1-10-15811/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21.veebruar 2011.a. Tallinn

Kriminaalasja number 1-10-15811 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Malle Preimer ja Paavo Randma Kriminaalasi

G.K

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p.4,7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 17..jaanuari 2011.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.K Süüdistatav G.K RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 17.jaanuarist 2011.a. Sven bašarini suhtes jätta muutmata.

G.K poolt esitatud apellatsioo

n Harju Maakohtu 17.jaanuari 2011.a. otsusele – jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK :

Harju Maakohus otsustas 17.jaanuari 2011.a. kohtuotsusega G.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada

G.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.09.2010 kuni 24.09.2010, 24.09.2010 kuni 25.09.2010, so 4 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4

(neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates G.K kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 27.09.2010. G.K suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

G.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 24 senti ja sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti.

G.K mõisteti süüdi kolmes varguse episoodis, millest kaks jäid katsestaadiumi. Süüdistatav ei vaidlusta kohtuotsust süü ega karistuse osas.

APELLATSIOONI SISU:

Apellatsioonis taotleb süüdistatav jätta riigi kanda manetluskulud – kaitsjatasu ja sundraha. Ta kirjutab, et tal on peale vabanemist raske „resolutseeruda” ühiskonnas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

KrMS prg. 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku

15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras. Eeltoodust tulenevalt vaatab

kohtukolleegium läbi esitatud apellatsiooni menetluskulude osas määruskaebe korras, s.o. kirjalikus menetluses. Sundraha on menetluskulu, mis mõistetakse kohtuotsusega välja olenemata sellest, kas süüdistatav on teadlik selle väljamõistmisest või mitte. Sundraha suurus sõltub kuriteo raskusastmest.

Ka oli süüdistatav süüdistusaktist teadlik, et eeluurimisel on määrustega rahuldatud kaitsja taotlused temale tasu hüvitamiseks ( vastavalt 600 krooni vahistamise küsimuse osalemise eest ja 900 krooni toimiku materjalidega tutvumiseks kulutatud aja eest). Kohtulikul arutamisel osalemise eest kaitsjatasu väljamõistmise taotluse esitab kaitsja kohtuistungil.

KrMS prg. 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS prg. 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ei süüdistatav ega tema kaitsja esitanud maakohtule sellekohaseid taotlusi kuigi maakohtu istungi protokolli kohaselt neil võimalus taotluste esitamiseks oli. Asjaolusid, millised annaks alust rääkida G.K-st , kui isikust, kellele ilmselt käib menetluskulude hüvitamine üle jõu, maakohus tuvastanud ei ole ja ka apellatsioonikohtul puudub selleks alus. Sellesisulisi põhjendusi ei ole esitatud ka apellatsioonis.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 189 lg 3, 191 lg 1, 390,391 alusel jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse menetluskulude osas muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Julia Katškovskaja

Malle Preimer Paavo Randma