2-22-6175/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6175

Kohtuasi

Bioatlas OÜ hagi X vastu kahjuhüvitise, viivise ning

kohtuväliste õigusabikulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Bioatlas OÜ määruskaebus

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Bioatlas OÜ, esindaja vandeadvokaat Erki Siht

Kostja X, esindaja Aivar Jurs

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.02.2023 määrus muutmata.

2. Jätta Bioatlas OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 06.02.2023 määruse peale läbi

vaatamata.

3. Jätta X määruskaebus Harju Maakohtu 06.02.2023 määruse peale rahuldamata.

4. Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Bioatlas OÜ (hageja) esitas 26.04.2022 maakohtule hagi 2868,62 euro ja viiviste

väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi 30.11.2022 otsusega osaliselt, jättis hageja

menetluskulud 41,4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 58,6% ulatuses hageja

kanda. Kohtulahend jõustus 24.01.2023. Maakohus määras 06.02.2023 määrusega kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

2. 07.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid hageja menetluskulud kokku

3 831,67 eurot. Hagejale osutati õigusabi 19 tunni ja 20 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot

(käibemaksuta), kokku 3 286,67 euro ulatuses. Samuti lisandusid menetluskuludele riigilõiv

455 eurot ja asjatundja arvamuse kogumise kulud 90 eurot. Hageja esindaja tegi järgnevaid

toiminguid:

a. 22.04.2022 hagi koostamine rahalise nõudes kostja vastu (6 tundi – 1 020 eurot);

b. 13.06.2022 kostja seisukohaga tutvumine, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine

kostja vastusele tsiviilasjas nr 2-22-6175 (5 tundi – 850 eurot);

c. 20-27.06.2022 nõupidamine kliendiga, päring asjatundjale, istungi kooskõlastamine

tsiviilasjas nr 2-22-6175 (20 minutit – 56,67 eurot);

d. 30.06.2022 ettevalmistus istungiks ja tõendi esitamine tsiviilasjas nr 2-22-6175 (1 tund

– 170 eurot);

e. 01.07.2022 11.00 istungil osalemine tsiviilasjas nr 2-22-6175 (1 tund 30 minutit – 255

eurot);

f. 22.08.2022 11:00 kostja kompromissettepanekuga tutvumine, 23.08.2022 kohtunõude

täitmine, asjatundjale küsimuste koostamine ja tõendi kogumine tsiviilasjas nr 2-22-

6175 (2 tundi 30 minutit 425 eurot)

g. 15.09.2022 kostja 12.09.2022 seisukohaga tutvumine ja tõendi kogumine tsiviilasjas nr

2-22-6175 (1 tund – 170 eurot)

h. 19.09.2022 nõupidamine kliendiga ja tõendi esitamine tsiviilasjas nr 2-22-6175 (30

minutit – 85 eurot)

i. 07.11.2022 menetluskulude nimekirja koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks ( 1 tund

30 minutit – 255 eurot)

Esindaja kuludele lisandus 07.11.2022 istungil osalemise kulu (1 tund – 170 eurot). Seega olid

hageja menetluskulud kokku 4 001,67 eurot.

3. 07.11.2022 kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid kostja menetluskulud

5580 eurot. Kostja esindaja ajakulu oli 25 tundi ja 50 minutit, tunnitasuga 180 eurot

(käibemaksuta). Seega palus kostja kindlaks määrata menetluskulud 5580 euro ulatuses

(käibemaksuga). Kostja esindaja tegi järgnevaid toiminguid:

a. 14.05.2022 hagimaterjalidega tutvumine ja asjaolude kaardistamine kliendiga (2 tundi

15 minutit);

b. 14.05.2022 vastuse kirjutamisega alustamine (30 minutit);

c. 15.05.2022 vastuse kirjutamine ja tõendite kogumine (1 tund 15 minutit);

d. 16.05.2022 tõendite kogumine ja arutelud kliendiga (45 minutit);

e. 16.05.2022 varjatud ja nähtavate puuduste selgitamine/arutelu (30 minutit);

f. 17.05.2022 vastuse kirjutamine (1 tund 15 minutit);

g. 20.05.2022 vastuse kirjutamine (30 minutit);

h. 23.05.2022 vastuse kirjutamine (45 minutit);

i. 24.05.2022 hagi vastuse tutvustamine kliendile ja asjaolude täpsustamine (1 tund);

j. 25.05.2022 vastuse täpsustamine (30 minutit);

k. 26.05.2022 vastuse lõpetamine ja kohtusse esitamine (45 minutit);

l. 30.06.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine (2 tundi 15 minutit);

m. 01.07.2022 kohtuistung (1 tund 14 minutit);

n. 02.07.2022 hageja 30.06.2022 vastusega tutvumine (30 minutit);

o. 29.07.2022 kompromissiettepaneku arutelu kliendiga ja esitamine (20 minutit);

p. 24.08.2022 kostja vastusega tutvumine (20 minutit);

q. 08.09.2022 lõplike seisukohtade kirjutamine (3 tundi 10 minutit);

r. 09.09.2022 lõplike seisukohtade kirjutamine (2 tundi 45 minutit);

s. 10.09.2022 lõplike seisukohtade kirjutamine ja kohtusse esitamine (3 tundi 16 minutit);

t. 07.11.2022 kohtuistungiks ettevalmistumine (1 tund);

u. 07.11.2022 kohtuistung (1 tund);

4. Vastuväites hageja menetluskuludele märkis kostja, et kuivõrd asjatundja arvamuse

kogumise kulude arvetelt ei nähtunud, millise konsultatsiooni eest need esitati, ei saanud neid

lugeda antud tsiviilasjaga seotuks. Hageja viide õigusabi tunnihinna suuruse põhjendatuse osas

riigikohtu lahenditele aastast 2016 ei olnud asjakohane.

5. Hageja sõnul olid kostja menetluskulud kunstlikult kõrgemaks muudetud. Kostja

õigusabikulude maht ei olnud taotletud mahus põhjendatud ega mõistlik. Põhjendatud aeg

hagile vastuse koostamiseks ei saanud ületada 5 tundi. Mõistlik aeg 01.07.2022 istungiks

ettevalmistusele ei saanud ületada 1 tundi. Kostja ajakulu lõppseisukohtade koostamisele (9

tundi ja 11 minutit) oli ülepaisutatud. Mõistlik maht nimetatud töö puhul ei ületanud 4 tundi.

Kostja esindaja tunnitasumäär 180 eurot (käibemaksuta) oli põhjendamatu.

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas hageja ja kostja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1348,09 eurot ja hagejalt kostja

kasuks menetluskulud 1 161,26 eurot. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 186,83 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Seoses hageja menetluskulude nimekirjaga märkis kohus, et riigilõiv 455 eurot oli põhjendatud

ja vajalik kulu. Samuti oli põhjendatud ja vajalik dokumentaalse tõendi saamise kulu 90 eurot.

Tõend oli asjakohane ning arvestades tõendi sisu ja mahtu ei olnud selle koostamisele kulunud

aeg ülemäärane. Kuivõrd hageja kinnitas, et kulu oli seotud käesoleva tsiviilasjaga, olid kostja

väited asjakohatud. Hageja esindaja väitel kulus 01.07.2022 kohtuistungil osalemiseks 1,5

tundi. Kuivõrd kohtuistung kestis 1,25 tundi, vähendas kohus ajakulu 0,25 tunni võrra.

Ülejäänud kulud olid märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kulude koosseis oli

kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja esindaja ei kulutanud aega põhjendamatult. Hagejale

osutati õigusabi tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Käesoleva tsiviilasja asjaolusid

arvestades oli tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis

oli põhjendamatu. Vaidluse ajaline kestus, toimiku ja tõendite maht oli tavapärane. Asi läbis

ühe kohtuastme, toimus eelistung ja põhiistung. Tegemist oli lihtmenetlusega. Kohus märkis,

et isikutel oli õigus omavahel kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud

tunnitasumäärade alusel, kuid arvestades menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei

tähendanud kokkuleppevabaduse austamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama

õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasumäärade alusel. Arvestades eeltoodut, asja

olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, oli käesolevas

asjas põhjendatud lugeda hageja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 135 eurot (käibemaksuta).

Seega olid hageja esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud 2 711,25 euro ulatuses. Hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku olid 3 256,25 eurot (2 711,25 + 455 + 90).

Tulenevalt menetluskulude jaotusest, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 1 348,09 eurot

(3 256,25 x 41,4%).

Kostja esindajal kulus hagiavalduse vastuse esitamisele ja sellega seotud ettevalmistavatele

toimingutele 10 tundi. Kohus leidis, et kulu oli põhjendatud, arvestades hagi ja lisade ning

vastuse mahtu ja sisu ning lisatud tõendeid. Eelistungiks valmistumiseks kulus kostja esindajal

2,25 tundi. Arvestades istungi kestust ja asjaolu, et esindaja oli varasemalt asjaga kursis ning

koostanud hagile vastuse, leidis kohus, et toimingu põhjendatud ajakulu oli 1 tund. Kostja

esindaja lõplike seisukohtade koostamisele kulunud 9 tundi ja 31 minutit oli ülemäärane.

Põhjendatud ajakulu oli 5 tundi. Ülejäänud õigusabitoimingid olid märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis oli kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtunud,

et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 216

eurot (käibemaksuga). Tsiviilasja asjaolusid arvestades oli tegemist õigusteenuse osutamisel

keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga, mis oli põhjendamatu. Vaidlus ei olnud õiguslikult

keerukas, et tunnitasu 216 eurot oleks olnud põhjendatud. Kostjale ei osutanud õigusteenust

advokaat, kes tegutses advokatuuri järelevalve all, kellele kehtestati kutsestandardid ja

konfidentsiaalsuskohustus ja kes omas vastutuskindlustust. Kostjale osutas teenust õigusbüroo

jurist, kelle puhul ei pruukinud eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda,

mistõttu oli tema põhjendatud tunnitasu madalam kui advokaatidel. Tulenevalt eeltoodust,

arvestades asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, oli kostjale õigusabi

osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuga). Eelnevast tulenevalt

luges kohus kostja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 19 tunni 49 minuti ulatuses,

mis kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasumäära arvestades moodustas 1 981,67 eurot.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

1 161,26 eurot. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja nõuded ja mõistis tasaarvestuse järel kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 186,83 eurot.

Hageja määruskaebus

7. Hageja palus tühistada maakohtu määruse osaliselt ja teha uus määrus, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 555,94 eurot, tasaarvestada hageja ja kostja

vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja tasaarvestuse järel mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 394 eurot. Kostjalt tuli välja mõista viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja vaidlustas maakoht määruse osas, milles kohus vähendas hageja esindaja tunnitasu alla

160 euro. Maakohus ületas tunnitasu vähendades diskretsioonipiire. Vandeadvokaadist esindaja

õigusabi tunnitasu mõistliku määra hindamisel ei olnud põhjendatud kohtu tuginemine

Riigikohtu 01.06.2016 lahendile asjas 3-2-1-39-16, milles viidati 10 aasta tagustele lahenditele.

Tunnitasumäär vandeadvokaadi õigusteenuse eest 160 eurot ei ületanud õigusabituru keskmist

ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Kuigi käesolev menetlus oli lihtmenetlus, ei

olnud põhjendatud asuda seisukohale, et ainuüksi seetõttu oli tunnitasu vähendamine 135

euroni põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust tuli kohtul lugeda hageja esindaja toimingud

põhjendatuks ja vajalikuks vähemalt 3 213,33 euro ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud olid kokku 3 758,33 eurot.

Kostja määruskaebus

8. Kostja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras hageja esindaja

tunnitasuks 135 eurot ja teha uus lahend, millega määrata hageja esindaja tunnitasuks 83,33

eurot (käibemaksuta), mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1161,26 eurot ja

kostjalt hageja kasuks menetluskulud 692,85 eurot. Tasaarvestuse tagajärjel tuli hagejalt kostja

kasuks välja mõista menetluskulud 242,78 eurot. Alternatiivselt palus kostja tühistada

maakohtu määruse osas, milles kohus määras kostja esindaja tunnitasuks 83,33 eurot

(käibemaksuta) ja teha asjas uus lahend, millega määrata kostja esindaja tunnitasuks samuti 135

eurot (käibemaksuta), mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1881,24 eurot ja

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1348,09 eurot. Seega tuli tasaarvestuse tagajärjel

mõista hagejalt kostja kasuks välja 533,15 eurot. Hagejalt tuli kostja kasuks välja mõista viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vaidlustas esindajatele määratud tunnitasude suurused. Tunnitasu suuruse määramisel

ületas kohus diskretsioonipiire, kuna kohus ei lähtunud tunnitasu suuruse määramisel selle

põhjendatusest ja vajalikkusest koostoimes teiste tunnitasu määramisel tähtsust omavate

asjaoludega. Poolte lepinguliste esindajate tunnitasu määramisel tuli lähtuda võrdsuse

põhimõttest. Kostja esindaja osales kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 218 lg 1 p-i 2 alusel, kuna omas riiklikult tunnustatud magistrikraadile vastavat

kvalifikatsiooni. TsMS-st ja kohtupraktikast ei tulenenud, et professionaalsete lepinguliste

esindajate tunnitasu määramisel pidi advokaadi tunnitasu menetluses olema kõrgem TsMS §

218 lg 1 p-i 2 järgse lepingulise esindaja tunnitasust. Samuti ei tulenenud kohtupraktikast ja

TsMS-st, et lepingulise esindaja tunnitasu määramisel tuli lähtuda esindaja kutsenimetusest ja

eeldatavast kutsestandardist ja määrata advokaadile turu keskmine tunnitasu. Kuivõrd

menetluses osaleb advokaadina füüsiline isik, siis tuli tunnitasu määramisel eelkõige arvesse

võtta konkreetse esindaja menetlustoiminguid ja asjatundlikkust.

Kostja pakkus hagejale eelmenetluse lõpus kompromissi, mida hageja vastu ei võtnud. Seega

suurenesid hageja esindaja tõttu poolte menetluskulud oluliselt ning käesolevas asjas esinesid

erandlikud asjaolud, mis võimaldasid hageja esindajale määrata alla keskmise tunnitasu.

Asjaolu, et kohus hindas hageja esindaja tunnitasu kõrgemaks kui kostja esindaja tunnitasu oli

vastuolus kohtuotsusega, millega kohus hagi sisuliselt lahendas. Vastuoluline oli kohtu

seisukoht, et kostja lepingulise esindaja puhul ei pruukinud olla tagatud kvaliteetset

õigusteenuse osutamist tagavaid tegureid, mistõttu pidi kostja esindaja tunnitasu olema

madalam. Ebaõiglane oli hageja esindaja tunnitasu lugemine põhjendatumaks, vajalikumaks,

kvaliteetsemaks ja kallimaks kui kostja esindaja tunnitasu. Antud vaidlus oli alla keskmise

keerukusega ja seega sai hageja esindaja tunnitasu määrata alla keskmise, mis oli antud juhul

83,33 eurot (käibemaksuta). Kui kohus leiab, et 135 eurot (käibemaksuta) on antud asja

keerukust, õigusteenuse vajalikkust ja põhjendatust arvesse võttes mõistlik tasu, tuli kostja

esindaja tunnitasuks määrata samuti 135 eurot (käibemaksuta).

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtajad määruskaebustele

vastamiseks.

10. Pooled vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning kostja määruskaebus rahuldamata. Hageja määruskaebus

tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus võeti ebaõigesti menetlusse.

13. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teisest lõikest

tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et

maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS

§ 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega oli hagejal õigus menetluskulude

kindlaksmääramist vaidlustada, kui kaebuse ese ületab 280 eurot. Kostja väitis, et kuivõrd

hageja vaidlustatav menetluskulude summa jäi alla 280 euro, puudus hagejal kaebeõigus.

Määruskaebuse kohaselt leidis hageja, et tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku

olid 3 758,33 eurot. Maakohtu hinnangul olid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

3 256,25 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 348,09 eurot.

Määruskaebuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 1 555,94 eurot.

Käesoleval juhul oli hageja vaidlustatav menetluskulude summa 207,85 eurot (1 555,94 –

1 348,09). Eeltoodust nähtub, et vaidlustatav menetluskulude summa jäi alla seaduses

kehtestatud piirmäära. Sellises olukorras puudus maakohtul alus määruskaebuse menetlusse

võtmiseks ja ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjendustel määruskaebuse läbi vaatamata.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega,

kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega

kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (RKTKm

11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-

10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud

lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul oli põhjendatud

õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber

hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline

suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

15. Kostja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles kohus määras hageja esindaja tunnitasuks

135 eurot (käibemaksuta) ja palus määrata hageja esindaja tunnitasuks 83,33 eurot.

Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras kostja

esindaja tunnitasuks 83,33 eurot (käibemaksuta) ja määrata kostja esindaja tunnitasuks samuti

135 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh

vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p

12), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 26.04.2017, 3-2-1-34-17, p 15). Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on erandlikud.

Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune

käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt

RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16). Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel mh lähtuda

vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline

ja tegemist oli lihtmenetlusega, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja peab kostja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuga) ja hageja esindaja

põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus märgib, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega tunnitasu suuruse osas.

16. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle

rahuldamata. Antud juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu

lahendi tühistamise. Kostja ei esitanud määruskaebuses põhjendusi, mis annaks

ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

18. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)