiguseellane), et Kirikunuki kalmistu ja selle kaitsevöönd asuvad talle kuuluval Sepa

kinnistul (katastritunnus 15905:004:0183, registriosa nr 1899906). Kirja muu sisu oli sama, mis

X saadetud kirjas. Kirjale oli lisatud kultuurimälestiste kaardi väljavõte Sepa kinnistu kohta.

5. CH International LLC (ABC INVEST EST LLC õiguseellane, kaebaja I) ja X (kaebaja II)

esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59

tühistamiseks osas, millega Liu külas asuv Kirikunuki kalmistu tunnistati kultuurimälestiseks,

ning MKA 30.04.2021 kirja ja 28.04.2021 kirja tühistamiseks. Pärast haldusasjade liitmist jäi

haldusasja numbriks 3-21-1047.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.09.2021 otsusega kaebused (resolutsiooni p 1), tühistas

kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 osas, mille järjekorranumbriga 2774 tunnistati

kultuurimälestiseks kalmistu „Kirikunukk“ Liu külas, ning MKA 28.04.2021 ja 30.04.2021

kirjad (resolutsiooni p 2) ning mõistis vastustajatelt CH International LLC kasuks välja

menetluskulud 3400 eurot ja X kasuks 400 eurot. Muus osas jäid menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda (resolutsiooni p 3).

3-21-1047

4(6)

7. Kultuuriministeerium ja MKA palusid apellatsioonkaebustes tühistada halduskohtu

otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata.

8. X palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti tema kasuks

välja mõistmata menetluskulud 4615 eurot, ja uue otsusega see summa vastustajatelt täiendavalt

välja mõista.

9. Ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses asendanud kultuuriministri 01.09.1997

määruse nr 59 osalise tühistamise nõude osas vastustajaks tunnistatud Kultuuriministeeriumi

kultuuriministriga, eemaldanud menetlusest CH International LLC ja kaasanud menetlusse

kaebajana tema eriõigusjärglase ABC INVEST EST LLC. Samuti on kaebajad lisanud

halduskohtus esitatud nõuetele alternatiivse kohustamisnõude Kirikunuki kalmistu asukoha

andmete parandamiseks kultuurimälestiste registris Abrami ja Sepa kinnistuid puudutavas osas

ning õigete andmete maakatastrile edastamiseks selliselt, et need kajastuksid kultuuriväärtuste

kaardil (07.02.2023 määruse p 30, 21.03.2023 istung 00:11:40–00:18:50). Ringkonnakohus

teatas 21.03.2023 istungil, et otsus tehakse avalikult teatavaks 05.05.2023 kell 15.00. Hiljem on

otsuse avalikult teatavakstegemise aega poolte taotlusel kompromissiläbirääkimiste tõttu

muudetud ja määratud uueks ajaks 19.05.2023 kell 15.00.

10. Kaebajad ja vastustajad esitasid 08.05.2023 ühise taotluse kinnitada poolte vahel

08.05.2023 sõlmitud kompromiss ja lõpetada asja menetlus. Pooled palusid kompromissi

kinnitada järgmistel tingimustel:

„2.1. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad haldusasja nr 3-21-1047 menetluse täies ulatuses

kompromissiga.

2.2. Vastustaja I korraldab arheoloogilise uuringu, mille tulemus on aluseks kultuurimälestise

kalmistu “Kirikunukk” (kultuurimälestiste reg nr 11723) olemasolu, piiri ja ulatuse

täpsustamiseks ja viib läbi vastavasisulise haldusmenetluse.

2.3. Kaebajad I ja II ei tee takistusi vastustaja I korraldatud arheoloogilise uuringu läbiviimiseks.

2.4. Muinsuskaitseameti ettepanekul teeb vastustaja II mälestise piiride parandamise või

mälestiseks olemise lõpetamise otsuse.

2.5. Uuringu teostamise metoodika määramiseks teevad vastustaja I ja kaebaja I ja II koostööd,

kuid pooled lähtuvad põhimõtetest, et:

2.5.1. Uuringu käigus tehakse šurfid tihedusega, mis lepitakse kokku uuringu tellimise

lähteülesandes;

2.5.2. Uuring (sh šurfide tihedus) viiakse läbi sellise täpsusastmega, mis annab piisava aluse

hinnata kaitsevööndi mittekohaldamise vajadust; uuringu läbiviimisel võetakse eesmärgiks teabe

kogumine, mis võimaldab kaitsevööndit mitte kohaldada;

2.6. Kui mälestise alal toimuvatele kaevetöödele määratud arheoloogilise uuringu või tööde

käigus kaebaja I ja II kinnistu piires ilmneb arheoloogilisi matuseid või leide, siis lähtub

vastustaja I kaalutlusotsuse alusel järgmistest põhimõtetest:

2.6.1. vastustaja I võimaldab kaebajate I ja II soovi korral matuste üleskaevamist ja

ümbermatmist;

2.6.2. kui leitakse üksikuid luid või arheoloogilisi leide, siis korjatakse need üles,

dokumenteeritakse ja hoiustatakse;

2.6.3. matuste üleskaevamine toimub arheoloogilise kaevamise meetodil.

2.7. Kaebaja I ja II kinnistul mälestise alal asuvate matuste üleskaevamise ja ümbermatmise

kulud kannab kaebaja I või II oma kinnistu piires.

3-21-1047

5(6)

2.8. Pooled on kokku leppinud, et kaebaja I ja II kinnistul, olenemata seal asuda võiva mälestise

olemasolust:

2.8.1. kaebajad I ja II võivad ilma vastutaja I nõusolekuta teha oma kinnistul taimede

kasvatamisega seotud töid, muru külvata, telgi- ja aiaposte (v.a kinnistu välispiirile aia rajamine)

paigaldada ja teha muud sarnast igapäevast kinnistu hooldamise ja aiatöödega seotud töid;

2.8.2. kaebajad I ja II võivad oma kinnistul pinnast kuhjata tavapärase aiapidamise tegevuse

ulatuses, mis ei ületa MuKS § 52 lg-s 3 toodud piiranguid;

2.8.3. pooled on nõus, et mälestise juurde on ligipääs tagatud arvestades MuKS § 41 lg 1

tingimusi, kui tõkkepuu või värava juures on kontakttelefon, et juurdepääsu soovija saab

avaldada soovi, millal ja kuidas külastaja soovib teisele poole tõkkepuud või värat minna.

2.9. Kaebajate I ja II muinsuskaitseseaduse kohaste loataotluste lahendamisel lähtub vastustaja I

põhimõttest, et need lahendatakse kiiresti. Erakorralisel juhul (nt loataotluse lahendamisest

sõltub elektri või vee olemasolu) on vastustajal I valmidus jagada infot arheoloogi või muu

spetsialisti leidmiseks või saadab töid jälgima vastustaja I esindaja.

2.10. Vastustajad I ja II hüvitavad kaebajatele I ja II menetluskulusid kokku 5000 eurot

järgnevalt: Vastustaja I hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot. Vastustaja

II hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot. Ülejäänud osas jäävad

menetluskulud kompromissi kinnitamisel ning menetluse lõpetamisel poolte endi kanda.

2.11. Kompromiss jõustub siinses asjas kompromissi kinnitava kohtumääruse ja Tallinna

Halduskohtu menetluses oleva kohtuasja nr 3-21-420 kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisel.

2.12. Kui kohus siinses asjas või kohtuasjas nr 3-21-420 kompromissi ei kinnita või kui

kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles

sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad

kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.“

Ühtlasi kinnitasid pooled, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest ning neil pole pärast kompromissi kinnitamist ja sealt tulenevate

kohustuste täitmist praegusest haldusasjast ja kompromissi eelsesse perioodi jäävatest

tegevustest tulenevaid nõudeid üksteise vastu.

11. Kolmas isik oli 12.05.2023 vastuses seisukohal, et kompromissi ei tohiks kinnitada.

Mälestisele ei ole tagatud juurdepääsu muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 41 lg-s 1 sätestatud

tingimusi arvestades, kuigi teistel läheduses asuvatel kinnistutel asuvad mitmed matmispaika ja

kirikuaset tutvustavad märgid. Sepa kinnistu piiril asub aed ja turvaväravad ning külastajad ei

saa territooriumile siseneda muinsuskaitse all oleva ala vaatlemiseks. Tõkkepuu peab olema

avatud

asendis.

Kompromissiga

peaks

olema

tagatud,

et

kõik

pääsevad

vabalt

muinsuskaitsealale. Teelõiku kasutavad ka naaberkinnistute omanikud, Transpordiamet ja

kogukond, kes soovivad liivaranda ja kallasrajale pääseda. Praegu on juurdepääsu reguleeriv

punkt kompromissis liiga umbmäärane, jättes kaebajatele õiguse oma suva järgi otsustada, kes

pääsevad kinnismälestise juurde. Kaebaja I ja Kalda kinnistu omaniku vahel on pooleli avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu vaidlus (tsiviilasi nr 2-21-13679). Otstarbekas on korrastada

matmispaik ja paigaldada tähised tolles asjas tehtava lahendi jõustumisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi,

3-21-1047

6(6)

peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

HKMS § 155 lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides selles kompromissi

tingimused, ning ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus,

tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi (HKMS § 155 lg 3).

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate ja vastustajate esitatud kompromiss ei ole õigusvastane

ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning seda on võimalik täita. Kaebajate 08.05.2023

dokumendis on vastustajana II märgitud küll Kultuuriministeerium, kuid kuna ministeeriumil ja

ministril on olnud sama esindaja, puudub kahtlus, et kompromissi on sõlminud kultuuriminister.

Ringkonnakohus on asendanud kompromissi p-s 2.8.3 oleva sõna „värat“ sõnaga „väravat“.

Ringkonnakohtu hinnangul arvestab kompromissi p 2.8.3 MuKS § 41 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

tingimusi kinnismälestisele juurdepääsu tagamisel piisaval määral.

14. Kompromissi kinnitamiseks ei ole vaja kolmanda isiku Yi nõusolekut, sest see ei piira tema

õigusi. Kompromissi võib pidada kolmanda isiku õigusi piiravaks, kui tema õiguste või

kohustuste sisu või maht kompromissi tõttu muutub, võrreldes olukorraga, kui kaebust ei oleks

esitatud või kui see oleks jäetud rahuldamata. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga.

Ringkonnakohus pidas 07.02.2023 määruse p-s 34 võimalikuks, et kohtulahendiga võidakse

otsustada Yi õiguste ja kohustuste üle. Kaebajad nõudsid määruse nr 57 tühistamist Kirikunuki

kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamise osas. Kuna mälestis ja selle kaitsevöönd ulatusid

Yile kuuluvatele Triinu ja Kirikunuki kinnistutele, reguleeris määrus nr 57 ka talle kuuluvate

kinnisasjade avalik-õiguslikku seisundit. Halduskohus tühistas määruse nr 57 kogu Kirikunuki

kalmistut puudutavas osas. Kolmandat isikut häiris eelkõige Sepa kinnistu ehitustegevus, mille

intensiivsus võis sõltuda sellest, kas seal asub mälestis või mitte. Seega võis kohtulahend

mõjutada negatiivselt Yi omandiõigust. Kompromissiga ei võta vastustaja II endale kohustust

tunnistada määrus nr 57 Kirikunuki kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamise osas

kehtetuks. Selles nähakse ette tingimused arheoloogilise uuringu läbiviimiseks, et täpsustada

mälestise olemasolu, asukohta ja piire (sarnaselt MKA 28.04.2021 ja 30.04.2021 kirjades

ettenähtuga). Pooled on kokku leppinud, et kaebajad võivad teha kinnisasja igapäevase

hooldamise ja aiaga seotud töid, arvestades MuKS § 52 lg-s 3 sätestatud tingimusi. Seetõttu ei

saa eeldada, et kompromissi tingimused võivad mõjutada ebaproportsionaalselt Yi õigusi.

Praeguses asjas ei lahendata avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimust või servituudi

lepinguga seonduvat. Kui kolmandal isikul või teiste naaberkinnistute omanikel on selles osas

pretensioone, tuleb neil pöörduda maakohtusse. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et

kompromissist tulenevad otsesed õigused ja kohustused vaid selle sõlminud pooltele. Juurdepääs

kallasrajale tuleb tagada planeeringuga kehtestatud tingimustel (keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 38 lg-d 7 ja 71). Kallasrajaga seonduvate nõuete täitmise üle teeb järelevalvet

kohaliku omavalitsuse üksus (KeÜS § 621 lg 2).

15. Kompromissi

kinnitamise

tõttu

tühistab

ringkonnakohus

otsuse

avalikult

teatavakstegemise aja. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus HKMS § 155 lg 3 alusel Tallinna

Halduskohtu 29.09.2021 otsuse ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse.

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest.

16. Pooled on kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuse. Riigilõiv ei kuulu

HKMS § 104 lg 6 p-i 1 arvestades tagastamisele. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamisega

seotud taotlusi esitanud (vt HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)