2-21-6336/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-6336

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. mai 2023

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Karel Viigipuu hagi Miia Heleene Utsali vastu ebaõige

faktiväite

ümberlükkamiseks,

varalise

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

ning

viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Karel Viigipuu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

9563 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Karel Viigipuu (isikukood xxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Kostja Miia Heleene Utsal (isikukood xxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Meris Velling

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. augusti 2022. a otsus osas, milles maakohus

jättis Karel Viigipuu hagi Miia Heleene Utsali vastu mittevaralise ja varalise

kahju hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud Karel Viigipuu kanda.

Saata tsiviilasi selles ja Karel Viigipuu viivise nõude osas samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2022. a otsus

2(13)

muutmata osas, milles maakohus jättis Karel Viigipuu hagi Miia Heleene

Utsali vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks rahuldamata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Karel Viigipuu (hageja) esitas 22. aprillil 2021 Tartu Maakohtule Miia Heleene

Utsali (kostja) vastu hagi, milles palus:

1) kohustada kostjat edastama hiljemalt viie päeva jooksul alates tsiviilasjas tehtava

otsuse jõustumisest AS-ile AUDENTES järgmise sisuga selgelt loetav teade ilma

igasuguste täienduste või muudatusteta: "Mina, Miia Heleene Utsal (ik xxxxxxxxx ),

kinnitan, et Karel Viigipuu (ik xxxxxxxxx ) ei ole mind seksuaalselt ahistanud. Minu

varasemad väited selle kohta, et Karel Viigipuu ahistas mind, pannes oma käe mu

jalale, ei vasta tõele.";

2) alternatiivselt punktis 1 toodud nõudele kohustada kostjat edastama hiljemalt viie

päeva jooksul alates tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest A.A. ile järgmise sisuga

selgelt loetav teade ilma igasuguste täienduste või muudatusteta: "Mina, Miia Heleene

Utsal (ik xxxxxxxxx ), kinnitan, et Karel Viigipuu (ik xxxxxxxxx ) ei ole mind

seksuaalselt ahistanud. Minu varasemad väited selle kohta, et Karel Viigipuu ahistas

mind, pannes oma käe mu jalale, ei vasta tõele.";

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis kohtu õiglasel

äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni;

5) mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju eest hüvitis 2114 eurot;

6) mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis varalise kahju hüvitiselt

2114 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni;

7) jätta menetluskulud kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist.

Hageja esitas 14. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis alternatiivselt punktides 1–4

nimetatud nõuetele täiendava nõude, milles palus tuvastada, et kostjal ei esine hageja vastu

ühtegi nõuet, mis võiks tuleneda väidetavast seksuaalsest ahistamisest.

3(13)

Kostja avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite. Hageja on AS-i AUDENTES töötaja ja

treener. Kostja oli hageja juhendatav. Kostja avaldas 2020. a A.A. ile väite, nagu oleks

hageja kostjat 2018. aastal seksuaalselt ahistanud, pannes käe kostja tahte vastaselt kostja

jalale. Kostja lõi selle väitega hagejast mulje kui isikust, kes väärkohtleb oma

juhendatavaid. See rikkus hageja au ja head nime hageja tööandja ees. Kostja esitas väite

faktilise aluseta ning ligi kaks aastat pärast seda, kui väidetav ahistamine toimus.

Vahepealse kahe aasta jooksul oli hageja ja kostja suhtlus hea.

Kostja ei vaidle, et ta avaldas AS AUDENTES Otepää spordigümnaasiumi juhatajale A.A.

ile väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt ahistanud. Tegemist on avaldamisega

võlaõigusseaduse mõttes. Kostja tegi väited kolmandale isikule teatavaks. Hagejale sai

menetluse ajal teatavaks, et kostja avaldas samu väiteid lisaks A.A. ile ka teistele isikutele.

Kostja avaldas menetluse kestel väiteid ajakirjanduses. Kostja avaldas ebaõige väite, mis

teotab hageja au ja head nime. Kostja peab tõendama, et väiteid on tõesed. Hagejal ei ole

võimalik negatiivseid asjaolusid tõendada. Kui kostja ei suuda tõendada oma väidete

tõelevastavust, on väited valed ja hagejal on õigus nõuda, et kostja need ümber lükkaks.

Kui kostja ei suuda väidet põhjendada ja esitatud väärtushinnangud on hageja au teotavad,

rikuvad need õigusvastaselt hageja au ja head nime ning hagejal on õigus nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist.

Kostja põhjustas ebaõige väite avaldamisega mittevaralise kahju, mis seisneb selles, et

hageja pidi tundma häbi teo eest, mida ta ei teinud. Kostja lõi mulje, nagu ahistaks hageja

seksuaalselt õpilasi. Tegemist on süüdistusega, mis on hävitav isiku mainele, kes suhtleb

töös lastega ning oleks viinud hageja karjääri lõppemiseni, kui see oleks tõele vastanud.

Kostja eesmärk oli seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ja hagejat alavääristada.

Kostja avaldas ebaõige väite teadlikult. Kostja avaldas väite hageja tööandjale, mistõttu on

ilmne, et kostja soovis põhjustada hagejale suurt kahju. Kostja ei vabandanud ega saa enda

õigusvastasest käitumisest aru. Taoliste tegude ennetamise ja heidutamise eesmärgil peaks

hüvitise määr olema võrreldav ulatusega, millises kostja soovis hagejale kahju tekitada.

Kostja avaldas menetluse ajal väited ka ajakirjanduses ning rikkus sellega hageja au ja

head nime suure hulga inimeste ees. Mõistlik hüvitis on 3000 eurot.

Kuna kostja rikkus hageja õigusi ja kahjustas tema mainet, oli hageja sunnitud advokaadi

poole pöörduma. Sellega kaasnesid õigusabikulud. Kui kostja ei oleks hageja mainet

õigusvastaselt kahjustanud, oleks hagejal puudunud vajadus õigusabi eest tasumiseks.

Kulud

koosnevad

hagejaga

nõupidamisest,

õiguslikust

analüüsist,

kostjaga

läbirääkimistest ning nõudekirja koostamisest.

Hageja esitas 14. oktoobri 2021. a dokumendis täiendava alternatiivse nõude, et tagada, et

kui kohus leiab, et kostja tegevust ei saa käsitleda võlaõigusseaduse mõttes avaldamisena,

saaks kohus ikkagi võtta kostja väidete tõelevastavuse osas sisulise seisukoha. Kostja

väidab, et hageja pani toime teo, mis on käsitletav diskrimineerimisena, st et hageja rikkus

seadusest tulenevat kohustust hoiduda soolisest diskrimineerimisest. Kui see vastab tõele,

on kostjal hageja vastu nõue. Hageja leiab, et kostjal ei ole nõuet, kuna hageja ei ole kostjat

seksuaalselt ahistanud. Hageja pöördus politseisse ja esitas enda peale kaebuse. Hageja

soovis, et politsei selgitaks välja, et hageja ei ole kostjat seksuaalselt ahistanud. Politsei

jättis menetluse aegumistähtaja möödumise tõttu algatamata.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja alustas Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaalis (kool) õpinguid 2018. a

septembris, kui oli 16-aastane. Kostjal olid hagejaga head suhted. Autosõidul Otepäält

Tartusse juhtus 2018. a sügisel intsident, kus hageja hakkas kostjat ahistama. Hageja pani

käe kostja põlvele ja hakkas seda aeglaselt üles nihutama. Kostja proovis hagejat käega

tõrjuda, ja ütles, et ei taha. Hageja ei lõpetanud. Kostja ütles, et kui hageja ei lõpeta,

4(13)

pöördub ta politseisse. Hageja võttis käe ära ja ütles, et kui kostja sellest kellelegi räägib,

arvab ta kostja koondisest ja koolist välja. Kostja oli noor ja rumal ega rääkinud. Kuna

kostjal polnud tõendeid, arvas ta, et pole mõtet rääkida. Kostja otsustas intsidendi unustada

ning püüdis teha kõik, et tema ja hageja suhtlus oleks nii, nagu varem. Kostja püüdlustele

vaatamata hakkas hageja kostjasse teisiti suhtuma. Kostjale ei pööratud treeningutel enam

tähelepanu. Kostja motivatsioon hakkas lõpuks selle tõttu langema. See hakkas mõjutama

kostja sportlikke saavutusi ja emotsionaalset seisundit.

Hageja helistas 2020. a suvel kostjale ning andis teada, et kostja ei jätka sügisest koolis

õppimist. Hageja tegi koolile ettepaneku arvata kostja koolist välja. Kostjaga võttis seejärel

ühendust A.A. iga (kooli juht) ning andis teada, et kostja on kohustatud tulema kooli

vestlusele. Kostja otsustas kohtumisele eelnevalt kirjutada kooli juhile e-kirja, milles

selgitas, miks kostja suhted hagejaga järjepidevalt halvenesid, kuidas see kostja

treeninguid ja õppimist mõjutas ning mis juhtus 2018. aasta sügisel. Kostja palus kooli

juhilt võimalust kohtuda enne koosolekut omavahel. Kooli juht oli nõus kostjaga kohtuma

kolmkümmend minutit varem. Pärast kostja selgitusi andis kooli juht mõista, et hageja ja

kostja vahel juhtunu puudutab nendevahelisi suhteid, millesse kool ei sekku. Kui

kohtumisele oli ilmunud hageja ja B.B. , arutati kostja koolist väljaarvamist.

Kohtul tuleb otsustada, kas ahistamisest asjakohasele isikule või institutsioonile

teavitamise järgselt võib teavitajat oodata tsiviilõiguslik vastutus maine kahjustamise eest

ning kohustus tasuda kahjuhüvitis olukorras, kus ohver ei suuda juhtumit tõendada. Kostja

väitel jagas ta ahistamisjuhtumit konfidentsiaalselt ja privaatselt kooli juhiga. Kostja käitus

õpilasena parimal võimalikul viisil, püüdes olukorda lahendada kooli siseselt. Kostja

edastas e-kirjaga kooli juhile fotod tema poolt käsikirjaliselt kirjutatud kirjast. Kuna koolil

puudub juhis, soovitus või muu dokument, kus oleks teave, kuidas õpilased võiksid

ahistamise korral käituda, tegutses kostja kohasel viisil. Kuna kooli juhtkond ei tegelenud

juhtumiga delikaatselt ega erapooletult, vaid kutsus kokku koosoleku, kus asuti kostjat

vaikimiseks survestama, kujunes olukord, milles kostja tundis end ohvrina.

Tegemist ei ole informatsiooni avaldamisega kolmandatele isikutele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1047 (§ 1046) tähenduses ehk kostja pole avaldaja, kes tegi kolmandale isikule

andmed teatavaks. Kooli juhi kaudu juhtunust teatamine ei olnud tehtud avaldamise

eesmärgil, kuna kostja ootas õpilasena, et kool hakkab juhtunut lahendama privaatselt,

konfidentsiaalselt ja delikaatselt. Kool ega kooli juht ei ole nn kõrvaline kolmas isik,

kellele andmed avaldatakse.

Seksuaalse ahistamise juhtumite korral ei kohaldu tavapärane VÕS §-st 1046 ja §-st 1047

tulenev tõendamiskoormus, vaid kohaldada tuleks jagatud tõendamiskoormust. Seksuaalse

ahistamise juhtumite korral peab ohver tooma esile asjaolud, millest võib eeldada

seksuaalse ahistamise toimumist, ning väidetav ahistaja peab kahtluse tõenditega ümber

lükkama. Kui ahistaja ei suuda tema vastu esitatud põhjendatud kahtlusi tõenditega ümber

lükata, tuleb lugeda, et ahistamine on toimunud. Kostja esitatud tõenditest tuleneb

põhjendatud kahtlus, et ahistamisjuhtum toimus. Selleks, et kohtul oleks võimalik leida, et

kostja esitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb

hagejal tõendada, et kostja valetas 2018. a autosõidul toimunu kohta, s.t hagejal tuleb

lükata ümber kahtlus, et ahistamisjuhtum leidis aset, ning et hageja käitus kooli juhile

ahistamiskogemuse jagamisel pahatahtlikult eesmärgiga hageja mainet kahjustada.

Hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei avaldanud andmeid koolile kui

juriidilisele isikule. Hageja ei saatnud kirja kooli e-postile. Hageja suhtles kooli juhi kui

füüsilise isikuga. Hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei

tõendanud, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja ei jaganud

ahistamiskogemust hageja maine hävitamiseks. Hageja ei tõendanud vastupidist.

5(13)

Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna õpilase ning õpetaja vahelised

seksuaalse ahistamise juhtumid, mida on raporteeritud kooli- ehk asutusesiseselt või

õiguskaitseorganitele, ei tohi jõuda lahenduseni, kus õpilane peab võimaliku

ahistamisjuhtumi toime pannud õpetajale tasuma rahalisi hüvitisi, põhjusel, et ta ei suuda

ahistamisjuhtumit tõendada. Olukord, kus ahistamisjuhtum ei leia tõendite puudulikkuse

tõttu kinnitust, on ahistaja võimalikku kahjustatud mainet rehabiliteeriv. Hagejal ei

tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamine oleks õigustatud. Kostja avaldas väite ühele

isikule. Kool ega kooli juht ei võtnud avaldust tõsiselt. Hagejale ei kaasnenud avaldusega

tagajärgi. Hageja jätkab tööd alaealistega ning keegi peale kooli juhi ei ole sündmustest

kostjast tulenevatel põhjustel kuulnud. Kui kohus peaks leidma, et kostja on hageja õigusi

rikkunud, on hageja mainet taastav kohtuotsus kohane hüvitis. Arvestades juhtunu

asjaolusid, kostja majanduslikku seisu ja mittevaralise kahju hüvitiste suurusi, ei ole

mittevaraline kahju 3000 eurot põhjendatud.

Kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu. Seda ei saa VÕS § 115 lg 1 alusel

rahuldada, kuivõrd hageja ja kostja vahel ei ole lepingut. Hageja ei tõendanud

õigusabiteenuse eest tasumist. Kohtueelsete õigusabikulude nõuet tuleks vähendada

vaidluse asjaolusid ja kostja sissetuleku puudumist arvestades nullini. Rahaliste nõuete

rahuldamata jätmisel ei saa viivist nõuda.

Hageja 14. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis esitatud täiendav tuvastusnõue on hagi

muutmine. Kostja ei anna hagi muutmiseks nõusolekut. Tuvastusnõue tuleb jätta

menetlusse võtmata. Hageja soovib tuvastusnõudega tuvastada faktilisi asjaolusid. Seda ei

saa teha. Hageja ei põhistanud tuvastushuvi.

Hageja väited selle kohta, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid lisaks kooli juhile ka teistele

isikutele on hagi aluse muutmine. Kostja ei anna selleks nõusolekut.

Kostja palus teha vaheotsuse, millega tuvastada, et hagiavaldus on põhjendamata, sest

kostja ei avaldanud hageja kohta VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes väiteid.

3. Maakohus märkis 28. juuni 2022. a istungil, et käsitleb hageja alternatiivset

tuvastusnõuet ja uusi asjaolusid, sh väidete kostja poiss-sõbrale avaldamist ja

ajakirjandusse pöördumist, hagi muutmisena. Kuna kostja ei nõustu hagi muutmisega, ei

nõustu sellega kohus. Kohus teatas, et menetleb asja esialgsete nõuete osas. Hageja esitas

kohtu tegevusele vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus määras istungil

vaheotsuse tegemise aja.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis 31. augusti 2022. a otsusega hagi ebaõige faktiväite

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ebaõigete andmete

avaldamisega tekkinud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045

lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 alusel. Esmalt tuleb tuvastada, kas kostja poolt kooli

juhile saadetud kirjas kirjutatut saab pidada VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses

avaldamiseks. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende

kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Avaldamise puhul ei ole oluline, kas tegemist

on isikute paljususe või ainult ühe isikuga. Tähtsust ei oma, kas avaldamise ajendiks oli

kostja isiklik soov treenerile koht kätte näidata. Tähtsust omab, kas kostja poolt kooli juhile

esitatut saab pidada võlaõigusseaduse mõttes avaldamiseks. Oluline on tuvastada, kas

kostja avaldas andmed isikutele, keda saab lugeda võlaõiguse mõttes kolmandaks isikuks.

6(13)

Kohus leppis pooltega kokku, et teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 2

järgi vaheotsuse. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega

tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse.

Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Hageja ja kostja olid seotud ühe kooli ja tegevusega. Hageja oli treener. Kostja oli õpilane.

Õpilane tundis, et teda on ahistatud ja ta pöördus kooli juhi poole abi saamiseks.

Ajavahemik juhtunu ja sellest teatamise vahel pole oluline. Kooli kui asutuse juht ja

esindaja teostab eelduslikult järelevalvet töötajate üle ning oli seega pädev otsustama, mida

teabega peale hakata. Olukord eskaleerus, kui hageja teavitas kostjat, et 2018. aasta

sügisest kostja ei jätka koolis õpinguid. Kooli juht võttis ühendust kostjaga ning andis

teada, et kostja on oodatud kooli vestlusele. Eluliselt on usutav, et kostja, saades aru, mis

tegelikult juhtuma hakkab, otsustas treeneriga toimunud vahejuhtumist anda kooli juhile

teada ning edastas e-kirja kohtumisele eelnenud õhtul. Kostja sõnul palus ta kooli juhilt

enne koosolekut privaatset kohtumist ja kooli juht oli sellega nõus. Kostja sõnul andis kooli

juht mõista, et tegemist on kostja ja tema treeneri vahelise juhtumiga ning kool või direktor

sellesse ei sekku.

Asjaolu, kui kooli õpilane võtab ühendust kooli juhiga oma probleemi lahendamiseks,

järgides kirjutatud või kirjutamata reegleid, ei saa olla käsitletav avaldamisena VÕS § 1047

ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist on haridusasutusega ja teatud subordinatsiooniga

õpilaste ja õpetajate, treenerite vahel suhete selgitamisel. Kostja ei pöördunud meediasse,

vaid valis kohtu arvates kõige sobivama viisi oma juhtumist rääkida just kooli juhtkonnale.

VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine oli

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist

õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Asjas tuleb mh arvestada, et tegemist on konkreetses

organisatsioonis osalevate isikutega. Õpilane ja õpetaja või treener ei ole kõrvalised

kolmandad isikud, vaid ühe organisatsiooni liikmed. Seda saab võrrelda teatud

allumissuhtega, mistõttu saab järeldada, et õpilase tegevus tema suhtes toime pandud

juhtumi kooli juhile avaldamises pole tegemist avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes.

Seetõttu ei kaasne olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse.

Kostja püüdis käituda, oma õigusi kaitsta ning olukorda lahendada kooli siseselt nii, nagu

on kirjeldatud mitmetes soovitustes ja juhistes. Koolil ei ole juhendit, kuidas käituda

seksuaalse ahistamise korral. Näitena saaks aluseks võtta Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise

juhendi ning ebavõrdse kohtlemisega seotud kaebuste lahendamise skeemid, mis näevad

ette nõuanded ahistamis- ja diskrimineerimisjuhtumitest teavitamiseks. Juhises on

rõhutatud struktuuriüksuse juhi ja töö vahetu korraldaja vastutust taoliste juhtumitega

tegelemisel. Õpilasel tuleks juhendi järgi ahistamisjuhtumi esinemisel pöörduda õppekava

haldava struktuuriüksuse juhi poole. Kui kasutada analoogiat, on igati loogiline, et kostja

pöördus õppeasutuse juhi poole. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, kusjuures avaldajaks on isik, kes teeb

kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks

VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ning kool või

alternatiivselt kooli juht polnud kolmandaks isikuks võlaõigusseaduse mõttes.

Kohus ei tuvastanud hagi võimaliku rahuldamise esmast eeldust ehk andmete avaldamist.

Kohus ei kontrolli seetõttu, kas vaidlusalune faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas

hagejat on laimatud ning kas hagejale tekkis kahju.

7(13)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu

otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja

saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist.

Hageja töötab AS-is AUDENTES. Hageja on õpetaja ja treener. Kostja on hageja endine

õpilane. Hageja nõude aluseks on fakt, et kostja avaldas ebaõige väite, nagu oleks hageja

teda seksuaalselt ahistanud. Kostja avaldas väite hageja tööandjale, s.o kooli juhile, C.C.

ile, kolmandatele täpsustamata isikutele ning ajalehes Eesti Päevaleht. Hageja teadis hagi

esitamise ajal, et kostja avaldas väited kooli juhile. Asjaolu, et kostja avaldas väited C.C.

ile ning kolmandatele isikutele, sai teatavaks kohtumenetluse käigus. Eesti Päevalehe

artikkel ilmus pärast hagi esitamist.

Hageja nõue tugineb sellel, et kostja kahjustas ebaõigete väidetega hageja au ja head nime.

Hageja peab tõendama eelkõige seda, et (i) kostja on avaldanud (ii) hageja kohta (iii) au

teotavaid väiteid. Kui hageja oma tõendamiskoormise täidab, saab kostja vastutusest

vabaneda juhul, kui ta tõendab, et tema avaldatud väited on tõesed või esineb mõni asjaolu,

mis välistab kostja tegevuse õigusvastasuse.

Kostja avaldas väited VÕS § 1047 mõttes. Avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses

andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb andmed

kolmandatele isikutele teatavaks. Avaldamine ühele kolmandale isikule on andmete

avaldamine VÕS § 1047 mõttes. Kostja (esimene isik) avaldas hageja (teise isiku) kohta

väiteid hageja tööandjale (kolmandale isikule). Hageja tööandja on avaldatud väidete

suhtes kolmandaks isikuks, s.t ta ei ole väidete avaldaja ega isik, kelle kohta väited käisid.

Kostja avaldas seega väiteid vähemalt ühele kolmandale isikule. VÕS § 1047 kohaldub.

Kui asuda vastupidisele seisukohale, tekiks olukord, kus hagejal ei oleks võimalik kaitsta

põhiseaduslikku õigust pöörduda oma au ja hea nime kaitseks kohtusse. Kuna kostja rikkus

hageja au ja head nime, peab hagejal olema põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt võimalus enda

õigusi kohtus kaitsta.

Maakohtu otsusest järeldub, et hageja õpilased võivadki avaldada hageja tööandjale hageja

kohta ebaõigeid väiteid ning hageja ei saa end kaitsta. Taolise praktika loomine ei ole

mõistlik, kuna isiku tööandjale andmete avaldamine, nagu oleks ta süüteo toime pannud,

riivab isiku õigusi. Maakohtu väide, nagu ei saaks hageja oma õigusi kaitsta selle tõttu, et

tema ja kostja olid sama organisatsiooni liikmed, on kohtupraktikaga vastuolus. Nii Tartu

kui ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et korteriühistu kui ühe organisatsiooni

siseselt isiku kohta andmete teatavaks tegemine on avaldamine võlaõigusseaduse mõistes.

Vaheotsuses jäeti põhjendamatult käsitlemata kohtumenetluse käigus ilmnenud asjaolu, et

kostja avaldas lisaks hageja tööandjale valeväiteid ka teistele isikutele. Maakohtu otsuse

tegemise ajaks oli kostja meediale avaldanud väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt

väärkohelnud. Hageja tõi selle eelmenetluses välja. Andmete meediaväljaandele

avaldamisega avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid.

Kuna kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid võlaõigusseaduse mõistes, oleks

maakohus pidanud analüüsima, kas kostja väited olid tõesed. Väidete õigsuse tõendamine

on VÕS § 1047 lg 2 kohaselt kostja kohustus. Kuivõrd kostja ei tõendanud väidete õigsust,

on väited ebaõiged ning eelduslikult õigusvastased. Kuna maakohus leidis, et esinevad

kostja teo õigusvastasust välistavad asjaolud, pidi maakohus vähemalt osaliselt leidma, et

kostja on andmed võlaõigusseaduse mõttes avaldanud.

8(13)

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Kostja avaldas hageja tööandjale ebaõige

väite, nagu oleks hageja teda seksuaalselt ahistanud, st toime pannud süüteo. Isikule

kuritegude toimepanemise omistamine on au teotav. Kostjal ei saanud olla legitiimset

põhjust avaldada hageja kohta andmeid, mille kohta kostja pidi teadma, et need on valed.

VÕS § 1046 lg 2 ei kohaldu. Kostja ei kontrollinud, kas avaldatud andmed vastavad tõele,

mistõttu VÕS § 1047 lg 3 ei kohaldu.

6. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Hagi aluseks oli kostja poolt ahistamisjuhtumi avaldamine kooli juhile. Hageja üritas

hiljem laiendada hagi alust asjaoluga, et kostja olevat avaldanud ahistamisjuhtumi enda

poiss-sõbrale C.C. ile ja B.B. ile, kes osales 25. juuli 2020. a koosolekul. Istungil selgus,

et hageja kutsus B.B. i 25. juuli 2020. a koosolekule. Hageja loobus hiljem vastavale

asjaolule tuginemisest. Hageja soovis hagi alust laiendada kostja poolt ahistamisjuhtumit

puudutavate väidete avaldamisega ajakirjandusele. Täiendavate isikute ringi lisamine on

hagi muu muutmine. Kostja ega kohus ei andnud selleks nõusolekut. Maakohtul tuli

vaheotsuse tegemisel seega anda hinnang selle kohta, kas ahistamise kooli juhile jagamine

on avaldamine VÕS § 1047 mõttes.

Ahistamisjuhtumi kooli juhile jagamine ei ole avaldamine VÕS § 1047 (§ 1046) mõttes.

Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb VÕS § 1047 ja § 1046 kohaldamiseks hinnata,

kas andmete avaldamisel on avalikkusele teatavaks tegemise dimensioon; millis(t)ele

kolmandate(te)le isikutele on andmeid avaldatud, st kas isikuid saab lugeda

võlaõigusseaduse tähenduses kolmandateks isikuteks.

VÕS § 1047 (§ 1046) mõttes avaldamine eeldab andmete avalikkusele teatavaks tegemist.

Kostja ei teinud hageja kohta käivat väidet kooli juhile teatavaks avalikuks tegemise

eesmärgil ega viisil. Kostja teavitas kooli juhti ahistamisjuhtumist eesmärgiga leida

olukorrale privaatselt lahendus.

Andmete teatavaks tegemine ükskõik millisele kolmandale isikule ei kvalifitseeru alati

avaldamisena VÕS § 1047 mõttes. Kooli juht ei ole kolmas isik VÕS § 1047 tähenduses.

Organisatsiooni sees selleks ettenähtud isikule andmete avaldamist ei saa käsitleda

avaldamisena VÕS § 1047 mõttes. Ahistamisest peab olema võimalik teavitada selleks

ettenähtud

isikule

või

institutsioonile

hirmuta

taasohvristamise

ees.

Üheks

taasohvristamise viisiks võib kujuneda "laimuhagi".

Ahistamisjuhtumi teatamisel selleks ettenähtud isikule või institutsioonile puudub au ja

hea nime teotamisele omane teo (teavitamise) avalikkuse aspekt. Ahistamisejuhtumi

teavitusele

adekvaatselt

reageerides

ning

selle

lahendamisel

privaatselt

ja

konfidentsiaalselt, ei jõua ahistamisjuhtumit puudutavad väited avalikkuse ega kõrvaliste

isikuteni. Kui ahistamisjuhtum ei leia kinnitust, on isiku, kelle suhtes teavitus esitati, au ja

hea nimi rehabiliteeritud, s.t tal puudub kohtusse pöördumiseks vajadus.

Maakohus ei eksinud TsMS § 442 lg 8 vastu, jättes Eesti Päevalehe artikli arvesse võtmata.

Kohus ei andnud nõusolekut laiendada hagi alust kostja poolt ahistamisjuhtumit

puudutavate asjaolude väidetava avaldamisega ajakirjandusele. Kostja kommenteeris

ajakirjandusele

pooleliolevat

avalikku

kohtuvaidlust,

avaldades

ajakirjandusele

kohtuvaidluse sisu, mitte hagejat puudutavaid väiteid. Kohtumenetlus on avalik.

Maakohus ei pidanud ega saanudki hinnata kostja väidete tõesust. VÕS § 1047 ei ole

kohaldatav, mistõttu ei ole kostjal vaja väidete tõesust VÕS § 1047 lg 2 mõttes tõendada

ega kohtul analüüsida. Seksuaalse ahistamise juhtumite korral tuleb tsiviilkohtumenetluses

kohaldada jagatud tõendamiskoormist. Seksuaalse ahistamise ohvril tuleb esitada

faktilised asjaolud nii, et võimalik oleks möönda põhjendatud kahtlust. Väidetaval ahistajal

9(13)

tuleb tõendada, et otsest seksuaalset diskrimineerimist ehk seksuaalset ahistamist ei ole

toimunud. See tähendab, et väidetaval ahistajal tuleb põhjendatud kahtlus seksuaalse

ahistamise võimaliku toimumise kohta tõenditega ümber lükata.

Asjaolu, et maakohus viitas õigusvastasust välistavatele õiguslikele alustele (VÕS § 1046

lg 1 ja VÕS § 1047 lg 3) ja võimalikele õigusvastasust välistavatele asjaoludele, ei toonud

kaasa ebaõiget lahendit. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hagi rahuldada, kuivõrd asja

sisuline läbivaatamine väljub vaheotsuse raamidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis

hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasi

tuleb saata selles osas, samuti hageja esitatud viivisenõude osas samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi käesoleva ringkonnakohtu otsuse

jõustumisel

osas,

milles

maakohus

jättis

hageja

nõude

ebaõige

faktiväite

ümberlükkamiseks rahuldamata.

8. Hageja on esitanud hagiavalduses kostja vastu mitu erinevat nõuet, mille

rahuldamise eeldused on osaliselt erinevad. Ringkonnkohtu hinnangul jättis maakohus

põhjendatult rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama viimase poolt

väidetavalt hageja kohta avaldatud andmeid AS-i AUDENTES ees, alternatiivselt A.A. i

ees. Apellatsioonkaebuse väited ei anna selles osas alust maakohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

9. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu VÕS § 1047 lg 4 alusel

nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

VÕS § 1047 lg 4 kohase ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõude

eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Ebaõigete andmete ümberlükkamise

kohustus on VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (vt Riigikohtu 28. aprilli 2021. a otsus

tsiviilasjas nr 2-18-17980/127, p 19; 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15,

p 14; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26). VÕS § 1047 lg 4 järgse

nõude puhul ei ole mh oluline, kas ebaõigete andmete avaldamisega on teotatud isiku au

või head nime, kas andmete avaldaja teadis või pidi andmete avaldamisel teadma andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ning kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi

ja kas ta oli piisavalt hoolas (Varul, P. jt (koost.). Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 1047, p 3.5.1).

Andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine. Avaldaja on isik, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks.

VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Isik, kes

avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, on VÕS § 1047 lg 4 mõttes ka avaldaja (vt

Riigikohtu 19. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140/47, p 11; 9. jaanuari 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13; 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr

10(13)

3-2-1-67-10, p 16; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Andmete

avaldamine VÕS § 1047 mõttes ei ole seega kitsendatud andmete üksnes meediale

teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele

juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid

avaldatakse (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40).

Samas ei saa andmete avaldamiseks VÕS § 1047 lg 4 mõttes lugeda andmete teatavaks

tegemist igale kolmandale isikule. Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et

andmete kohtumenetluses esitamine ei ole VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamine

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23797, p 7; Tallinna

Ringkonnakohtu 18. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18982, p 7). Tallinna

Ringkonnakohus on leidnud, et advokatuuri aukohtule esitatud avalduse põhjendustena

esitatud faktiväidete õigsuse kontrollimine ja nende ümberlükkamise nõudmine ei ole

VÕS § 1047 alusel tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisega võimalik (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-1682, p 15). Eelviidatud

kohtupraktika kohaselt ei saa VÕS § 1047 lg 4 mõttes andmete avaldamiseks pidada

andmete teatavaks tegemist isikule või asutusele, kellel on seadusest tulenevalt nende

andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus.

9.1.

Andmete ümberlükkamise nõude osas tugineb hageja hagi alusena sellele, et kostja

avaldas 2020. a AS-ile AUDENTES A.A. i isikus väite, nagu oleks hageja kostjat 2018. a

seksuaalselt ahistanud, pannes oma käe kostja tahte vastaselt kostja jalale. Vaidlust ei ole,

et kostja oli nimetatud teate edastamise ajal Autentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali

õpilane ja A.A. Autentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali juhataja.

Autentese Spordigümnaasium on erakooliseaduse (EraKS) § 2 lg 1 järgi erakool, mis

juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja

põhikirjast ja erakooli põhikirjast. Haridus- ja teadusasutused ning koolituse

korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse

(SoVS) § 10 järgi tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse

omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Naiste ja meeste võrdne

kohtlemine on SoVS § 3 lg 1 p 2 järgi otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise

puudumine. Otsene sooline diskrimineerimine on SoVS § 3 lg 1 p 3 järgi sooline ja

seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest

põhjustatud ebasoodsam kohtlemine. Seksuaalne ahistamine leiab SoVS § 3 lg 1 p 5 järgi

aset, kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse

olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse

alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või

solvava õhkkonna.

Autentese Spordigümnaasiumil kui haridusasutustel on seega kohustus tagada, et hariduse

omandamisel ei toimuks seksuaalset ahistamist. Kuivõrd seksuaalne ahistamine ei toimu

reeglina tunnistajate juuresolekul, saab haridusasutuses tagada, et hariduse omandamisel

ei

toimuks

seksuaalset

ahistamist,

ennekõike

ahistamisjuhtumitest

teatamise

võimaldamise, nendega tegelemise ning ahistamisjuhtumi toimumise tuvastamisel

ahistamise lõpetamiseks vajalike meetmete tarvitusele võtmise kaudu. Kuivõrd erakooli

juhtimine on EraKS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 järgi direktori pädevuses, on ennekõike direktori

pädevuses ka tagada, et erakool juhinduks oma tegevuses seadusest, sh looks võimalused

ahistamisjuhtumitest teatamiseks, nendega tegelemiseks ning võtaks tarvitusele ahistamise

lõpetamiseks vajalikud meetmed. Olukordades, kus erakooli direktori juhtimispädevus on

osaliselt üle antud erakooli mõne filiaali või struktuuriüksuse juhile, on selle filiaali või

struktuuriüksuse juhil samuti kohustus tagada, et erakool juhinduks oma tegevuses

seadusest, sh looks võimalused ahistamisjuhtumitest teatamiseks, nendega tegelemiseks

ning võtaks tarvitusele ahistamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.

11(13)

Kostja teatas Autentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali juhatajale A.A. ile e-posti teel,

et hageja ahistas 2018. a-l kostjat seksuaalselt, pannes oma käe kostja tahte vastaselt kostja

jalale. Kostja väitel ei olnud Autentese Spordigümnaasiumis sisekorraeeskirju ega

sellesarnaseid dokumente, mis oleksid näinud ette, kuidas tuleks seksuaalse ahistamise

juhtumitest teatada. Hageja ei ole väitnud, et sellised dokumendid oleksid olemas olnud

ning et need oleksid kostjale teatavaks tehtud. Kostja esitas käsitletava väite seega isikule,

kellel oli eeltoodust tulenevalt seadusest tulenevalt pädevus ja kohustus kontrollida väite

õigsust ning võtta väite tõesuse korral tarvitusele ahistamise lõpetamiseks vajalikud

meetmed.

Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja poolt 2020. a-l AS-i AUDENTES

(A.A. i isikus) teavitamine 2018. a-l aset leidnud väidetavast hagejaga seotud

ahistamisjuhtumist ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.

9.2.

Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist

samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati

meediaväljaandes, saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui

andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade

konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu 19. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas

nr 2-17-17140/47, p 11; 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14).

Hageja tugineb hagi alusena mh sellele, et kostja avaldas 2020. a-l A.A. ile kui füüsilisele

isikule väite, nagu oleks hageja kostjat 2018. a-l seksuaalselt ahistanud, pannes oma käe

kostja tahte vastaselt kostja jalale. Pooled ei vaidle, et kostja avaldas nimetatud väite A.A.

ile enne seda, kui pidi toimuma koosolek, kus arutati kostja koolist välja arvamist. Kostja

24. juuli 2020. a kirja sisust nähtub, et kiri oli suunatud sellele, et kostja saaks koolis

õpinguid jätkata (I kd, tl-d 76–79). Kostja avaldas käsitletavad väited seega A.A. ile kui

kooli juhile, mitte füüsilisele isikule. Kuna kostja ei avaldanud väiteid A.A. ile kui

füüsilisele isikule, ei ole hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel võimalik nõuda kostjalt ebaõigete

andmete ümberlükkamist A.A. i ees.

Hageja tugineb lisaks sellele, et kostja avaldas käsitletavad andmed ka C.C. ile,

kolmandatele täpsustamata isikutele ja Eesti Päevalehele. Ringkonnakohus märgib, et isegi

kui need avaldamised on toimunud, ei võimalda andmete nendele isikutele avaldamine

hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist AS-i AUDENTES

ega A.A. i ees.

9.3.

Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et maakohus jättis VÕS § 1047 lg 4

alusel põhjendatult rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat edastama AS-ile

AUDENTES või alternatiivselt A.A. ile teate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

10. Kannatanu võib VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel

nõuda ebaõigete ja/või au teotavate andmete avaldamise korral kahju hüvitamist.

Hageja tugines hagiavalduses kahju hüvitamise nõude alusena sellele, et kostja avaldas

2020. a AS-ile AUDENTES või alternatiivselt A.A. ile kui füüsilisele isikule ülalviidatud

väite, nagu oleks hageja kostjat 2018. a seksuaalselt ahistanud, rikkudes sellega hageja au

ja head nime hageja tööandja ees (I kd, tl 1 pöördel). Samas tugines hageja maakohtus

eelmenetluse käigus lisaks veel väidetele, et kostja avaldas käsitletavad andmed kostja

poiss-sõbrale C.C. ile ja teistele kolmandatele isikutele (I kd, tl 135) ning Eesti Päevalehele

(I kd, tl 155 pöördel).

Maakohus käsitles kostja C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ja Eesti Päevalehele

andmete avaldamisele tuginemist TsMS § 376 lg 1 järgi hagi aluse muutmisena. Kostja

ega maakohus ei andnud hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Seetõttu ei käsitlenud

maakohus neid asjaolusid hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel.

12(13)

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja tuginemine eelmenetluses sellele, et

kostja avaldas ebaõigeid andmeid ahistamisjuhtumi kohta ka kostja poiss-sõbrale C.C. ile,

teistele kolmandatele isikutele ja Eesti Päevalehele, on TsMS § 376 lg 1 mõttes hagi alusel

muutmine. Tegemist on TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

puudutavate faktiliste väidete täiendamisega, mitte hagi aluse muutmisega, kuivõrd hageja

ei muutnud nendele tuginemisega hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja jäi

jätkuvalt selle juurde, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid selle kohta, et hageja ahistas

kostjat seksuaalselt, kuid laiendas nende isikute ringi, kellele kostja neid andmeid avaldas.

Isikute ringi laiendamine oli tingitud sellest, et hageja sai neist isikutest ja Eesti Päevalehe

artikli avaldamisest väidetavalt teada menetluse käigus. Menetluse käigus hagi aluse

faktiliste väidetega täiendamine olukorras, kus kostja väidetavalt jätkas hageja õiguste

rikkumist menetluse ajal, ja sellest tulenevalt nõude laiendamine on lubatav (vt ka Varul,

P. jt (koost.). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 376,

p 3.4.1).

Kostja sidus andmete C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele

avaldamise mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (I kd, tl 135, 156). Kuna maakohus

jättis hageja kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmisel andmete C.C. ile, teistele

kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele avaldamisega täielikult arvestamata, ei vasta

maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele, st otsus on olulises

osas põhjendamata. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus jättis

hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.

Maakohus ei ole C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele andmete

avaldamise osas viinud sisuliselt läbi ka eelmenetlust (maakohus piirdus vaid ebaõigete

andmete kooli juhile avaldamise hindamisega). Hageja kahju hüvitamise nõuete osas tuleb

asi saata seega maakohutule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Maakohtul

tuleb viia läbi eelmenetlus vastavalt TsMS § 392 nõutele, arvestades ka TsMS §-des 348

ja 351 sätestatut.

11. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht kahju hüvitamise nõude

osas, arvestades muuhulgas käesolevas ringkonnakohtu otsuses ebaõigete andmete

avaldamise kohta esitatud õiguslikke seisukohti ning hageja poolt välja toodud asjaolusid

seoses ebaõigete andmete C.C. ile, teistele kolmandatele isikutele ning Eesti Päevalehele

avaldamisega. Maakohtul tuleb võtta seisukoht ka hageja viivisenõude kohta. Kõik nõuded

tuleb TsMS § 442 lg 5 järgi kohtul otsuse resolutsiooniga lahendada.

12. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et hageja esitas

14. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis alternatiivselt täiendava nõude, milles palus

tuvastada, et kostjal ei esine hageja vastu ühtegi nõuet, mis võiks tuleneda väidetavast

seksuaalsest ahistamisest. Tegemist on uue nõudega. Asja materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks selle nõude menetlusse võtnud või nõude menetlusse võtmisest

nõuetekohaselt keeldunud (TsMS § 372 lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa menetluse kestel uue nõude menetlemisest

TsMS § 376 lg-te 1 ja 2 alusel keelduda. Uue nõude esitamist (kõrvuti algsega) TsMS §

376 ei reguleeri (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11,

p 55).

Kohus saab nõude menetlusse võtmisest keelduda üksnes TsMS §-s 371 sätestatud alustel.

Nõude menetlusse võtmisest keeldumise kohta tuleb kohtul vormistada kirjalik määrus

(TsMS § 464 lg 2 kolmas lause ja § 465 lg 2), kuna sellise määruse peale saab

TsMS § 372 lg 5 järgi esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus märgib, et kõnealuse

tuvastusnõude menetlemise üle tulnuks otsustada sõltumata sellest, kas maakohus pidas

13(13)

võimalikuks vaadata seda nõuet läbi käesolevas tsiviilasjas (koos varem esitatud nõuetega)

või mitte. Viimasel juhul saanuks nõude läbi vaadata eraldi menetluses.

Ringkonnakohus lisab, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib

TsMS § 368 järgi esitada siiski üksnes juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Hageja peab sellist huvi hagi lubatavuse eeldusena põhistama (TsMS § 235).

Tuvastushuvi puudumisel võib kohus kaaluda hagi menetlusse võtmisest keeldumist

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel või jätta juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada hageja tuvastusnõude menetlusse

võtmine või selle menetlusse võtmisest keeldumine.

13. Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise

tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest