1-11-2019/3 · 1-11-2019/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Summary
AI generated1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-2019 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Aleksandr Kruglik´u avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2001/892 rahatrahvi nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Aleksandr Kruglik, isikukood 38301092210, asukoht xxx Resolutsioon J...
Full Text of the Judgment · 1-11-2019/3
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-2019 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Aleksandr Kruglik´u avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2001/892 rahatrahvi nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Aleksandr Kruglik, isikukood 38301092210, asukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 207; KarS § 82 lg 1 p 2 kohus
MÄÄRAS:
Lõpetada Aleksandr Krugliku suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2001/892 Kohtla-Järve Linnakohtu 17.10.2001 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-175/01 mõistetud rahatrahvi sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu.
Vabastada Aleksandr Krugliku töötasu, vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2001/892 raames.
Määruse ärakiri saata Aleksandr Kruglikule ja kohtutäitur Risto Küttile.
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
Kohtla-Järve Linnakohtu 17.10.2001 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Kruglik süüdi KrK §140 lg 2 p 2,4 järgi ning karistati rahatrahviga 1590 krooni (101,62 EUR). Nõude jääk 52,13 EUR. Kohtuotsus jõustus 29.10.2001.
11.02.2011 esitas Aleksandr Kruglik kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2001/892 seoses nõude aegumisega.
Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 17.10.2001 otsuse nr 1-175/01 alusel on Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2001/892. 11.09.2006 ja 10.03.2008 koostas täitur rahalise nõude (töötasu) arestimise aktid ja 17.09.2010 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti.
2 Kohtu seisukoht
Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Aleksandr Krugliku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul.
KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu.
Toimiku materjalidest on näha, et Kohtla-Järve Linnakohtu 17.10.2001 kohtuotsusega karistati Aleksandr Kruglikut KrK § 140 lg 2 p 2,4 järgi, mis jõustus 29.10.2001. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Aleksandr Krugliku suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 29.10.2004 (29.10.2001 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.
Kohus kontrollib, kas esineb otsuse täitmise aegumise peatamise aluseid.
Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.
Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik on temale kriminaalasjas kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.
Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks.
Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.
KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe
3 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Aleksandr Kruglikule 17.10.2001 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 29.10.2004 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat)
TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.
Kohtu hinnangul 17.10.2001 kohtuotsuse kriminaalasjas 1-175/01, mis jõustus 29.10.2001, puhul on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt.
Kohus leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 17.10.2001 otsuse jõustumisest, s.o 29.10.2001 on möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 nimetatud tähtaeg - 3 aastat.
Kohtunik
Loretta Pikma