2-20-18505/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

18. mail 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18505

Tsiviilasi

OÜ FORCE MAJEURE hagi Ö Invest OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ FORCE MAJEURE (registrikood 11277756

Joa tn 2, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tanel Mällas (L & P Advokaadibüroo OÜ Pärnu mnt 20,

Tallinn, telefon xxx; e-post: tanel.mallas@lplaw.ee)

Kostja: Ö Invest OÜ (registrikood 12498560, asukoht

Hämariku tee 8, Viimsi, Harjumaa; Kellamäe mõis 3,

Laheküla,

Lääne-Saare

vald,

Saaremaa

liitruuvaart@gmail.com),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Nele Tammemäe (Advokaadibüroo Küllike

Namm, Lai 9, Tallinn 10133, telefon xxx)

Kohtuistung

21.02.2023

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Nele

Tammemäe

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja OÜ FORCE MAJEURE hagi kostja Ö Invest OÜ vastu võla 15 000 euro nõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses hageja kanda.

3. Rahuldada kostja Ö Invest OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4. Määrata kindlaks kostja Ö Invest OÜ menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt

OÜ-lt FORCE MAJEURE kostja Ö Invest OÜ kasuks välja kostja Ö Invest OÜ

menetluskulud 2709 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni hagejal OÜ-l FORCE MAJEURE tasuda kostjale Ö Invest OÜ-le viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ FORCE MAJEURE ja Ö Invest OÜ vahel sõlmiti

07.06.2018 OÜ P osa müügileping, millega hageja võõrandas temale kuuluvast 2045 euro

nimiväärtusega osast 1911 euro nimiväärtusega osa, mis moodustas ligikaudu 71,19 protsenti

osaühingu osakapitalist. Hagejale jäi endale ligikaudu 5% osalus ühingus. Osade võõrandamise

ajal kuulus osaühingu varade hulka kinnisvara nn „Viirelaiu“ arendusprojekt, asukohaga Muhu

vald, Võiküla küla, Majaka. Kinnistu koosseisu kuulus kolm hoonete kompleksi millest osa oli

lepingu 1 sõlmimise hetkel antud rendilepingu alusel kasutada OÜ-le Ruudustik

hoonestusõiguslepingu alusel OÜ-le R. Lepingu 1 punktis 1.5.1 kuni 1.5.5. andis kostja muu

hulgas kinnituse, et ta on teadlik ühingu majanduslikust seisundist ning ettevõtte kõikidest

kohustustest (sh Ühingu ja OÜ A vahel 16.09.2014.a sõlmitud laenulepingust tulenevast nõudest,

Eesti Vabariigi poolt esitatavast võimalikust nõudest ühingu vastu seonduvalt kriminaalasjaga nr

xxx, tsiviilasjas nr xxx Market Inkasso poolt esitatud nõudest ühingu vastu ja võimalikest muudest

kohustustest ühingu vastu tulenevalt Viirelaiu projektiga) ning ei oma eelnevast tulenevalt hageja

ega ühingu juhatuse liikmete vastu lepingu 1 sõlmimisega mis tahes pretensioone või nõudeid

ning kostja tasub kõik eelnimetatud ning tulevikus Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded

ühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. 07.06.2018 sõlmisid hageja ja

kostja osanike vahelise lepingu, milles pooled leppisid kokku osanike vahelised suhted ühingu

tegevuse läbiviimisel ning kulude kandmisel.

2. Lepingu 2 preambuli punktis (c) oli välja toodud, et ühingul oli enne 07.06.2018 sõlmitud osade

võõrandamislepingut kohustused. Lepingu 2 punkti 2.1.1 kohaselt lepiti kokku, et osanik kostja

kohustub tagama, et kinnistu arendamine ja sellest tulenevate hüvede realiseerimine toimub

üksnes ja ainult ühingu kaudu ja huvides. Lepingu 2 punktis 2.1.3 leppisid pooled kokku, et

osanikud peavad käituma teineteise suhtes majandustegevuse läbiviimisel ausalt ja lähtudes hea

usu põhimõttest. Samuti leppisid pooled lepingu 2 punktis 2.1.4 kokku, et ühing võtab endale

vastutuse tasuda läbi majandustegevuse kõik Viirelaiu projektiga seotud eraõiguslikud kui ka

avalikõiguslikud kohustused, mis on lepingu 2 sõlmimise hetkel olemas ning samuti tekivad

pärast 07.06.2018 sõlmitavat ühingu osade müügilepingut. Lepingu 2 peatükis 4 leppisid pooled

kokku, millised küsimused tuleb lahendada osanike üldkoosolekul ning milliste küsimuste osas

on vajalik kõikide osanike nõusolek.

3. Kostja nimel pidas lepingu 1 ja lepingu 2 sõlmimise läbirääkimisi P V. Kriminaalasja nr xxx

raames on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt 24.08.2017 esitatud

avalik õiguslik nõudeavaldus ühingu vastu summas 61 897,49 eurot. Kriminaalasja menetlemisel

Harju Maakohtus on hageja poolt tasutud 25.10.2019 summa 15 000 eurot, vähendades nõuet

PRIA ees. Kostja on lepinguid rikkudes muutnud ühingu sisuliselt varatuks. Ühingu kohustuste

täitmise tagamiseks sõlmiti leping 2, mille punktides 2.1.1. jj, lepiti kokku kinnistu opereerimise

põhimõtted, kinnistu arendamine ja hüvede realiseerimine pidi toimuma ühingu kaudu.

Majandustegevus toimus läbi kostja, kuhu koondusid kinnistu majandamisest saadud tulud, mis

tegelikkuses pidid jääma ühingu kasutusse. Lepingus 2 kokku lepitud tingimuste rikkumiste ja

skeemide kaudu viidi ühingust välja varane kinnistu. PRIA esindaja jurist S V on hageja

esindajale 13.09.2019 edastanud e-kirja, milles avaldas, et P V on pöördunud PRIA poole

ettepanekuga läbirääkimisteks, ja on PRIA-le teadaolevalt kaasanud A K, eesmärgiga lahendada

kogu nõude (ca 62 tuhat) täitmise ja kokkuleppe sõlmimise küsimus selliselt, et nii P OÜ kui A K

osas toimuks tasumine. Lepingu 1 punkti 1.5.2. kohaselt kohustus kostja tasuma kõik

olemasolevad ja tulevikus tekkivad avalikõiguslikud (sh „Viirelaiu“ projektiga seotud nõue) kui

ka muud eraõiguslikud nõuded. Kostja võttis endale kohustuse tasuda kõik Viirelaiu projektiga

seotud nõuded, mille hulgas oli ka PRIA poolt kriminaalasja nr xxx raames esitatud avalik

õiguslik nõue summas 61 897,49 eurot, siis on hagejale nõudeõigus kostja vastu tulenevalt lepingu

1 punktist 1.5.2. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 000 eurot ja menetluskulud.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista. Müügilepingu punktist 1.5.2. tuleneb, et Ostja tasub kõik Viirelaiu

projektiga seotud nõuded OÜ majandustegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Õige ei ole

hageja väide, et poolte kokkuleppe kohaselt kannab kriminaalasjaga nr xxx seonduvad kulud

ainuisikuliselt kostja. Punkt 1.5.2. räägib poolte omavahelisest vastutusest, st et kostja kui ostja

oli teadlik nõuetest äriühingu vastu ja ei oma sellega seoses nõudeid hageja kui müüja vastu.

Eesmärk oli fikseerida, et kostja kui ostja oli teadlik äriühingu majanduslikust olukorrast ja poolte

tahe oli, et kõik sellised nõuded täidetakse äriühingu vara arvel.

5. Ka osanike vahelises lepingu punktis 2.1.4. on selgelt toodud, et osaühing (OÜ P) võtab endale

vastutuse tasuda läbi majandustegevuse kõik Viirelaiu projektiga seotud eraõiguslikud kui ka

avalikõiguslikud kohustused, mis olid lepingu sõlmimisel olemas või mis tulevikus tekivad.

Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Nii osa müügilepingu punkti 1.5.2. kui

ka osanike vahelise lepingu punkti 2.1.4. kohaselt vastutab ettevõtte kõikide kohustuste, sh A

nõude, Eesti Vabariigi poolt võimalikult esitatava nõude seonduvalt kriminaalasjaga nr xxx,

tsiviilasjas nr xxx Market Inkasso OÜ poolt esitatud nõude ja võimalike muude kohustuste eest

seonduvalt Viirelaiu projektiga OÜ P.

6. Hagiavaldusest ei selgu, mis põhjusel hageja 15 000 eurot, tasus. Kriminaalmenetlus

kriminaalasjas nr xxx on pooleli ning äriühingu suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust.

Osa müügilepingust ega osanike vahelisest lepingust ei tulene, et äriühing või kostja peaks tasuma

hageja juhatuse liikme kriminaalasjaga seonduvad kulud, kokkulepe käsitleb üksnes äriühingu

kohustusi. Kriminaalasjas nr xxx on esitatud süüdistus mh OÜ-le P ja A K`le kui endisele OÜ P

juhatuse liikmele. Taotluse nr xxx osas on avalik-õiguslik nõue esitatud OÜ`le P, A K`le ja E N`le

ühiselt summas 61 897,49 eurot. PRIA esindaja kirjast nähtuvalt moodustas osa PRIA nõudest A

K kohustus, mille eest äriühing, ning veelgi enam kostja, ei vastuta. Asjaolu, et hageja juhatuse

liige soovis kokkuleppemenetlust ja pidi sellega seonduvalt mingisuguse rahasumma tasuma, on

hageja enda otsus ja riisiko. Isegi, kui tegemist on solidaarvõlasuhtega, ei teki A K`l regressinõuet

äriühingu vastu tema enda poolt kandmisele kuuluva summa osas, kuivõrd osa müügilepingus ja

osanike vahelises lepingus on reguleeritud vaid äriühingu kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt on

kostja seisukohal, et tema ega ka OÜ P ei vastuta A K kohustuste täitmise eest, samuti ei tulene

osa müügilepingust ega osanike vahelisest lepingust, et kostja peaks täitma A K või OÜ P

mistahes kohustuse.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

9. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

10. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

11. 13.12.2021 esitasid pooled ühise taotluse tsiviilasja üleandmiseks kohtualluvuse järgi ning

Pärnu Maakohtu 14.12.2021 kohtumääruse alusel on käesolev tsiviilasi edastatud läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

12. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kolmas isik võib täita teise isiku ees kohustuse, mida reguleerib

ka seadus. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse

olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui

kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega hageja täitis A K eest

PRIA nõude ning see asjaolu ei anna kostjale alust väita, et kostjal puudub kohustus hageja ees

hüvitada hageja poolt kantud kulu summas 15 000 eurot. Hageja leiab, et PRIA nõude tasumine

summas 61 897, 49 eurot oli kostja kohustus, mille ta võttis lepingu 1 punktist 1.5.2. tulenevalt.

VÕS § 80 lg 4 sätestab, et kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise

ajal olema isikuliselt määratletav. Lepingu 1 punktis 1.5.2. sõlmitud kokkuleppe alusel võttis

kostja endale kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga P esitatud avalik-

õiguslik nõue PRIA poolt. Hageja leiab, et kui keegi kolmas isik täidaks ära teise isiku võlgnevuse

ning kui see on reguleeritud lepinguga, siis vastav kokkulepe on aktsepteeritav ning isik, kes

endale kohustuse võtab, peab ka selle täitma.

13. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kostja ega ka OÜ P ei vastuta A K kohustuste täitmise eest,

samuti ei tulene osa müügilepingust ega osanike vahelisest lepingust, et kostja peaks täitma A K

või OÜ P mistahes kohustuse.

14. Hageja on esile toonud, et selleks, et tagada kõikide ühingu kohustuste täitmine, sõlmiti leping

2, mille punktides 2.1.1. lepiti kokku kinnistu opereerimise põhimõtted ning lepiti kokku, et

kinnistu arendamine ja hüvede realiseerimine pidi toimuma üksnes ja ainult ühingu kaudu ja

huvides.

15. Kohus tuvastab, et müüja OÜ FORCE MAJEURE ja ostja Ö Invest OÜ vahel sõlmiti

07.06.2018 OÜ P osa müügileping, millega hageja võõrandas temale kuuluvast 2045 euro

nimiväärtusega osast 1911 euro nimiväärtusega osa, mis moodustas ligikaudu 71,19 protsenti

osaühingu osakapitalist. Hageja on rajanud rahalise nõude kostja vastu tuginedes lepingu 1

punktile 1.5.2, leides, et selle alusel on tal kohustus tasuda hagejale kriminaalasja nr xxx raames

PRIA’le tasutud 15 000 eurot. 07.06.2018 sõlmitud lepingu punktis 1.5.2 on kajastatud, et ostja

tasub kõik Viirelaiu projektiga seotud võimalikud nõuded OÜ majandustegevusest saadud

rahaliste vahendite arvelt. Hageja väitel pidasid pooled läbirääkimisi osade võõrandamistehingu

tingimuste osas ning lisasid tingimustesse kokkuleppe, et kõik kriminaalasja nr xxx kulud kannab

ainuisikuliselt kostja, lepingu 1 punkt 1.5.2 alusel.

16. Vaidlusalune summa tuleneb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti avalik-

õiguslik nõudeavaldusest 61 897,49 eurot kriminaalasjas nr xxx P OÜ, E N ja A K vastu, millest

hageja tasus 15 000 eurot. Asjaolu, et hageja on nimetatud summa tasunud, loeb kohus tõendatuks

maksekorraldusega nr 293. Kostja väitel oli nimetatud summa tasumise põhjus asjaolu, et A K

soovis kokkuleppemenetluse kohaldamist ning kriminaalmenetluse lõppemist KrMS § 202 alusel,

mistõttu summa tasuti tema eest. Kohtu korraldaval istungil 14.04.2022 selgitas kostja esindaja,

et hageja täitis oma seadusliku esindaja A K vastu esitatud PRIA nõude kriminaalasjas

(00:07:12). Asjaolu, et nõue oli solidaarselt ka P ja E.N vastu, ei ole vaidlust. Kostja on

26.02.2021 menetlusdokumendi lisana 4 esitanud PRIA teabekirja, mille kohaselt muutis PRIA

nõuet, jättes nõude A K vastu 15 000 euro suuruseks. 22.11.2019 avaldusega on tõendatud, et

PRIA avalik-õigusliku nõudeavalduse taotluse nr xxx osas on OÜ P, E N ja A K vastu, sh A K

vastu summas 15 000 eurot, OÜ P ja E N vastu (solidaarselt) summas 46 897,49 eurot (61897,49

- 15000).

17. 21. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus üle P Vi, kelle ütluste kohaselt

osteti hagejalt P OÜ osa, läbirääkimisi lepingu tingimuste üle pidaski tema ise ja teiselt poolt A

K. Tunnistaja ütluste kohaselt ostja soovis kindlustada, et kui kohtuasjast tuleb mingi nõue P OÜ

vastu, siis osaühing selle ka maksaks, kuid menetlus lõpetati nõudeid esitamata (protokoll

00:16:07). Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil,

kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene

on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2).

Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik

tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe

poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks

enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seega loeb kohus tunnistaja ütlustega

tõendatuks, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes täpselt kokku lepiti.

Käesolevalt ei ole tõendamist leidnud hageja hagiavalduses toodud väide, et kostja võttis

kohustuse tasuda nõue kõikide isikute eest, kellele oli koos OÜ-ga P esitatud avalik-õiguslik nõue

PRIA poolt.

18. Pooled on lepingus kajastanud, et ostja tasub kõik eelnimetatud ning tuleviks Viirelaiu

projektiga seotud võimalikud nõuded ühingu majandustegevusest saadud rahaliste vahendite

arvelt. 07.06.2018 sõlmisid hageja ja kostja osanike vahelise lepingu, milles pooled leppisid

kokku osanike vahelised suhted ühingu tegevuse läbiviimisel ning kulude kandmisel. Seega

tulenevalt lepingu kontekstist, on vajalik tuvastada, millise konkreetse kohustuse kostja peab

täitma, ja see kohustus peab olema tekkinud. Kohus ei nõustu hagejaga, et PRIA nõude tasumine

summas 15 000 eurot on kostja kohustus, mille ta võttis lepingu 1 punktist 1.5.2. tulenevalt. Asja

sisulise läbivaatamise käigus on tuvastamist leidnud, et PRIA esitas kriminaalasja raames A K

vastu nõude 15 000 eurot, milline viimane ka tasus läbi kolmanda isiku, kuid tõendatud on, et

menetlus lõpetati osaühingu nõude osas.

19. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3

järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. Kuivõrd kostja kohustust, tasuda vaidlusalune A K poolt tasutud 15 000 eurot, ei ole

poolte lepingulise suhtega tõendamist leidnud, siis eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta täies

ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja ei ole põhistanud ega

tõendanud oma väiteid.

Menetluskulud

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab käesolevaga hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

22. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

24. Kostja 17.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku

summas 2709 eurot (õigusabikulud käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud koosnevad

alljärgnevatest toimingutest:

o dokumentidega tutvumine, esmase hinnangu andmine, kostja vastuse koostamine

(3,3 tundi);

o kliendikohtumine, 17.05.2021 seisukoha koostamine (5,8 tundi);

o 18.08.2021 menetlusdokumendi koostamine (0,5 tundi);

o kohtuistungiks

ettevalmistumine,

nõupidamine

kliendiga,

taotluse

koostamine

kohtualluvuse muutmiseks (5 tundi);

o kohtuistungiks ettevalmistumine ja 14.04.2022 kohtuistungil osalemine (2,5 tundi);

o kohtuistungiks ettevalmistumine (sh küsimuste koostamine tunnisajale) ja 21.02.2023

kohtuistungil osalemine (2,25 tundi).

25. Hageja ei esitanud kohtule oma seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas.

26. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (lisandub

käibemaks). Kostjat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta

ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni,

on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

27. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on kostja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

19,35 tundi (3,3 tundi + 5,8 tundi + 0,5 tundi + 5 tundi + 2,5 tundi + 2,25 tundi). Arvestades

lepingulise esindaja tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku 2709 eurot (19,35 tundi ×

140 eurot).

28. Kohus arvestab kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta. Menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Kostja ei ole kohtule vastavat kinnitust esitanud. Ühtlasi on Ö Invest OÜ äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane.

29. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2709 eurot,

mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

30. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik