3-23-801/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtusse saabus 13. aprillil 2023 X kaebus kaebaja eestkostja Haabersti Linnaosa Valitsuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, eestkostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning eestkostja kohustamiseks tagastada kaebajale kõik varjatud kirjad. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse kaebusest koopia saamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-23-801/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
Full text
TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-23-801 Määruse kuupäev
18. mai 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus talle määratud eeskostja tegevuse peale RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta kaebaja taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata. 3. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tallinna Halduskohtusse saabus 13. aprillil 2023 X kaebus kaebaja eestkostja Haabersti Linnaosa Valitsuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, eestkostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning eestkostja kohustamiseks tagastada kaebajale kõik varjatud kirjad. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse kaebusest koopia saamiseks.
2. Tallinna Halduskohus andis 20. aprilli 2023. a määrusega haldusasja üle lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 17. mail 2023.
3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse kaebajale määratud eestkostja tegevuse peale.
5. Kohus selgitab kaebajale, et eestkosteasjad on perekonnaõiguslikust suhtest tulenevad tsiviilasjad, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1). TsMS § 110 lg 7 kohaselt lahendab eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja eestkostja määranud kohus. Mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajale määranud eestkostja Harju Maakohus, lahendab kaebaja eestkosteasja Harju Maakohus.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
8. Kohus mõistab, et kaebaja on mh esitanud taotluse kaebusest koopia väljastamiseks.
9. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine.
10. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
11. Arvestades, et kaebaja on praeguses asjas esitatud kaebuse koostanud ise ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte, puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada.
12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
13. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Palm kohtunik