2-22-5578/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.mai 2023 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5578

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Q Qu hagi W Wi vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise kohustamiseks

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Q Q, isikukood xxx, elukoht xxx

Hageja esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma, e-post:

tarvo.lindma@suprema.ee

Kostja: W W, isikukood xxx, elukoht xxx

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls,

e-post: menetlus@mmab.ee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada W Wit ümber lükkama Eesti Rahvusringhäälingu ees W Wi poolt Eesti

Ringhäälingule avaldatud ebaõiged andmed:

1)Lisaks 31.01.2019 Q Qu ja W Wi vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt Q Qu äriühingu nimele.

2)Q Q lubas samaaegselt W Wile, et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus W W tagasi.

3)Q Q pettis eeltoodud asjaoludel W Wilt välja Tallinnas xxx asuva kinnistu ja selle

omanikfirma osaluse.

ja saatma selleks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Eesti

Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni postiaadressile kirjalikus vormis või e-post

aadressile etv@err.ee digitaalselt allkirjastatult järgmise sisuga avaldus:

„Käesolevaga mina, W W, teavitan Teid, et avaldasin Eesti Ringhäälingule ja Eesti

2-22-5578

Televisioonis 01.05.2019 eetris olnud saate „Pealtnägija“ tegijatele saate tegemisel ja saates

antud intervjuus Q Qu kohta järgmised valeväited:

1)Lisaks 31.01.2019 Q Qu ja W Wi vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt Q Qu äriühingu nimele.

2)Q Q lubas samaaegselt W Wile, et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus W W tagasi.

3)Q Q pettis eeltoodud asjaoludel W Wilt välja Tallinnas xxx asuva kinnistu ja selle

omanikfirma osaluse.

3. Kohustada W Wit hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Eesti Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni postiaadressile kirjalikus vormis või e-post

aadressile etv@err.ee digitaalselt allkirjastatult järgmise sisuga avaldus:

„Palun Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“ ümber lükata minu poolt avaldatud ebaõiged

andmed ja avaldada selleks alljärgnev avaldus kas suuliselt etteloetuna või ekraanil kuvatava

tekstina:

Käesolevaga mina, W W, teavitan Teid, et avaldasin Eesti Ringhäälingule ja eesti

Televisioonis 01.05.2019 eetris olnud saate „Pealtnägija“ tegijatele saate tegemisel ja saates

antud intervjuus Q Qu kohta järgmised valeväited:

1)Lisaks 31.01.2019 Q Qu ja W Wi vahel sõlmitud kirjalikele tehingutele lepiti kokku, et

äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt Q Qu äriühingu nimele.

2)Q Q lubas samaaegselt W Wile, et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu

osalus W W tagasi.

3)Q Q pettis eeltoodud asjaoludel W Wilt välja Tallinnas xxx asuva kinnistu ja selle

omanikfirma osaluse.

Eeltoodud avalduse palun avaldada esimesel võimalusel.“

MENETLUSKULUD

1. Menetluskulud kannab kostja täies ulatuses.

2. Q Qu põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 630 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 3570 eurot (koos käibemaksuga).

3. Välja mõista W Wilt Q Qu kasuks 4200 eurot hageja poolt tasutud menetluskulude

hüvitamiseks.

4. Välja mõista W Wilt Q Qu kasuks viivis menetluskuludelt (4200 €) alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-22-5578

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

01.mail 2019 oli Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Televisiooni) eetris saade „Pealtnägija“.

Nimetatud saates käsitleti ühe teemana hageja ja kostja vahelisi suhteid, sealhulgas käsitleti

saates teemat, mille kohaselt hageja hoidis mitme aasta vältel kostja vara enda nimel, kuna kostja

soovis oma abikaasaga tekkinud tüli tõttu varjata enda varasid oma abikaasa eest. Nimetatud

saatelõik ja selles esitatud teave ning järeldused põhinevad kostja poolt „Pealtnägija“ saate

tegijatele avaldatul. Saatejuht selgitab osundatud saates, et kuivõrd kostja ja tema abikaasa vahel

toimus hiljem leppimine, siis soovis kostja hageja käes hoiul olnud vara tagasi ning selle

tulemusena vormistati ja sõlmiti ühes Tallinna advokaadibüroos 31.01.2019 vastavad lepingud,

mille kohaselt läheb kontroll vastava hageja käes hoiul olnud vara üle justkui tagasi kostja

perele. Saatejuhi sõnade kohaselt tegi hageja lisaks kostjale ettepaneku üks selle vara hulka

kuuluv ettevõte koos sellele kuuluva kinnistuga siiski ümber vormistada hageja nimele. Sellele

järgnevalt toimuvas intervjuus väidab kostja, et hageja selgituste kohaselt oli selle ettevõtte

hageja ühingu nimele ajutine vormistamine vajalik maksuriski vältimiseks. Lisaks avaldab kostja

intervjuus seejärel järgmist: „Ja ütles mulle, et tead W, siin võib tekkida maksurisk sul läbi sinu

ettevõttete või läbi meie (s.o. kostja) pere ettevõtete. Ja vormistame nii-öelda selle kinnistu

omanikstaatuse nagu tema ettevõtte ehk siis Q Qu ettevõtete nimele. Aga me leppisime suuliselt

kokku, et kahe-kolme kuu pärast vormistame selle tagasi, kui asi on nii-öelda nagu rahunenud,

kui tehingud on tehtud“. Videolõigu taustaks näidatakse saates Tallinnas xxx asuvat kinnistut,

mis kuulus sellel hetkel OÜ-le E E ning seetõttu on ilmne, et eelnimetatud ettevõtte osaluse all

peetakse silmas OÜ E E 50% osalust, mille kostjale kuuluv äriühing R OÜ võõrandas eelviidatud

31.01.2019 tehinguga hageja äriühingule OÜ T T. Samuti on kostjaga intervjuu tehtud nimetatud

kinnistu juures ning taustal on nähtav kõnealune kinnistu. Sellele järgnevalt selgitavad saates

saatejuht ja kostjat nõustanud advokaat xx, et ilmselt arvestati (hageja poolt), et kostja usaldab

hagejat ja seetõttu ei süvenenud kostja detailidesse. Lisaks selgitab saatejuht, et kostja hakkas

ühel hetkel kahtlustama, et hageja paneb nende ühisest firmast raha kõrvale ja hageja ning kostja

läksid selle peale tülli. Seejärel küsib saatejuht kostjalt otsekohese küsimuse, „kas te ütlete, et

Teilt peteti see kinnistu välja?“ ning kostja vastab järgmist: „Täiesti raudselt julgen niimoodi

öelda jah“. Sellele järgnevalt selgitab saatejuht taustaks, et mängus on suur raha, sest

vaidlusalune firma omab Tallinna lennujaama läheduses kinnistut, mille turuväärtus on 3

miljonit eurot, kuid seoses lennujaama arenduse ja Rail Balticu raudteetrassiga võib kinnistu

hind kordades tõusta. Saatejuht tõdeb, et täna on kostja hinnalisest kinnistust ilma, sest äripartner

pole nõus tema osalust firmas enam tagasi andma. Saatejuhi poolt sellele järgnevalt

telefoniintervjuus esitatud küsimustest hagejale ning kostja advokaadi xxx selgitustest järeldub,

et kostja heidab hagejale ette seda, et hageja on kostjalt varastanud kostja vara (osaluse kõnealust

kinnistut omavas äriühingus) ning seda kinnitab ka see, et nii väärtuslik osalus anti kostja poolt

hagejale ära sisuliselt tasuta. Seejärel ütleb kostja kokkuvõtlikult eeltoodud tehingute ja hageja

kohta: „See on pettus, advokaadid ei tohi niimoodi teha…. Ma arvan, et klienti kindlasti petta ei

tohiks“. Eelnevast järeldub üheselt, et kostja on esitanud Rahvusringhäälingu saates

„Pealtnägija“ ja selle saatejuhtidele kokkuvõtlikult alljärgnevad ebaõigeid andmeid sisaldavad

faktiväited: 1)Lisaks 31.12.20219 hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud tehingutele lepiti

2-22-5578

kokku, et äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt

kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt hageja äriühingu nimele. 2)Hageja lubas

samaaegselt kostjale, et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu osalus kostjale

tagasi. 3)Hageja pettis eeltoodud asjaoludel kostjalt välja Tallinnas xxx asuva kinnistu ja selle

omanikfirma osaluse.

Hageja leiab, et kõikk eelnimetatud faktiväited on sisult ebaõiged, kuna 31.01.2019 ega varem

ega hiljem ei ole hageja kunagi mistahes vormis kokku kostjaga ega ühegi teise isikuga kokku

leppinud, et hageja või mõni tema äriühing omandab Tallinnas xxx asuva kinnistu või seda

omava äriühingu osaluse ajutiselt ning kohustub selle hiljem üle andma või vormistama kostjale

või mõnele tema äriühingule. Sellist kokkulepet ei ole kunagi mistahes vormis sõlmitud ning

hageja ei ole sellist lubadust kunagi mistahes vormis andnud. Samuti ei ole hageja eeltoodud

asjaoludel mistahes viisil kostjat petnud.

Petmine ja lubadusest mittekinnipidamine on selgelt negatiivsed ja taunitavad, samuti

õigusvastased tegevused. Iga sellise tegevuse omistamine isikule on isiku mainet oluliselt

kahjustav ja selle isiku au teotav, kuivõrd loob isikust kuvandi, et isik on pannud või paneb

toime taunitavaid ja/või õigusvastaseid tegusid. Seega on faktiväited hageja au teotavad ja

mainet kahjustavad. Kuivõrd faktiväited on ebaõiged, ning lisaks ka hageja au teotavad, on

kostja tegevus eeltoodud asjaoludel õigusvastane. Igal juhul on kostja tegevus faktiväidete

esitamisel on olnud õigusvastane (st sõltumata sellest, kas esinevad kostja tegevuse

õigusvastasust välistavad asjaolud) ning kostja on kohustatud ebaõiged faktiväited ümber

lükkama pelgalt seetõttu, et need on sisult ebaõiged. Juhul, kui andmed on avaldatud

meediaväljaandes, saab nõuda isikult andmete ümberlükkamist selle meediaväljaande ees, kellele

ta andmed avaldas. Hagejal on selliste nõuete esitamise õigus kostja vastu, kuna kostja on

avaldanud Eesti Rahvusringhäälingule faktiväited, mis on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad

ning au teotavad ja see on omakorda kaasa toonud Eesti Rahvusringhäälingu poolt ebaõigete

faktiväidete avaldamise 01.05.2019 eetris olnud saates „Pealtnägija“. Hageja nõuab kostjat

ümber lükkama ebaõiged andmed, saates selle kohta 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest

arvates Eesti Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni postiaadressile kirjalikus vormis või e-post

aadressile vastava sisuga avalduse selle kohta, et ta on esitanud hageja kostja valeväiteid ning

need ümber lükkama vastavalt hagiavalduses esitatule.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb nõudele vastu.

Esmalt leiab kostja, et hageja on esitanud hagi vale kostja kui füüsilise isiku vastu, mistõttu tuleb

hagi jätta läbi vaatamata. Kõik need faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, seonduvad

kostja poolt juhitava äriühingu R OÜ majandustegevusega. Vaidlus puudub selles, et W Wile kui

füüsilisele isikule ei ole kunagi kuulunud ei xxx kinnisasi (kuulub P E OÜ-le) ega ka mitte osalus

P E OÜ-s. Seega ei ole võimalik samastada W Wit kui füüsilist isikut W Wiga kui R OÜ

juhatuse liikmega, kelle poolt juhitavale äriühingule osa kuni 31.01.2019 kuulus. Samuti puudub

vaidlus ka selles, et nn „suulised kokkulepped“, millega seotud faktiväidete ümberlükkamist

hageja kostjalt nõuab, puudutavad samuti R OÜ majandustegevust, sh konkreetsemalt kuni

31.01.2019 R OÜ-le kuulunud osa omandiõiguse üleminekut. Antud juhul puudub vaidlus selles,

et W W kui R OÜ juhatuse liige on selliseks isikuks TsÜS § 132 lg 1 tähenduses, kelle käitumine

juhatuse liikmena omistatakse tema poolt juhtitavale äriühingule, so R OÜ-le.

2-22-5578

Sõltumata sellest, kas kostja poolt „Pealtnägija“ saates antud ütlusi saab pidada kostja kui

füüsilise isiku enda nimel/poolt antuks ja kas kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-20-3160 hageja

käitumise õigusvastasuse või mitte, tuleb hinnata VÕS § 1046 lg 2 teise lause alusel seda, kas ja

kui suur hageja õiguste väidetav riive on toime pandud. Kuna vaieldamatult puudutasid kostja

poolt „Pealtnägija“ saates antud ütlused üksnes ja ainult 31.01.2019 osaga seotud tehingut ja

selle alusel kostja poolt juhitavale R OÜ-le tekkinud varalist kahju, siis on ilmselge, et tegemist

on oma olemuselt pooleliolevat ärivaidlust puudutavate faktiväidetega. Kui võrrelda neid

faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab, pole nende faktiväidete näol tegemist nn raske

kaaluga õigusrikkumisega. Kohane õiguskaitsevahend on hagejal juhul, kui ta ei nõustu temale

esitatud pretensioonidega, esitada oma vastuväited kohtule, mida hageja on tsiviilasjas nr 2-20-

3160 ka teinud. Hageja on oma õiguste rikkumist hagis selgelt üle dramatiseerinud ja üles

puhunud, kuivõrd on ilmne, et kostja poolt „Pealtnägija“ saates esitatud faktiväited puudutasid

pooleliolevat vaidlust, mis oma olemuselt ei saa hageja isiklikke õigusi kuidagi riivata, seda veel

määral, mis õigustaks VÕS § 1047 lg 4 kohaldamist.

Kostjale jääb arusaamatuks see, kas ja kuidas ning millise intensiivsusastmega „Pealtnägija“

saates W Wi poolt öeldu hageja kui füüsilise isiku mittevaralisi õigusi riivas. Üksnes see, et isiku

hinnangul on tema suhtes avaldatud faktiväide vale, ei anna automaatselt alust VÕS § 1047

alusel hagi rahuldamiseks. Antud juhul ei ole hagis sõnagi juttu sellest, milles konkreetselt

avaldub hageja kui füüsilise isiku õiguste riive tulenevalt W Wi poolt „Pealtnägija“ poolt saates

antud intervjuust. Pelgalt see, et hageja peab W Wi poolt „Pealtnägija“ saates öeldut ebaõigeks,

ei ole üksinda aluseks hagi rahuldamisel. Hageja nõuab kostjalt „Pealtnägija“ saates avaldatu

ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel, kuid antud juhul jääb kostjale arusaamatuks, kas hageja

peab kostja poolt „Pealtnägija“ saates öeldut ebaõigeteks faktiväideteks või hageja au väidetavalt

riivavateks väärtushinnanguteks. Kui hageja peab avaldatut ebaõigeteks faktiväideteks, siis jääb

arusaamatuks, milles seisneb hageja väidetav õiguste riive. Kui hageja peab neid aga

väärtushinnanguteks tema suhtes, siis selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ei saa.

Hagejal tuleb selgelt eristada ebaõigeid faktiväiteid vs au teotatavaid väärtushinnanguid, mida

hageja üheselt eristada suutnud pole.

Kostja rõhutab, et käesoleval ajahetkel ei ole võimalik üheselt asuda seisukohale, kas need

asjaolud, mille osas hageja väidab, et tegemist on tõele mittevastavate väidetega, on ebaõiged või

mitte. Seda kohus alles tuvastab pooleliolevas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-20-3160), kus on

19.09.2023 kuupäevale määratud Tallinna Ringkonnakohtu istung. Seega praegusel ajahetkel ei

ole võimalik ühelgi juhul asuda seisukohale, kas need väited, mille ümberlükkamist hageja

soovib, on tõele mittevastavad või tõesed. Hageja on kohtusse pöördunud liiga rutakalt, ootamata

ära tsiviilasja nr 2-20-3160 resultaadi. Hageja jaoks olnuks kohasem ja sobivam

õiguskaitsevahend esitada tsiviilasjas nr 2-20-3160 ühena kostjatest olles hagile sellega

mittenõustumise korral vastuväited, mida kostja on ka teinud. Kohatu ja rutakas oli aga hagejast

tormata käesolevas asjas väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, ootamata ära

selle, mida kohus tsiviilasjas nr 2-20-3160 jõustunud lahendiga otsustab.

Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kostja, et praegusel ajahetkel ei ole võimalik hagi rahuldada, kui

tsiviilasi nr 2-20-3160 on veel pooleli ja selles asjas kohus alles hakkab neid asjaolusid

tuvastama, millega seotud väidete ümberlükkamist hageja hagis soovib. Samuti ei ole hageja

seniajani suutnud eristada ebaõigeid faktiväiteid vs au teotavaid väärtushinnanguid. Lisaks ei ole

hageja suutnud üheselt selgitada, kas ja kuidas „Pealtnägija“ saates avaldatu hageja isiklikke

õigusi riivab ja/või millisel määral. VÕS § 1047 lg 4 ei ole suvaline/lihtsasti kohaldatav

2-22-5578

paragrahv, vaid selle kohaldamiseks peavad olema täidetud antud sättes toodud eeldused, mis

antud juhul täidetud pole. Hagi on alusetu ja tõendamata ning kostja palub kohtul jätta hagi

täielikult rahuldamata.

Hageja seisukoht kostja vastuväidetele

Hageja leiab, et kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid väiteid esitades, et teeb seda R OÜ

nimel ning samuti ei olnud avaldatud andmete saajal kui mõistlikul kõrvalseisjal võimalik

äratuntavalt järeldada, et kostja esitas vaidlusalused andmed R OÜ nimel. Isegi kui kostja esitas

ebaõigeid andmeid hageja kohta R OÜ nimel, siis on kostja käesolevas asjas sellele vaatamata

õigeks kostjaks. See asjaolu, kui hagi võinuks esitada ka R OÜ vastu ei välista ega piira hagi

esitamise õigust kostja vastu. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeõigus ei eelda hagejalt

muude asjaolude (peale andmete avaldamise toimumise) tõendamist ega ebaõigete andmete

avaldamise õigusvastasust. Tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtav lahend ei mõjuta käesoleva asja

lahendamist ning pealegi on seal hageja nõuded jäänud rahuldamata ja tuvastatud hageja väidete

alusetus ja ebaõigsus.

Kohtu põhjendused

1. Kostja on taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel leides, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma kaitset. Kostja ei eita, et andis „Pealtnägija“ saates hagiavalduses kirjeldatud

ütlusi, mida kinnitab ka hagiavaldusele lisatud saate videofail, kuid leiab, et ta esines

vaidlusaluses telesaates R OÜ juhatuse liikmena ja kuna vaidlusalused faktiväited puudutasid R

OÜ majandustegevust, siis on hagi esitatud vale kostja vastu. Õigeks kostjaks oleks R OÜ.

Kohus nõustub hagejaga. Nimelt valib hageja, kelle vastu ta oma nõude esitab ning selle, kas

hageja on esitanud hagi õige kostja vastu või kas hagejal on kostja vastu nõue, lahendab kohus

asja sisuliselt läbi vaadates. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue tuleb VÕS § 1047 lg

4 kohaselt esitada faktiväite avaldaja vastu. Vaidlusalused faktiväited avaldas kostja suuliselt

telesaates ning vaidlusalusest telesaatest ei nähtu, et kostja oleks teinud avaldusi mistahes teise

isiku nimel esindajana või tema huvides. Seega ei oma tähtsust, kas kostja oli faktiväidete

avaldamise ajal juriidilise isiku seaduslik esindaja ja/või huvides tegutseja ning et avaldatud

väited puudutasid kostja juhtivat juriidilist isikut. Eelnevast tulenevalt puudub alus jätta hagi

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

2. Kostja on leidnud, et antud tsiviilasja lahendamisel on oluline tsiviilasja nr 2-20-3160 lahend,

kuid kohus on juba 15.09.2022 kohtumäärusega võtnud seisukoha käesoleva menetluse

mittepeatamise kohta leides, et tsiviilasjas nr 2-20-3160 ei otsusta ega saa kohus otsustada

käesolevas asjas otsustamisele kuuluvaid asjaolusid. Seepärast jätab kohus tähelepanuta kostja

poolt peatamise taotlusega seonduva koos vastavate tõenditega.

3. VÕS § 1047 lg 1 ja 2 kohaselt on teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt on ebaõigete andmete avaldamise korral õigus nõuda

andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli õigusvastane. Õige on, et väide isiku poolt pettuse toimepanemises on faktiväide.

Pettus tähendab nii õiguslikus terminoloogias kui ka tavatähenduses teisele isikule ebaõige

2-22-5578

ettekujutuse loomist asjaoludest ja seeläbi kasu saamist või teisele isikule kahju tekitamist. See,

kas pettus on toimunud või mitte, on faktiline asjaolu ja see on objektiivselt tuvastatav. Samuti

on faktiväitena käsitatav väide, et isikute vahel on sõlmitud teatud kokkulepe või et üks isik on

andnud teisele isikule teatud lubaduse. Taolise kokkuleppe olemasolu ja lubaduse andmine on

samuti objektiivselt tuvastatav. Seetõttu on kõik kostja poolt esitatud väited käsitatavad

faktiväidetena ning nende tõele vastavus (õigsus) on objektiivselt kontrollitav. Väide, et isik ei

pea lubadustest kinni ning on toime pannud pettuse, on isikut kahjustav, luues hagejale

negatiivse kuvandi. Iga sellise tegevuse omistamine isikule on isiku mainet oluliselt kahjustav ja

selle isiku au teotav, kuivõrd loob isikust kuvandi, et isik on pannud või paneb toime taunitavaid

ja/või õigusvastaseid tegusid. Seega on faktiväited hageja au teotavad ja mainet kahjustavad.

Kuivõrd faktiväited on ebaõiged, ning lisaks ka hageja au teotavad, siis on kostja tegevus

eeltoodud asjaoludel õigusvastane. Samas isegi sõltumata sellest, kas kostja tegevus faktiväidete

esitamisel on olnud õigusvastane (st sõltumata sellest, kas esinevad kostja tegevuse

õigusvastasust välistavad asjaolud), on kostja kohustatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama

pelgalt seetõttu, et need on sisult ebaõiged. Kostja peab ümberlükkamise kohustusest

vabanemiseks tõendama faktiväidete õigsust. VÕS § 1047 lg 4 ja väljakujunenud kohtupraktika

kohaselt saab andmete ümberlükkamist nõuda isikult, kes andmed avaldas. Juhul, kui andmed on

avaldatud meediaväljaandes, saab nõuda isikult andmete ümberlükkamist selle meediaväljaande

ees, kellele ta andmed avaldas. Lisaks, juhul kui meediaväljaanne on omakorda need andmed

avaldanud, on VÕS § 1055 lg 1 ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õigus nõuda sellelt

isikult sellisel juhul, et ta teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et teise isiku

mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Sealhulgas on

õigus nõuda vastavale meediaväljaandele avalduse esitamist ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kus ta teatab, et teise isiku kohta esitatud andmed on valed ning et ta taotleb

andmete ümberlükkamist enda kulul.

4. Kostja on leidnud, et vaidlusalused väited ei sisalda isiklikku ega ebakohast väärtushinnangut

ning et hageja on ise kõnealuses telesaates esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus

nõustub hagejaga, et kostja sellised seisukohad väärtushinnangu kohta ei ole seondu antud

nõudega, kuna hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamistega ega ole esitanud

nõudeid seonduvalt ebakohaste väärtushinnangutega.

5. Kostja on väitnud, et ta esines „Pealtnägija“ saates R OÜ esindajana ja nimel, kuid kõnealuse

saate salvestises puudub mistahes viide sellele, et kostja oleks avaldusi teinud R OÜ nimelt.

Samuti ei ole kostja viidanud ühelegi saate osale, kus saate avaldaja või ajakirjanikud oleks

avaldanud, et kostja teeb saates avaldusi R OÜ nimel. Ainuüksi asjaolu, et W W on R OÜ

juhatuse liige, ei anna alust järelduseks, et tema avaldused on tehtud R OÜ nimel. Õige on hageja

seisukoht, et füüsilise isiku tegutsemist juriidilise isiku nimel ei saa eeldada, vaid esindajana

tegutsemine peab olema arusaadav ja äratuntav. Füüsilise isiku puhul tulebki eeldada, et isik teeb

avaldusi enda nimel ja kui avaldust soovitakse teha teise isiku nimel, tuleb sellest arusaadavalt

avalduse saajat teavitada. Sellist teavitamist antud saatest ei nähtu.

Nimelt räägib kostja saates esmalt tehingutest oma pereettevõttega, seejärel, et kinnistu peteti

temalt, mitte äriühingult ning et advokaat oma klienti petta ei tohi. Lisaks selgitab kostja

advokaat saates, et kostjal on etteheide hagejale selles, et hageja on varastanud kostjalt vara.

Kuigi kostja on väitnud, et rääkis saates R OÜ nimel, on hageja viidanud kostja 17.08.2023

menetlusdokumendi lisale, millest nähtub, et kostja on kõnealuste teemadega seoses pidanud

2-22-5578

pereettevõtteks XXX OÜ-d ja XXX OÜ-d (I kd tl 97-114). Seega ka viimati viidatust ei saa

tuletada kostja saates avaldatu seotust R OÜ-ga.

6. Kostja on osundanud tsiviilasjale nr 2-19-2709, millest tuleks antud vaidluse puhul juhinduda,

kuid viidatud tsiviilasjast nähtuvalt avaldati andmeid äratuntavalt EKRE nimel EKRE

korraldatud avalikul koosolekul. Käesoleval juhul on kostja avaldanud oma väiteid saates, mis ei

toimunud äratuntavalt R OÜ korraldamisel ja juhtimisel. Eelpoolviidatud tsiviilasjas on

ringkonnakohus leidnud, et iga mõistlik kõrvalseisja sai ja pidi aru saama, et avaldusi tehakse

EKRE nimel, kuid antud juhul ei olnud ühelgi mõistlikul televaatajal võimalik aru saada ega

teada, et eksisteerib R OÜ või et tehakse selle nimel avaldusi.

Juriidiline isik saab tegutseda üksnes läbi füüsilisest isikust esindaja ning juriidiline isik ei saa

teha suulisi avaldusi füüsilise isiku osavõtuta. See asjaolu, et füüsilise isiku avaldused on

õiguslikult teatud tingimustel omistatavad tema poolt esindatavale juriidilisele isikule, ei muuda

asjaolu, et avaldajaks on ikkagi füüsiline isik. Hageja on osundanud, et viidatud kohtulahendis

hagi juriidilise isiku füüsilisest isikust juhatuse liikme vastu ei esitatud, mistõttu ei saanud seda

küsimust ka hinnata. Seega ei nähtu tsiviilasja nr 2-19-2709 lahendist, et juriidiline isik oleks

ainus õige kostja, vaid üksnes seda, et juriidiline isik on õige kostja, mis ei välista, et õige kostja

võib olla ka füüsiline isik.

7. Käesolevas hagis nõuab hageja kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ega ole esitanud

nõuded seonduvalt väärtushinnangutega, mistõttu jätab kohus kostja vastuväited seonduvalt

väärtushinnanguga tähelepanuta. Kostja on väitnud, et kuna hageja ei ole esitanud hagi kohe

pärast vaidlusaluse telesaate eetrisse minekut, vaid alles vahetult enne kolme aasta möödumist

saate eetrisse minekust, siis ei ole hageja riive nii intensiivne. Kohtu arvates asjaolu, kas hagi

esitatakse kohe peale väidetavat ebaõigete andmete avaldamist või enne kolme aasta möödumist,

ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

8. Lisaks on õige hageja osundatu, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude rahuldamisel

ei oma õiguslikku tähendust see, kui intensiivne on olnud hageja õiguste riive. VÕS § 1047 lg 4

kohaselt on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist nende avaldajalt ja seda

sõltumata mistahes muudest asjaoludest, st sõltumata sellest, kas avaldamine on olnud

õigusvastane või õiguspärane ning kas see riivas hagejat intensiivselt või mitte. Kostja on

viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-159-14, kuid kuivõrd hageja on piirdunud üksnes

ümberlükkamise nõudega ega ole esitanud hüvitamisnõuet, ei ole alust kohtul neid asjaolusid

hinnata. Kostja on väitnud ka, et hagi on esitatud kostja survestamiseks, kuid hageja on seda

eitanud ning kostja tõendeid oma väite tõendamiseks esitanud ei ole.

9. Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise nõude esitamise korral lasub kostjal hageja nõudest vabanemiseks

kostja poolt avaldatud faktiväidete õigsuse tõendamise kohustus. Kuigi kostjal lasub TsMS § 230

lg 1 kohaselt kohustus oma vastuväiteid tõendada, ei ole ta hageja kohta avaldatud faktiväidete

õigsust tõendanud.

2-22-5578

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejal on

õigus nõuda kostjalt tema poolt Eesti Rahvusringhäälingule avaldatud ebaõigete andmete

ümberlükkamist Eesti Rahvusringhäälingu ees ning täiendavalt avalduse tegemist Eesti

Rahvusringhäälingule taotlusega lükata ümber saates „Pealtnägija“ esitatud vastavad ebaõiged

andmed kostja enda kulul.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2

sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

12. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu riigilõivust 630 eurot

ning maakohtus õigusabikulust kokku 4029 eurot 19,75 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine

ja esitamine – 5 tundi; kirjavahetus kohtuga 0,5 tundi; 06.09.2022 seisukoha koostamine – 4

tundi; seisukoha koostamine kostja 06.10.2022 menetlusdokumendile - 3,5 tundi.; 16.01.2023

avalduse koostamine kohtule – 0,5 tundi; 27.01.2023 seisukoha koostamine – 3,5 tundi;

tutvumine kohtu 02.02.2023 määrusega ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund;

tutvumine kostja 01.03.2023 menetlusdokumendiga ja 07.03.2023 menetlusdokumendi

koostamine – 1,75 tundi. Hageja on arvestanud õigusabi tunnihinnaga 204 eurot käibemaksuga

ning kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.

Kostja on pidanud hageja õigusabikulusid osaliselt ülepaisutatuks. Kostja leiab, et hagiavalduse

koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi 5 asemel, 06.09.2022 seisukoha

koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi 4 tunni asemel, 27.01.2023 seisukoha koostamise

ajakulu 1,5 tundi 3,5 tunni asemel. Arusaamatu on 16.05.-17.06.2022 kirjavahetuse ajakulu

kohtuga nagu ka 16.01.2023 ajakulu. 07.03.2023 menetlusdokumendi koostamise ajakulu peab

kostja põhjendamatuks, kuna hageja on selle esitanud omaalgatuslikult.

Kohus peab kostja vastuväiteid hageja menetluskulude osas põhjendatuks osaliselt nõustudes, et

07.03.2023 menetlusdokument on koostatud ja esitatud omaalgatuslikult, sisaldades suures osas

juba 02.02.2023 esitatud menetluskulusid. Samuti leiab kohus, et hageja põhjendatud ajakulu

seoses 16.06-17.06.2023 kirjavahetusega, mis kajastub I kd 13-14 ja 16.01.2023 avalduse

koostamine kohtule ei saanud võtta aega kokku rohkem kui 0,5 tundi. Ülejäänud hageja esindaja

menetluskulud on kohtu arvates põhjendatud. Seega leiab kohus, et hageja õigusabikulud on

põhjendatud 17,5 tunni ulatuses (19,75–0,5-1,75).

Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt

aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul

põhjendatud hageja õigusabikulud 3570 eurot (17,5 x 204) ning kohus mõistab selle kostjalt välja

hageja kasuks. Õigusabikulu on esitatud koos käibemaksuga, kuna hageja on kinnitanud, et ei ole

käibemaksukohuslane.

Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 7000 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1

järgi tuleb tasuda riigilõivu 630 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on

põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (630 eurot).

2-22-5578

Eeltoodust lähtudes on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 4200 eurot.

Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus neid kindlaks ei määra.

11. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi

Kohtunik