2-21-15645/63 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2023.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-15645

Kohtuasi

I. A. avaldus M. V., A. V., A. V., R.-A. K. ja H. P. vastu

elektriõhuliini taastamistööde teostamise talumiseks,

reaalservituudi seadmiseks, tahteavalduse asendamiseks

ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: I. A. (isikukood XXX)

Puudutatud isik I: ühisomanikud M. V. (isikukood

XXX), A. V. (isikuood XXX) ja A. V. (isikukood XXX)

Puudustatud isik II: kaasomanikud R.-A. K. (isikukood

XXX) ja H. P. (isikukood XXX)

Puudutatud isik III: Saue Vallavalitsus (registrikood

77000430)

Ärakuulamise aeg

17.aprill 2023

Resolutsioon

1. Seada M. V. (isikukood XXX), A. V. (isikukood XXX), A. V. (isikukood XXX) kinnistu

nr XXX, asukoht X AÜ 2 III jakku reaalservituut I. A. (isikukood XXX) kinnistu nr

XXX, asukoht X AÜ 1 igakordse omaniku kasuks selliselt, et kinnistu nr XXX omanikul

ja tema poolt määratud isikutel on õigus kasutada takistamata ööpäevaringselt õhuruumi

ning vajaduse korral tööpäevadel kl 9.00-18.00 kinnistu nr XXX maapinna elektriõhuliini

hooldamiseks ja parandamiseks s.h takistamata lubama kinnistule õhuliini all olevale

maale laiusega 2m, mis algab otse elektriühenduspostilt (liitumispunktist/ühenduskilbist)

kinnistul nr XXX, asukoht X AÜ 3) ja läheb õhuruumis kinnistule suunduva õhukaabliga

kinnistu nr XXX piirini vastavalt kohtumääruse lisaks olevale plaanile. Servituudi

teostamiseks on kinnistu nr XXX omanikul õigus pääseda servituudi ala juurde üle

kinnistu nr XXX.

2. Reaalservituudi teostamiseks kohustada andma M. V.t, A. V.t ja A. V.t tahteavaldused

oma kinnistu koormamiseks reaalservituudiga ning asendada M. V., A. V., A. V.

tahteavaldused kohtumäärusega.

3. Kohustada M. V.t, A. V.t ja A. V.t taluma nende kinnisasja nr XXX asukoht X AÜ 2

õhuruumis tehnovõrke (elektrivõrku ja/või elektripaigaldist ja/või õhuelektrikaabli) ja

nende teenindamiseks vajalikke töid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagita menetluse kulud jätta täies ulatuses M. V. kanda.

2. Määrata I. A. menetluskulude suuruseks 2110 eurot.

3. Välja mõista M. V.lt hagita menetluse kulud 2110 eurot ja viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

I. A. kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik ja avalduse asjaolude kokkuvõte

1. Tsiviilasjas 2-21-15645 on hagita menetlusse võetud I. A. (edaspidi avaldaja) avaldus

puudutatud isikute M. V., A. V., A. V. (edaspidi puudutatud isik I), R.-A. K. ja H. P.

(edaspidi puudutatud isik II) vastu elektriõhuliini taastamistööde teostamise talumiseks,

reaalservituudi seadmiseks ja tahteavalduse asendamiseks. Kohus kaasas asjasse Saue

Vallavalitsuse (edaspidi puudutatud isik III).

2. Avalduse asjaolude kohaselt omandas avaldaja 31.07.2014 endise aianduskooperatiivi

„X“ asukohas suvemaja, kinnistu katastritunnusega XXX, aadressil X AÜ 1, xxx ning

müügilepingu punktis 1.7.5 deklareeritud elektriliitumine vastas tegelikule olukorrale.

Avaldaja on alates kinnistu omandamisest tasunud elektritasusid ning tal on E OÜ-ga

sõlmitud võrguleping nr 8712850085/17.06.2015. 21.märtsil 2021 saabudes perega

suvemajja avastas avaldaja, et majas puudub elekter ja külmkapis olevad toiduained on

riknenud. Eelnevalt oli avaldaja viibinud suvemajas 2021.a veebruarikuu lõpus ning siis

oli elektriühendus olemas. Avaldaja leidis, et õhuliinikaabel on vandaaluselt maha

lõigatud, kinni keeratud ja pandud tema maja seina juurde ning, et liini liitumispostilt on

näha lõikekoht. Seejuures olid liitumispostil muud elektriõhuliinid alles. Avaldaja selgitas

välja, et elektriõhuliini demonteerimise korraldas puudutatud isik M. V., kuna

elektriõhuliin häiris teda sest oli liiga lähedal nende juurdeehitusele, s.o elamu teisele

korrusele. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lääne-Harju politseijaoskonnas

alustati

avaldaja

23.03.2021

avalduse

alusel

elektrikaabli

rikkumise

faktis

väärteomenetlust nr 231721003048. Avaldajal ei õnnestunud lahendada puudutatud

isikutega I tekkinud probleemi kohtuväliselt. Puudutatud isikutega II - kinnistu xxx, X AÜ

maja 3 kaasomanikega, kus asub elektrivõrgu jaotuspost õnnestus saavutada kokkulepe

ning puudutatud isikud II andsid avaldajale kirjalikud nõusolekud elektriõhuliini

taastamiseks (ühendamiseks) liitumiskohast (elektriühenduspost ja elektrikilp) ning

samuti lubadused ja kohustused taluda nende kinnistu õhuruumis õhuelektriliini, mille

kaudu varustatakse avaldaja suvekodu elektrienergiaga. Avaldaja leidis E OÜ avaldatud

info alusel ettevõtte X OÜ, kellega sõlmiti töövõtuleping õhuelektriliini taastamiseks ja

saavutati kokkulepe puudutatud isikutega II liitumiskohale juurdepääsuks. 29.05.2021

püüdis avaldaja koos elektrikuga pääseda puudutatud isikute I kinnistule, et taastada

õhuelektriliini, kuid puudutatud isik M. V. takistas tööde teostamist.

Puudutatud isikute I vastuväidete kokkuvõte

3. Puudutatud isikud I vaidlevad avaldusele vastu ja paluvad selle rahuldamata jätta.

Vastuväidete kohaselt oli avaldaja hoone elektrikaabel paigaldatud selliselt, et läks

madalalt üle nende eramu plekk-katuse ääre ja kaabel lebas katuse ääreplekil. Puudutatud

isikutele kuuluv hoone on ehitatud ehitusprojekti järgi ja kõrvalekaldumisi ehitusprojektist

ei ole. Probleemiks oli avaldaja maja küljes oleva metallist masti amortiseerumine ja

vajumine, mistõttu vajus alla ka avaldaja maja ühendav elektrikaabel ja hakkas tuulega

käima vastu puudutatud isikute eramu plekk-katust. Avaldaja ei reageerinud puudutatud

isiku palvetele elektripaigaldis korda teha. Veebruaris 2021.a deformeerus avaldaja maja

küljes olev mast veelgi ja elektrikaabel käis vastu puudutatud isikute katust tuulega

selliselt, et katus hakkas deformeeruma nii pealt kui ka küljelt ja lumevesi hakkas katusest

sisse voolama. Puudutatud isik I kutsus kohale tuttavad, s.h elektrimontööri Paul Heina,

kes kaabli eemaldas selliselt, et seda oleks võimalik uuesti tagasi panna. 29.05.2021.a tuli

etteteatamata avaldaja elektriühendust taastama, kuid avaldaja ei teinud eramu küljes

olevat masti korda, vaid võttis selle hoopis maha ja tema poolt kutsutud meesterahvad

viisid liitumispunkti teise kohta ning panid selle nii madalale, et kaabel oleks võinud

puudutatud isikute kinnistul pikemale inimesele “pähe kinni jääda". Avaldaja puudutatud

isikule nõudmisest hoolimata elektriprojekti ei esitanud. Puudutatud isikud ei ole

keeldunud sellest, et avaldaja saaks elektriühenduse taastada üle nende kinnistu, kuid nad

on nõus sellega ainult siis, kui see on ohutu (puudub oht elule ja tervisele).

Puudutatud isikute II vastuväidete kokkuvõte

4. Puudutatud isikud II vastuväiteid avaldusele ei esitanud.

Puudutatud isiku III vastuväidete kokkuvõte

5. Puudutatud isik III tuginedes asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) §

152 lg-le 1-3, asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-dele 89, 1581 on seisukohal, et seaduses

sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu

või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt seaduses sätestatud korras või

kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -

rajatise omaniku kulul, kuid olemasolevate tehnovõrkude või - rajatiste kõrvaldamiseks on

omaabi keelatud. Elektrienergiaga varustamine kuulub elutähtsate teenuste hulka ning

A/Ü X krunt nr 1 sihtotstarve on 100% elamumaa, järelikult ei ole elektriühenduseteta

võimalik kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada. Lisaks sihtotstarbelise kasutuse võimatusele

võib ohtu sattuda ka kinnistul asuv vara (nt veetorude külmumine ja lõhkemine), mistõttu

on ka esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja põhjendatud.

Kohtumääruse põhjendused

6. Vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat

tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Sama sätte lõige 2

sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille

suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk

või -rajatis kuulub AÕS §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku

nõusolekul enne 1999. aasta 1.aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse

eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

7. Detailplaneeringust

ja

detailplaneeringu

seletuskirjast

nähtuvalt

projekteeriti

aianduskooperatiiv „X“ Harju Rajooni TSK TK Arhitektuuriosakonna poolt kooskõlas

Harju Rajooni TSK TK otsusega nr.156 10.augustist 1972. Üksikkruntide planeerimise

aluseks oli APÜ-s ette nähtud hoonestusskeem „B“ mille kohaselt üksikkrundid jaotavad

ribadena ning maa-alad on jaotatud 11.-ks üksikkrundiks. Elektrivarustus lahendati

eriprojektiga komplekselt kogu puhkeala ulatuses – IV alajäämast KTPN-400 kVA-10/0,4

KV, lisaks kinnitati projekt 11.detsembril 1974. Elektriskeemist nähtuvalt kulgeb

elektriõhuliin, mis algab puudutatud isiku II kinnistul asuvastjaotuspostist üle puudutatud

isiku I kinnistu avaldaja kinnistuni. 15.veebruari 2010.a tasuta võõrandamise lepingust 4-

5.1/2 nähtuvalt andis endine x vald (käesoleval ajal x vald) tasuta üle OÜ-le Jaotusvõrk

(käesoleval ajal E OÜ) x külas aiandusühistu „X“ maa-alal asuva madalpinge õhuliini

pikkusega 226 meetrit.

8. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et avaldajale kuulub alates 31.07.2014 kinnistu

katastritunnusega xxx aadressil X AÜ 1, xxx, et kinnistul oli omandamise ajal

elektriliitumine ja elektriõhuliin,

et

avaldajal

on

E OÜ-ga võrguleping nr

8712850085/17.06.2015. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on puudutatud isiku I

kinnistut

koormav

elektripaigaldis

rajatud

1984.

aastal

vastavalt

kehtestatud

detailplaneeringule ning maa on kinnistatud 1998. aastal. Seega ei anna puudutatud isiku I

vastuväited alust avalduse rahuldamata jätmiseks, kuna AÕSRS § 152 lg 1 järgi on ta

kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa

esmakinnistamist. Kinnistusraamatust nähtuvalt on puudutatud isik I X AÜ krundi 2

omanikuks alates 08.12.2015. Järelikult omandas puudutatud isik I kinnistu seda

koormava

elektripaigaldisega,

nõustudes

sellega

ka

elektripaigaldise

talumise

kohustusega. Avaldaja taotleb servituudi seadmist ulatuses, mis tuleneb elektripaigaldise

talumise kohustusest. Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri määruse nr 43 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord

ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 1 punktist 1 tuleneb, et

elektripaigaldise õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV

nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. Töövõtulepingust nr 2-0521 ja

majandustegevusteatest TEL003342 nähtuvalt taastas elektriõhuliini X OÜ, mis on

spetsialiseerunud elektritöödele ja millel on luba elektriõhuliini taastamiseks.

9. AÕSRS § 152 lõike 3 kohaselt AÕSRS § 152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse

puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist

temale kuuluvalt kinnisasjalt AÕS §- s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu

või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul.

Eelnevast tulenevalt ei olnud puudutatud isikul I õigust kõrvaldada olemasolevaid

tehnovõrkusid või – rajatisi ega katkestada avaldaja elektriühendust omal algatusel.

Põhjendamatud on puudutatud isiku I vastuväited, et tal puudus avalduses kirjeldatud

elektripaigaldise talumise kohustus, kuna see kahjustas kinnistul asuva elamu katust, sest

tal oleks olnud elamu katuse kahjustamise korral õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise

kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt AÕS §-s 89 sätestatud korras või kokku

leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise

omaniku kulul.

10. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I väide, et avaldaja ei ole taastanud endist

elektripaigaldist, vaid on paigaldanud kaabli uude kohta, kuna avaldaja kinnistu

elektriühenduse taastamisega on tegemist ka juhul, kui uus elektriühendus luuakse vana

elektriühendusega põhimõtteliselt samal viisil ja sarnase tehnilise lahenduse kaudu, kuigi

mitte identselt eelneva ühendusega. Avaldaja on selgitanud, et uus elektriühendus on

tehtud selliselt, et algab x küla, X AÜ maja 3 kinnistul (reg osa xxx, katastriüksus xxx)

asuvalt elektriühenduspostilt (liitumispunktist/ ühenduskilbist), läheb üle puudutatud isiku

I kinnistu õhuruumis avaldaja kinnistule suunduva õhukaabliga avaldaja kinnistul asuvale

elektriühenduspostile sarnaselt vana elektriühendusega. Taastatud elektriõhuliini asukoht

nähtub taastamistööd teostanud X OÜ töötaja seletuskirjast ja seletuskirja lisadeks

olevatelt fotodelt. Kuigi puudutatud isiku I kinnistust üle minev elektrikaabel asub

puudutatud isiku I elamust 1-2 m eemale ja õhuruumis kõrgemal, jääb see maa-ala

piiridesse, mille üle reaalservituudi seadmist taotletakse. Eelnevast nähtuvalt on avaldaja

võtnud elektriõhuliini taastamisel arvesse ka puudutatud isiku I vastuväiteid, mis olid

ajendiks elektriõhuliini eemaldamisel. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ega tõendanud,

et muus osas erineks uus elektriühendus endisest või kahjustaks teda mingil viisil.

Käesoleva avalduse lahendamisel ei ole asjasse puutuvad poolte väited puudutatud isiku I

elamu juurdeehituse ega katuse, menetlusosaliste omavaheliste suhete, PPA poole

avaldustega pöördumiste ega muu sellise kohta, mistõttu jätab kohus sellesisulised väited

ja tõendid tähelepanuta. Seega kuulub avaldus rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et vastavalt Vladimir Sadekov

Advokaadibürooga sõlmitud õigusabilepingule esindas avaldajat seonduvalt tsiviilasjaga

nr 2-21-15645 alates 06.04.2022.a menetluses vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes

osutas avaldajale õigusabiteenuseid tunnihinna alusel hinnaga 180 eurot tunnis koos

käibemaksuga. Avaldaja esindaja osutas õigusteenust alljärgnevas mahus: 06.04.2022 –

taotlus esindajale toimikumaterjalide nähtavaks tegemiseks, senise menetluse ja

toimikumaterjalide analüüs; asjaolude täpsustamine kliendiga - 2,5 h; 25.04.2022 –

vastuse koostamine puudutatud isiku I määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga ja

edastamine kohtule – 2h; 30.06.2022 – kirjaliku seisukoha koostamine vastavalt kohtu

07.06.2022.a määrusele, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 5h; kokku on

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev osutanud käesoleva asjaga seonduvalt õigusabiteenuseid

9,5 tunni ulatuses maksumusega 1170 eurot. Alates 18.11.2022.a esindab avaldajat

menetluses Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid sõlmitud õigusabilepingu alusel

vandeadvokaat Martin Kruus. Õigusabilepingu kohaselt tuleb avaldajal teda esindavale

advokaadile tasuda tunnitasumäära alusel 168 eurot tunnis koos käibemaksuga. Avaldaja

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulu arvestada koos käibemaksuga.

Vandeadvokaat Martin Kruus on avaldajale osutanud õigusteenust alljärgnevas mahus:

25.11.2022 – tutvumine toimikumaterjalidega, kohtumine kliendiga menetluslike

perspektiivide ja asjaolude selgitamiseks - 2,2 h; 12.01.2023 – kirjavahetus kohtuga ja

kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,3h; 13.03.2023 - kirjavahetus kohtuga ja

kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,3h; 22.03.2023 – tutvumine puudutatud isiku I

kirjaliku ettepanekuga asja lõpetamiseks kompromisskokkuleppega, arutelu kliendiga,

kirjaliku seisukoha edastamine kohtule – 0,8 h; 17.04.2023 – toimikuga tutvumine

ärakuulamiseks valmistumiseks ning osalemine koos kliendiga ärakuulamisel Harju

Maakohtus – 1,8 h; 20.04.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine

kohtule – 1 h. Kokku on vandeadvokaat Martin Kruus osutanud käesoleva asjaga

seonduvalt õigusabiteenuseid 6,4 tunni ulatuses maksumusega 1075,20 eurot. Lisaks

õigusabikulule on avaldaja tasunud riigilõivu avalduse esitamisel ja avalduse tagamise

taotluse esitamisel kokku 100 eurot, mille tasumist tõendavad maksekorraldused on

esitatud koos avaldusega. Kokku on avaldajale tsiviilasja nr 2-21-15645 menetlusega

seonduvalt tekkinud menetluskulud summas 2885,20 eurot. Avaldaja hinnangul tingis

käesolevas asjas avaldusega kohtusse pöördumise vajaduse täielikult puudutatud isiku I

tegevus. Ka kohtumenetluse raames on puudutatud isik I avaldusele läbivalt vastu

vaielnud, mille tõttu on avaldajale üldse olulises ulatuses menetluskulud tekkinud (algselt

avaldajal esindajat menetluses ei olnudki). Seetõttu palub avaldaja avalduse rahuldamise

korral kindlaksmääratud menetluskulud välja mõista puudutatud isikult I. Ühtlasi palub

avaldaja, et kohus mõistaks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivisintressi VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.

12. Puudutatud isik I vaidleb vastu avaldaja taotlusele, milles palub menetluskulud välja

mõista puudutatud isikult I, kuna avaldaja enda tegevus/tegevusetus tingis kohtumenetluse

ja avaldaja menetluskulud ning ka kõik muud menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda

kanda. Puudutatud isik I enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Puudutatud

isik I selgitab, et tema juhtis korduvalt avaldaja tähelepanu sellele, et avaldaja

elektripaigaldis ei ole korras ning tekkida võib oht puudutatud isiku I elule ja/või tervisele.

Avaldaja midagi ette ei võtnud. Puudutatud isik I pole vastu vaielnud sellele, et

elektripaigaldis võiks olla teises kohas, puudutatud isik I on ainult vastu vaielnud sellele,

et elektripaigaldis (elektrikaabel) ei saa olla paigaldatud samasse kohta ja samadel

tingimustel (deformeerunud masti külge) olukorras, kus avaldaja pole kohtule esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, kus tema eramut varustav elektrikaabel tegelikkuses olema

peaks. Puudutatud isik I vaidleb vastu tunnihinnale, millega avaldajale on õigusabi

osutatud. Mõlema vandeadvokaadist esindaja tunnihind on arvestades asja keerukust

ülepaisutatud ja toimingute tegemiseks kulunud aeg on ülemäära suur: 25.04.2022 –

ülepaisutatud, mõistlik oleks (arvestades tööde mahtu) 1,5 h; 30.06.2022 – liiga suur,

mõistlik oleks (arvestades tööde mahtu) 2,5 h; 25.11.2022 – puudub vajadus, kui avaldaja

tekitab endale ise menetluskulusid ja vahendab esindajat, siis tegemist ei ole hüvitamisele

kuuluva menetluskuluga – mõistlik on 0 h; 12.01.2023 – ülepaisutatud, mõistlik oleks 0,2

h; 13.03.2023 - ülepaisutatud, mõistlik oleks 0,2 h; 17.03.2023 – kuivõrd esindaja pidi

olema juba tuttav toimikumaterjalidega, siis mõistlik on 1,0 h; 20.04.2023 -

menetluskulude nimekirja koostamise kulu on ebamõistlikult suur - mõistlik oleks 0,5

tundi.

13. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks

TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole

menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest avaldaja õigusi rikkus

puudutatud isik I, kes ei nõustunud avaldaja ettepanekul asja kohtuvälise lahendamisega

ning põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja sellega seotud menetluskulud. Kohus

pidas avaldust põhjendatuks ning lahendas asja avaldaja kasuks. Puudutatud isikud II ja

III ei ole avaldaja õigusi rikkunud ning on kaasatud menetlusse asja õige ja igakülgse

lahendamise eesmärgil, mistõttu ei tule neil avaldaja menetluskulusid kanda. Seega tuleb

menetluskulud jätta puudutatud isiku I vastuväidetest hoolimata puudutatud isiku I kanda.

Kuna puudutatud isikuks I on kolm kinnistu ühisomanikku, kuid antud asjaga on kõige

tihedamalt seotud puudutatud isik M. V., siis tuleb jätta menetluskulud kolmest

ühisomanikust üksnes M. V. kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

riigilõiv kohtukuluks. Avaldaja tasus riigilõivu avalduse esitamisel ja avalduse tagamise

taotluse esitamisel kokku 100 eurot, mis on olnud põhjendatud ja vajalik kulu ja tuleb

puudutatud isikult I välja mõista avaldaja kasuks.

15. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude jaotusest nähtuvalt on osutatud õigusabi seoses

käesoleva tsiviilasjaga. Kohus on seisukohal, et kuna avaldaja esindamine kahe

lepingulise esindaja poolt oli tingitud esindaja vahetamise vajadusest, siis on põhjendatud

hüvitada mõlema esindajaga seotud menetluskulu. Lepinguliste esindajate menetluskulu

nimekirjas märgitud õigusabi osutamise tunnihind on mõistlikus suuruses ja vastavuses

kehtiva kohtupraktikaga, mistõttu kuulub menetluskulu puudutatud isikult I avaldaja

kasuks väljamõistmisele toodud tunnihinnaga.

16. Kohus võttes arvesse asja keerukust peab põhjendatuks lepingulise esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi kulu alljärgnevas mahus: 06.04.2022 – taotlus

esindajale

toimikumaterjalide

nähtavaks

tegemiseks,

senise

menetluse

ja

toimikumaterjalide analüüs, asjaolude täpsustamine kliendiga - 2 tundi; 25.04.2022 –

vastuse koostamine puudutatud isiku I määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga ja

edastamine kohtule – 1,5 tundi; 30.06.2022 – kirjaliku seisukoha koostamine vastavalt

kohtu 07.06.2022.a määrusele, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 3 tundi,

seega kokku on vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi poolt osutatud kulud põhjendatud 6,5

tunni ulatuses maksumusega 1170 eurot. Alates 18.11.2022 avaldajat esindanud

vandeadvokaat Martin Kruusi kulu peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks alljärgnevas

mahus: 25.11.2022 – tutvumine toimikumaterjalidega, kohtumine kliendiga menetluslike

perspektiivide ja asjaolude selgitamiseks – 2 tundi, 12.01.2023 – kirjavahetus kohtuga ja

kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,2 tundi, 13.03.2023 - kirjavahetus kohtuga ja

kliendiga istungiaja kooskõlastamiseks – 0,2 tundi; 22.03.2023 – tutvumine puudutatud

isiku I kirjaliku ettepanekuga asja lõpetamiseks kompromisskokkuleppega, arutelu

kliendiga, kirjaliku seisukoha edastamine kohtule – 0,5 tundi, 17.04.2023 – toimikuga

tutvumine ärakuulamiseks valmistumiseks ning osalemine koos kliendiga ärakuulamisel

Harju Maakohtus – 1,8 tundi; 20.04.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine ja

esitamine kohtule – 0,3 tundi, seega on kokku vajalikuks ja põhjendatud kuluks

vandeadvokaat Martin Kruus osutatud kulud 5 tunni ulatuses maksumusega 840 eurot.

Järelikult tuleb määrata avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 2110 eurot, mis

sisaldab käibemaksu ja tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks

välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/