4-11-655/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-11-655 M Ä Ä R U S

22.02.2011 Harju Maakohtu kohtunik Piret Liivo läbi vaadanud kaebuse esitaja Janar Lullu kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele tuvastas:

17.02.2011.a. esitas Janar Lullu esindaja Jüri Urb kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja Lõuna Politseijaoskonna politseikapten Indrek Link määruse 03.02.2011.a. peale väärteoasjas nr 2317,10,009207. Kaebuse kohaselt 20.01.2011.a. pidas piirkonnapolitseinik Mikk Presmann koos Marina Õunapuuga kinni Janar Lullu. Viimast hoiti kinni politseiautos ja koostati ilma selgitusi andmata väärteomenetluse protokoll. Nimetatud protokollis fikseeriti, et Janar Lullu on 24.11.2010.a. toime pannud väärteo. Protokolli koostamise ajal ei informeeritud Janar Lullut, milles teda süüdistatakse ning ei tutvustatud talle tema õigusi. Vastavalt VMS § 49 lg 3 on väärteomenetluse protokolli koostamisel kohustuslik tutvustada menetlusosalisele tema õigusi. Antud juhtumil seda ei tehtud ning seda kinnitab protokollis Janar Lullu allkirja puudumine ning samuti märge selle kohta, et menetlusosalise õigusi ja kohustusi oleks talle tutvustatud.

Samuti on protokollis märge selle kohta, et Janar Lullu ei soovi kaitsja osalemist menetluses. Ka see väide on otsene vale. Kuigi Janar Lullule isegi ei selgitatud, mis dokumenti tema kinnipidamisel vormistatakse, helistas Janar Lullu politseiametnike juuresolekul oma kaitsjale ning andis isegi telefoni politseinikele üle, et nad saaksid kaitsjaga rääkida. See näitas selgelt, et Janar Lullu soovib kaitsja osavõttu menetluses. Absurdne on ka asjaolu, et kaks kuud pärast väärteo toimepanemist koostatakse protokoll millega fikseeritakse isiku joobeseisundit. Sellisel dokumendil puudub igasugune usaldusväärsus. Samuti seab politseiametnik Mikk Presmanni tegevuse seaduslikkuse kahtluse alla ka asjaolu, et ühe väärteo kohta on koostatud kaks protokolli. Lähtudes eeltoodust palus Janar Lullu 31.01.2011.a. tühistada väärteoprotokollid AB 1209221, AB 1196846 ja lõpetada tema suhtes algatatud väärteomenetlus. 03.02.2011.a. vaatas Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna juht, politseikapten Indrek Link kaebuse läbi ja jõudis järeldusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Nimelt leidis Indrek Link, et Janar Lulule on talle tema õigusi tutvustatud ning seda tõendab tema allkiri väärteoprotokollil, mis koostati 14.11.2010.a. Nimetatud väide on vale kuna väärteoprotokolli pöördel, kus on kirjas menetlusosalise õigused ja kohustused puudub Janar Lullu allkiri. Kahtlemata on igas politseiautos kaamera ja vajadusel oleks võimalik esitada lindistus selle kohta kas ja kuidas Janar Lullule tema õigusi tutvustati. Veidralt on politseiametnik tõlgendanud ka õigust kaitsele. Kui politseiametnik võimaldab küll kaitsjaga ühendust võtta, kuid jätkab samas toimingu läbi viimist, siis ei saa seda lugeda kaitsja mitteilmumiseks. Loomulik on, et kaitsjale tuleb võimaldada ilmumiseks mingi mõistlik aeg. Seega rikuti protokollide koostamisel täielikult Janar Lullu õigust kaitsja osavõtule. Vale on ka Indrek Lingi seisukoht selles, et oli vaja koostada uus protokoll, kuna tegemist oli suuremahuliste parandustega. Seadus ei näe ette uue protokolli koostamist vaid võimaldab viia eelmisse protokolli sisse parandused. Seega oli Janar Lullu kinnipidamine uue protokolli koostamiseks täielikult põhjendamatu. Samuti ei ole Janar Lullule kunagi tutvustatud mingeid näite millest oleks tulenenud, et Janar Lullu oleks juhtinud mootorsõidukit joobes. Tal puudusid küll sõiduki juhtimisel dokumendid ja selles ta ennast ta ka süüdi tunnistab. Protokollide koostamisel, ei tutvustatud talle ema õigusi ja kohustusi ning dikteeriti talle ette mida ta peab protokolli kirjutama. Tulenevalt eeltoodust on politseiametnike poolt kogutud tõendid pealiskaudsed ja ebausaldusväärsed. Tõendid on kogutud seadusevastaselt eirates Janar Lullu õigust kaitsjale. Kuna kõik tõendid on kogutud seadust eirates ja Janar Lullu õigusi rikkudes, siis on tema süü täielikult tõendamata. Eeltoodust tulenevalt taotleb Janar Lullu esindaja Jüri Urb tühistada Lõuna politseijaoskonna politseikapteni Indrek Link 03.02.1011.a. määrus väärteoasjas nr 2317,10,009207 ja lõpetada nimetatud asjas väärteomenetlus.

Kohus, tutvunud kaebusega ja teiste asja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu.

VTMS § 78 kohaselt juhul, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse läbivaatamisel tehtud määrusega, saab ta kohtuvälise menetleja tegevust vaidlustada maakohtus. Seega ei vaidlustata kaebuses mitte kohtuvälise menetleja juhi määrust, vaid ikkagi kohtuvälise menetleja toimingut. Kaebuse saab esitada juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Janar Lullu suhtes on 14.11.2010.a. koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et 14.11.2010 kella 05.30 paiku Tallinnas, Mäealuse tänaval, juhtis Janar Lullu mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, esitamiseks puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ning sõiduki registreerimistunnistus.

Antud rikkumise kohta koostati üldmenetluse protokoll nr. AB 1196846. Menetluse käigus ilmnes, et väärteoprotokolli koostaja on eksinud väärteokirjelduse ja kvalifikatsiooniga ja kuna tegemist oli suuremahuliste parandustega, oli 20.01.2011 koostatud Janar Lullu'le, eelpoolkirjeldatud rikkumise osas, uus protokoll nr AB 1209221 ning määratud uus lahendi kättesaamise tähtaeg. 31.01.2011 esitas Janar Lullu kaitsja Jüri Urb Lõuna politseijaoskonda kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteomenetluses nr. 2317,10,009207, milles palub tühistada väärteoprotokollid AB 1209221 ja AB 1196846 ning lõpetada Janar Lullu suhtes algatatud väärteomenetlus, põhjenduseks asjaolud, et joobeseisundit ei saa fikseerida kaks kuud hiljem koostatava protokolliga, 20.01.2011 väärteoprotokolli AB 1209221 koostamise ajal, hoiti Janar Lullu't kinni politseiautos, talle kui menetlusalusele, ei tutvustatud tema õigusi ja ei informeeritud, milles teda süüdistatakse.

Kohus jõudis järeldusele, et väärteomenetluse nr 2317,10,009207 käigus on kogutud piisavalt tõendeid ja rikkumine on tõendatud, mida kinnitab ka menetlusalune isik oma 14.11.2010 esitatud ütlustega. Menetlusaluse isiku Janar Lullu õigusi väärteomenetluses ei ole rikutud, sest enne 20.01.2011 väärteoprotokolli koostamist oli talle piirkonnapolitseinik Mikk Presmann' poolt selgitatud, millise ja millal toimunud rikkumise eest väärteoprotokoll koostatakse. Menetlusaluse isiku suhtes menetlustoimingu tegemise ajaks isiku liikumisvabaduse piiramist -ei loeta kinnipidamiseks.

Menetlusalusele isikule anti õigus kasutada enda valduses olevat sidevahendit esindaja kutsumiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Ebaõige on kaebaja esindaja väide, et vastavalt VMS § 49 lg 3 oli väärteomenetluse protokolli koostamisel jäetud selgitamata Jana Lullu õigused ning justkui puuduks selle kohta ka Janar Lullu allkiri. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud originaalprotokollist nähtub üheselt, et 14.11.2010.a. väärteoprotokolli koostamisel on Janar Lullu andnud ütlusi selle kohta, et tunnistab ennast süüdi täielikult ning kinnitanud oma ütlusi allkirjaga.

Protokolli pöördel on Janar Lullu’le vastavalt VTMS§ 19 tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mida kaebaja on samuti oma allkirjaga kinnitanud. 20.01.2011.a. protokollist nähtub, et Janar Lullu on keeldunud allkirjastamast oma õiguste ja kohustustega tutvumist, kuid viimane ei välista asjaolu, et neid talle tutvustatud poleks. Samuti nähtub 14.11.2010.a. protokollist, et Janar Lullu ei ole soovinud kaitsja osalemist nii nagu pole ta seda soovinud ka 20.01.2011.a. väärteoprotokolli koostamisel. Jällegi on ebaõige esindaja väide, et on rikutud protokolli koostamisel täielikult Janar Lullu õigust kaitsja osavõtule.

Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjale alates esimesest menetlustoimingust, kuid kaitsja mitteilmumine ei takista menetlustoimingute tegemist. Kuigi VTMS seda otsesõnu ei reguleeri, on alust väita, et kaitsjal on õigus osaleda menetlusaluse isiku suhtes tehtavates menetlustoimingutes, mitte aga nt. tunnistaja ülekuulamise juures. Põhjenduseks on väärteomenetluse olemus (sarnaselt kriminaalmenetlusega), kus menetleja kogub ja hindab tõendeid ning teeb sellest lähtuvalt menetlusotsuseid. Kaitsja roll piirdub menetleja tegevusele reageerimisega

(nt. taotlused, kaebused, vastulause väärteoprotokollile, tõendite usaldusväärsuse vaidlustamine). Janar Lullu esindaja Jüri Urb poolt esitatud kaebus kohtule on selles mõttes hoomamatu, et kohtul pole võimalk esitatud kaebusest, kus puuduvad igasugused seaduslikud viited rikkumiste kohta, selgelt välja lugeda, millal siis ja millise toimingu ajal Janar Lullu kaitseõigusi rikuti. Esitatud kaebusest on võimatu välja lugeda, millise protokolli koostamise ajal kaitsja ilmumist tauniti. Nähtuvalt politsei poolt esitatud originaalmaterjalidest, ei ole Janar Lullu kaitsja osavõttu kummagi porotolli koostamisel taotlenudki. Samuti, nähtuvalt 21.01.2011.a. koostatud ettekannetest, millised on vormistatud Vanemkonstaabel Marina Õunapuu ning Piirkonnapolitseinik Mikk Presmann poolt nähtub üheselt, et 20.01.2011.a., koostades Janar Lullu’le uut väärteoprotokolli, keeldus Janar Lullu igasugusest koostööst, võttis ühendust telefoni teel oma esindajaga, kes korduvalt keelitas teda mitte mingisuguseid ütlusi andma ning mitte millelegi alla kirjutama. Vaatamata sellele, et politsei oli nõus ootama ära ka esindaja ilmumise, esindaja ei saabunud ja nagu selgub ettekandest, kohaleilmumise või mitteilmumise üle ei arutatudki. Samuti on ebaõige esindaja väide, et kahe protokolli koostamine on ebaseaduslik.

Üldmenetluse tunnusjooneks on väärteoprotokolli koostamine. Oma tähenduselt on väärteoprotokoll võrreldav süüdistusaktiga kriminaalmenetluses, milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja väärteo toimepanemise kohta koos veendumuse põhistusega.

VTMS§ 68 lg.2 näeb ette võimaluse väärteoprotokolli täiendamiseks nii tõendusteabe osas kui ka väärteoprotokollis fikseeritud kvalifikatsiooni muutmiseks. VTMS§ 69 lg.3 kohaselt väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni muutmisel täiendatakse protokolli kandega uue kvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja.

Eelnimetatud regulatsioon tekitab aga mitmeid probleeme seoses isiku kaitseõiguse tagamisega. Vaadeldud normidest tuleneb loogiline järeldus, et protokolli täiendamine uue tõendusteabega ning ka kvalifikatsiooni muutmine toimub pärast seda, kui väärteoprotokolli koopia on isikule või tema kaitsjale kätte toimetatud. Väärteomenetluse erisusest tulenevalt puudub isikul aga õiguslikult tagatud võimalus tutvuda muudetud kvalifikatsiooni ning seda tinginud asjaoludega. Isegi juhul, kui tõendusteabe lisamine või kvalifikatsiooni muutmine kergendab menetlusaluse olukorda, tuleb isikut informeerida tehtud täiendustest ning anda võimalus nendega tutvumiseks. Üheks võimaluseks on koostada täiendav protokoll, mis tehakse isikule teatavaks VTMS§-70 sätestatud korras. Kui aga väärteoprotokolli oluliselt täiendatakse või muudetakse, tuleb kohtuvälises menetluses lugeda otstarbekaks uue väärteoprotokolli koostamine. Kuigi väärteomenetluse seadustik ei näe uue protokolli koostamist selgesõnaliselt ette, oleks see kooskõlas kaitseõiguse tagamisega.

Nähtuvalt materjalidest 14.11.2010.a. koostatud väärteoprotokollis märgitu oli puudulik, rikkumise kirjeldus ei vastanud tegelikkusele, isikul mõõdeti alkoholisisaldus väljahingatavas õhus (siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et ebaõige on esindaja väide nagu Janar Lullu joobeseisundit oleks mõõdetud kaks kuud hiljem. Joobeseisund oli tuvastatud teo toimepanemise ajal 14.11.2010.a., mida kinnitab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll nimetatud kuupäevast ning kell 06.00 mõõdeti Janar Lullu’l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,52 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,47 mg/l. ), seetõttu muutus väärteo kvalifikatsioon, milline oli algselt kvalifitseeritud LS§ 7419 lg.1 järgi ja nimelt kvalifitseeriti Janar Lullu tegu raskemaks ehk siis LS§ 7419 lg.2 järgi.

VTMS§ 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Nagu eelpool öeldud on oma tähenduselt väärteoprotokoll võrreldav süüdistusaktiga kriminaalmenetluses. KrMS§ 268 lg.1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ning lg.2 kohaselt prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist muuta või täiendada esitatud süüdistust. Kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, koostab prokurör uue süüdistusakti. Uue süüdistusakti koostamine ei ole vajalik, kui prokurör muudab esitatud süüdistust, kergendades süüdistatava olukorda.

Tulenevalt eeltoodud analoogiast tekkis kohtuvälisel menetlejal pärast tõendite uurimist oluliselt vajadus muuta Janar Lullu’le süüks arvatavat väärteokvalifikatsiooni ning rikkumise kirjeldust, milline raskendas menetlusaluse isiku olukorda ning seetõttu oli uues protokolli koostamine põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 79 lg.3p.1 kohus määras:

Jätta Janar Lullu kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata.

Määrus ei ole vaidlustatav

Piret Liivo Kohtunik