2-23-110482/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-23-110482

Tsiviilasi Revensen osaühingu hagi U. M. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn, 10145); hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ, asukoht Vaablase tee 23, Randvere küla, Viimsi vald, 74016 e-post: irina@revensen.ee); kostja U. M. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) ja kostja U. M. (isikukood xxxx) vaheline kompromiss, mille kohaselt U. M. kohustub maksma Revensen osaühingule kogunõude summas 2 077.30 eurot (kaks tuhat seitsekümmend seitse eurot ja kolmkümmend senti), millest põhivõlg on 1387.98 eurot, intress 156.27 eurot, hooldustasu 18.30 eurot, sissenõudmiskulud 251.60 eurot, viivis seisuga 03.05.2023 on 166.27 eurot, menetluskulud 20 eurot ja riigilõiv 76.88 eurot. U. M. maksab summa 2077.30 eurot igakuiste osamaksetena 80 (kaheksakümmend) eurot alates 15.05.2023 (esimese osamakse päev) kuni 2077.30 euro täieliku tasumiseni jooksva kuu 15. kuupäevaks Revensen OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx selgitusega „ts asi 2-23- 110482“.

2. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 sätestatud maksekohustuse rikkumise korral tasub kostja hagejale viivist 0,065 % tasumata põhivõlgnevuse summalt päevas.

2-23-110482

2 3. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 sätestatud kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel on hagejal õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada punktidest 1 ja 2 tuleneva kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus.

4. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 toodud maksete teostamisega loetakse kõik hageja ja hageja õiguseellase nõuded (27.10.2021 laenuleping xxxx, 10.08.2022 laenuleping xxxx, 15.08.2022 laenuleping xxxx) kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei oma kostja vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone.

5. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Revensen osaühingu hagis U. M. vastu võlgnevuse nõudes.

6. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Revensen osaühing esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 233.70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.03.2023 aadressil maeurmas@gmail.com. Võlgnik U. M. esitas 14.03.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei võimalda tema raske majanduslik olukord nõuet korraga tasuda ning ta soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, kuid avaldaja ei nõustu võlgniku poolt pakutud maksegraafikuga.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).

19.04.2023 kohtunõudega palus Harju Maakohus pooltel teatada hiljemalt 05.05.2023, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine.

08.05.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

2-23-110482

3 TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.

Kompromissi kinnitamine

Revensen osaühing esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 233.70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.03.2023 aadressil xxxx. Võlgnik U. M. esitas 14.03.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei võimalda tema raske majanduslik olukord nõuet korraga tasuda ning ta soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, kuid avaldaja ei nõustu võlgniku poolt pakutud maksegraafikuga.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).

19.04.2023 kohtunõudega palus Harju Maakohus pooltel teatada hiljemalt 05.05.2023, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine.

08.05.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt kinnitab hageja, et on teadlik, et tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamisel kompromissiga uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme suhtes. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Samuti kinnitavad pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigust 3-le päevale.

TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt.

2-23-110482

4 Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise ja hagiavalduse esitamise nõudmise näol.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada enne asja hagimenetlusse võtmist.

Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskulud 20 eurot ja riigilõivu summas 76.88 eurot.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

Hageja ei ole esitanud taotlust vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 tagastada hageja poolt tasutud riigilõivust.

Kohus leiab, et tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147

2-23-110482

5 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss, siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise nõudmise näol. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja seega ka tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu, mis kuuluks tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik